Eestlaste valikud teises maailmasõjas (0)

Sarnased õppematerjalid

12

doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

22. juuni 1941 6. detsember 1941 Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, ennetades nii Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi, vallutades Nõukogude vägede kallaletungi Saksamaale. 1942. a. kevadeks sakslastelt tagasi 150 000 km 2. Moskva all sai Wehrmacht esimese kaotuse II maailmasõjas. Punaarmeed aitasid erakordselt külm talv (Kindral Külm; novembri lõpust alates küündis õhutemperatuur Moskva ümbruses 40o ning rohkemgi alla nulli) ja talveriiete puudus sakslastel.

Ajalugu

1

docx

Eesti II maailmasõjas

Eesti II maailmasõjas Kuigi Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud Teises maailmasõjas neutraalseks, sõdisid eestlased nii natsliku Saksamaa, kommunistliku Venemaa kui ka soomlaste armees. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik - rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke - kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Leidus vähe selliseid inimesi, kes olid vabatahtlikena nõus sõdima kommunistliku ideloogia eest. 18

Ajalugu

8

docx

eestlaste valikud Teises maailmasõjas

puhkenud talvesõja ajal (1939–1940) hakkasid eesti noormehed salaja Soome minema. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Soome minemise põhjused olid erinevad: sooviti aidata soomlasi, põgeneti Saksa mobilisatsiooni eest, aga sooviti ka olla valmis võitlema iseseisva Eesti eest. 1944 loodi eestlastest Soome armees 200. jalaväerügement. Pärast Soome kapituleerumist, tulid enamus kodumaale tagasi. Teise maailmasõja aegne eestlaste lahkumine läände sai alguse 1939. Läände jõuti eri viisil: põgenikuna, Saksa sõjaväes teeniva sõdurina, ka Saksamaale tagalasse tööjõuks värvatuna. Suur põgenemine toimus eelkõige üle mere, alguses Soome ja Rootsi, hiljem Saksamaa suunal. Kuna põgenikel ei olnud võimalik Soome pikemaks ajaks jääda, liiguti sealt edasi Rootsi. Põgenemise peamine põhjus oli hirm Nõukogude võimu repressioonide ees. Paljud lahkusid kodumaalt lootusega olukorra normaliseerudes peagi naasta.

Ajalugu

26

docx

Eestlased punaarmees

Eestlased punaarmees Referaat 2015 1  Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................. 3 Nõukogude armee saabumine Eesti territooriumile..................................................4 Eestlaste valikud teises maailmasõjas......................................................................5 Eesti laskurkorpused................................................................................................. 6 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus.....................................................................6 8. Eesti Laskurkorpus............................................................................................ 8 Punaarmee taas Eesti piiril....................................................

Ajalugu

3

doc

Eesti II maailmasõda

aastal liideti Eesti ametlikult NSV Liidu koosseisu liiduvabariigina. Kõik see toimus ajal kui lääneriikide pilgud olid pööratud Saksa- vägede suurele pealetungile Lääne- Euroopas. Peagi tuli aga suurele sõprusele Saksamaa ja Venemaa vahel lõpp.22. juunil 1941. aastal asub Saksamaa Venemaad ründama. Enne seda aga jõudis Venemaa Eestis läbi viia ulatusliku massiküüditamise 14. juunil 1941. aastal. Küüditamine, kommunistliku korra peale surumine ja ulatuslikud reformid viisid eestlaste väljaastumiseni okupatsioonivägede ja okupatsioonivõimude vastu. Algas eestlaste aktiivne NSV Liidu vastane võitlus. Põgeneti metsadesse ja moodustati metsavendade salku ja üksuseid. Punaarmee ridades sõdivate eestlaste hulgas toimus massilisi sakslaste poole üleminekuid. Selles sõjas sooviti sõdida mitte Punaarmee ridades vaid pigem selle vastu. Saksa üksuste jõudmist Eesti pinnale tervitati vaimustusega. Neid tervitati kui Eesti vabastajaid ja metsavennad

Ajalugu

4

doc

Eestimaalaste valikud II maailmasõja eel ja ajal

ratifitseeriti 22. juunil 1939. II ms alguses otsustas Eesti end kuulutada neutraalseks riigiks, kuid nõustus alla kirjutama Moskva tugeval survel N. Liiduga septembris 1939. a-l veel ühele mittekallaletungilepingule, millega lubas oma territooriumile Punaarmee sõjaväebaasid. Paraku taganesid mõlemad suurriigid Eesti ees võetud kohustustest ja sõlmisid 23. augustil 1939 omavahelise salakokkuleppe (MRP), mis oli võtmeks järgnevatele sündmustele. Tähtsaim neist oli eestlaste jaoks minu arvates 1940. aastal 17. juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille käigus asendati Moskvameelse valitsusega Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Sellega oli Eesti kaotanud oma iseseisvuse ning eestlastel oli võimalusi vähe. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa, kus varjati ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Need olid mehed, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone

Eesti ajalugu

22

doc

EESTLASED II MAAILMASÕJAS

Liit valmistus ise Saksamaad ründama ja "puhastas" seetõttu tulevast tagalat "kahtlasest elemendist". Seetõttu võeti teade 22. juunil puhkenud sõjast Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Eestis vastu selgelt positiivsete ootustega. SAKSA OKUPATSIOON 6 Juba 7. juulil jõudsid esimesed Saksa väeüksused Eestisse. Selleks ajaks käisid Eestis aga juba ägedad võitlused Punaarmee ja eestlaste üksuste vahel, mis hiljem on saanud tuntuks Suvesõjana. Mitmel pool seadsid eesti metsavennad uuesti ametisse Eesti Vabariigi aegseid omavalitsusüksusi ja kaugemaks unistuseks oli kindlasti ka riikliku iseseisvuse taastamine. Sõjalised kokkupõrked Nõukogude vägedega olid seda ägedamad seetõttu, et 26. juunil olid Nõukogude võimud moodustanud Eesti alal hävituspataljonid, mis pidid lisaks võitlusele

Ajalugu

48

odt

Teine maailmasõda

Ka suutsid nad Inglismaa kaitsel oskuslikult kasutada radarit. Kuigi mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, õnnestus Inglise õhujõududel siiski „lahingus Inglismaa pärast“ peale jääda. Olulist osa etendasid nende poolel võitlevad Poola, Tšehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid. Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Hitler oli saanud Teises maailmasõjas esimese tõsisema tagasilöögi. Saksamaa vallutab Balkani poolsaare Pärast ebaõnnestumist Inglismaal pöördus Hitleri tähelepanu itta. Oktoobris 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, kuid saanud lüüa. Oma liitlaste päästmiseks oli Hitler sunnitud sekkuma. Saksamaa meelitas või sundis endaga liituma Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Saksa mõju alla langes ka Jugoslaavia, kuni 1941. aasta märtsis tuli riigipöördega Jugoslaavias võimule

Ajalugu

Kommentaarid (0)