............................................................................................ 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rahvastiku areng ja koosseis...................................................................................................... 4 Eesti rahvastiku hõivatus 1934. aastal.................................................................................... 4 Sündimus ja vanuseline koosseis............................................................................................ 4 Suremus...................................................................................................................................5 Asustus....................................................................................................................................6 Migratsioon.......................................................................................
Klass: 11 Loo 2008 Loo Keskkool Eesti rahvastikutaaste hälbed Eesti maa ja rahva taastearengu kindlustamisküsimuse kõrval nõuab rahvastikuteaduslik lähenemine veel nende demograafiliste arengutrendide väljatoomist, mis kuidagi ei soodusta Eesti liikumist Euroopa integratsiooni suunas, pigem vastupidi, väljaöeldud soovide ja mõneti ka vastava toimetamise kiuste nihutavad meid koguni Euroopast eemale. Kõnealused probleemid peaksid valmistama riigijuhtides muret, kuid tegelikult mitte. Riigikorralduslikud reformid on aga hädavajalikud. Muidugi saab rahvastikuarengut analüüsida ja välja tuua selle positiivsed ja negatiivsed suundumused erinevate taustsüsteemide suhtes. Eesti rahvastikuprotsesse on vaadeldud nende rahvaste ja riikide kontekstis, kellega oleme demograafilise arengu ajastuselt võrreldavad. Ebasoovitavaks saab siis määratleda niisugust
riigikorralduses seas tooni andma riigimehelikult mõtlevad juhid. Eesti rahvastikutaaste hälbed Eesti maa ja rahva taastearengu kindlustamisküsimuse kõrval nõuab rahvastikuteaduslik lähenemine veel nende demograafiliste arengutrendide väljatoomist, mis kuidagi ei soodusta Eesti liikumist Euroopa integratsiooni suunas, pigem vastupidi, väljaöeldud soovide ja mõneti ka vastava toimetamise kiuste nihutavad meid koguni Euroopast eemale. Eesti rahvastikuprotsesse on vaadeldud nende rahvaste ja riikide kontekstis, kellega oleme demograafilise arengu ajastuselt võrreldavad. Esiteks Eestis on demograafiline seisund ilmselgelt halvem kui teistes sama demograafilise arenguetapiga riikides. Teiseks, rahvastikutrend näitab samas taustsüsteemis üldisest hälbivat ja seejuures negatiivset suunda. Käesoleval ajal saab välja tuua vähemalt neli Eesti rahvastiku taastearengu aspekti. 1. Rahva tervis ja suremus
wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2 3 Rahvaarvu muutumine 4
Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002
(viimased on asunud küll Saksamaa ja Bütsantsi, hiljem Türgi vahel). Lõpuks, kogu Vahe-Euroopa kuulus Teisest Maailmasõjast kuni 1989. või 1991. aastani kas NSVL koosseisu või võimu alla ja omandas rea sarnaseid jooni. Poliitgeograafiliselt on Eesti praegu niisiis Vahe-Euroopa riik ja meie huvides on Lääne- ja Ida- Euroopa vaheline rahu ning koostöö, mitte võitlus või koguni sõda, mida nii tihti on peetud meie maal ja meie arvel. Muidugi säilib selline huvi ka siis, kui meist peakski saama Põhjala riik. Et viimase sajandi jooksul on Venemaa olnud kas Euroopast üldse väljas või kuulub sinna vaid tinglikult, ja et Euroopa mõiste on kitsenenud Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatmaadele, on käibele tulnud ka uutmoodi arusaamine Ida-Euroopast, mille järgi tuleb Venemaa üldse Euroopast välja arvata ja Ida-
Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Vastulinnastumine- e. kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Juhul, kui lahkutakse lähitagamaale, nimetatakse sarnast protsessi suburbanisatsiooniks ehk lähilinnastumiseks. Linnastumine- linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Demograafiline üleminek- e. siire, rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt
sotsiaal-rahanduslikest muutustest arenevas ühiskonnas üle üldse ning muutustest perekonnas, naiste positsioonist, tema kaasamisest tööstusele. Jätkub suremuse üldtaseme langemine, mille taustal on näha väga noort rahvastiku struktuuri arengumaades. See omakorda aitab kaasa tänapäeva demograafilise plahvatuse jätkumisele. Imikute suremuses ei ole tähelepanu väärseid tulemusi, eriti vähem arenenud riikides. Teiselt poolt, enamuses Troopilise Aafrika riikides suremus viimaseil aastail kasvab jätkuva AIDSi epideemia tõttu. * Suremuse põhjustest on terves maailmas esikohal südame- ja Kaasaegse demograafilise plahvatuse veresoonkonna haigused (koos eripärad onkoloogiaga 70%), neile järgnevad · Arengumaades on levinud hingamiselundite haigused, nähtuseks rahvaarvu kiire kasv, mis suhkrutõbi ja õnnetusjuhtumid. kõvasti ületab nende riikide sotsiaal-
Teine demograafiline üleminek industriaalmaades (2002) Dirk J. Van de Kaa 1. Põhiidee 19. saj lõpus mõned Prantsuse teadlased märkasid, et on toimunud märkimisväärne muutus rahvastikus nende maal. Laste arv perekonnas on vähenenud, mis on selgelt konkreetsete pingutuste tulemus, et vähendada abielulist sündimust. Üsna pea mõisteti, et abielulise sündimuse teadlik piiramine oli revolutsiooniline uuendus ja mõiste ,,demograafiline revolutsioon" oli esialgne termin, millega seda kirjeldada. Jõupingutused, et selgitada, mis on juhtunud, algasid koheselt. Huvitaval kombel need esimesed selgitused eeldasid et see fenomen kajastas seda, mida inimesed oma elult soovisid. Dumont ütles, et inimeste soov olla liikuv ongi selle fenomeni põhjuseks. Ronimaks sotsiaalsel redelil üles, on suur pere
RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine 1. Analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade
kohta 5 371 India ………………………………… Põhjendus………..…………………… Jaapan ………………………………… Põhjendus………..…………………… Millised järgmistest faktidest iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? A. Oodatav keskmine eluiga on 78 aastat. B. Sündimus on 46‰. C. Põllumajandus annab 52% riigi SKT-st. D. 72% töötajatest on hõivatud teenindavas sektoris. F. Kuni 15 aastaste laste osakaal rahvastikus on 33%. H. Üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikus on 18%. 41. oskab kaartide ja statistiliste andmete abil iseloomustada ja võrrelda riike, sealhulgas Eesti; Selgita, kuidas mõjutavad Eesti majandust järgmised tegurid: a) loodusvarad – b) tööjõud – c) naaberriigid – d) geograafiline asend –
mõjutab selle piirkonna suurt asustustihedust. Linnad Ulaanbaatar ja Erdenet on ainsad Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2013 1 piirkonnad, kus asutus on tihedam maailma keskmisest või ligilähedane maailma keskmisele. 70% Mongoolia rahvastikust elab linnades, viimaste aastate jooksul on linnastumine Mongoolias kasvanud. 3. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950–2025 Mongoolia rahvastik on aastatel 1950-2025 jõudsalt kasvanud, kuni 1990.ndateni oli rahvaarvu kasv aasta aastalt aina suurem. Nõukogude Liidu lõpuga lakkas ka rahvaarv nii kiiresti kasvamast, kuid on sellest ajast saati siiski pidevalt pisut suurenenud. Praegu hakkab Mongoolia rahvastik jõudma demograafilise plahvatuse lõppu. Umbes aastal 2050 peaks seal ennustuse põhiselt algama rahvastiku vananemine. Selleks ajaks on rahvastikuarv kasvanud umbes 3,5-4 miljonini. Joonis 2
· Rahvaarv näitab ära kui palju elanike on riigis . Rahvaarvu põhilised mõjutajad 1) iive 2) migratsioon . · Rahvastiku tihedus- elanike arv 1 km ruudus riigis ( Eestis 35 inimest 1 km ruudu kohta) Rahvaarvu muutmine Aastatuhaneid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt . Robert Thomas Malthus töötas välja esimese ülemaailmaliselt tuntuks saanud rahvastusteooria selle õpetuse kohaselt kasvab rahvastik geomeetrilises , elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. 19saj suurenes maakera rahvaarv keskmiselt 5prom. 20 saj esimesel poolel 8prom ning sajandi teisel poolel 20 prom. Osades riikides hakkas rahvaarv kiirelt kasvama ja st hakkasid nt Hiina ja India, rakendama riiklikke piiranguid sündimuse vähendamiseks . Igal aastal on rahvastiku juurdekasv u 80mln. Demograafiline plahvatus : · Kõrge iive ( suremus väheneb) · Iive plahvatuslik
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive.
