Eestlaste
valikud Teises Maailmasõjas
Teises
Maailmasõjas polnud eestlastel eriti valikut, kuhu minna sõdima või
kas üldse minna. Võimalusi, kuhu minna sõjaväkke oli ainult kolm
– Punaarmee, Saksa ja Soome sõjavägi. Kõik olid vabatahtlikud
välja arvatud Punaarmee.
Paljud eestlased
läksid vabatahtlikena Soome, sest tahtsid võidelda Stalini režiimi
vastu, aga ei tahtnud seda teha koos sakslastega. Sinna põgenemine
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ploom
Õppematerjali autor
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli eestlastel kolm armeed, milles tuli sõdida: Punaarmee (NSV Liit), Saksamaa ja Soome armee. Peale Eesti annekteerimist 1940. a NSV Liidu poolt, toimus sunniviisiline eestlaste mobiliseerimine Punaarmeesse (50 000 meest), kuigi rahvusvahelise õigusega oli see keelatud. Vähe oli neid inimesi, kes olid valmis võitlema kommunistliku ideoloogia eest. Üheks erandiks oli 1941.a moodustatud hävituspataljon, kes võitles metsavendade vastu. Punaarmee poolel osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. 1941. a
Mehed, kes olid täisealised saadeti vangilaagritesse. Vangilaagrites ja Siberis oli väga raske elu, hukkus hulga eestlasi. Küüditamise ajal ei olnud eestlastel mingeid valikuid, kui nad just ei jõudnud põgeneda nagu need, kes lahkusid Saksamaale koos balti-sakslastega. Balti-sakslastega lahkus ka eestlasi, kokku lahkus umbes 16000 inimest. Küüditajatele ei olnud mingit võimalust vastu hakata, vastuhaku tulemuseks võis olla see, et said surma. Minu arust Eesti rahval oli valikuid Teises Maailmasõjas. Valikuid ei olnud küll väga palju, aga neid siiski oli. Valikuid ei olnud ainult küüditamise ja vägivaldse värbamise ajal sõjaväkke. Eestlased olid näinud, kui piinarikas, julm, õudne on elada NSVL võimu all. Paljud eestlased ühinesid ükskõik kellega, et takistada Nõukogude Liidu uut okupatsiooni Eesti üle ja võidelda Punaarmee vastu. Üheks võimalustest oli astuda ise armeesse, Soome, NSVL või Saksa sõjaväkke, hakata metsavennaks,
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee need olid peamised eestlaste valikud,kus nad sõdida said. Teine maailmasõda oli eestlaste jaoks raske,keeruline ja väga laostav. Paljud eestlased kaotasid oma lähedased, sõbrad, kaaskodanikud ja rahu. Väga raske oli elada diktatuurse võimu all ja sõja keskmes. Eestlaseid sundmobiliseeriti, väga vähe oli neid inimesi, kes olid valmis elama kommunistliku võimu all ja seda ideoloogiat teenima.Nõukogude liidu okupatsiooni ajal 1940-1941 vangistati ligi 7000 inimest, kes viidi Venemaale vangilaagritesse või hukati. Ega eestlastel suuri võimalusi polnudki
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas ? 1939. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisega, oli Eesti sunnitud nõustuma Venemaa nõudmistega ning laskma Punaarmeel Eestisse tulla. Eesti oli väike riik, millel puudus piisavalt suur sõjaline jõud ning oli teada, et sellisele suurriigile vastu ei saada. Eesti andis alla ning Punaarmee okupeeris riigi, mis kandis uut nimetust Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1941. aastal algas Vene-Saksa sõda. Sakslased tahtsid okupeerida Venemaa valdused
Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. Jaanuaris 1944 moodustatigi 200. jalaväe rügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Eestlastel peaaegu puudus valikuvõimalus mobiliseerimise eest. Kui keeldusid armeesse minemast, lasti sind maha. Kuid eestlased said mingil määral valida, kelle poolel sõdida, kuid enamus olid ikkagi armeedesse paigutatud sunniviisiliselt. Eestlaste valik Teises maailmasõjas oli piiratud, kuid siiski olemas.
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. Oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. Eestlaste jaoks oli see raske aeg. Eesti oli kaotanud oma iseseisvuse, enamus eestlastest mehi pidi teenima okupeeriva võimu sõjaväes, kui just ei põgenetud Lääneriikidesse või Soome sõjaväkke. Eesti oma armee likvideeriti pärast 1940. aastat ning need väeosad mis alles jäid saadeti punaarmeesse. Sinna sattusid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, sest vabatahtlikult keegi kommunistliku ideoloogia eest nõus sõdima polnud. Kuigi oli keelatud
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa , Vene ja Soome relvajõudude koosseisus , väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes . Peamiselt oli eestlasi Punaarmees . Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna . Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust . Peamiselt tänu Vene okupatsioonile . 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja
MILLISED OLID EESTLASTE VALIKUD TEISES MAAILMASÕJAS? Mingisugustki valikut raskendas 1939 a sõlmitud MRP ja sellele järgnenud nn baaside aeg. Piirile koondatud lahinguvalmis vägede toel surus N. Liit Eestile peale nn vastastikuse abistamise lepingu, mis andis N. Liidule õiguse tuua Eestisse loodavatesse sõjaväebaasidesse 25 000 nõukogude sõdurit. Eestil oli tollal teenistuses pisut üle 15 000 mehe. 1940. aasta juunis, mil algas N. Liidu otsene agressioon, oli riik Punaarmee poolt ümber piiratud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid