EESTLASTE VALIKUD TEISES MAAILMASÕJAS Eesti Vabariik oli teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinna peal lahinguid, seega polnud eestlastel võimalust valida, kas osaleda teises maailmasõjas või mitte. Maailma ajaloo suurim sõda ei jätnud Eestis puudutamata mitte kedagi. Kuigi sõja lõpust on möödas ligi 60 aastat on selle mõju veel tänapäevalgi tuntav. Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud Teises maailmasõjas neutraalseks. Selle peale väitis Nõukogude liit, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada ning nõudis septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile ja Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. 28. septembril sõlmiti Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee osi. Ametlikult toodi selle lepingu alusel Eesti territooriumile 25.000 punaväelast .Sellega kaotas Eesti kontrolli punaväelaste tegevuse üle...
Eesti ja eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine Maailmasõda hakkas 1.septembril 1939 aastal sellega kui Saksamaa ründas Poolat. Tegelik sõda oli Venemaa ja Saksamaa vahel,kes tahtsid endale saada Molotovi- Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolliga endale saada kokkulepitud riigid. Sinna hulka kuulus ka Eesti ala ning eestlastel tuli Teises maailmasõjas teha mõningaid valikuid. Teine Maailmasõda toimus ka Eesti alal ning kuna sõdivateks poolteks olid Venemaa ja Saksamaa, siis tuli eestlastel teha valikud nende kahe vahel. Kuna juunis 1940 algas Nõukogude okupatsioon,siis Eesti riigi esimeseks valikuks oligi sõdida Punaarmee poolel ja anda endast maksimum Saksa vastu. Väike Eesti kartis Venemaad ning kuna oli iseseisvus kaotatud tundus lahenduseks Nõukogude Liiduga hästi läbi saada. Ka eestlased läksid Punaarmeesse. Põhjuseid oli mitmeid. Esimeseks põhjuseks oli sundmobilisatsioon, m...
Eestlaste valikud teises maailmasõjas. Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased suuremate üksustena Soome, Saksa ja Vene relvajõududes...
Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa ...
Arutlus Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas ? 1.septembril 1939. aastal puhkes Teine maailmasõda. Poolale kallale tunginud Saksamaa oli oskuslikult ära kasutanud järeleandmispoliitikat ning Jätkasid relvastumist. Poolale kallale tungides lähtuti MRPst, millega Saksamaa ja NSVLiit jagasid omavahel mõjusfäärideks IdaEuroopa. Kuna Eesti jäi MRPst lähtudes NSVLiidu mõjusfääri, siis kisti ka meie kodumaa Teise maailmasõtta. Teise maailmasõja lõpuks loetakse Euroopas 8.maid 1945, mil kapituleeris Jaapan. Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas? Üks väikene osa eestlastest langetas valiku nõukogude kommunistidega koostöö kasuks. Neid nimetatakse Juunikommunistideks ( nt: Johannes VaresBarbarus, Hans Kruus, J.Semple), tegu oli eestlastega k...
Võrrelge Läänemere riikide valikuid ja saatusi Teises Maailmasõjas. Pärast enneolematuid purustusi, mida põhjustas Esimese maailmasõja lõpp lootis kogu maailm, et rahu kestab pikka aega. Paraku pidasid, aga Esimese maailmasõja võitjad kättemaksu stabiilsusest olulisemaks ning hakkasid Saksamaalt välja nõudma ülisuurt sõjahüvitist. Teine maailmasõda toimus 1. september 1939 – 2. september 1945 ning see oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Mina oma essees võrdlen ainult Läänemere riikide ehk Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Saksamaa valikuid ja saatusi Teises Maailmasõjas. Räägin lähemalt Teise maailmasõja sündmustest, mis toimusid Lääneriikides, et välja tuua just riikide vahelisi erinevusi ja sarnasusi valikute, võimaluste ja saatuse osas. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. Balti r...
Eesti osavõtt ja valikud teises maailmasõjas 1. septembril 1939. aastal puhkes Teine maailmasõda. Oskuslikult järeleandmispoliitikat ära kasutanud Saksamaa tungis kallale Poolale. Agressor tugines oma tegevuses 23. augustil 1939. aastal Moskvas sõlmitud Molotov-Ribbentropi paktile. Peatselt kisti sõtta kogu Euroopa, sealhulgas Eesti. Teise maailmasõja lõppu tähistab Euroopas 8. mai 1945, mil kapituleerus Saksamaa. Maailmasõja lõppdaatumiks on 2. september 1945, mil kapituleerus Jaapan. Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas? Üheks valikuks oli hakata juunikommunistiks ehk eestlasest kommunistiks kes tegi koostööd NSV Liiduga 1940. aastal. Sisuliselt aitasid juunikommunistid kaasa Eesti omariikluse hävitamisele. Arvan, et juunikommunistiks hakanud inimene lähtus kahest aspektist: pooldas vasakpoolset maailmavaadet ja oli rahulolematu juhitud demokraatiliku ajajärgu. Juunikommunistid osalesid juunipöö...
