Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti teater 1918-1940". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lavastaja, lavastused, operett, teatrite, aare, näitleja, repertuaar, trupp, draamateater, ooper, teatril, hansen, kitzberg, baltisaksa, sepp, sepa, tammsaare, lauter, opereti, kunstnikuks, teatrist, komisjon, raudsepp, teatrid, esto, teatrielu, vanemuine, väikekodanlik, mängukavas, 1931, raudsepa, eduard, draamateatri, schiller, endlas, sakslasedSeltsi esimeheks saab Kristjan Erm. Veel samal kuul saadetakse Seltsi põhikiri Peterburgi ministeeriumile kinnitamiseks. Kinnitamisteadet ei jääda käed rüpes ootama, tegutsetakse Põllumeeste Seltsi sildi all ja nende ruumides. Veel samal aastal söandab "Endla" laulukoor astuda kohalikus pritsumajas avalikkuse ette. Põllumeeste Seltsi ruumes kannavad näitemänguharrastajad ette Lydia Koidula näidendi "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". olulisemad lavastused 1875. L. Koidula "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" 1877. L. Koidula "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" 1878. Peterburist jõuab tagasi Seltsi kinnitatud põhikiri. "Endla" tegevus on nüüd seadustatud. Enne oma maja saamist tegutseb "Endla" Selts mitmel pool Pärnus. Enamasti vahetatakse asukohta päris tihti, kas jäävad ruumid tegevuse jaoks kitsaks või on jälle üür liiga kõrge. Oma maja ehitamise plaane tehakse ka, kuid tegudeni ei jõuta. olulisemad lavastused
Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid": 1) Osalejate motiivid, taotlused, eesmärgid 2) Sündmuse kontekst (ühiskondlik, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline, kunstiline) 3) Dokumendid (usaldusväärsuse küsimus ja allikakriitika või puuduvad dokumendid) 4) Sündmuse väärtustamine kaasajal ning hilisemad kommentaarid (teatrikaanoni kujunemine; populaarse teatri alaesindatus teatrilugudes)
19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920. aastail asutati veel rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna
Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat" ISESEISVAD TÖÖD: 1
TEATER LÄBI OMA AJALOO Referaat Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................3 1. Näitemäng rahvusliku ärkamise ajal ................................................................4 2. Kutseliste teatrite rajamine ...............................................................................5 3. Teatrielu areng aastatel 1918-1940...................................................................6 4. Eesti teater pärast II maailmasõda....................................................................7 5. 1950-1970. aastad.............................................................................................8 6. 1980. Aastad.............................................................
Kuule,poiss, sinust saab kas joodik või näitleja, niisuke vemmal oled sa!” Ei saanud temast õigupoolest kumbki. Leo Kalmet (1900 - 1975) oli lavastaja, näitleja, teatrijuht, teatripedagoog, teatrikooli juht, kehalise kasvatuse õpetaja. Kultuurkapitali, Eesti Näitlejate Liidu ja ajakirja Teater toimetuse liige. Ta asutas esimese Noorsooteatri ja Nukuteatri. NKVD agent, kes saadeti Siberisse. (ENSV teeneline kunstitegelane) Inimesena on teda kirjeldatud kui lihtsat ja vastutulelikku, alalhoidlikku ja tasakaalukat pragmaatikut. Mõnede arvates näitlejana mitte eriti silmapaistev, samas sai kiita mitmete rollide eest - just oma
