Sõjaajalugu (1)

1.Mis on Eesti sõjaalaugu? Millal ja kuidas toimus Eesti iseseisvumine ?
Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuste esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule.
1918. aasta 24.veebruaril
2.Pildil oli Jahon LAidoner (1884-1954), Eesti kindral; sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas ning aastail 1924 ja 1934-1940.
3.Nimn. kriiside tekkepõhjuseid. Too välja tänapäeva olulisi kriisikoldeid.
4.Mis on relvakonfliktide ja sõdade põhitunnused?
Ulatus, kasutatav relvastus, taktikalis -operatsiooniline iseloom, kestus.
5.Kes on partisan ?
Partisan on sissitegevus. See põhineb kiirel varjatud liikumisel ja ootamatute löökide andmisel vaenlase vähem kindlustatud tagalaaladel.
6.Mis on Eesti riigikaitse eesmärk?
Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus , maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus , põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.
7.Iseloomusta majanduslikke ja teisi julgeolekuriske. Kas need ohustavad eestit?
8.Mis on kaitsejõud? Millised jõustruktuurid kuuluvad kaitsejõudu?
Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud ja relvastatud struktuurid. Nende ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõud koosneb kaitseväest ja Kaitseliidust .
9.Mis on reservsõjavägi?
Reservsõjavägi on sõjaväemudel, mille puhul üksused õpetatakse välja kohustusliku ajateenistuse ja reserve õppekogunemiste vältel.
10.Mis on merevägi ja selle ülesanne? Nim. mereväebaasi kuuluvaid keskuseid
Merevägi on relvajõud merel tegutsemiseks. Selle ülesanne on kaitsta EV-I territoriaalvett ning tagada merekommunikatsioonide julgeoleku Eesti territoriaalvetes. Kriisi puhkemise korral peab merevägi juhtima mereseiret ja osalema totaalkaitsestruktuuri käivitamises. Mereväebaasi kuuluvad staap, mereväe väljaõppe- ja arenduskeskus , mereväe ekipaaž, sidekeskus, meditsiini- ja sadamateenistus ning logistikakompanii.
11.Ja siis see jutt ; kutsealune , ajateenistus , reservväelane, käsk ja alluv
kutsealune- jooksva aasta vältel 16aastaseks saav kaitseväekohustuslane kuni ajateenistusse kutsumiseni või ajateenistusse kutsumisest vabastamisest. ajateenistusse kutsumisele kuuluv isik.
ajateenistus-kohustuslik tegevteenistus relvajõududes.
reservväelane-kaitseväekohustlane, kes oma terviseseisundi ja vanuse poolest on tunnistatud kaitseväeteenistuskõlblikuks ning arvatud kaitseväe reservi .
käsk-ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase teenistusalase tahte väljendus sõnas, kirjas või märguandes.
alluv-