Eestlaste valikuvõimalused Teises maailmasõjas Liis Ventsel 11. B Teine maailmasõda, mis kestis 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945, oli ohvriterohkeim sõda, mis seni Maal toimunud. Eesti, väike riik nagu ta on, jäi kahe suure sõdiva poole vahele, milleks olid Saksamaa ja NSV Liit. Kas meie väikesel kodumaal oli üldse mingisuguseid valikuvõimalusi Teises maailmasõjas? Kas suur Venemaa ja sakslased küsisid meilt, kas me soovime nende sõjas osaleda? Aastal 1938 kuulutas Eesti Vabariik end neutraalseks. See tähendas aga, et Eesti ei võinud sõjasse sekkuda. Ta ei võinud abistada Saksa- ega Venemaad. 15. septembril 1939 palus eestlaselt aga abi Poola allveelaev Orzel, mis peatus Tallinna sadamas. Eestlased ...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine Maailmasõda algas 1. septembril 1939 ning lõppes 8. mail 1945. See aeg oli Eesti jaoks väga raske ja tõi kaasa palju kannatusi. Sõja tulemusena kaotas Eesti üle 20% rahvastikust. Täielikult hävitati Narva, Tallinnas ja Tartus olid ülisuured purustused. Sõja ajal oli eestlastel erinevaid valikuid, kuid ükski neist ei osutunud heaks. Üks eestlaste valikutest oli liituda Punaarmeega. Punaarmeesse värvati eestlasi peamiselt sunniviisiliselt, sest vabatahtlikult kommunistliku ideoloogia eest sõdijaid leidus Eesti piiridest vähe. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale lisaks okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestele, veel sunniviisiliselt mobiliseeritud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Eesti sõjaväe baasil moodustati Eesti ohvitseritest, allohvitseritest ja ajateenijatest 22. territoriaalne laskurkorpus. Punaarmees võitlemist ei ...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine Maailmasõda algas 1. septembril 1939 ning lõppes 8. mail 1945. See aeg oli Eesti jaoks väga raske ja tõi kaasa palju kannatusi. Sõja tulemusena kaotas Eesti üle 20% rahvastikust. Täielikult hävitati Narva, Tallinnas ja Tartus olid ülisuured purustused. Sõja ajal oli eestlastel erinevaid valikuid, kuid ükski neist ei osutunud heaks. Üks eestlaste valikutest oli liituda Punaarmeega. Punaarmeesse värvati eestlasi peamiselt sunniviisiliselt, sest vabatahtlikult kommunistliku ideoloogia eest sõdijaid leidus Eesti piiridest vähe. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale lisaks okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestele, veel sunniviisiliselt mobiliseeritud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Eesti sõjaväe baasil moodustati Eesti ohvitseritest, allohvitseritest ja ajateenijatest 22. territoriaalne laskurkorpus. Punaarmees võitlemist ei ...
,,Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas.'' Teises maailmasõjas oli eestlastel mitmeid valikuid. Eestlased võisid astuda Nõukogude armeesse,Saksa või Soome armeesse. Võimalusteks oli veel põgeneda läände, hakata metsavennaks või teha võimudega koostööd. Punaarmees sõdisid eestlasted pealmiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Muidu koosnesid need okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest. Punaarmees osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseri...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal ja lõppes 2.septembril 1945. aastal. Teise maailmasõja algatasid Nõukogude Liit ja Saksamaa. 23. augustil 1939. a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar ja Saksamaa välisminister alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule, selle salajase lisaprotokolliga jagati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Poola; Soome; Eesti; Läti ja Bessaraabia, hilisema täienduslepinguga ka Leedu. Eesti okupeeriti Nõukogude Liidu poolt 17. juunil 1940. a. Eestlaste valikud Teises maailmasõjas olid halvad ja veel halvemad, omariiklus oli kadunud ja ainuke võimalus oli sõjas teenida mõne võõrriigi armees. Punaarmees sõdisid eestlased sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuna oli vähe neid kes oleks vabatahtlikult Nõukogude Liidu poolt sõdinud. Nõukogude võimude poolt välja kuulutatud sundmobilisatsiooni käigus v...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas, aastatel 19391945, jagunesid eestlastest sõdurid peamiselt Vene, Saksa ja Soome sõjarinnete vahel. Üksikult või väikeste gruppidena leidus neid kõigi sõdivate riikide armeedest. Seega teatud valikuid eestlastel oli. Mõne riigi puhul küll rohkem kui teiste. Punaarmeega liitusid eestlased enamasti sunniviisiliselt. Kasutati sundmobilisatsiooni kõik teatud vanuses mehed olid sunnitud liituma ja venelaste poolel võitlema. Näiteks kuulutas Vene väejuhatus 1941. aasta 20. juulil välja üldmobilisatsiooni, mille järgi pidid kõik mehed, kes olid sündinud aastatel 19051922, liituma Punaarmeega. Teine võimalus, kuidas eestlased Venemaa poolele võitlema sattusid, oli vabatahtlik. Nii mõnedki kommunistlike vaadetega eestlased olid nõus koos venelastega võitlema. Nii tekkisid hävituspataljonid. Nemad kasutasid põletatud maa tehnikat ning olid oma karmuse poo...