1906-1914 - teatrit juhtis Tartu Ülikooli teoloogiafakulteedi lõpetanud Karl Menning, kes 1905-1906 õppis näitejuhtimist Berliinis Max Reinhardti reziiklassis. Ta rakendas oma töös ansambliteatri printsiipi, toetudes psühholoogilise realismi taotlustele. 1908 - loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester, dirigentideks Samuel Lindpere, Juhan Aavik ja Juhan Simm. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias. 1914-1921 - juhtis teatrit Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud. 1920-ndate aastate algul juhtis teatrit näitlejate komisjon. 1925-1931 - oli teatri eesotsas Voldemar Mettus. Teatri külastatavus langes, võlakoorem kasvas. Direktoriametit pidasid lühemat aega August Gailit ja August Sunne. 1935 - sai direktoriks Otto Aloe, draamalavastajaks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin
etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tanavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, näiteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest näitekunst. Eri rahvail on see isesugune. Teater kui
aastate rahvatükkide faktuurile. Publiku reaktsiooni peegeldas drastiline vaatajatearvu langus: 616 000lt 1946. aastal kukkus see 1948. aastal 441 000ni (Hion 2002: 93). Kui Teise maailmasõja järgsel ajal eraldati teatritele raha suhteliselt vabalt, siis 1948. aastal toimus pööre üleliidulises teatripoliitikas - võeti suund riikliku dotatsiooni tunduvale vähendamisele, teater ei olnud ideoloogilises kasvatustöös kuigi edukas olnud. Teatrite majanduslik olukord muutus nii pingeliseks, et ähvardas muutuda piduriks kunstilise tegevuse edasisele arengule. 1948. aastal käivitus ka teatrite reorganiseerimise kampaania, mille tulemusena jäi Eestis 1950ndate alguseks tegutsema vaid viis emakeelset sõnalavastusteatrit: 1948. aastal ühendati „Kannel” ja „Säde” Lõuna-Eesti Teatriks ning Riikliku Noorsooteatri (endise Tallinna Töölisteatri) liitmisel Tallinna Riikliku Draamateatriga moodustati Uus Teater; 1949
Eesti Draamateater tähistas maja 100. sünnipäeva Valisin selle teema, sest et ise olen näitleja ja kõik, mis on seotus teatriga pakkub mulle suur huvi. Raamatupoes ma ostsin raamatu, mis oli väljaantud teari juubeliks. Raamat on eesti keeles saksakeelse paralleeltõlkega. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, Baltisaksa Ühing Saksamaal.Raamatus on palju pilte, mis annavad meile võimaluse vaadata,
Teosel oli üsna suur menu. Aavast sai korrapealt kangelane ja tunnustatud helilooja. Esmalavastust mängiti 22 korda ning seda oli omas ajas ja oludes ebatavaliselt palju. Edu julgustas teisigi heliloojaid selle žanri poole pöörduma. ’’Vikerlasi’’ on lavastatud korduvalt ja selle üksiknumbreid esitatakse tihti kontserdilaval. Just selle pärast valisingi tema esindama EV aegset ’’tõsist’’ muusikat – ’’Vikerlased’’ on niivõrd tähtis etendus olles esimene ooper Eestis. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa koorilaulud - ta on kirjutanud ligi 50 sega-, nais- ja meeskoorilaulu, mitmeid on võetud üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva (nt. ’’Laulik’’, ’’Hommik’’, ’’Me oleme põhjamaa lapsed’’ jt). Aava laulud on pälvinud ka auhindu koorilaulude võistlustel. Ta on loonud ka sümfoonilist ja kammermuusikat ning tema helikeelele on omane meloodiarikkus. E. Aava laulik Evald Aav
Ka kohalikud laulupeod. Avalike kontsertide kõrval Riigi Ringhääling. Ringhäälingu ühendatud sümfooniaorkester – kõrge tase. Arenes edasi lihtsa meloodiaga rahvalaul, võõrmõjudega. Lõpptulemuseks rahvalikud laulud. Tuntuks nende lauludega Artur Rinne. 9 1920ndatel jõudis eestisse džäss, kohviku ja restoraniorkestrid. Džässist inspireeritud laulud –noor Raimond Valgre. Teater ja kino Teatri keskus Tallinn. „Estonia“, Draamateater, Tallinna Töölisteater. Tartu Vanemuine. Kuni 1920 keskpaigani impressionism, sümbolism, ekspressionism. Lavastaja Paul Sepp. Vaataja tüdines katsetustest. Publik vähenes. Realistlikkuse ilmumine. Psühholoogiline lähenemine. Kõige kindlam rahvatükk, suur publikumenu. Raudsepa „Mikumärdi“, kõige esitatum näidend. Kitzbergi „Kosjasõit“Juhan Simmi lauludega. Sõnalavastustele lisandusid ooper, operett ja ballett. Eriti hästi läks operetil (juhatas „Estonias“
Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on loomulik kui vaataja end tunneb nagu kodus, näitleja end aga külalisena. Pärast kuninga surma oli klassitsistlik teater suremas. Voltaire püüdis teatrit päästa kõikvõimalike reformidega. 1759. aastal hakati sisse viima muudatusi, Commedie Francaise ehitati suuremaks, kohtade arvu suurendati ning PUBLIK EEMALDATI LAVALT. Sisuliselt tähendas see reform lava eraldamist saalist, kahe autonoomse tsooni tekkimist.mänguruum iseseisvus ning nõudis suuremat tähelepanu. Lava oli nüüd nagu tühi ruum, mida näitleja ei olnud harjunud täitma.
Laikmaal Itaalia ja Tuneesia maastikest. Kolmandaks valdkonnaks raamatuillustratsioonid. K. Raud kujundas Juhan Liivi luulekogu, Triik Tammsaare ,,Noored hinged" ja Noor-Eesti III albumi. Tuntud skulptor oli Amandus Adamson, kes on Russalka autor. Teatri professionaliseerumine 1906. aastal avati uus ja uhke Vanemuine (hävis I maailmasõjas, 1960 avati uus hoone, vana ei taastatud), millega algas elukutseline teater. Maja projekteeris soomlane Armas Lindgren. Teatri esimene juht ja lavastaja oli Karl Menning (1874- 1941), kes teatritegemise õppimiseks müüs oma maja maha. Lavastas palju Kitzbergi ning tegi näidendeid vahel ise ümber. Tõi Eestisse realismi. Rahvas aga soovis üldiselt komöödiaid. Menning pettus ja töötas pikka aega diplomaadina. Vanemuise põhiline dramaturg oli August Kitzberg (1855-1927) Estonia muutus kutseliseks teatriks samuti 1906. aastal, maja valmis 1913, arhitektiks samuti Lindgren koos esimese tunnustatud Soome naisarhitekti Wivi Lönniga.
Eesti vabariigi ajal töötas Lauter veel näitlejana teatris ,,Endla" ning Vene Draamateatris. 1941. aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse, kus ta liitus sealse draamatrupiga. Ta on üks ENSV Riiklikute 13 Kunstiansamblite loojatest, millega käidi sõja ajal rindeüksustele esinemas. Peale sõda jõudis Ants Lauter töötada teatrites ,,Estonia" ja ,,Vanemuine" ning Draamatetris näitleja, lavastaja, kunstilise juhi, peanäitejuhi ning direktorina. Ta oli aastatel 1938-1941 õppejõud Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikoolis ning 1946. aastal läks ta tööle Eesti Riiklikusse Teatriinstituuti, kust ta 1950. aastal oma töökohalt tagandati. 1945.-1950. ja 1969-1973. aastal oli ta Eesti NSV Teatriühingu juhatuse esimees. Ants Lauter suri 30. oktoobril 1973. aastal. Tema kõige tuntumad lavastused on Anton Tsehhovi ,,Kolm õde" ning August Jakobsoni ,,Kaks leeri"
20. Aastapäeva tähistamisega, kujunes eriti võimsaks: sellel osales 569 koori 17500 esinejaga; kuulajaid oli 150 000. · Tegevust jätkasid tuntuks saanud heliloojad Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar, Peeter Süda. · Tallinna ja Tartu kõrgematest muusikakoolidest võrsusid helikunstnikud nagu Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Verner Nerep, Riho Päts, Enn Võrk. · 1928. a. sai lavaküpseks esimene ooper Evald Aava ,,Vikerlased''. Kuulsust võitsid Artur Kappi oratoorium ,,Hiiob'' ja Cyrillus Kreegi ,,Reekviem''. · 1930. a. levis seoses filmikunsti arenguga kerge ajaviitemuusika. Samast zanrist algas Artur Rinne ja Raimond Valgre muusikaline tegevus. · Alates kümnendi keskpagiast võibki rääkida teatrikunstis uuesti maksvusele pääsenud lavastuslikust realismist, mis tõrjus välja senised ekspressionistlikud taotlused.