Seda eelkõige meeste eluviisi tõttu ( riskantsed tegevused, alkohol, vähene tähelepanu pööramine tervisele). Kõige rohkem on Tartumaal 30-34 aastaseid inimesi, Eestis 20-24 aastaseid. Kui alla 50 ndates eluaastates inimeste hulgas on naiste osakaal mitte väga palju suurem, siis alates 50 aastatest suureneb naiste osakaal märkimisväärselt. Naiste oskaal on 80 pluss aastates inimeste hulgas võrreldes meestega lausa mitmekordne. [Type text] 1.3 Sündimus Tartumaa laste arv on viimase kümne aasta jooksul jätkuvalt kasvavas trendis, nagu näha ka sündimuse üldkordaja muutusest (Joonis nr.2) Kui 1995 aastal oli see peaaegu 9,5 , siis tänaseks on see tõusnud 14 piireisse. Eriti suure hüppe on sündimuse ülkordaja teinud aastast 2000 kuni 2010, mil see tõusis 10,5 eelmainitud 14 ni. Sündimuse summaarne kordaja (Joonis nr.3) ennustab Tartumaale küll mitte nii helget tulevikku, kuna alates 2000.
Aasia lääneosas Homo sapiens neandertalensis ja Aafrikas ning sealt välja rändamas Homo sapiens sapiens) 2000 a eKr elas maailmas (Vana-Babüloni ja Egiptuse keskmise riigi ajal) umbes 25-30 mln inimest. Kristuse sünni ajal (keiser Augustus) elas ligikaudu 150-200 mln inimest, neist neljandik Rooma riigis ja teist sama palju Hiinas. Sanitaarolude ja elutingimuste paranemine tõi kaasa oodatava keskmise eluea pikenemise Põhja riikides XVIII sajandi 35 eluaastalt 70-75 eluaastani. XVI sajandi akguses elas maailmas umbes 500 mln inimest. XIX sajandi esimese veerandi lõpus 1 mlr inimest. Aastal 1900 1,59 mlr inimest. Aastal 1960 3,02 mlr inimest. Aastal 1999 6,0 mlr inimest. Käesoleval aastal täitus 7 mlr inimest. Robert Thomas Malthus (1766-1834) teooria kohaselt kasvab rahvaarv geomeetrilises progressioonis (2*2*2...), elatusvahendite hulk aritmeetilises progressioonis (2+2+2...). Seni
0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ http://mitchieville.com/category/descending-families/ Miks maailma rahvaarv kiiresti kasvab? • Maailma rahvastiku kasvutempo on langenud 2,1%-lt 1960. aastal 1,2%-le 2010 aastal. • Siiski jätkub rahvaarvu kiire kasv, peamiselt arengumaade arvel. miljardit Arengumaade rahvastik Arenenud riikide rahvastik • Et mõista, miks maailma rahvastik nii kiiresti kasvab on vaja selgitada, kuidas toimub demograafiline üleminek. United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 Revision, (2011). http://www.prb.org/Publications/Datasheets/2011/world- population-data-sheet/population-bulletin.aspx Demograafiline üleminek • Demograafilise ülemineku mudel kirjeldab
(IDB, 2011) Võrreldes teiste maailma riikidega asub ta rahvaarvu kasvutempo poolest 145. kohal. Sarnane on kasvutempo veel Bermuudas (0,59) ja Tais (0,57). Võrreldes riigiga, mis asub kasvutempo poolest esimesel kohal - Zimbabwe, on vahe Hispaaniaga 3,74. (CIA, 2011) Rahvaarvu kasvu põhjuseks võib olla see, et sündimuse üldkordaja on kõrgm kuni aastani 2017, kui suremuse üldkordaja. Hoolimata sellest, et peale aastat 2017 ja edaspidi ennustatakse, et suremus on suurem kui sündimus on rahvaarv ikka kasvanud. See võib olla näiteks sellepärast, et lapsi naise kohta näitaja kasvab vaikselt. Arvan, et põhjus võib olla ka selles, et oodatav eluiga Hispaanias on suhteliselt kõrge, keskeltläbi 81 eluaastat. Inimesed ei sure nii kiiresti ära ja samal ajal ka sünnib neid. Maailma riikide hulgas asub Hispaania oodatava eluea alusel 14. kohal. Sarnane on see näitaja veel Prantsusmaal ja Sveitsis. Kõige kõrgemal kohal asub Monaco, kus oodatav eluiga on 89 aasta
