1208 (1227) 1558 (1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia linna rajamine: Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt.
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost
Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad.
võlastumise. Reformidele ärgitas baltisaksa mõisnikke ka Vene keskvalitsus. Absolutistlik keskvõim, mis oli eelkõige huvitatud riigi kui terviku normaalsest funktsioneerimisest, oli teatud piirini talupoegade loomulik liitlane aadliseisuse vastu, keda huvitas vaid oma seisuslike õiguste maksimaalne laiendamine 5. Läänemere kubermangudes reisil olnud Katariina II pääras oma tähelepanu talurahva olukorrale ning tõdes, et Liivimaa talurahva olukorra parandamiseks tuleb 4 Lust K. Tartu 2005. Lk 35 5 http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1710- 1850_Balti_erikord/Agraarreformid_ja_majanduslikud_uuendused/ 01.11.2011 5 meetmeid tarvitusele võtta. Valitsuse plaani kandis Liivimaa maapäevale ette kindralkuberner Browne. 1.1 Valitsuse nõudmised agraarolude parandamiseks
neljast väiksemast maakonnast. Maakonnad jagunesid omakorda kihelkondadeks. Kihelkond oli Eesti ühiskonnas keskne organisatoorne üksus ja arvatavasti ka teatud geograafiliselt piiratud ala külakondade vabatahtlik liit. Ühiskond oli sel ajal patriarhaalne, hääleõigus oli vaid taluperemeestel üksi. Kui arvestada sellega, et taluperemehi oli kogu rahvastikust vaid umbes kuni 12%, siis võib öelda, et Muinas- Eesti ühiskonnas valitses siiski suhteline võrdsus. Muinas-Eesti rahvakultuuri kaheks põhiteguriks olid selleaegne ühiskond ja majandus, mis põhines maaviljelusel koos sellega seotud karjanduse ja teiste tööaladega. Eriti oluliseks sektoriks oli rahvakultuuri juures rahvausund, milleta rahvaluule mõistmine ei ole võimalik. Eesti vana rahvausku on iseloomustatud kui animismi, looduse hingestamist. Olulisel kohal oli ka esivanemate kultus. Rahvausund andis justkui juhatust, kuidas toimida inimelu tähtsamate
Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt SaksaRooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, SaareLääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad.
Saj algul ristisõdijatega, kuid meie ajaloolased pole kronoloogilistes piirides ühel meelel. Lõpuks loetakse 15.-16. sajandi vahetust. seda aega nimetatakse ka Vana-Liivimaa (kogu Eesti ja kogu Läti) ajastuks. Liivi sõda lõpetab keskaja e 1558. Liivi sõda 1558-1583 – teine suur pöördepunkt Eesti ajaloos: teeb lõpu Eesti keskajale-purunevad kõik keskaegsed riigid •Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana- Liivimaa sõjalist nõrkust. •Vahetult peale seda oli Eestis võimul 3 riiki (3-kuninga periood). Poola sai Lõuna-Eesti, Rootsi sai Põhja- Eesti ja Taanile jäi Saaremaa. •3-kuninga periood lõppes, sest Rootsi vallutas ülejäänud Eesti alad, sellega kaasneb Rootsi aeg. Rootsi aeg – kestis kuni põhjasõjani (1700) 17.sajand, algab Liivi sõja lõppemisega, keskpaigaks on kogu Eesti Rootsi võimu all.
......................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS......................................................................................12 8. REFORMATSIOON EESTIS..............................................................................................14 9. LIIVI SÕDA......................................................................................................................... 15 10. ROOTSI AEG....................................................................................................................18 11. PÕHJASÕDA (1700 1721)............................................................................................