Andra Lepper 11B Eesti rahva valikud ja võimalused Teises maailmasõjas Teine maailmasõda oli üks laialdasemaid sõdu. Sõda algas 1. septembril 1939. Teise maailmasõja algatajateks olid Nõukogude Liit ja Saksamaa, kes sõlmisid omavahel Molotovi-Robbentropi pakti. Olenemata sellest, et Eesti oli Teises maailmasõjas erapooletu, peeti siinsetel aladel siiski mitmeid lahinguid. Kuid, kuivõrd oli Eesti rahval antud olukorras mingeid valikuid teha? Aastatel 1940 1941 valitses Eestis Nõukogude Okupatsioon. Eestisse loodi Nõukogude Liidu sõjaväe baasid, sest ennast Eesti vetes peitnud Poola allveelaev põgenes ja leiti, et Eesti ei suuda jääda neutraalseks. Nõukogude Liit esitas Eestile ultimaatumi, et oma väed sisse tuua. 21.juunil astus Päts oma kohalt tagasi ja juhiks sai Johannes Vares-Barbarus ja 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Abi oodati Saksamaalt. 1941.aasta suvel võeti rõõmuhõisete...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased peamiselt Vene, Soome ja Saksa relvajõudude koosseisus. Üksikuid mehi võis leida aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Mehed, kes tegid okupatsioonivõimudega koostööd, saadeti hävituspataljoni. Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest moodustati 22. territoriaalne laskurkorpus, mis viidi Venemaale. Uue üldmobilisatsiooniga koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mehed tööpataljonidesse, mis sarnanesid sunnitöölaagritega. Ülejäänud mobiliseeritutega moodustati aga 8. eesti laskurkorpus. Saksa armee lootis sõja algperioodil vabatahtlikele. Vabatahtlikeks olid metsavendade salgad. Pärast Eesti vabanemist formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgeteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu. Sakslased küll lubasid mitte luua pataljo...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas sõdis eestlasi pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Mõnes rohkem, teises vähem. Suurmate üksustena oli eestlasi Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Punaarmeesse läksid eestlased vaid sunniviisiliselt. Hävituspataljonid olid loodud kaitseks metsavendade vastu. Punaarmee poolel sõdisid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. 1941. aastal kuulutati Eestis välja mobilisatsioon, mille käigus liitus veel eestlasi Punaarmeega. Need, kes ei olnud nõus venelaste poole asuma, liitusid metsavendadega. Esialgu eelistas Saksa väejuhatus vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Eestlastest liitusid sakslastega eelkõige need, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsioon ajal kogetu eest. Vabatahtlikud olid eelkõige metsavendadest moodustunud üksused. Formeeriti ka idapataljone, mida esialgu ...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt. Sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine oli ebaseaduslik. Rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke. Kuigi oli see keelatud, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Punaarmee juhtkond ei söandanud kasutada Eesti sõdureid kodumaal, vaid viis kogu 22. territoriaalse laskurkorpuse juulis 1941 Venemaale. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Kuna selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte, siis mobiliseeriti mehi vaid Põhja-Eestist. Umbes 32000 Eestist mobiliseeritud ...
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? Eestlastel ei olnud Teises maailmasõjas suurt valikut, kelle poolel sõtta astuda. Suuremas osas osaleti Saksa, Vene ja Soome relvjõudude koosseisus, kuid väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Võimalik oli ka põgeneda Rootsi või Saksmaale. Käesolev arutlus räägib täpsemalt nendest meestest, kes astusid sõtta Saksa, Vene või Soome poolel. Punaarmees võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas vene väejuhatus just seda võimalust. Venelased olid sunnitud sundmobiliseerima, kuna peale seda kui eestlased mõistsid, mida punavõimude poliitika endast kujutas, ei tahetud enam vabatahtlikena kommunistlike vaadete eest võidelda. 22.territoriaalses laskurkorpuses oli eriti palju eestlasi , kuna see moodustati Eesti sõjaväe baasil. 1941. Aastal kuulutas kommunistlik võim välja Eestis...
Eesti meeste valikud Teises maailmasõjas 1939. aastal jäi Eesti riik Moskva mõjusfääri. 1940. aastal piiras Punaarmee riigi ümber ning Eesti valitsus alistus NSV liidule vastupanuta ning riik hõivati. Ametist kõrvaldati Eesti armeeüksused ja väejuhatus, sõjavägi korraldati ümber. Eestlaste seas oli vähe kommunismi ideoloogiaid pooldavat rahvast, seega mobiliseeriti neid Punaarmeesse sunniviisiliselt, mis tegelikult oli tol ajal keelatud. Mis võimalusi oli eesti meestel Teises maailmasõjas veel peale Punaarmeesse astumise? Kui sõda algas, põgenesid paljud eesti mehed metsa, kus koonduti endiste sõjajuhtide juhitud salkadesse. Neid hakati kutsuma metsavendadeks. See oli rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhti ega juhtivat organisatsiooni. Nad hoidsid ära eestlaste mobiliseerimise Punaarmeesse ja takistasid Nõukogude hävituspataljonidel põletamist ja purustamist. Paljud metsavendade salgad ühinesid Saksa armeega, et Nõukogude Liidu...
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punarmee rindades. Kuna Eesti iseseisvus ja otsustusvabadus oli väga väike, siis eestlastel polnud Teises maailmasõjas eriti valikuid. Neid sunniti sõdima Saksa ja Punaarmees. Soome armees oli eestlased vabatahtlikult ja paljud põgenesid. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Seal olid eestlastel väga rasked elutingimused ning paljud mobiliseeritutest surid. 1941. Aastal moodustati hävituspataljonid, mille eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest, kuid üksusi täiendati sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. ...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik- rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke- kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust.Punaarmee poolel osalesid ka laskurkorpusesse kuuluvad eestlased. 20. Juulil kuulutati välja üldmobilisatsioon. Seega olenes Punaarmeesse sattumine või eemalejäämine põhiliselt meeste sünniaastast. Enda tahtest olenes seal väga vähe. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni a...
Eesti meeste valikud teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Kuid oli ka inimesi kes võitlesid ainult oma isamaa eest ning liitusid metsavendadega. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik. Selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Punaarmeesse sattumine sõltus meeste sünniaastast (1905-1922) ja asukohast, kuna suur osa Eestist oli selleks ajaks langenud Saksa kätte ning mehi mobiliseeriti vaid Põhja-Eestist. Suurem osa mobiliseerituist saadeti tööpataljonidesse, mis sisuliselt olid nagu sunnitöölaagrid. Saksa väejuhatus kasutas sõja al...
Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Teises Maailmasõjas polnud eestlastel eriti valikut, kuhu minna sõdima või kas üldse minna. Võimalusi, kuhu minna sõjaväkke oli ainult kolm Punaarmee, Saksa ja Soome sõjavägi. Kõik olid vabatahtlikud välja arvatud Punaarmee. Paljud eestlased läksid vabatahtlikena Soome, sest tahtsid võidelda Stalini reziimi vastu, aga ei tahtnud seda teha koos sakslastega. Sinna põgenemine oli ohtlik, sest Saksa väed tahtsid Eesti mehi enda väkke. Minu arvates oli õige minna Soome sõjaväkke, kuna seal oli parem olukord, veidi leebem kord ning eestlased said parema väljaõppe. Seal oli neil ka võimalus lihtsamalt vastu hakata Stalini reziimile. Vabatahtlike eestlasi õpetati välja ja saadeti luuresse, mis aitas koguda informatsiooni Punaarmee kohta. Teiseks võimaluseks oli minna Saksa sõjaväkke, kuhu läksid ka paljud eestlased. Sinna mindi ka, et võidelda kommunistliku reziimi vastu. Sin...
Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmees võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikene kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Punaarmee poolel osalesid 1941.aasta lahingutes 22.territoriaalse laserkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. Korpus koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. Eestlaste osa korpuse väeosades vähenes järk-järgult. Eesti sõdureid ei kasutatud oma kodumaal, vaid viidi nad Venemaale. 1941 juulis kuulutas kommunistlik võim välja Eestis üldmobilisatsiooni. Mobiliseeriti ainult Põhja- Eesti mehi, sest selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte. Punaarmeesse sattumine sõltus mee...
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või mõndi üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Eestlased sõdisid Punaarmee ridades mobiliseerituna, mõistagi sunnitult. Kuigi mobiliseerimine oli keelatud, sest rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke, kasutas Vene väejuhatus siiski seda võimalust. Sundmobiliseerimine oli arusaadav, sest milline eestlane oleks tahtnud sõdida kommunistliku ideoloogia eest pärast mõistmist, mis punavõimude poliitika endast kujutas. 20. juulil 1941. aastal kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Kuna enamus osa Eestist oli langenud Saksa vägede kätte, siis mobiliseeriti mehi ainult Põhja-Eestist. Venemaa tööpataljonidesse viidi ligi 32 000 Eestist mobiliseeritud me...
Millised olid eestlase valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi armeedes, nendeks olid: Soome, Saksa ja Nõukogude armeed. Vähesed eestlased sõdisid ka teiste riikide poolel, aga neid oli minimaalselt. Some sõjaväes sõditi peamiselt vabatahtlikult ja enamasti need mehed, kes ei tahtnud minna ei Punaarmeesse, ega ka Saksa sõjaväkke. Punaarmees võidelnud eestlased olid sinna sattunud peamiselt sundmobilisatsiooni käigus, aga mõned ka vabatahtlikult. Saksa relvajõududes sõdisid eestlased algul vabatahtlikult, kuna lootsid kätte maksta Nõukogude Venemaale, hiljem aga seadsid ka sakslased sisse sundmobilisatsiooni ja eesti mehed pidid minema Saksa sõjaväkke sunniviisiliselt. Paljud mehed, kes üldsegi sõjaväkke minna ei tahtnud põgenesid läände ja võtsid ka pere kaasa, paadiga Rootsi põgenesid ka need, kes lihtsalt oma elu pärast ka...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väikseimaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmeesse sattusid enamasti need, kes olid sunniviisiliselt mobiliseeritud Vene armeesse. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli. Üheks neist olid hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu. Nad said tuntuks sellega, kui nad mõrvasid süütuid tsiviilelanike ja röövisid ja põletasid talusid. Teine erand oli 22. territoriaalne laskurkorpus. Algul koosnes see vaid eestlastest, kuid aja möödudes eestlaste hulk vähenes. Üldmobilisatsiooni ajal mobiliseeriti umbes 32 000 meest Venemaale. Sealsetes tööpataljonides pidid mehed tegema ränkrasket tö...
