Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti talurahva õiguslik seisund Rootsi ajal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõisnik, maksutulu, reform, roosti, kinnistus, lühikese, leidsid, baltisakslased, sunnismaisus, ütlema, vastuseisu, 1601, hertsog, saata, absolutism, seisundit, põrkusidOlulisele kohale viinapõletamine Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes 20.Mis on restitutsioon? Millal, miks ja kuidas seda teostati? Mõisate tagasi andmine nende omanikele. Rootsi valitsusaja lõpul. Koos mõisatega sai ka aadel tagasi varasemad õigused talupoegade üle. 21. oli, miks ja millal koostati Roseni deklaratsioon? Selle sisu? 1739 - Roseni deklaratsioon. Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen. Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised. Kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkonnale. Roseni deklaratsiooniga langes talupoeg õigusteta pärisorja seisundisse. 22.das oli korraldatud kaubandus 18.saj keskpaigas? Milliseid kaupu viidi välja, milliseid sisse?
Eestis . 1645. aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjusse Põhja-Eestis. Nii kaotasidki talupojad Rootsi alal oma isikliku vabaduse. Rootsi võimud andsid isegi veel rohkem seadusi välja, et oleks kindel, et talurahvas oleks kindla võimu all. Talupoegadel keelati omavoliline lahkumine mõisnike juurest. Ta ei tohtinud osta maad, ega seda müüa, enne kui ta polnud mõisnikult loa saanud, pealegi võis mõisnik talupojalt iga kell maa ära võtta. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ihunuhtlust. 1639. aasta seaduse ja 1671. aasta maapolitseikorraldusega kuulutati pärisorjadeks need, kes olid pärisorja peres sündinud kui ka aadliku maale elama asunud pärisorjad ning vabad inimesed. Rootsi valitsus oli sunnitud talurahva kaitseks välja andma ka mõned määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta
Aadlike vanad privileegid kinnitati. Valitses rüütelkond. Hiljem hakati mõisaid ära võtma. Erinevused: Rootsis oli luteriusk. Poolas katoliiklus. Oli usuline erinevus. 15)MIKS OLI ROOTSI RIIGIL VAJA LÄBI VIIA MÕISATE REDUKTSIOONI? NIMETA 2 PÕHJUST – Rootsi oli pidevalt sõdades – Riigimaade kergekäeline loovutamine – 30ne aastane sõda-kiratsev majandus – Riigikassa täitmise lahendus – Said palju maksutulu 16) MILLISEID REFORME KAVANDAS KARL XI EESTI ALADEL? A) MÕISAMAJANDUSES B) TALUPOEGADE ELUKORRALDUSES A) mõisamajanduses – mõisate riigistamine, mõisad anti siis rendile endistele valdajatele; eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele – neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. B) talupoegade elukorralduses – talupoegadest said üksnes kuninga alamad; riigi kätte läinud
Tänu soodsatele tingimustele 18.saj, kasvas rahvaarv kiiresti sajandi lõpul pool miljonit inimest, seda kõike tänu looduslikele ja klimaatilistele tingimustele. Muutused toimusid ka inimeste paiknemises suurenes Lõuna-Eesti osatähtsus. Kaasa aitas kestev rahuaeg ja et 1710-1711 katk jäi Eestis viimaseks. Katsed asustada Baltikumi saksa talupoegi jäid edutuks, seetõttu juba sajandi lõpus, moodustasid eestlased 95% kogu rahvastikust. Eesti ala valitsemine Reduktsioon 1680.a reform, kus Rootsi kuningas Karl XI alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmisega. See mõjus nii majandusele kui ka kehtivatele õigustele halvasti. Kuningas hakkas veel lisaks nõudma ka , enne Rootsi aega erakätesse antud maade tagasivõtmist. Tagasivõetud mõisad anti rendile nende eelmistele valdajatele, kes pidid nüüdsest osa oma tulust loovutama rendimaksuna riigile. Reduktsiooni tulemusel kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt.