Jätkas orelikoolkonna rajamist. Raamatud, heliteosed, Roman Toi- kirjutanud arvukalt vaimulikku vokaalmuusikat ning orelimuusikat, Kaljo Raid-Hulgaliselt vaimulikku vokaalmuusikat Anne-Ellerhein Metsala- õppis ristiisa Cyrillius Kreegi juures, kirjtuanud palju vaimulikku koorimuusikat Kuldar Sink- helilooja ja flötist. Vaimulik temaatika ning vene õigeusu sakraaltekstid. Piibliteemaline ooper Leo Semlek-loonud üle 400 vaimuliku laulu Piret Rips-Laul- Üks viljakamaid kirikumuusika loojaid praeguses Eestis, kirjutanud hulgaliselt vaimulikke laule nii laste-kui ka täiskasvanute kooridele. 3. Kirjelda vennastekoguduse ja sellega seotud isikute tegevust eesti koorkultuuri arendamisel 19. sajandil. 1804. aastal asutas Kanepi vennastekogudust toetav kirikuõpetaja Johann Philipp Roth esimese kihelkonnakooli, kus 1820
Lisl Lindau Liise Lindau ehk Lisl Lindau sündis 2. septembril 1907. aastal Toris, Pärnumaal ning suri 14. juulil 1985. aastal 78 aastaselt Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Lisl Lindau oli Eesti näitleja ning oli Eesti NSV rahvakunstnik aastal 1967. Lavategevust alustas 1927 "Endlas" tantsijana. Ta töötas 19311934 Draamastuudio teatris, 19341936 "Vanemuises", 19361937 "Estonia" teatris, 19371941 Tallinna Töölisteatris, 19471966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 19661985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar
Sellega on ka seletatav nii mõnigi eksperiment tema elus, nii mõnigi üleelamine ja rahutu rändamine, seikluste otsimine ja kohanemine iga olukorraga, millesse ta sattus. Pääs teatrisse Kuigi tal oli võõrasõe juures kindel kord ning ei võinud kusagil üksinda käia, külastasid nad õega teatrit, mis muutus Pinnale suurimaks kireks. Tema õnneks kolis Pinna ja ta ema majja noor õmbluskoolis õppiv neiu, kes kurameeris Estonia seltsi näitleja ja näitejuhi Willem Thal, kellega Pinna ka tuttavaks sai. Et Pinna puhul kornetit, siis sai ta 1896ndal aastal astuda asjaarmastajate orkestrisse Estonias. Ta oli siis 12- aastane. Sealt edasi pääses ta juba hiljem mängima väikseid osi, sest oli näitelava tema elusiht. Repertuaar koosnes algul lihtsatest rahvatükkides ja laulumängudest. Teatris lõi ta kiiresti läbi, osutudes näitlejaks "jumala armust".