................................................................................................13 Pärast Jüriöö ülestõusu.......................................................................................................13 Keskaegsed linnad................................................................................................................15 Karoliiklus keskaegses Eestis.............................................................................................. 15 Reformatsioon Eestis........................................................................................................... 16 Kultuur Eestis...................................................................................................................... 16 Muistne vabadusvõitlus kui pöördepunkt eestlaste ajaloos................................................17 Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal............................................................ 17
12.sajandil algas sakslaste tung itta (,,Drang nach Osten"). Alistasid lääneslaavlaste alad Läänemere lõunarannikul, sinna rajati 1143. Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid varsti olulise positsiooni Ojamaal. Sealt suunduti mööda Väina jõge ja Soome lahe kaudu vene linnadesse. Meinhard (augustiinlaste ordu koorihärra) tuli 1184.a paiku Väina jõe suudmes elavatele liivlastele ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Kaupo oli liivlaste abiline, kes laskis end ristida, temast sai ka sakslaste usin abiline. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Barthold. Järgmiseks piikopsik sail Bremeni toomhärra Albert, kes oli energiline ja võimuahne mees. Ta rajas 1201.aastal liivlaste asula kohale Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, selle järgi hakati Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. asutati eriline vaimulik rüütliordu, kelle
............................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ, lk 156-161, 162-167....................15 9. EESTI KESKAEG: KIRIK JA KULTUUR, lk 138-143, 162-167...............................................16 10. SÕDADE AJAJÄRK, lk 156-161, 168-185............................................................................18 11. EESTI KOLME KUNINGRIIGI VALDUSES, lk 186-203........................................................20 1 1
1222-1223 eestlaste edu (surusid sakslased minema). 1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga. 1227 alistati lõpuks Saaremaa. Mõju/tulemused: Halb- hukkus 1/3 elanikkonnast; eesti eliidi hävimine (hukkusid, läksid minema, sulandusid); aadekonna kujunemine ((balti)sakslased); maarahvas alistati lepingutega→ koormised, sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine; ristiusu pealesurumine. Eesti jagunes 4 osaks ( Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Hea: Eesti seoti Lääne- Euroopa kultuuriga (kirikud, koolid, euroopalik ühiskonnastruktuur, hansaaeg (13-16 saj.) Jüriöö ülestõus (1343- 1345) Põhjused: eestlaste olukord halb, olid kuuldused Eestimaa müügist, Eestimaa Hertsogkonnas aadlikel suured õigused. Sõja käik: Algus 23. aprillil 1343. Esimesed 2 nädalat edukad, kuid siis tapeti 4 eestlaste kuningat Paides. Kutsuti rootslased appi- jäid hiljaks
a, milles ordu sai lüüa leedulastelt ja semgalitelt. Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva Saksa (Teutooni) Orduga, moodustades omaette haru Liivi Ordu. 1238.a. sõlmiti Stensby rahu, millega Harju- ja Virumaa läksid uuesti Taanile. Seejärel tekkiski Eesti- ja Läti aladel poliitiline struktuur (koosnes mitmetest suhteliselt iseseisvatest feodaalriigi- kestest), mida nimetati Vana-Liivimaaks. Halduslikult oli Liivimaa Saksa riigi lään kõrgeim läänihärra oli Saksa keiser (tollal Püha Saksa Rooma riigi keiser). Saksa keisri võim oli Vana Liivimaal rohkem nimeline kui tegelik maa oli keisrist kaugel keisri vasallideks olid nn. riigivürstid e. maahärrad. Saksa keisril oli Liivimaal 3 vasalli e. maahärrat: 1. Ordumeister (Liivi Orduriik, ordumeister residents algul Riia, siis Sigulda, 15 saj. Võnnu (Cesis)) 2. Tartu piiskop (Tartu piiskopkond, keskus Tartu) 3