Saue Gümnaasium Eestlaste valikud II maailmasõjas Nimi:Rene Ott 2008 Eesti vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellegipoolest peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti poisid võitlesid võõras armees. Eestlastel oli Teises maailmasõjas võimalik võidelda kolme armee eest. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse sundmobiliseerit sellel ajal põhiliselt inimesi, sest väga vähesed tahtsid vabatahtlikult liituda Punaarmeega. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste või kutsealustega. Punaarmees osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosenes Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest. 1941. aasta suve keskpaigaks oli kropuses juba ligikaudu 29000 meest koos Nõukogude Liidust mobiliseeritutega. Eestlasi ...
,,Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?" Teise maailma ajal võis Eesti näha enda ümber igal pool sõdivaid riike, kuid sõda ei jätnud puudutamata ka Eestit, ega ühtegi hingelist Eestis. Teist maailmasõda võikski pidada maailma ajaloo suurimaks sõjaks. 22. juunil 1941 puhkes NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõda, mis jõudis Eesti aladele juba paari nädala pärast, mil Saksa eelväed jõudsid Lõuna-Eestisse. Kui algas sõda Vene ja Saksa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus moodustasid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalku. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Eestlastel tuli võidelda erinevates armeedes ja mundreis. Tihti sõditi isa-poja, poeg-isa vastu. 14.06.1941. aastal toimus massiküüditamine kolmes Balti riigis- deporteerides Eestist üle 10000 inimese, keda ohtlikuks peeti. Eesti...
PÕHJAMAAD · Põhjamaade nõukogusse kuulusid: Rootsi, Taani, Norra, Island ja Soome. · Neid riike eristas teistest eelkõige sotsiaaldemokraatlike erakondade suur mõjuvõim. · Iga maa areng oli ainulaadne. ROOTSI: · Jäi Esimeses maailmasõjas erapooletuks, kuid sõda mõjus ka sellele riigile. Toimus elatustaseme langus. Esile tõusid sotsiaaldemokraatlikud parteid. · Rootsi sotsiaaldemokraadid tegid sõdade vahelisel ajal mitmeid ühiskondlike ümberkorraldusi: töökindlustused, peretoetused, puhkusetasud, 8-tunnine tööpäev jms. · Suutis jääda Teises maailmasõjas ainukesena otsesest sõjategevusest kõrvale. · Jätkas ka peale Teist maailmasõda neutraliteedipoliitikat. · Arenenud tööstusriik. · Ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks ja kasutas ära sõjajärgset kaupade puudumist, ning hakkas ohtralt oma toodangut välja viima. · Kujunes heaoluühiskond. · Liitus Euroopaliiduga 1995.aastal. TAANI: · Jäi Esi...
Eesti rahva valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas Euroopas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sisse- tungiga Poolasse. Eestisse jõudis see 18. oktoobril 1939. aastal, mil siia toodi Nõukogude sõjaväebaasid. Kas eestlastel oli valikuid või ei olnud? Paljud mehed mobiliseeriti sõja ajal NSVL või Saksa vägedesse. Kuulumine Saksa või NSVL armeesse sõltus paljudest asjaoludest: asukoht, paiknemine, vanus jne. Need mehed, kellel oli võimalus läksid üle Saksa armeesse. Saksa sõjaväes oli koguni 50 000 Eesti meest. Saksa armee koosseisu kuulus eestlastest moodustatud Eesti Leegion. Taheti Eestit vabastada kommunistliku võimu alt ja arvati, et Saksamaa lubab taastada Eesti Vabariigi. Saksa väejuhid kasutasid sõja alguses vaid vabatahtlikke, need olid minu arvates enamasti mehed, kes tahtsid venelastele kätte maksta. Hiljem läksid ka sakslased üle sundmobilatsioonile, mis vähendas Eesti meeste vaba valiku võima...
