Sõjaajalugu (1)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Riigikaitse kokkuvõtlik töö

Sõjaajalugu uurib sõjanduse valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus. Muistne vabadusvõitlus algas 1208, kui ristisõdijad tungisid Eestisse ja lõppes 1227 Saaremaa vallutamisega Eesti vabadussõda ­ 1918-1920 Johan Pitka ­ 1872-1944. Esimene ülem vabadussõjas ning Eesti mereväe looja. Julius Kuperjanov ­ 1896-1919. Lõi kuperjanovi pataljoni, mis oli üks tugevamaid rühmasid sõjas. Johan Laidoner ­ 1884-1954. Sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas. Aleksander Tõnisson ­ 1875-1940. Üks rahvusväeosade juhte. Landeswehri sõda 1919 5juuni-2juuli Võnnu lahing toimus 23 juuni 1919. Tänapäeval võidupüha (maakaitsepäev). Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruar 1920. Tartu rahuleping on tänapäeval tähtsaim dokument, mis näitab et Eesti on iseseisev. Sõjaks nimetatakse relvastatud konflikti riikide vahel. Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, maa-ala. Territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhi

Riigikaitse

12

pptx

Kaitsejõud

KAITSEJÕUD Markus Andreas Henrik Link 08.12.2010 Sisukord 1) Kaitsejõudude jagunemine 2) Kaitseväe peamised ülesanded 3) Maavägi 4) Merevägi 5) Õhuvägi 6) Kaitseväeteenistuse kohustus 7) Kaitseliit 8) Ajateenistus 9) Kaitsepolitsei 10) Eesti Kaitseväe tehnika  Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Kaitsejõudude olulisemad osad: Kaitsevägi Kaitseliit Maaväg Mereväg Õhuväg Eriorganisatsioon i i i Malevad id Kaitseväe peamised ülesanded Osutada relvastatud vastupanu agressorile, teavitada maailma puhkenud sõjast. Abistada tsiviilelanikke kriisioludes ­ loodusõnnetuste, �

Ühiskonnaõpetus

8

docx

Naised ja riigikaitse

Jüri Gümnaasium NAISED JA RIIGIKAITSE Referaat Mai Triin Puström 11.ki klass Juhendaja: õp Hellar Lill Jüri 2013 SISSEJUHATUS Riigikaitsekohustus tuleneb vajadusest kaitsta oma riiki. See on seotud Suure Prantsuse revolutsiooni ja rahvusriikide tekkega, kuigi teatud kaitsekohustus oli juba ka Antiik-Kreekas ja Vana-Roomas. 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi lõpuni ei tunnetatud riigikaitset Lääne- Euroopas mitte ebameeldiva kohustusena, vaid kodaniku vaba õigusena kaitsta seda, mis talle kuulub. [1] Eestis ei kao riigikaitsekohustus 8-11 ­ kuise ajateenistuse läbimisel. Ajateenistus on eluaegne, kuna see on ettevalmistus reserviks. [samas] Meile on teada tõsiasi, et ajateenistuse

Riigikaitse

1

docx

Eesti riigkikogu ja sõjavägi

Eesti vabariigi riigikogu ja , kompaniid ja sõjavägi Riigikogu 101 liiget. Riigikogu kuulutab välja sõjaseisukorra. Eesti Vabariigi president on Eesti Riigipea ja riigikaitse kõrgeim juht. Valitsus-täidesaatev võim Kaitsejõud ­relvastatud struktuur Kaitsevägi ­ valmis riiki sõjaliselt kaitsma. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded! Sõjaväemudelid :elukutseline(d) relvajõud Reservväed: need mobiliseeritakse ainult ohu korral üksustesse. Miinipilduja patareis on : tagalarühm,-siderühm Kolm jalaväekompanii moodustavad jalaväepataljoni põhja. Tagalakompanii ­ tegeleb söögi, pesu,postkast, surnute matmisega. Üksikvõitleja kes koos paarilisega, moodustavad lahingupaari. Pooljagu on 4-6 kaitseväelast Jagu moodustab kahest pooljaost, kelle ülem on seersant. Rühm koosned 3 jaost ja selle ülem on leitnant.(30-35 meest) Brigaad, mis koosneb 3-4 jalaväepataljonist(6000-8000 meest) Diviis, mis moodustub 3-4 brigaadist Korpus, kuhu kuulub 3-4 diviisi Armee- koo

Ajalugu

192

pdf

Riigikaitse õpik

Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1  Sisukord Saateks ....................................................................................................... 7 1. Eesti sõjaajalugu ................................................................................... 9 Sõjaajaloo mõiste ............................................................................................ 9 Muistse Eesti sõjandus ................................................................................... 9 Eestlased võõras väes ...................................................................................11 Rahvusväeosad ja iseseisvuse sünd 1917­1918 ...........

Riigiõpetus

10

ppt

Kaitseväe teenistuse seadus

KAITSEVÄETEENISTUSE SEADUS Raivo Pehk 2006  Kaitseväeteenistuse seadus sätestab kaitseväeteenistuse mõiste, subjektid, korralduse ja kaitseväeteenistuses ning asendusteenistuses olevate isikute õigusliku seisundi. Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik, mis sätestatakse käesolevas seaduses. Kaitseväeteenistuseks loetakse teenistust kaitseväes, Kaitseliidus ja teistes seaduse alusel loodud sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja üksustes sõjaväelise auastmega ametikohtadel.  Kaitseväeteenistuse liigid on: 1) tegevteenistus; 2) reservteenistus. Tegevteenistuse liigid on: 1) ajateenistus; 2) lepinguline teenistus; 3) osavõtt õppekogunemisest.  Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes - täitma kaitseväeteenistuskohustust. Aja kestel, mil kodanik on kohustatud täitma kaitseväeteenistuskohustust, on ta kaitseväekohustuslane. Eesti kodanik

Riigikaitse

12

ppt

Eesti vabariigi kaitsejõud

EESTI VABARIIGI KAITSEJÕUD Raivo Pehk 2006  Riigikaitse eesmärk (allikas: Rahuaja riigikaitse seadus) Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa- ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras totaalkaitse põhimõttel kogu rahvas ning rahva ja riigi jõuallikad. Riigikaitse eesmärkide saavutamisel juhindutakse Eesti põhiseadusest ja seadustest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja põhimõtetest. Eesti Vabariik arendab riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelist koostööd ning võib ühineda sõjaliste ja kaitsealaste lepete ja liitudega.  Riigikaitse juhtimine Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi

Riigikaitse

3

docx

Eesti sõjaajalugu

Riigikaitse. Eesti sõjaajalugu! Maailma rahvaste ajalugu koosneb suures osas sõdadest.Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik sõjasündmused mis on toimunud Eesti pinnal või osavõtul.Sõjaajalugu kuulub nii sõjateaduste(strateegia,-taktika,-sõjatehnoloogia,-sõjamajandus,-sõjatopograafia jne) kui ka ajaloo teaduskonda. Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ,sellega jätkus ü

Riigikaitse

Kommentaarid (1)