1 adraga ülesharitav maa. Adramaa suurus võis olla 6-9 hektarit. Diötsees piiskopkond Vikat mõõtühik heinamaade mõõtmisel. Sama nagu adramaa. See hein, mis seal alal kasvab, on võimalik ära hooldad 1 in poolt. 2 Jüriöö ülestõus Infot saadakse Liivimaa nooremast riimkroonikast, mille autoriks on Liivimaa ordus tegev olnud B. Hoenke. Kirja on see pandud Alam-Saksa keeles. See pandi kirja värssides. See kroonika pole originaalis säilinud. See on säilinud ümberjutustustes hilisemates kroonikates ning ka seda on võimalik eesti keeles lugeda. Taani 1. Oli huvitatud Põhja-Eesti müügist, sest kaubandus, mis läbi P- Eesti toimus, ei toonud enam kuigi palju sisse. Idakaubanduses
sajandil algas sakslaste tung itta · Eesti polnud ühtne riik · Balti riikide omavahelise koostöö vältimiseks rünnati ,,keskelt" Liivimaa oli seega juba ristiusutatud (juht Kaupo) · Innocentius III läbi aegade auahneim, sõjakaim paavst; Liivimaa piiskop Albert
seega kihelkonnavanemad ei pidanud heaks ka suuremat koostööd, kuna see põhjustab võimu jagamist ja majanduslikke koormisi. Linnuste ehitamine oli suuremaks nähtavaks ühiseks ettevõtmikseks ning sedagi ainult ühe maakonna piires. (Sarnasus viikingiaegse Skandinaaviaga, kus uue ideoloogia tõi alles kristlus (maksustamine), peale mida liitus kohalik juhtkond oma võimu säilitamiseks kirikuga. Kristlus tõi kaasa riigiideoloogia jumalariik vs maine riik). Kirik oma kümnisega oli ka esimeseks korrapäraseks maksustajaks. Muinas-Eesti rahvakultuur Kaks põhitegurit: selleaegne ühiskond ja majandus, mis põhines maaviljelusel koos karjandusega. Talu nii tootmisüksus kui sotsiaalüksus. Külavanem esindas küla kihelkonnas kui ka saraskonnas. Põlispõllud, alemaad, niidud. Peamised elatusalad: kalastus, karjapidamine, maaviljelus (aletamine ja põllundus). Vähema tähtsustega jahipidamine, metsamesindus, kaubavahetus. 10
Keskaeg Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lääne-Euroopa ajaloos käsitletakse kõrg- ja hiliskeskajana. Alates 13. sajandi algusest kajastub Eesti ajalugu järjekindlalt kirjalikes allikates. Vallutuseelses Eestis valitsenud poolfeodaalsete suhete ja paganlike uskumuste kõrvale ilmusid Euroopa keskaega kujundanud olulisemad tegurid -- katoliku kirik ja fikseerunud feodaalsuhted, mille kandjateks Eesti oludes olid välismaised kolonistid. Sellest tulenevalt on Eesti keskaja ajalugu paljuski Lääne katoliikluse ja administratiivse süsteemi juurutamise, s.t võõrvõimu ajalugu. Eesti keskajast säilinud allikmaterjal on katkendlik ja ebaühtlane: nii mõnigi üksiknähtus või terve ajalõik on kirjeldatav iseäranis värvikalt ja sündmusterohkelt, ent teiste sündmuste või nähtuste kohta puuduvad teated sootuks. Paremini tuntakse 13
väljakujunenud, kuidas eestlased ise erinevaid süüasju lahendasid) KOhtus olid ka eestlasest õiguseleidja - hirsnik. Keskaegne haldusjaotus Keskaegset Eestit ja Lätit kutsutakse Vana Liivimaaks. Vana Liivimaal kujunes välja kuus väikeriiki: 1) Liivi orduriik - kõige mõjuvõimsam. Mõõgavendade ordu sai 1236. aastal Saule lahingus lüüa, väga paljud ordu liikmed tapeti ning järelejäänud orduvennad ühendati Saksa orduga. Liivimaal hakkas tegutsema Saksa ordu Liivimaa haru. Liivi orduriiki juhtis ordumeister ja algselt Liivi orduriigi keskus asus Riias, aga üsna peatselt viidi keskus üle Võnnusse. 2) Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga alad, aga ta ei viibinud ise kohal, teda esindas asehaldur. Selle keskus paiknes Tallinnas. *pärast Jüriöö ülestõusu, 1346, müüs Taani kuningas oma alad Liivi Ordule. 3) Riia peapiiskopkond - seda juhtis Riia peapiiskop. Keskus oli Riia. 4) Tartu piiskopkond - juhiks tartu piiskop, see oli ainult tartus
