naastuga. Nt karikakar 4. (2) Kellel esinevad koguluuviljad (2 näidet)? Tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas ja maasikas. 5. (3) Mille poolest erinevad teris ja seeminis? Kellel esinevad? Teris ja seemnis on sulgviljad. 1. (2) Mis on risoom? Kellel esinevad? ka juurikas) on taimede maa-alune mitmeaastane vars. Risoomist lähtuvad lisajuured. Risoomil leidub pungasid, millest kasvavad risoomi harud ja maapealsed võsud ehk rametid. Risoom on sümpodiaalne (ehk sümpoodium), kui ta pikeneb külgpungadest (seejuures võsud lähtuvad nii ots- kui külgpungadest), ning monopodiaalne (ehk monopoodium), kui ta pikeneb otsapungadest (seejuures võsud lähtuvad külgpungadest). Risoom oma vanemas osas sureb ja kõduneb, nooremas osas kasvab ja haruneb. Seega võib üksik risoom elada väga kaua, näiteks paljudel rohttaimedel kümneid või koguni sadu aastaid.
Sügoot areneb ühes ehitusühikust moodulist, mis produtseerib omakorda uusi mooduleid. Modulaane struktuur taimedes põhineb moodulite suurusel, hulga, paiknemisel ja ehituslaadil. Mõned moodulid kasvavad horisontaalselt, teised vertikaalselt jne. Modulaarse struktuuriga organismid koosnevad väga erinevast arvust põhiüksustest, nende areng on ettearvamatu ja sõltub suuresti keskkonnast. Need on taimed, käsnad, korallid, kõhtjalgsed, hüdraloomad, algloomad, seened. Rametid moodulid, millel on kalduvus iseseisvalt eksisteerida kännise ja populatsiooni potentsiaalselt iseseisev haru e osa-organism. Kännis on liitorganism, eluskoe kaudu ühenduses olevate enam-vähem iseseisvate organismide kogum. Känniseid moodustavad eelkõige vegetatiivselt paljunevad organismid (ntks kolonnaalsed hüdraloomad). Genet kirjeldamaks geneetilisi indiviide, sügoodi produkte populatsiooni organismide või känniste kogum, mis on
(bakterid, taimed). 27.Genet, kännis, ramet. Genet (kloon) - ühe sügoodi vegetatiivselt tekkinud järglaste kogum. Geneteid eristatakse eelkõige taimedel ja seentel. Genet on lühend mõistest geneetiline isend. Genet saab alguse viljastatud munarakust ja genet on surnud, kui kõik tema moodulid on surnud. Moodul alustab elu hulkrakse väljakasvuna teisest moodulist ning läbib oma elutsükli, mis lõpeb surmaga (geneti eluiga ei ole piiratud). Kännis – osa genetist, milles rametid on omavahel eluskudede kaudu ühenduses. Kännised on näiteks koloniaalsed polüübid ja võsundpüsikud. Kõigi organite uuenemisvõime korral on sobivate keskkonnatingimuste püsimisel kännise eluiga piiramatu. Ramet (haru- ehk osaorganism) – potentsiaalselt iseseisev, kõigi elutegevuseks vajalike organitega osa kännisest (nt soontaimedel juured, lehed, vars). 28.Isendi elukäik. Ellujäämuskõverate tüübid.
annaabi.ee 