Reduktsioon - erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Selle viis läbi Karl XI 1680. aastal Nimeta kaks reduktsiooni põhjust 1. tühi riigikassa 2. kuningas soovis aadlivõimu kärpida ja oma võimu tugevdada 4. Milliseid reforme kavandas Karl XI Eesti aladel mõisamajanduses ja talupoegade elukorralduses? Kuidas kavandatu realiseerus? Milliseid reforme kavandas Karl XI eesti aladel? VALDKOND KAVANDATUD REFORM REFORMI ELLUVIIMINE 1) Riigistati ka enne Rootsi võimu eravalduses olnud mõisaid. Sest Liivimaa aadel avaldas
- Olukorda leevendas veidi see, et suurem osa maadest läks riigi valdusesse ja seal oli rõhumine pehmem kui aadlimõisates. Aadel pidi jälgima, et ta riigimõisatega võrreldes oma talupoegi liialt ei koormaks. - Koormisi ühtlustati ja neist peeti kinni. b)Rootsi aladel: - Riigimõisaid valitsesid foogtid, kes tihtipeale võtsid rohkem taluojalt ja andsid kuningale vähem(vaheltkasu). - Eramõisates lugu väga kehv. Kuningas kinnitas mõisnike senised eesõigused. Mõisnik oli omal maal kunn ja kui riik tahtis seal midagi teha, tuli mõisniku luba küsida. Mõisnik pidi teenima ratsaväes. c) Taani aladel e Saaremaal: - Taani võim kinnitas aadli senised eesõigused. Talupoegade õigused suuremad kui mandril. Endiselt olid mõisakoormised, rängim neis teokohustus. 17. saj: - Sajandi alguses: - Poola aladel: Võeti talupojalt kõik, mis võtta andis. - Rootsi aladel: Kunn andis 1600 a korralduse maksude ühtlustamiseks kogu P. -E. Kümnis
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse
TALURAHVA OLUKORD 18. SAJANDIL - Roseni deklaratsioon 1739 pärisorjus Eestimaal talupoega võib osta, müüa, vahetada, pärandad ehk kesine kõhtuvõim talupoegade üle oli rüütelkondadel kaotati kõik rootsi aja kergendused põgeneti teise kubermangu - Browne'i positiivsed määrused 1765 Talurahvas sai õiguse vallasvarale; Pärast mõisakohustuste täitmist või talupoeg jääke turustada; Mõisnik ei võinud koormisi suurendada; piirati kodukariõigust talupoeg still pärisori talupoeg võis kohtusse minna - Põllumajandus Vili Rootsi ja kohalikele vene vägedele; Veised ja viin Peterburgi - Talurahva kihistumine 40% peremehed; 30% sulased ja teenijad; 20% vabadikud; 10% aadlikud LINNAD 17. - 18. SAJANDIL - linnade olukord 17. - 18. sajandil
· Keskajast teati veel vähem, polnud ajaloolist pärimust. · Rootsi aeg elav ajalooline, suuline pärimus Arutluse teema "Vana hea Rootsi aeg" müüt või tegelikkus? Kavapunktid, millest võiks kirjutada: 1. Vaimulik elu 2. Haridus, kirjakeel 3. Reduktsioon 4. Muinasusu häving 5. Kaubandus Müüt: · Mõisnikel suured õigused, talupoegadel suured koormised + sunnismaisus (neid võis müüa-osta- vahetada) Talupoegade pärisorjastamine talupoeg mõisnikust sõltuvuses · Nõiaprotsessid, astuti ebausu vastu välja! · Suur majanduslik edu ei olnud talupoegadel, vaid mõisnikel. (Jõukus tuli peamiselt kaubanduse vahendamisest ja kohalikust teravilja väljaveost) Mõisnik oli seda edukam, mida rohkem talupoegi tal töötamas oli. · Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel
rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks. · Vakuraamatud sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja pere suurusest. · Adramaarevisjonid nende käigus (7-8 a järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Seda vajasid mõisnikud, kes maksid riigile talurahva tööjõu kasutamise eest maksu adramaade(?) 2. Talurahva õiguslik olukord a. Rootsi ajal: Rootsi aja algul Rootsi aja lõpul · Sunnismaisus · Koormised seati vastavusse talu · Teokoormised sõltusid mõisniku võimalustega ja märgiti üles vaku- suvast. raamatutesse vähenes mõisnike omavoli. · Kodukariõigus · Piirati kodukariõigust (sellest vabastati taluperemehed)
muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis Balti erikorra osana osaliselt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1695.-97. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustuS tõi d lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis Eesti alade minek Rootsi valdusse Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist Rzeczpospolitalt, läks kogu Põhja- Eesti ja Hiiumaa Rootsile. 1 1629
Sellega kuulus rootsile kogu võim, poola loobus liivimaa tagasi taotlemisest. Venemaa soovis Liivimaa sadamaid alustas 1656 uut sõda.Venemaa ja Rootsi vahel, see lõppes Rootsi võiduga 1661. eesti talupojad pooldasid rootsit. Lõppes 1661 Kärde rahuga. Sellega ei saanud Rootsi juurde uusi alasid, kuid Venemaa kinnitas Rootsi võimu ja loobus nõuetest. Seega täielik Rootsi aeg saabus 1660 ja 61 kinnistus. Enne seda oli Rootsi võim Liivimaal haavatav. Kuni 1700 tugev. 1917 piirid eesti ja läti vahel. Vahepeal 3 kubermangu- liivimaa,eestimaa ja ?? Rootsi aeg. 3 kuninga ajal nimetati Eesti Hertsogkond,hiljem Eestimaa kubermang. Rootsi aja alguses P-eestis ja hiljem ka L-eestis kujunes välja suur aadlike võim, sest kuningas oli kaugel. Tallinnas oli olemas kindralkuberner, hiljem ka Riias, kes oli kuninga nn asevalitseja, kuid esialgu polnud tema võim eriti suur. Rootsi aeg
Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused. Riigimaid haldas kindralkuberner. Provints oli jagatud linnuseläänideks. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid. Korraldati maksude ühtlustamist. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mille kõrgemaks asutuseks oli maapäev. · Talupoegade olukord talupoegade arv oli vähenenud. Eramõisates olid aadli võimupiirid suured. Rootsi kuningad üritasid vastu astuda talurahva kaitseks, kuid need leidsid aadli poolt vastuseisu. Kuna riigil oli rahapuudus, siis andis riik aadlile järele ja läänistas järjest rohkem mõisaid. Taani · Poliitika Taanile kuulus Saaremaa. Aadlile kinnitati endised õigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna, kuid tema mõju oli väiksem. Riik teostas reduktsiooni (võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi). Riigimaid haldas asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, mis omakorda jagunesid vakusteks.
aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". 3 Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku
Puudu oli Ruhnu saar , mille sai alles 1660 Oliva rahuga lõppenud sõja tulemusena Poola ja Rootsi vahel..Poola kinnitas, et Rootsile kuulub kogu võim Liivimaal. Venemaa , kes soovis Liivimaa sadamaid alustas 1656 uut sõda kuni 1661 ja lõppes Rootsi võiduga. Eesti talupojad tegid kõik endast oleneva, et Rootsi võidaks. Sõda lõppes Kärde rahuga, millega Venemaa kinnitas Rootsi võimu siinsetel aladel. Täielik Rootsi aeg saabus alles 1660, 1661 kinnistus täielikult. Kuni aastani 1700 oli võim tugev. 1917 alles piirid Eesti ja Läti vahel. Vahepealsel ajal jaotatud kolmeks kubermanguks: Liivimaa,Eestimaa ja Saaremaa Rootsi aeg Kolme kuninga ajal öeldi Eesti hertsogkond,hiljem kubermanguks. Rootsi aja alguses kujunes välja suur aadlike võim, kuna kuningas oli kaugel. Koha peal tln-as oli kuberner, kes oli kuninga asevalitseja pm , aga esialgu tema võim ei olnud väga suur, aadlikud
Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. EESTI ALAD Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. · 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. · 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. · 1629. aastal Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile, selle tulemusel