isikuteenustes (jaekaubandus, kiirtoit). 1.7 Kaasaja poliitiline kaart: riigid globaliseeruvas ühiskonnas Harilikult rõhutatakse riigi arengutaseme iseloomustamisel majanduskasvu, mida mõõdetakse enamasti sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) ühe elaniku kohta. SKT on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Riikide arengutaseme hindamisel kasutatakse ka ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Rikkad maad, kus inimestel oli nii aega kui raha, muutusid inforiikideks (LääneEuroopa, PõhjaAmeerika ning Jaapan). Tööstustoodang on kasvanud nn. Uustööstusmaades, mida iseloomustab ennekõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on IdaAasia ja LadinaAmeerika riigid ning IdaEuroupa maad. Ressurssirikkad arengumaad, mis ei suuda undustrialiseeruda, on jäänud toorainemaadeks. Sellised riigid on Alzeeria,
· Kuni 1970.aastani loomulik iive kasvas stabiilses tempos. Alates 1970.ndast aastast loomuliku iibe trend jätkus, kuid sõjategevuse tõttu on Afganistani rahvastikule olnud iseloomulik rändeiibe kordaja suur kõikumine (nt 1980- 85 oli iive nõukogude vägede riigis viibimise tõttu negatiivne (-2,46), koguiive vähenes sel ajajärgul tugevasti kasvanud väljarände tõttu. · Viimastel aastakümnetel on sündimus olnud väga kõrge (põhjusteks varajased abielud, peres palju lapsi jne) · Aastaks 2030 on Afganistani sündimus endiselt väga kõrge, suremus on pisut vähenenud ning loomulik iive on langenud 23,1-ni. · Kui võrrelda Afganistani sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe näitajaid (vastavalt 39; 18; 2,1) maailma keskmiste näitajatega (vastavalt 20; 8; 1,2), on näha, et Afganistanil on
telekommunikatsioon äriteenused ( reklaam, hotellid, transport, ehitus ) isikuteenused ( jaekaubandus, kiirtoit ) Riigid globaliseeruvas infoühiskonnas Majanduskasvu mõõdetakse sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) ühe elaniku kohta. See on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid toodetakse, seda rikkam on riik. Riikide arengutaseme hindamisel arvestatakse ja ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb keskmise eluea, SKT ja hariduse näitajatest. Kõrge arenguga riike on 53. Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse Meelelahutus areneb tööstusesk seal, kus jätkub raha ja vaba raha ka kesk-ja töölisklassil. Rikkamad maad, kus inimestel oli nii aega kui ka raha, muutusid inforiikideks. Seal kasvavad kiirelt äriteenused, meelelahutus ja sotsiaalteenused. Lääne-Euroopa, P-Ameerika ja Jaapan. Tööstustoodang on kasvanud uustööstusmaades, mida iseloomustab usina ja odava
1. Kui palju elab inimesi Maal? Maailma suurima rahvaarvuga riigid. V: Hiina, India, USA, Indoneesia, Brasiilia, Pakistan, Bangladesh, Nigeeria, Venemaa, Jaapan. 2. Iseloomusta maailma rahvaarvu muutusi ja põhjenda neid muutusi. Rahvaarvu prognoos? 3. Analüüsi tegureid, mille mõjul maailma rahvaarv kasvab tänapäeval nii kiiresti. Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja
Sündimuse osas saab muutuse kindlatest märkidest pereplaanimise levik ning kõrgema järjekorra sündide sageduse vähenemine kontinendi kui terviku ulatuses rääkida 1980. aastate lõpul, paljude Sahara-taguste riikide puhul aga alles enne aastatuhande vahetust. 20052009. aastal ulatus Aafrika keskmine sündimustase 4,6 lapseni naise kohta. Võrdluseks, kogu maailma vastav näitarv oli samal perioodil langenud 2,8 ning Aasias 2,35 lapseni. Kõrget sündimust kannavad eeskätt Lääne-, Kesk- ja Ida-Aafrika maad, kus sündimustase ulatub keskmiselt 5,35,7 lapseni. Suhteliselt mõõdukas on sündimus kontinendi põhja- ja lõunaosas, vastavalt 2,9 ja 2,6 last naise kohta. Kõnekas on samuti tõsiasi, et maailma riikide sündimustaseme pingereas mahub esimese 40 hulka vaid 5 riiki väljastpoolt Musta Mandrit. Pingerea esikohta hoidvas Nigeris ületab summaarne sündimuskordaja 7 last naise kohta.
