Seltsid: piibliseltsid, laulu-mänguseltsid (nii linnas kui maal), tuletõrjeseltsid, põllumeeste seltsid, karskusseltsid, majanduslikud kooperatiivid, kutseühingud (hiljem ametiühingud). 1917-18 Asutav kogu. Maanõukogu. 12-14.11.1917 Vene Asutava kogu valimised 21-28.01.1918 Eesti Asutava kogu valimised 15.11.1917 Maanõukogu kõrgemaks võimuks Saksa okupatsioon sept 1917 19.11.1918 Asutav Kogu 23.04.1919-20.12.1920 · Märts 1919 Eesti Panga komitee moodustamine · Aprill 1919 Kaitsepolitsei seadus · Mai 1919 opteerumine (Moskva, Petrograd, Omsk) · Okt 1919 Maaseadus · August 1920 Seisuste kaotamise seadus Eesti Vabariik (1920-40) 1. Põhikord põhiseaduse järgi, riigi(voli)kogu, riigipea, ministeeriumid · Kõrgeim võim rahvas o Valimisõigus 20 a, m ja n, vähemalt 1 a Eesti kodanik o Rahvaalgatus (25000 hääleõiguslikku kodanikku) o Rahvahääletus (kukutas Riigikogu)
Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass Natslik Saksamaa ja Adolf Hitler Referaat Väike-Maarja 2009 Sisukord 1. Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt ....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8 Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased dik
I etapp – Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941 Sissejuhatus Tema Ekstsellents Eesti Vabariigi President Lennart Meri kirjutas 14. augustil 1998 ko- misjoni liikmetele: “Ma loodan, et komisjon suudab aidata minu riigil astuda kindlalt tuleviku poole pärast seda, kui on tuvastatud kõik isikud ja rühmad, kes vastutavad pool sajandit tagasi Eestis toi- munud paljude traagiliste sündmuste eest.” Komisjon moodustati, et uurida põhjalikult ajaloolisi dokumente inimõiguste massilise rikkumise kohta Eestis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. Komisjon jaotas oma uurimistöö kolmeks osaks: esimene Nõukogude okupatsioon (1940–1941), Saksa okupatsioon (1941–1944, lõppraport avaldati aastal 2001) ja teine Nõu- kogude okupatsioon (alates 1944. aastast). Komisjon avaldab tänu Toomas Hiiole ja uurimisrühma liikmetele väärtuslike raportite eest, millel põhinevad komisjoni järeldused. Mõisted Et täpselt mä
Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Kohtu õigusemõistmistegevust puudutavad otsused (nt tööjaotusplaani kinnitamine) võetakse vastu kohtuasutuse kõigist kohtunikest koosneval kohtu üldkogul. Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil, kriminaal ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu Maakohus Maakohtusse pöördumise õigus Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades
Seega toimib täna Eestis olukord, kus osaliselt abipolitseiniku kutsesobivuse nõudeid (nt. kehalise ettevalmistuse nõudeid) kontrollitakse alles peale abipolitseinikuks määramist. Millisel moel kontrollitakse ülaltoodud määrusest tulenevalt kandidaadi isikuomaduste nõudeid ei ole täpselt teada. Uurimistöö autori hinnangul võib Eestis abipolitseinike isikuomaduste hindamine toimuda ajal, kui politseiametnik esmakordselt kontrollib kandidaadi poolt esitatud andmete õigsust ja teostab isiku üle taustakontrolli. Samas toimub isikuomaduste hindamine ka koolituste ajal ja hilisemalt töökäigus saadud tagasiside põhjal. Uurimistöö autor on seisuskohal, et Eesti võiks sarnaselt Hollandis toimivale praktikale abipolitseiniku kandidaatidega läbi viia testimispäeva, kus oleks võimalik
olemasolevate ressursside otstarbekas ja sihipärane kasutamine; juhtimistasandite optimeerimine ja organisatsiooni arendamine tulenevalt välis- ja sisekeskkonna muutustest. Päästeameti visioon: Päästeamet on õnnetustele operatiivselt ja professionaalselt reageeriv ühtne riiklik süsteem, mis on avalikkuse poolt kõrgelt hinnatud ning mida toetab kolmanda sektori organisatsioonide tegevus. Päästeamet on ennetustööle suunatud organisatsioon ning vastavate tegevuste tulemusel on elukeskkond muutunud ohutumaks – ühiskond on teadlik ümbritsevatest ohtudest ja inimesed käituvad ohte ennetavalt ning kaaskodanikke toetavalt, õnnetustes hukkunud inimeste arv väheneb aastate lõikes. Päästeamet on kõrgelt hinnatud koostööpartner kõikidele asutustele ja organisatsioonidele Eestis ning rahvusvahelisel tasandil. (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 5 1
loomine. Seda kehastab riigikogu. Ühekojaline Riigikogu on meil. Riigikogu liige 101 meil, vanuseline piirang 21, ülempiirangut ei ole. Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest. Oma tegevuses on riigikogu liige sõltumatu. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga enne tähtaegselt teda tagasi kutsuda ei saa. Kõigile neile on antud isikupuutumatus (saadikupuutumatus) riigikogu liiget ei tohi kriminaal vastutusele võtta ilma riigikogu enamuse loata. Ettepaneku võtta riigikogu liige kriminaal vastutusele teeb õiguskantsler ja see ettepanek peab saama riigikogu enamuse heakskiidu. Süüteod: 1. väärteod kergemad õigusrikkumised. maksimum 30 päeva, rahatrahv kõigub 60 18000 krooni. 2. kurteod raskemad õigusrikkumised. Rahatrahv või vabaduse kaotus. Riigikogu volitused lõpevad ennetähtaegselt : 1. kui riigikogu liige astub tööle mingisse riigiametisse
Politsei ülesanneteks on ka : kutsesobivusnõuetele. 1) karistusseadustiku 9., 12., 13., 16. ja 22. Teenistusse ei võeta isikut: Politseiteenistusest vabastamine seoses peatükis sätestatud süütegude ennetamine, 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud piirvanusega : kui see ülesanne ei ole seadusega antud muu kuriteo eest, olenemata karistusandmete Politseiametnik võib olla politseiteenistuses korrakaitseorgani pädevusse, ning avaliku kustutamisest kuni järgmise piirvanuseni: 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/12788991 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011190?leiaKehtiv#para12 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011190?leiaKehtiv#para13 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011190?leiaKehtiv#para16 5 https://www.riigiteataja
7. XII 1935 – vapside arreteerimine 1936 – vapside kohtuprotsess (10, 15 või 20 aastat sunnitööd)-oli suhteliselt sümboolne ja vabastati peatselt. Sep.1935-vapside poolt rahvaalgatusena põhiseaduse eelnõu algatamine: põhjundati kaitseseisukorda ja siis ei või rahvaalgatust olla: soov muuta just PÕHISEADUSES- KAITSESEINUKORD AINULT SÕJA AJAL Dets. 1935 tahtsid teha riigipööret, mis lõpuks jätsid ära: (samas istusid veel veidi ja kaitsepolitsei arreteeris juhtiv vapsid) 1936 uus vapside kohtuprotsess- pikaajalised vangistused (1938 said amnestija ja vabanesid) RAHVAS PÖÖRAS VAPSIDELE SELJA 2. VIII 1937 – Artur Sirk kukub aknast alla – režiimile äärmiselt sobival ajal 31. XII 1935 – Päts: „tagasi normaalsete aegade juurde” – (ütles on, et rahvas vaimselt haige ja nüüd vaimselt terve, aga parteisid ei luba) – soovis välja töötada PÕHISEADUSE
Kuritegevus EVs ARVESTUS Kuritegevus EVs arvestuse küsimused 1. Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur. Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks aastas, poolaastas või kvartalis, ja objektil, kas näiteks linnas või maal. Kuritegude toimepanemise sageduse määrab toimepandud kuritegude üldarv. Tavaliselt kasutatakse seisundi kindlaksmääramisel kuritegevuse koefitsente, mis näitavad mitu kuritegu pandi toime 1000 või näiteks 100000 elaniku kohta. Infot saab politseiameti veebilehelt. Dünaamika- on kuritegevus läbi aastate, kuritegevuse seisundi ja struktuuri muutumine teataval territootiumil erinevaD, k
Nii ei saadetudki Tartu rahu kohaselt laiali Nõukogude valitsuse ja Kominterni eesti osakondi, hoopis vastupidi, need muudeti põrandaalusteks, et neid hakata kasutama noore riigi õõnestuseks. Juba Vabadussõja ajal oli Eestisse saadetud fanaatiline revolutsionäär Viktor Kingissepp, kelle ,,õõnestustööd" Nõukogude Venemaa heldelt rahastas. Kingisseppa tunnistuse alusel maksti talle kuus 300 000-500 000 Eesti marka ja noorproletaarlastele kaks korda vähem. Võrdluseks oli Eesti valitsusvägede ülemjuhataja Johan Laidoneri kuupalk kõigest 48 000 marka. 1923. aastal toimusid ka kommunistlikud ülestõusud Saksamaal ja Bulgaarias. Septembris toimus Bulgaarias kommunistide ülestõus Georgi Dimitrovi juhtimisel, mis suruti maha. Samamoodi vallutasid Hamburgis kommunistid 23. oktoobril 17 politseijaoskonda, kuid mäss suruti maha Weimari vabariigi vägede poolt vaid mõne tunniga. Nende taustal näis aga
Idamarka seevastu enam juurde ei trükitud, mistõttu seda peeti kindlamaks rahaühikuks. Soomes trükitavaid võlakohustusi loodeti müüa 30-50 miljoni marga ulatuses. Tagasiostmise tähtaegadeks määrati 1.mai, 1.juuni ja 1.juuli 1919. Paraku ei andnud siselaen kaugeltki loodetud tulemust. Kuna võlakohustuste trükkimine Soomes venis , ei sannud Eesti riik neid kohe välja anda. Esialgu registreeriti üksnes tellimus, mille eest võeti raha. 27. detsembriks oli laekunud ainult 3-4 miljonit marka, 15. jaanuariks aga 6 miljonit marka. Rahvas käsitles võlakohustuste ostmist pigem annetusena ja selle seisukohast ei olnud tulemus üldse halb. Riigi rahaprobleeme see aga ei lahendanud. Rahareformi eesmärgid ja kulg Vahendeid riigi kulutusteks, eelkõige sõjapidamiseks, oli tarvis kohe. 7. jaanuari valitsusistungil esitatud aruandes märkis rahaminister Juhan Kukk, et suurema välislaenu saamine on lootusetu, kuid olukord nõuab erakorraliste abinõude kasutuselevõtmist ning tegi
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Marcus Methusalem Eesti raha 20. sajandi algusest kuni tänaseni Referaat Tallinn 2014 1918. aastal puudus Eesti Vabariigil veel oma raha.Kasutati saksa marka saksa okupatsiooni tõttu. Seadusandlikult reguleeris rahakäivet Saksa okupatsioonivõimude 15. septembri 1918. aasta korraldus. Kuna samal ajal käis Esimene maailmasõda, soodustas see Eestis mitmesuguste võõrriikide rahatähtede ringlemist. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva
sunnivilja ja toiduaineid korjata jälle siunati vilja kokku korjavat kaitseliitlast. Keelustati hangeldamine ja viinapõletamine - kes muu kui kaitseliitlane konfiskeeris keelatud kraami. Eeltoodut arvestades pole ka ime, et Vabadussõja lõppedes ootasid paljud pikisilmi organisatsiooni laialisaatmist. Peale Tartu rahu (02.02.1920) sõlmimist - 10. veebruaril 1920 algas demobilisatsioon nii rahvaväest kui ka Kaitseliidust. Kaitseliidu senine organisatsioon kaotas vajalikkuse ning suures osas lagunes. Nii tegutses Kaitseliit Vabadussõja järgselt peamiselt mitmesuguste küti- ja spordiseltside näol, korraldades ka avalikke seltskonnaüritusi. Kaitseliit kahe sõja vahel 1924. aasta 1. detsembri bolshevike mässukatse Tallinnas näitas aga kujukalt, et riikliku julgeoleku kindlustamisel ei tohi olla ükskõiksust. Omaalgatuslikkuse pitserit kandnud kaitseliitlik tegevus sai riikliku toe, kui kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johann
Kool Nimi Klass Vaikiv ajastu Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus XX sajand oli Eesti jaoks küllaltki heitlik. Oli nii paremaid kui ka halvemaid aegu, mitu korda vahetus riigikord, samuti oli ka Eestis majanduses üsna raskeid aegu. Kuigi kahe maailmasõja vahel suudeti luua esimene Eesti Vabariik. Esimene Eesti Vabariik kasvas välja Esimesest Maailmasõjast ning Vene ja Saksa revolutsioonidest. Järsku olid väga nõrgaks jäänud kaks suurrahvast, kes mõlemad tahtsid Baltikumi koloniseerida. Vene tsaarivõim oli alates 1880ndaist aasast arendanud Eestis ja Lätis ulatuslikku venestamispoliitikat, sakslased - okupeerinud 1918. a algul kogu Baltikumi, ning hakkasid kavandama kiiret ja põhjalikku saksastumist. Saada suure vene või suure saksa rahva osaks oli eestlastele sügavalt vastumeelt. Eesti rahvas ja tema juhid kasutasid 1918. a novembris Saksamaa kokkuvarisemist ja Vene kodusõda väga oskuslikult ära. Oli tekkinud soodne moment omar
Adolf Hitler 1889 - 1945 2009 Sissejuhatus Maailmas on vähe inimesi, kellest on kirjutatud nii palju raamatuid, avaldatud ajaleheartikleid, tehtud ajaloosaateid ning korraldatud seminare, kui 20. aprillil 1889. aastal Austria piirilinnas Braunaus sündinud Adolf Hitlerist. Esimese maailmasõja päevil keelduti kapral Hitlerit ülendamast allohvitseriks põhjendusega, et tal puudusid juhiomadused. Ent paarkümmend aastat hiljem nägi kogu maailm, milliseid masse ja milliseid tegusid Hitler juhtima asus. Hitlerist räägitakse tänaselgi päeval palju veelgi enam, 50 aastat pärast Hitleri surma. Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Aloi
Veebruari lõpul vallandunud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks. Mässu mahasurumiseks saadetud sõjaväeosad läksid üle rahva poolele. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas viia V. demokraatiani. Eestisse jõudsid teated 2.märtsil, põhjustades Tln-is ülelinnalise streigi, rüüstati politsei-ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere ja politseinike. Korratused likvideeris omaalgatuslikult loodud miilits. 4) Oktoobripööre Eestis 1917? 1917 tekkis Eestis hulk erakondi. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks(maailma ümberkujundamine) ja rahvuslikeks(rahvuslikud huvid). Rahvuslust eitaval seisukohal olid enamlased, kelle sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua uut tüüpi ühiskond, nad pidasid rahvuslikke püüdlusi segavax tegurix. VSDTP tõusis järjest tähtsamaks. Oktoobris
näiteks Tallinnas rajatud „Estonia", mis tegeles kohaliku kultuuri uurimise ja elavdamisega, see oli laulu ja mänguselts. Seltsi eestvedamisel rajati 1906. aastal Estonia teater ja 1913. aastal teatri- ja kontserdihoone Eesti Kirjanduse Selts Selts asutati 6. augustil 1907. Loomise järgselt kasvas selts kiirelt tervet Eestit katvaks organisatsiooniks ja 1930. aastate lõpul kuulus sellesse juba üle 2000 liikme. Organisatsioon, mille eesmärgiks on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale. Seltsi juhatus asub Tartus. Eesti Rahva Muuseum, Muuseum loodi 1909. aastal Tartus eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks. Üks muuseumi rajajatest oli Oskar Kallas. Muuseumi