Lähisajalugu, Töövihik 9.klassile 15.Maailm pärast Teist Maailmasõda. Kahepooluselise maailma jagunemine 1. Vasta küsimustele tabeli ja teksti alusel Mis riikide sõdureid hukkus Teises maailmasõjas kõige rohkem? Millest see tulenes? Saksamaa, NSVL, Jaapan. Sest nad olid kolm peamist riiki, kes sõdisid ning nad koondasis enda alla teiste riikide sõdureid. Mis riikides hukkus kõige rohkem tsiviilelanikke? Miks? Saksamaa, Poola, NSVL, Jaapan, Jugosloovia. Sest sõjategevus oli suurim, nende aladel Miks oli hukkunute arv kõige suurem NSVL? Sest NSVL olid kõige suuremad valed. Millised rahvad kandsid Teises maailmasõjas protsentuaalselt kõige suuremaid kaotusi? Poolakad, jugoslaavlased ja NSVL rahvas ning sakslased Miks vähenes Eesti elanikkond? Sest eestlased põgenesid punaarmee eest teistesse riikidesse paremat elu otsima. 2. Täida lüngad. 1.Jalta 2.Potsdoni 3.1951 4.San Francica 5.esialgu 6. NSVL 7. USA 8.Prantsusmaa 9.suurbritannia 10. Sa...
,,Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas." Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga peaaegu kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustati ka hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, nad kasutasid põletatud maa taktikat ning said väga kuulsaks oma metsikustega. Tavaliselt kuulusid sinna okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimesed, kuid isegi neid üksusi täiendati sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahing...
Eestlaste valikud teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1.septembril 1939. aastal, see oli raske aeg kogu maailmale. Eriti raske oli see ka veel Eestile, kuna Eesti oli noor ja väike riik kelle idanaabriks oli suur ja võimas Venamaa. Teise maailmasõja ajal tehtud otsused mängisid suurt rolli Eesti iseseisvumise ja eestluse püsima jäämisesse. Kuidas mõjutasid eestlaste valikud ja otsused riiki teises maailmasõjas? Esimeseks suureks valikuks oli 28. septembril 1939. aatal nõustumine vastastikuse abistamise paktiga , mis lubas rajada Nõukogude sõjaväel Eestisse sõjaväebaase. Eestlastel polnud valikuvõimalust, kuna keeldumisel ähvardas Nõukogude Liit sõjaga. Lepingus rõhutati, et see ei muuda Eesti riiklikku korraldust, kuid tegelikult nii ei olnud. 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi kus nõuti 100 000 punaväelase sisselaskmist ning nõukogudemeelse valitsuse moodustamist. Eesti pidas sõjalist ...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa , Vene ja Soome relvajõudude koosseisus , väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes . Peamiselt oli eestlasi Punaarmees . Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna . Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust . Peamiselt tänu Vene okupatsioonile . 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsioon , sest suurem osa Eestist oli langenud Saksa vägede kätte , aga venelastele see ei meeldinud . Mobiliseeritavate enese tahtest olenes vähe , ehkki leidus neidki , kes trotsisid korraldusi ja liitusid metsavendadega ja põgenesid metsa . Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse . ...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Kuid oli ka inimesi kes võitlesid ainult oma isamaa eest ja liitusid metsavendadega. Punaarmees võitlesid eestlased enamasti sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi rahvusvaheline õigus keelas seda. On ka mõistetav, miks eestlasi sundmobiliseeriti: pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Mobiliseeriti 1905-1922 aastatel sündinud mehed. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Eelkõige mindi väkke soovist...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas??? Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Mobiliseerimine oli ebaseaduslik, ehkki rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Pärast mõistmist leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku odeoloogia eest sõdima. Erandiks olid 1941. aastal moodustatud hävituspataljonid. Hävituspataljonide ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, nad kasutasid põletatud maa taktikat ning said kurikuulsaks oma metsikustega. Üldjuhul koosnesid hävituspataljonid okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest. Punaarmee poole...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas oli eestlastel valikuid vähe, tuli valida kas Nõukogude, Saksa või Soome pool. Nende riikide armeedesse eestlased enamjaolt ka sattusid. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus, kuid erinevatel aegadel olid erinevad inimesed metsavennad. Kui Punaarmee Eesti 1940. aasta 17. juunil okupeeris, läksid saksameelsed metsavendadeks. Needsamad metsavennad võitlesid koos Saksa armeega ka hiljem edukalt Punaarmee vastu. Peale siis hakanud Saksa okupatsiooni läksid Nõukogude võimu pooldajad metsavendadeks. Punaarmeesse sattusid eestlased sundmobilisatsiooni käigus, hoolimata selle keelustatusest, sest kui inimesed aru said, mille eest kommunism seisab, ei soovitud selle nimel sõdida. Eestlased jagunesid Punaarmees ühes osas hävituspataljonidesse, keda kommunismi pooldajad Eestis aitasid metsave...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee need olid peamised eestlaste valikud,kus nad sõdida said. Teine maailmasõda oli eestlaste jaoks raske,keeruline ja väga laostav. Paljud eestlased kaotasid oma lähedased, sõbrad, kaaskodanikud ja rahu. Väga raske oli elada diktatuurse võimu all ja sõja keskmes. Eestlaseid sundmobiliseeriti, väga vähe oli neid inimesi, kes olid valmis elama kommunistliku võimu all ja seda ideoloogiat teenima.Nõukogude liidu okupatsiooni ajal 1940-1941 vangistati ligi 7000 inimest, kes viidi Venemaale vangilaagritesse või hukati. Ega eestlastel suuri võimalusi polnudki. Eestlasi mobiliseeriti punaarmeesse, kuigi see oli keelatud okupeeritud riigist endi sõjaväkke inimesi sundmobiliseerida, kuid ida-naabrit see ei huvitanud. Üle 5000 eesti sõjaväelase saadeti 1941. aasta juulis, Punaarmee 22. Eesti Territoriaalkorpuse ridades rinde...