Skulptoritest paistsid silma Jaan Koort, Anton Starkopf ja Voldemar Mellik. Peamiseks uueks kunstivoolu eeskujuks sai uusrealism. Muusikaelu Lisaks olemasolevatele laulukooridele ja orkestritele tekkisid uued, kutsuti ellu mitmeid seltse. 1921. loodi Eesti Lauljate Liit, milles oli vähemalt 1000 kohalikku organisatsiooni. Säilisid üldlaulupeo traditsioonid. Need toimusid iga 5 aasta tagant. Tegevust jätkasid heliloojad J. Aavik, H.Eller, A.Kapp, C. Kreek, M. Saar, P. Süda. Valmis esimene ooper, tegeleti sümfooniliste suurvormide loomisega ning viljeleti orelimuusikat. Teatrikunst Teatris tõusis esile realism. Ainuvalitsevaks keskuseks kujunes Tallinn. Seal tegutsesid ,,Estonia", Draamateater ja Töölisteater. Draamateater pühendas erilist tähelepanu eesti algupärandite lavastamisele. Seal tegutsesid L. Reiman, A. Teetsov, R. Tarmo, M. Möldre. Tallinna Töölisteater loodi 1926, lavastajana tegutses seal Priit Põldroos. ,,Vanemuine" põdes pärast K
aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagner võttis kasutusele Harmoonilise ellipsi (üks septakord teise septakordi, see omakorda kolmandasse). Kuulaja ei saa enam aru, kus on koduhelistik, või kus on toonika. Wagneri harmooniakäsitluse kuulasaim akord: Tristani motiiv
Draamakirjandusse tulid veel. Mehed, kes hakkasid sõdade vahelisel perioodil näidendeid kirjutama ja realistlikus hoovuses kesksemat rolli mängima. Artur Adson (1930ndate näidend ,,Lauluisa ja kirjaneitsi" tuntuim). Juhan Sütiste allegooriline piibli põhjal draama näidend ,,Jumala mäss" (1933). Karl August Hindrey,,Raidalu kirikumõis" (1935) psühholoogiline realism avaldus draamas. Evald Tammlaan kerkis esile 1930ndate lõpu poole, koostöös lavastaja Priit Põldroosiga (tegutses Tallinna töölisteatris). Valge lagendik" (1937) ja ,,Raudne kodu" (1938) Tammlaane tuntuim. Eriti tähtis koostöö Andres Särev eesti kirjanduse dramatiseerija. Särev lõi traditsiooni, kuidas proosatekstist teha draamatekst. Publik vaatas tollasel ajal A. H. Tammsaare ja Särevi koostöös ,,Härra Mauruse I järgu koolis" (1935). Ja Lutsu ja Särevi koostöös ,,Kevade" (1937 Draamateatris). Suure dramatiseerimise aeg
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist. "Siuru" individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik s
nagu Eesti Kirjandus, Akadeemia, Varamu jt. Nagu Eesti kultuuris levisid ka kirjanduses L?? ne-Euroopa m?jud ja moevoolud. Ka Eesti igap?evaelu laad, eriti linnades, l?henes kiiresti L??ne-Euroopa omale. Muusika See aeg oli rohkem nooremate helikunstnikute ?itseaeg.Eesti muusikas olid siis nii s? mfoonilised suurvormid kui ka kammermuusika , koori- ja soololaulud.Kasvas orkestrite ja kooride arv.Peeti laulup?evi ja ?ldlaulupidusid. Eesti esimene ooper oli Evald Aava ,, Vikerlased'' Kunst Eesti Vabariik kuulus 1920. ja 1930. aastail P?hja-Euroopa demokraatlike v?ikeriikide hulka ning seet?ttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane.1919.aastal asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas'', mis 1920.-1930. aastail oli Eestis peamiseks kujutavaks kunsti ?ppeasutuseks.,,Pallase'' kooli juhtisid Pariisis ja mujal v? lismaal tegutsenud kunstnikud Konrad M?gi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe.1920.aastaid v