Demograafiline plahvatus:ehk 1900-2002 kasvas rahvaarv ülikiiresti selles ka nimetus. Rahvastikuiive:rahvaarvu muutumine,mis võib olla ka negatiivne,eristatakse üld-,loomulikku,absoluutset ja suhtelist iivet. Rahvastikuregister on andmekogu milles sisalduvad iga liikme olulisemad demograafilised andmed,mille pidev tegelikkusega kooskõla elldab pidevat uurimist. Imiku suremus on elussündinud kuni üheaastaste suremust 1000 kohta.Genotsiid on süstemaatiline tahtlik tegevus,millega tahetakse kas osaliselt või täielikult hävitada mingi rahvus. 7. Mitme miljoni inimese võrra kasvab rahvaarv iga aasta? Mitme aasta järel kahekordistub maakera rahvaarv? 80 mln; kahekordistub 35-40 aasta pärast. 8. Oska arvutada absoluutset loomulikku iivet, suhtelist loomulikku iivet, suremuse
... .........3 Rahvastikuanalüüs........................................................................................................................ .......4-7 Rahvaarv .................................................................................................................... .........4 Soo- vanuskoosseis............................................................................................................. 4 Sündimus.................................................................................................................... ........4 Suremus...................................................................................................................... ........5 Tartu 2010 Rahvastikuprognoos...............................................................................................
Rahvas tiku kujune mis t mõ jutavad ko lm pe amis t pro ts e s s i o n s ündimus , s ure mus ja ränne e hk inime s te e luko ha vahe tus e d. Lo o mulik iive o n s ünni-ja s urmajuhtumite vahe . Rände s aldo o n antud piirko nda mujalt s aabunute ja mujale lahkunute vahe . Ko g uiive s aadaks e lo o muliku iibe ja rände s aldo s ummana s e e näitab rahvaarvu muutumis t antud piirko nnas . 15 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Aas ta jo o ks ul s ünnib maailmas üle 130 miljo ni laps e Üg as minutis üle 250 laps e S ündimus t ja s ure mus t mõ jutavad mitme d te g urid, mis e rine vad riig iti ja muutuvad ajas 16 SÜNDIMUST MÕJUTAVAD: Viljakas e as nais te arv Nais te vanus s ünnitamis e l Re lig io o n Pe re plane e rimis e võ imalus te o le mas o lu ja ne nde kas utamine
uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne Sooline ja vanuseline koosseis Rahvastik kui selline on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Kõik rahvastikku iseloomustavad näitajad on omavahel tihedas seoses ja muutuvad pidevalt kindlate seaduspärasuste alusel. See aga muudab omakorda rahvastiku jälgimise keeruliseks, eriti suurriikides. Selleks, et toimuvaid muutusi aegsasti märgata ja õigesti mõista, on vaja neid
5. Mis on mobiilpositsioneerimine? Milleks seda kasutatakse? Mobiilipositsioneerimine- mobiiltelefoni asukoha määramine mobiilisidevõrgu suhtes, mille alusel hinnatakse mobiilitelefoni asukohta maakera pinnal. Kasutatakse üksikisiku positsioneerimiseks ning nt. kõnede hulga teada saamiseks. RAHVASTIK 1) Miks suureneb maailma rahvaarvtänapäeval nii kiiresti? Suur osa arengumaid on demograafilise ülemineku 1 või 2 etapis(Aafrika,Aasia), kus suremus on madal ja sündimus endiselt kõrge ning seetõttu on loomulik iive (sündimuse ja suremuse vahe) suur. 2) Miks on rahvastiku kiire kasv globaalprobleem? Sest on ressursside nappus, õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmete ülekaal, üldine elukvaliteedi langus, tööpuudus, toidupuudus, suurem koormus loodusvaradele, suurem vaesus, loomade elupaikade hävinemine. 3) Kuidas kogutakse andmeid rahvastiku kohta? Rahvaloendus, teadusuuringud, sündimus- suremus 4) Millest sõltub sündimus a