Eesti meeste valikud teises maailmasõjas Eesti mehed asusid teises maailmasõjas väga halval positsioonil. Valikuid oli neil väga vähe. Valida oli, kas jääda Eestisse ja oodat kas sind saadetakse NSV-liidu armeesse või Saksa armeesse, põgeneda Soome, või hoopis minna metsavennaks. Väga palju Eesti mehed põgenesid metsa, kui algas sõda NSV-liidu ja Saksamaa vahel. Metsas koondusid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalkadesse. See oli loomulik vastureaktsioon bolsevike terrorile. Pigem oleks olnud üsna kummaline, kui eesti mees ei oleks nüüd võidelnud. Osa meestest oli metsas ka lihtsalt Nõukogude mobilisatsioonist kõrvalehoidmiseks. Mitmel pool riigis üritasid metsavennad, enne Saksa vägede saabumist, võimu enda kätte võtta.Tartus kaitsesid tuhatkond eesti meest Tartu Linna Partisanide Pataljonist üheksa või kümne kilomeetri pikkust rindejoont mitme Nõukogude diviisi vastuMetsavennad takistasid Nõuko...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Eestlaste valikud Teises maailmasõjas ei olnud head. Läbi aegade olid erinevad okupeerijad Eestit endale tahtnud ja ka see aeg ei olnud erinev. Kord tuli Eesti aladele Nõukogude Venemaa, kord Saksamaa, seejuures ei tahtnud kumbki okupeerija midagi kuulda Eesti iseseisvumisplaanidest. Eestlasi värvati ka erinevatesse relvajõududesse. Kui Eestis oli 1940. Ja 1941. Aastatel Nõukogude Venemaa mobiliseeriti eestlasi Vene relvajõududesse. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmesse okupeeritud riikide kodanikke kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Oli ka arusaadav, miks eestlasi sundmobiliseeriti: pärast mõistmist, mida Nõukogude poliitika endast kujutas, oli vähe neid, kes tahtsid selle ideoloogia eest vabatahtlikult sõdida. Eestlased sõdisid ka Saksa relvajõududes. Kui 1941. aasta 20. juunil algas Sak...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Eestlaste valikud Teises maailmasõjas ei olnud head. Läbi aegade olid erinevad okupeerijad Eestit endale tahtnud ja ka see aeg ei olnud erinev. Kord tuli Eesti aladele Nõukogude Venemaa, kord Saksamaa, seejuures ei tahtnud kumbki okupeerija midagi kuulda Eesti iseseisvumisplaanidest. Eestlasi värvati ka erinevatesse relvajõududesse. Kui Eestis oli 1940. Ja 1941. Aastatel Nõukogude Venemaa mobiliseeriti eestlasi Vene relvajõududesse. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmesse okupeeritud riikide kodanikke kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Oli ka arusaadav, miks eestlasi sundmobiliseeriti: pärast mõistmist, mida Nõukogude poliitika endast kujutas, oli vähe neid, kes tahtsid selle ideoloogia eest vabatahtlikult sõdida. Eestlased sõdisid ka Saksa relvajõududes. Kui 1941. aasta 20. juunil algas Sak...
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas 1939. aastal alanud Teine Maailmasõda oli tunduvalt ohvrite-ja purustusterohkem kui ükski varasem sõda. Sõda kestis 6 aastat ning lõppes 1945.aastal Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste lüüasaamisega. Võidu saavutasid Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud riigid: Prantsusmaa, Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega (mõ...
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas 1939. aastal alanud Teine Maailmasõda oli tunduvalt ohvrite-ja purustusterohkem kui ükski varasem sõda. Sõda kestis 6 aastat ning lõppes 1945.aastal Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste lüüasaamisega. Võidu saavutasid Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud riigid: Prantsusmaa, Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega (mõ...
Kordamine kontrolltööks : Teine maailmasõda 1939. aasta suvel toimunud Inglise - Prantsuse - NSV Liidu läbirääkimised lõppesid tulemusteta, sest Saksamaal ja NSV Liidul oli kokkulepe. Stalin soovis NSV Liidu alasid laiendada. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Molotov ja Ribbentrop Moskvas mittekallaletungi pakti ja selle juurde kuuluva salajase protokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu; NSVLle Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia. Teine maailmasõda algas 01.09.1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. 17.09.1939. alustas pealetungi samale riigile NSV Liit. Poola riik kadus Euroopa kaardilt. Kuna MRP salaprotokolli järgi kuulusid Soome ja Balti riigid NSV Liidu mõjusfääri, siis sundis viimane Eestit, Soomet, Lätit ja Leedut sõlmima vastastikuse abistamise pakti. Sellega loodi Balti riikide territooriumitele NSV Liidu sõjaväebaasid. Ainsa riigina keeldu...