1863 passikorralduse seadus 1865 keelati mõisnike kodukariõigus 1866 vallaseadus vallakogukondade vabastamine mõisnike eestkoste alt 1868 teorendi keelamine Koormised pärast pärisorjuse kaotamist: Mõisakoormised: teotöö (nädalategu + abitegu) ametlikult kuni 1868. a. läks üle raharendile, andamid ja rahamaksud Riiklikud kohustused: Pearahamaks (al. 1783) esialgu 70 kopikat igalt mehelt, hiljem 5kordistus, enamasti maksis mõisnik, riigitalupojad tasusid ise Nekrutiandmise kohustus ("verekümnis") (al. 1796) esialgu kaootiline, võeti suvalisi (nekrutitõmbamine), hiljem mindi üle liisutõmbamisele, vabastatud olid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed, Liivimaal (al 1861 ka põhja-eestis) osteti end tihti eluks ajaks vabaks (algul 300, siis 1500 hõberubla) + teenistus maakaitseväes sõdade ajal · Kirikumaksud
selget vahret. Talupojad arvasid, et nad on nüüd riigi talupojad ja et nemad maksavad nüüd makse ja on mõisnikule teotööst vabastatud.. Rahutuste mahasurumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Browni positiivsed määrused- 1765 esitas George Browne Liivimaa maapäevale ettepanekud: - tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale - piiritleda teokoormisi - anda talupoegadeleõigus kaevata mõisnik kohtusse. See laiendaks Karl XI talurahva kaitset ka eramõisatele. Liivimaa rüütelkonnale oli see vastumeelt aga ähvarduste abil võeti see vastu kui positiivsete määrustena. Need andsid talurahvale tugevama juriidilisele kindlustundele ja olid esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisele. Roseni deklaratsioon oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni (16831764) sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument.Rosen väitis:
“Eesti on Rootsi viljaait”- Eesti oli Euroopa põhjapoolseim riik, kus sai vilja kasvatada piisavalt, et seda saaks ka välja vedada. Teravilja veeti Eestist peamiselt Rootsi, sest Rootsi halb maastik ei võimaldanud kasvatada piisavalt. ● Kariloomade kasvatus taludes- musta villaga lambaid, kitsi ja sigu toiduks; kanu, härgasid tööloomadeks ja lihaks; vähemalt 1 hobu vankri ette, lehmasid (lihaks) ● Talupoegade õiguslik olukord enne reduktsiooni- taaskehtestati sunnismaisus, pärisorjus ● Talupoegade õiguslik olukord Rootsi aja lõpul (riigimõisate talupojad)- Majandusreglement(...), Vakuraamatud (sinna läks kirja, kes kui palju koormisi maksis), fikseeritud koormised talu võimekuse järgi, õigus kohtusse pöörduda kui mõisnik reglemendist kinni ei pidanud. Siia Forseliuse jms kohta (e-õppepäeva ül.) :) Vaimuelu (eestikeelne kirjasõna jms). ● Puudus ühtne eesti kirjakeel ● (1637.a) H.Staht koostas 1
.............................................................................................................15 2 1. Sissejuhatus Mõisamajanduse ja eriti teoorjuse väljakujunemisega on otseselt seotud eesti talurahva pärisorjastamine. Pärisorjust kui feodaalse sõltuvuse raskeimat astet iseloomustas feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegade sunnismaisus, nende müümine maast lahus, nende omandiõiguse kitsendamine jne. Eestis hakkas pärisorjus tekkima 13. saj, pärast maa vallutamist. Maahärrad andsid vasallidele kodukariõiguse ning ka kõrgema kohtuvõimu. 14. saj lõpus hakati omavoliliselt vasalli maalt lahkunud talupoegi trahvima ja 15. saj ka järjekindlalt tagasi nõudma, siis algas ka talupoegade müümine maast lahus. Omandiõiguse säilitasid talupojad vaid vallasvarale, kuid sedagi hakati piirama.