· Mõõgavendade ordu loomine (mungarüütlite ordu) Baltimaade ristimise jaoks loodud Valge rüü, punase ristiga Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad kiiresti vallutada? Kuna ristisõdijatel oli palju sõdureid ja latgalite ülikud andsid vastupanuta maa ära · 1143- Rajati Lüübeki linn · 1147-1149- Saksa aladel toimusid Vendide ristisõjad · 1186- Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks · 1198- Berthold tuli Liivimaale tagasi · 1199- Saab Albert missiooni endale (uus peapiiskop) Mõõgavendade ordu · Loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid · Sisuliselt tugevaim jõud religioonis · Liivlased koos Kaupoga pöördusid vabatahtlikkult ristiusku · Eestlaste muistne vabadusvõistlus o 1208 esimesed ristiretked Eestisse o 1210 Võnnu lähedal Ümera lahing, mille eestlased võitsid
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558
Soodsal hetkel alustasid nad ülestõusu ning selle käigus tapsid nad ettejuhtuvaid sakslasi ning põletasid kirikuid, mõisaid. Endi seast valiti ka neli kuningat. Siis asuti ümberpiirama Tallinna ning paluti abi ka Rootsi esindajalt, Turu foogtilt ning Pihkva vürstilt. Läänemaalased hakkasid ümberpiirama aga Haapsalut. Kuna Taani ega Saare-Lääne piirkop ei suutnud enda kaitseks midagi ette võtta, pöördusid nad Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben pöördus Pihkvast tagasi ja kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse aru andma. Relvakokkupõrkes aga eestlased tapeti. Siis ületasid orduväed Taani valduste piiri ning 14.mail purustasid harjulaste maleva. 1343.aasta juulis puhkes taoline ülestõus Saaremaal, kus keskmeks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Preisimaalt saadetud abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti 1343.aasta lõpuks alistada, Saarlased purustati aga kahe
(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg 1800-1100 a.eKr Noorem pronksiaeg 1100- 500 a.eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg Eel-Rooma rauaaeg 500 a.eKr-50 a.pKr Rooma rauaaeg 50-450 a.pKr
Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika. 2. Muinasaja periodiseering. Muinasaeg- üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p. Kr. (aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad) Kiviaeg Aeg Vanem kiviaeg Esimeste inimeste kujunemine-Põhja-Euroopas jääaja lõpuni. Inimasutust veel
Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika. 2. Muinasaja periodiseering. Muinasaeg- üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p. Kr. (aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad) Kiviaeg Aeg Vanem kiviaeg Esimeste inimeste kujunemine-Põhja-Euroopas jääaja lõpuni. Inimasutust veel
sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. (Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis.) Eesti oma saadustest oli suurimaks kaubaartikliks TERAVILI. · Öeldi, et Tallinn on ehitatud soolale, miks? Sest Tallinn sai soolaga kauplemise vahendamisest suuri kasumeid. · Toomkapiitel peakiriku kõrgem vaimulike kolleegium · 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine. · Reformatsioon jõudis Eestisse 16. sajandi algusepoole. · Pildirüüste on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne). · 16. sajandil (sõdade perioodi alguseks) oli Vana-Liivimaa oma keskaegse poliitilise killustatusega Läänemerd ümbritsevates riikides ainus nõrk lüli. · Liivi sõjas (algusega 1558 ja kuni 1583) ründab võimsust kogunud Venemaa Eestit. Langeb Narva ja langeb Tartu Piiskopkond
LINNAD KESKAJAL. Tallinn, tartu, rakvere, narva, uuspärnu, viljandi, paide, haapsalu, vanapärnu. KES MILLIST MAAKONDA VALITSES. Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne)
Sellel ajal tekkisid Eestis ka esimesed manufaktuurid ehk tööjaotusega tööstusettevõtted, kus tööd tehakse käsitsi. Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva, kus olid lina- ja kanepitöötlemise ettevõtted ning Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Nii nagu kaubandusestki, tõrjuti ka käsitööst järk-järgult eemale Eesti põlisrahvas: nõnda näiteks lakkas 17. sajandi lõpul olemast peamiselt eestlastest ametimehi koondanud Tallinna Oleviste gild. 1 Saksa 1 Estonica. Rootsi aeg. Linnad. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1558- 1710_Rootsi_aeg/Linnad/ rahvus sai sisuliselt kohustuslikuks eelduseks käsitööliseks saamisel. Arvan, et jällegi oli eestlane see, kes pigem kannatas kui sai kasu, sest maa põlisrahvas hakkas tänu nendele protsessidele linnakodanike hulgas kahanema. Samuti linnade rüüstamine tõi eestlastele palju kahju. Rootsi valitsuse kaubanduspoliitika soosis esmajoones Rootsi „emamaa”