EESTI SÕJAAJALUGU · Sõda näikse olevat sama vana kui inimkond, kuid rahu on nüüdisaegne leiutis.(sir Henry Maine) · Rahu on keerukam nähtus kui sõda? · Maailma ajalugu, eesti ajalugu sõdade ajalugu? · Kings and battles... versus ,,sõduri-keskne lähenemine" Millest tuleb juttu: · Sõjaajaloo mõistest; · Peamised sõjasündmused Eestis, eestlased võõras väes, nekrutikohustus... · Rahvusväeosad, Vabadussõda, eestlased, EW riigikaitse; · eestlased Teises maailmasõjas; · Okupatsiooniarmee kohalolek; · Eesti riigikaitse alates 1991. aastast. · Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist. Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku, eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nend...
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja alguseks peetakse üldiselt 1939 1. septembrit, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. Antud sündmuse võtmeks oli aga 23. augustil paberile pandud leping, Molotovi- Ribbentropi pakt, mis põhimõtteliselt jagas Saksamaa ja NSV Liidu vahel ära vallutatavad maad ja andis Saksamaale Poola suhtes vabad käed. Selline ,,kindlustus" läks maksma aga terve Baltikumi. Kuna pakt oli salastatud, ei teadnud Eesti sellest Baaside leppe sõlmimise ajal mitte midagi. Siit algabki Eesti ning eestlaste pikk ja valuline valikute rada Teises maailmasõjas. Üks esimesi ja raskemaid valikuid eestlaste jaoks oligi Baaside leping, mis kehtestas Eesti ja NSV Liidu vahel nn. vastastikuse abistamise pakti. Sisuliselt tähendas see aga seda, et viimane võis Maarjamaa aladele luua oma baasid koos 25 000 sõduriga. Välispoliitiliselt jäi Eesti Baaside ajastul Läänemaailmast eraldatuks. Ta...
Loo Keskkool II Maailmasõda Referaat Mari Maasikas 9. klass 2008 Sissejuhatus II maailmasõda oli kõige suurtemate purustustega sõda. I maailmasõda polnud isegi niipaljude ohvritega. II maailmasõja alustaja riikideks on Saksamaa eesotsas Hitler ja NSV Liit eesotsas Staliniga. Maailmasõda on ta sellepärast, et ta haaras kogu maailma. Sõja staatust ei otsustatud mitte ainult Euroopas, vaid ka Põhja Aafrikas ning vaiksel ja atlandi ookeanil. 2 II maailmasõda Euroopas Puhkemise põhjused 1. Poliitilised eeldused Rahvaste liit ei suutnud enam rahu tagada. 1930. aastate lõpul hakkas olukord teravnema. Eriti sõjakaks läks Saksamaa kui Hitlerile hakkasid kindlust lisama lääneriikide lepituspoliitika, Müncheni kokkulepe, Austria Tsehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi Ribbentropi pa...
Eesti riigi ja eestlaste valikud II maailmasõjas Eestlaste jaoks oli suureks sündmuseks Teine maailmasõda. Seal ei antud neile aga suurt otsustusõigust. Siiski said eestlased teha ise valikuid, kas astuda suurele vaenlasele vastu, või alistuda. Enamus eestlasi valis vastuhakkamise. Olid nende tehtud otsused aga õiged? Kui Teine maailmasõda algas, tahtis Eesti jääda neutraalseks, et riik ja rahvas ei satuks relvakonflikti. Alguses oli see valik hea, sest majanduslikult kannatas Eesti vähe. Siis aga sunniti Eestile peale Vastastikue abistamise pakt, et Venemaa saaks Eesti territooriumile luua baase. Alguses olid eestlased sellele vastu, kuid eestlastel oli valida kahe võimaluse vahel: nõustuda raskete tingimustega või lasta riik venelaste poolt vallutada. Eesti valis esimese variandi. Ma arvan, et nii oli õige, mingil määral säilitas Eesti ju iseseisvuse ning Venemaa oli lihtsalt liiga võimas. ...
talvesõda (30.11.1939 12.03.1940) Soome ja NSV Liidu vaheline sõda II maailmasõjas, mis lõppes Moskva rahu sõlmimisega (kus Soome iseseisvus jäi püsima, kuid pidi loovutama Karjala maakitsuse), baaside ajastu (baaside leping: Eesti 28.09.1939, Läti: 05.10.1939, Leedu: 10.10.1939) baaside lepingu sõlmimine NSV Liiduga, millega NSV Liit rajab Baltimaadesse omad baasid, okupatsioon võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine, Atlandi harta (august 1941) Roosevelti ja Churchilli poolt sõlmitud 8 punktiline kokkulepe, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, küüditamine inimeste vägivaldne ümberpaigutamine, juunuküüditamine (14.06.1941) Nõukogude okupatsiooni ajal sundasumisele saadetud ligikaudu 10000 inimest Eestist, Lend-lease`i süsteem abiandmissüsteem, mida USA rakendas oma liitlaste suhtes II maailmasõja ajal, rendile ja laenuks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