1920.aastatel muutus muusikaliteratuur mitme- kesisemaks. Loodi oopereid, sümfooniaid, oratooriume, orelimuusikat, kammermuusikat, operette, jm. Endiselt toimusid Tallinnas üldlaulupeod (1923, 1928, 1933, 1938), korraldajaks Eesti Lauljate Liit. 6 Teater ja kino Teatrielu vaieldamatuks keskmeks kujunes Tallinn, kus lisaks ,,Estoniale" tegutsesid ka kutselised Draamateater ja Tallinna Töölisteater. Pealinna teatrite kõrval hoidis oma positsiooni Tartu ,,Vanemuine". Tegutses filmistuudio ,,Estonia-Film" (1919-32). 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses vändati mitmeid mängufilme. Ajakirjandus ja raadio Peamiseks infoedastajaks oli trükiajakirjandus, ehkki raadio hakkas sellele üha enam konkurentsi pakkuma. Oma häälekandja oli igal tähtsamal parteil. Edukaim oli ,,Eesti Päevaleht" ja kollane nädalaleht ,,Esmaspäev". 1934. aasta riigipöörde järel likvideeriti erakonnad ning nende
1.Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade · Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, selle järgi võttis endale nime. · Isa oli rahvuslikult meelestatud; koju oli tellitud ajaleht; isa uuris põhjalikult piiblit- Andrese prototüüp · Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10 · ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe · 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli · käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde · ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb kaastöid
Tarapita Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid Tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt tuli Tarapitalastel kõne alla noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Lisaks esinemistel trükisõnas korraldas "Tarapita" 1921 aastal kirjandusliku ringreisi, kus kanti ette progrmmilisi kõnesid ja ilukirjanduslikku uusloomingut. Äärmiselt tähelepanuväärne on see, et kuigi Tarapita rühmitusena tegutses vaid nii lühikest aega, suutsid kõik hiljem nii erinevate vaadetega autorid koonduda küllaltki ühtseks ja tugevaks "löögirühmaks". Paljud võimumehed süüdistasid Tarapitat iseseisvuse õõnestamises ja "punase hädaohu"
Ligi 56 000 el Kuurortlinn Linnaõigus 1959.a o Valmiera 1323 Ligi 27 000 elanikku Hansa linn Liivimaa keskus Vidzeme kõrgkool (1996) Valmiera Draamateater (1919) RAHVUSPARGID Vidzeme: Gauja rahvuspark (1973) - 91 745 ha Zemgale: Kemeru (1997) 38 165 ha Kurzeme: Sliteres (2000) 26 490 ha Latgale: Raznas (2007) - 59 615 ha CESIS · 1206/1224 · Hansa linn · Läti lipu sünnimaa · Cesu õlletehas SIGULDA · Gauja rahvuspargi keskus · Turaida · Laulupeo mägi
harudeks. Kõrgharidust andsid Tartu ülikooli kõrval ka Tallinna Konservatoorium ja kõrgem kunstikool Pallas Tartus. 5.2. Muusika ja teater Arenesid edasi rahvuslik muusika ja teater. 1940. Tallinnas paistis silma andekas helilooja A. Kapp, Tartus H. Eller. Sümfoonilist muusikat esitasid ,,Estonia", ,,Vanemuine" ning 1930. aastatel Riigi Ringhäälingu ja ,,Estonia" ühendatud sümfooniaorkester. Eesti teatrite tegevus hoogustus 1920. aastate teisel poolel, mil Tallinnas, Tartus ja Pärnus alustasid tegevust töölisteatrid. Nende repertuaarivalik oli demokraatlikum, mängulaad realistlikum. Eesti tolle aja suurimad näitlejad L. Reiman, E. Villmer, P. Pinna, R. Bauman, A. Lauter, L. Hansen, jt. säilitasid demokraatliku hoiaku ega andnud järele kodanluse kunstimaitsele. 5.3. Trükisõna 13 Käsitleval perioodil kasvas tervikuna eestikeelne trükisõna