II. KESKAEG Vana-Liivimaa Jüriöö ülestõus Eesti rahvastik ja majandusolud, linnad ja kaubandus 14.-16. sajandil Vana-Liivimaa sise-ja välispoliitika 14.-16. sajandil Katoliku kirik Eestis Usupuhastus ja selle tagajärjed 6. VANA-LIIVIMAA MAA JAGAMINE. Kohe muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. aastal vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. Poolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma legaadi, Modena piiskopi Guillelmuse (Wilhelmi). Legaadil tekkis kavatsus rajada vaidlusalustest Järva-, Viru- ja Läänemaast Taani ja ordu valduste vahele otse paavstile alluv vaheriik
Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid (saarlased) ta sealt minema; eestlasi mainiti VanaVene (VanaVene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse Noorem rauaaeg e eestlased muinasaja lõpul: selle perioodi kohta saab andmeid kirjalikest allikatest ja neist tähtsamad on: Henriku Liivimaa kroonika e Läti Henriku kroonika ja Taani hindamise raamat; nende järgi saab taastada asustuse ja oletatava rahvaarvu (u 150 000) lähtudes adramaade arvust (adramaa muistne maakasutusühik, tähistas põldu, mille saab üles harida ühe adra e rakendiga) põhiline elatusala põlluharimine (oder, al 11. sajandist ka talinisu) võeti kasutusele rauast adraterad, tuli kasutusele kolmeväljasüsteem (põld oli jaotatud kolmeks: suvivili, talivili ja kesa),
- lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - poliitlis-sotsiaal-majanduslik piirkonna ajalugu Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine: - ajaloolis-geograafiliste terminite paljusus KESKAJA TAUST - Vana-Liivimaa (sks.k: Alt-Livland) konföderatsioon ,,Orduriik" (u 1200/1346 1558: tänapäeva Eesti ja Läti alad) koosnes mitmest osast: 1. Taani Põhja-Eestist (kuni 1346) 2. Saksa Ordu Liivimaa harust 3. Neljast piiskopkonnast 4. Hansalinnadest - Likvideerus reformatsiooni, oma sisemise heterogeensuse ja naaberriikide välispoliitiliste ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele)
mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid , tapeti kõik kättesattunud sakslased, endi hulgast valiti 4 kuningat. Alustati Tallinna piiramisega, nähes ,et oma jõududega toime ei tulda, pöörduti abipalvega Rootsi ja Vene vürsti poole, kust lubati abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänlased , kes alustasid Haapsalu piirama.Taani ja Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi teha ja seetõttu pöörduti abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben oli sel ajal Pihkvas , pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eestlased Paide linnusesse selgitusi andma. Ordumeister käsitles aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 aasta juulis puhkes ka ülestõus Saaremaal , kus ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Harjulased ei olnud lõplikult alla andnud. Saksa ordul õnnestus Mandri-Eesti lõpuks alistada tänu Preisimaalt tulnud abiväega
VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu
Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. Võimu- ja haldusjaotus Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpus (1534). Keskajal kuulus Eesti ala koos hilisema Lätiga ristisõdijate poolt loodud riikide koosseisu, mida on kokkuvõtvalt nimetatud Vana-Liivimaaks ehk keskaegseks Liivimaaks. Alates 1420. aastatest koondusid kohalikud riigid veidi tihedamalt tänu maapäevadele; seetõttu on keskaja lõpu Liivimaad alates 19. sajandist nimetatud ka Liivimaa konföderatsiooniks. 1238. aastal, pärast Stensby lepingut, oli Eesti ala jagatud nelja valitseja vahel: Põhja-Eestit ehk Eestimaa hertsogkonda valitses Taani kuningas, Lääne-Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit (üldjoontes endist Ugandi maakonda) Tartu piiskop ning Edela- ja Kesk- Eestit Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Kiriklikult jagunes Eesti ala Saare-Lääne, Tartu ja Tallinna piiskopkondade diötseeside vahel.