-Saaremaa rüütelkond Saaremaal (tekkinud Taani võimu ajal) -Liivimaa rüütelkond Liivimaal (tekkis alles Rootsi võimu ajal) *Rüütelkonnad ühendasid Eestimaa ja Saaremaa mõisaomanikke *Poola võimu ajal ei olnud eriti palju võimu *Rüütelkondade liikmed käisid koos maapäeval -Saaremaa rüütelkond Saaremaa maapäeval, Liivimaa rüütelkond Liivimaa maapäeval... -Arutasid seal kohalikku ellu puutuvaid probleeme (talupojad, mõisnik vs riik) -Kutsuti kokku üle kolme aasta *Maapäevade vaheajal olid maanõunike kolleegiumid -Eestimaal ja Liivimaal 12 nõunikku -Saaremaal vähem liikmeid (4-6 liiget) -Võib nimetada antud piirkonna kõrgemaks võimuinstitutsiooniks, kes tegutses kuberneri eesistumisel *Maanõuniku amet oli eluaegne Kohtuvõim *Kubermangudes veidi erinev *Alamastme kohus: -Eestimaal adrakohtunikud -Liivimaal sillakohtunikud
raha võtta ja riigile vähem üle anda kui ette nähtud. Et pettust vähendada, andis Karl IV 1600. aastal korralduse maksude ühtlustamiseks kogu Põhja-Eestis. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormisi vähendati. Et aga sõdade tõttu oli rahvaarv vähenenud ja mõisapõllul oli endiselt vaja tööd teha, kasvas teopäevade arv. Elamine eramõisas oli aga hullem, kuna aadlil olid kõik senised õigused ja eesõigused, mis tähendas et mõisnik juhtis kogu elu oma maa-alal. Ainsaks tähtsaks ülesandeks mõisnikul oli ratsateenistus sõjaväes, iga 15 adramaa kohta pidi kutse korral riigi teenistusse ilmuma üks täisvarustuses ratsanik. Aadlite hulgas domineerisid endiselt sakslased, kuigi Eestis tühjaks jäänud mõisad läänistati tuntud Rootsi suguvõsa liikmetele. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mis konkureeris riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks
a talurahvaseadus ("Iggaüks..."), millega kehtestati talude pärandatav kasutusõigus ja suuremad õigused vallasvarale ning asutati vallakohtud. 1816. a talurahvaseadusega kaotati pärisorjus - talupojad said isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Talupoegi hakati järk-järgult priiks laskma, misjärel nad said perekonnanime. Ometi jäi talupoja liikumisvabadus piiratuks ning mõisnik säilitas kodukariõiguse ja politseivõimu. 1856. a talurahvaseadus lõi õigusliku aluse raharendile üleminekuks ning talude päriseksostmiseks. Passikorraldus (1863) ja uus vallaseadus (1866) vähendasid talupoja sõltuvust mõisast veelgi, kuid päris lõpu tegi sellele alles mõisamajanduse kokkuvarisemine 20. sajandil. rahvaarv vähenes põhimõtteliselt peale igat sõda, tihedad olid ka näljahädad ja
3) Koormiste liigid 1. Talupoeg pidi nagu ordu ajalgi mõisas teatud arv päevi nädalas tasuta töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele aega enda põldude korrashoidmiseks. Enne ei saanud oma põllult vilja lõikama hakata, kui mõisa põllul töö tehtud oli. 2. Talupoeg pidi loonusrendina osa oma saagist andma mõisale. 3. Talupoeg pidi maksma riigimakse. 4) Olukord pärast reduktsiooni Erinevalt Rootsi talupoegadest säilitati Eestis talupoegade sunnismaisus. Eratalupojad läksid riigitalupoegadeks. Senised kroonumõisate talupojad kuulutati pärisorjusest priiks: 1. lubati vabalt valida tegevusala ja asuda õppima kooli. 2. mõisnikel keelati talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. 3. talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata. (1645.aastal fikseeris uuendatud maakorraldus sunnismaisuse Eestis. 1. Talupoeg ei võinud omavoliliselt mõisniku juurest lahkuda. 2
· ÜLESTÕUSU KÄIK: 1. Ülestõusu algus: Uude põllumajandusaastasse taheti minna vabadena 23. aprilli öösel süüdati märgutuled (sellega anti asjasse pühendatuile signaal) Vaenlast tabati une pealt ja nii ei antud talle võimalust korraldada vastupanu Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti Vallutati tugevalt kindlustatud Padise klooster, milles olnud 28 munka tapeti ning klooster seejärel põletati Lühikese ajaga oli kogu Harjumaa (va Tallinna linn) võõrvõimust vabastatud Eestlased valisid välja 4 üldjuhti ehk ,,kuningat" Sooviti vallutada ka Tallinnat ning umbes 10 000-meheline vägi liikus Tallinna alla kuhu asuti laagrisse Paluti abi Turu foogtilt, kes lubas ka tulla Ülestõus puhkes ka Läänemaal, kus toimiti sarnaselt harjulastele 2. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised: Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole
1. Liivi sõda Liivi sõja põhjused: Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemereäärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Liivi sõja osapooled ja nende eesmärgid; kuidas sekkus sõtta. Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita unioon üritas oma võimu laiendada põhjapoole; Sõlmis kokkuleppe Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. Rootsi kuningriik talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale; Põhja- Eesti vandus Rootsile venelaste vastu truudust ja palus kaitset Taani kuningriik 14. sajandi keskel oli ta loobunud Põhja-Eestist ning hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid; 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu a
Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. Liivi sõja järel kuulus Eesti kolmele kuningale: a) Põhja-Eesti Rootsile b) Lõuna-Eesti Poolale c) Saaremaa Taanile 17.sajandil algas kolme kuninga vahel sõjategevus, et saada Eesti- ja Liivimaa endale. Aasta Vaherahu/rahu Peamised Sisu osapooled 1582 Rahu Jam Poola ja Kümneaastane vaherahu. Venemaa kaotas Zapolski Venemaa Liivimaal Liivi sõja käigus vallutatud alad. 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Rootsi kätte jäid vallutatud Eestimaa ja Venemaa Ingerimaa. 1629 Altmargi Rootsi ja Poola Rootsi alad laienesid lõunas Väina jõeni, vaherahu suur os
moonastamise ja transpordi eest; valvas riigitalupegade maksude laekumist).Kogu provints jaotati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid (kogusid makse ja mõistsid kohut). 1600-Et kuritarvitamisele lihtsamini jälile saada, andis kuningas Karl IX korralduse maksude ühtlustamiseks. Kõik kuningate uuenduskatsed leidsid mõisnike poolt ägedat vastasseisu. Kohalik võim läks nüüd täielikult aadli kätte, kes koondus Eestimaa rüütelkonda.[Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riik teostas reduktsiooni. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur ja maa oli jaotatud ametkondadeks. Ametkonnad jagunesid vakusteks ja talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. Talupoegade õigused olid Saaremaal suuremad kui mandril. 1563- hertsog Magnus andis Kuressaarele linnaõiguse.[1600- algas taas sõda Liivimaa pärast. 1601
Riigiametnike arv kasvas rohkem kui kolm korda, algselt ligi 300, perioodi lõpuks ca 1000. Kasvas venelaste arv riigiametnike seas. Pearahamaks. Otsene riigimaks, 1783 aastast, asendas senist riiklike maksude süsteemi. Varasemalt ratsateenistusmaks, mis kujutas endast rahalist kohustust, mis arvutati adramaade järgi; maksud, mis tasuti teraviljas – Eestimaal tollivili, Liivimaal statsioon. Vene sisekubermangudes oli pearahamaks varasemalt tuntud, Peeter I algatatud reform. Pearahamaksuga maksustati maksualuste seisuste meesisikud (aadliseisus ja vaimulikkond ei olnud maksualused seisused). Maksumäär 70 kopikat talupojal, linnakodanikul 120 kopikat aastas, kaupmeestel 1% varandustelt. Varasematel aegadel linlased otseseid riigimakse maksma ei pidanud. Pearahamaks kehtis 19.saj lõpuni, 1887.aastani. Riigil pidi olema ülevaade maksukohuslastest, selleks hingeloendused fiskaalsel eesmärgil, esimene 1782. Uuendused tõid kaasa kuulujutte, rahutusi. 1784
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini
· Eesti aadelkonna (eliit, ülikkond) kadumine (hukkusid, sulandusid jne) kujunes välja uus aadelkond, kes koosnes võõramaalastest: Baltisakslased · Maarahvas (eestlased) alistati lepingutega koormised (kümnis ja hinnus), sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine · Ristiusu pealesurumine võiduristimine
Kelle huve see riik teenis? Maariik oli Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus. Eesti jagunes nüüd kaheks kubermanguks Eestiks ja Liivimaaks. Kummagi aadlikud moodustasid rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kolleegium. Eestimaa maanõunike kolleegium oli ühtlasi kõrgemaks kohtuks. Aadlike üldkogu nim. maapäevaks. Mõlemasse kubermangu määrati keskvõimu esindav kuberner. 5.+6.Iseloomusta majandust rootsi ajal? Millised muutmised leidsid aset tootmises? Mille poolest säilis keskaegne korraldus? Millised muudatused toimusid kaubanduses? Milline linn oli kõige edukam? Miks? Eesti jõukus tuli peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Alla oli käinud nii Hansa liit, Novgorod kui ka Tartu. Kaup liikus mujal kas läbi Narva, Tallinna või Pihkvast Riiga. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Venemaa transiitkauba vahendamine vähenes. Suur osa idakaubandust siirdus Narva
annaabi.ee 