Reisis palju. 1934.a. asus tööle Moskva lähedal asuvasse keraamikatehasesse. Haigestus Moskvas ja suri. Maetud on Eestisse. N: ,,Metskits", ,,Kitsepea", C.R. Jacobsoni hauamonument Kurgjal. Tähtsamad sündmused kunstielus olid: 1906.a. Eesti Kunstiseltsi asutamine 1909.a. Eesti Rahvamuuseumi asutamine 1914.a. Tallinna Kunsttööstuskooli avamine Arhitektuuris ehitati palju kultuuriasutusi. Domineerisid välisarhitektid ( Petrburi, Riia ja Helsingi). Valmisid Draamateater Tallinnas, Vanemuise teatrihoone Tartus ja Estonia teater Tallinnas. Kunst iseseisvas Eestis 1919 1940. 24. veebruaril 1918.a. kuulutati välja Eesti Vabariik. Uuenemine ühiskonnas soodustas uuendusi ka kunstis ning aastaks 1920 jõudis eesti kunsti radikaalsem osa Euroopa avangardiga enam- vähem samale arengujoonele. Reaalsele iseseisvumisele järgnes rahvusromantilise kunsti kiire vaibumine. Oma osa mängis siin ka Vabadussõda, kus mitmed rahvusromantikud langesid
Reisis palju. 1934.a. asus tööle Moskva lähedal asuvasse keraamikatehasesse. Haigestus Moskvas ja suri. Maetud on Eestisse. N: ,,Metskits", ,,Kitsepea", C.R. Jacobsoni hauamonument Kurgjal. Tähtsamad sündmused kunstielus olid: 1906.a. Eesti Kunstiseltsi asutamine 1909.a. Eesti Rahvamuuseumi asutamine 1914.a. Tallinna Kunsttööstuskooli avamine Arhitektuuris ehitati palju kultuuriasutusi. Domineerisid välisarhitektid ( Petrburi, Riia ja Helsingi). Valmisid Draamateater Tallinnas, Vanemuise teatrihoone Tartus ja Estonia teater Tallinnas. Kunst iseseisvas Eestis 1919 1940. 24. veebruaril 1918.a. kuulutati välja Eesti Vabariik. Uuenemine ühiskonnas soodustas uuendusi ka kunstis ning aastaks 1920 jõudis eesti kunsti radikaalsem osa Euroopa avangardiga enam- vähem samale arengujoonele. Reaalsele iseseisvumisele järgnes rahvusromantilise kunsti kiire vaibumine. Oma osa mängis siin ka Vabadussõda, kus mitmed rahvusromantikud langesid
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M. Under Sonetid (1917), Sinine puri (1918) H. Visnapuu Amores (1917), Jumalaga Ene! (1918) F. Tuglas Saatus (1917) A. Gailit Saatana karussell (1917), Klounid ja faunid (1919) J. Semper Pierrot (1917) Siuru puhul oluline: 1) põhiautorid aktualiseerivad kirjanduses mingeid te
31.dets 1920 nägi publik esimest professionaalset ooperilavastust C. Verdi ,,Traviatat". Lavastuse juht oli laulja K. Petrauskas. 1925 etendus esimene ballett. Läti o 1919.a avati Riias Rahvusteater. Samuti hulk teisi teatreid. Kutselised teatrid olid peaaegu kõigis suuremates linnades. Rahvusvahelise tuntuse pälvis dirigent T. Reitersi juhitud Riia Ooperiteater, millest sai alguse nii läti algupärane ooper kui ka ballett. Eesti o Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, koos kolme suure kutselise teatriga Estonia, Draamateater ja Töölisteater. Tuntumad sõnameistrid olid P. Pinna , E. Villmer, A. Lauter, L. Reiman. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis. Muusika o Laienes muusikaga tegelevate isikute ring, tekkisid uued laulukoorid ja orkestrid. Üldlaulupidusid hakkati korraldama ka Leedus
annaabi.ee 