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE a) Agraar-, industriaal- ja infoühiskonnale iseloomulikud jooned: b) Riikide arenguastet isel. näitajad: Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. Arengutaseme järgi eristatakse rikkaid, keskmisest rikkamaid ja keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike. Riikide arengutaseme hindamisel kasutatakse ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajat jt. Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI – inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6
vabaturumajandusele üle minekuga. Uue sajandi alguses on märgata sündimuse väikest kasvutrendi. See võis tuleneda paranevatest majandusoludest ning 2005 aasta kõrge sündimuse üldkordaja taga võib olla Eesti liitumine NATO ja Euroopa Liiduga aastal 2004. See omakorda andis inimestele kindlustunnet perekonna rajamiseks. Suremuse trend näitab samuti suurt hüpet üheksakümnendate alguses, kus suremus kasvas järsult. Ka seda nähtust võib kõige paremini selgitada Eesti riigi taasiseseisvumisega ning suure venekeelse rahvastiku väljavooluga, kui lahkusid peamiselt noored inimesed. Rahvastik muutus vanemaks ja seetõttu suurenes ka suremuse üldkordaja. Ida-Virumaa rahvastikku mõjutas peale Nõukogude Liidu lagunemist vene armee välja viimine ja suure nooremapoolse vene keelse kogukonna tagasi Venemaal ümber asumine. Metoodika
Laste osakaal 17821858: 29%o, langedes 1820. aastate 10%o aastail 1820-21. Liivimaa kubermangus oli seega 19. sajandil tunduvalt langenud (ja keskel küll juba 20%ole. Aastail 185155 oli oli abiellumuskordaja 1873-82: 7,4%o. langes jätkuvalt), vanurite osakaal siiski veel suremus veel 29,8%o, 186670 (näljaaastad Pikema aja (1801-1923) kohta on olemas suhteliselt madal ja rahvastiku vanuseline andmed Viljandimaa kohta: sajandi kesk 186869) koguni 32%o. Selge langus algas nii koostis Eesti taaste kui seisukohalt Liivimaal 1870.80. üsna soodne.
1. turuhindades 2. ostujõu alusel Rahvamajanduse (rahvuslik) RKT/GNP riigiressurssidega aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalises väljenduses Rahvastiku hõive majandussektorites Ekspordi ja impordi struktuur Kõrgelt arenenud riik teenused, valmistooted Madalalt arenenud riik tooraine, põllumajanduslikud saadused Side- ja transpordivahenditega varustatus 1000 inimese kohta 2. Sotsiaal-demograafilised näitajad: Iive, sündimus, suremus Kirjaoskuse % Keskmine oodatav eluiga Linnarahvastiku osatähtsus Imikusuremus Arstiabi kättesaadavus Alates 90ndatest koostatakse inimarengu aruannet ja võrreldakse riike inimarengu indeksi alusel HDI 3 osaindeksit: Oodatav keskmine eluiga Haridustase (kirjaoskus, kooliskäidud aastate arv) SKT/in kohta ostujõu alusel; elu kallidus Riigid võib jagada kolmeks: 1. kõrge inimarengu tase üle 0,8 2. keskmine 0,5-0,8 3. madal alla 0,5 Nt:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