sunnivilja ja toiduaineid korjata jälle siunati vilja kokku korjavat kaitseliitlast. Keelustati hangeldamine ja viinapõletamine - kes muu kui kaitseliitlane konfiskeeris keelatud kraami. Eeltoodut arvestades pole ka ime, et Vabadussõja lõppedes ootasid paljud pikisilmi organisatsiooni laialisaatmist. Peale Tartu rahu (02.02.1920) sõlmimist - 10. veebruaril 1920 algas demobilisatsioon nii rahvaväest kui ka Kaitseliidust. Kaitseliidu senine organisatsioon kaotas vajalikkuse ning suures osas lagunes. Nii tegutses Kaitseliit Vabadussõja järgselt peamiselt mitmesuguste küti- ja spordiseltside näol, korraldades ka avalikke seltskonnaüritusi. Kaitseliit kahe sõja vahel 1924. aasta 1. detsembri bolshevike mässukatse Tallinnas näitas aga kujukalt, et riikliku julgeoleku kindlustamisel ei tohi olla ükskõiksust. Omaalgatuslikkuse pitserit kandnud kaitseliitlik tegevus sai riikliku toe, kui kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johann
4) kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja tekitatud kahju kogu ulatuses ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt. (2) Kutsekindlustuslepingu ärakiri esitatakse viivitamata loakogule. 5. peatükk Järelevalve § 33. Järelevalveametnik (1) Politseiprefektuuri teenistuspiirkonna eradetektiivide tegevuse järele valvab politseiprefekt või tema poolt volitatud politseiametnik ning kõigi eradetektiivide tegevuse järele loakogu. (2) Loakogu teavitab lõikes 1 nimetatud politseiprefektuuri järelevalveametnikku tegevusloa andmisest, tegevusloa kehtivuse peatamisest, tegevusloa kehtetuks tunnistamisest ja tegevusloa pikendamisest. § 34. Järelevalve teostamine (1) Järelevalveametnik kontrollib eradetektiivi ja eradetektiiviühingu tegevuse nõuetekohasust. Eradetektiiv võib eelnimetatud küsimustes konsultatsiooni saamiseks pöörduda järelevalveametniku poole.
kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolides; 3. Kõikides üldhariduskoolides koordinaatori nimetamine, kes läbib (täiend)koolituse ning juhib seejärel koolis ennetustööd; 4. Vaba aja veetmise vajaduste hindamine ja uute vaba aja veetmise võimaluste loomine vastavalt hindamise tulemustele; 5. Koostöös kohalike omavalitsuste ja lastevanematega laste ning noorte vaba aja 20 sh Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, kohalikud omavalitsused, Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riiklik programm 1997-2007 ja uimastiabi valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud. 10 veetmise võimaluste edasiarendamine, eesmärgiga haarata huvitegevusse võimalikult palju osalejaid; 6. Narkoennetusmudelite väljatöötamine arvestades paikkondlikku ja kultuurilist eripära; 7
· Maavanemad ja #soomega-salapiiritus, maavolikogud Skandinaava-suund. · Omavalitsusüksus-linn ja vald Asutav Kogu- Demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud kogu. Võttis vastu I PS. I PS-15.06.1920 Seaduste kogu Koalitsioonivalitsus-mitme erakonna valitsus Rahvasteliit 1920 rajatud rahvusvaheline organisatsioon. Balti liit-1920-1930 aastatel kavandatud Soome-Eesti-Leedu-Poola poliitiline, sõjaline ja majanduslik liit. Eesti-Läti kaitseliidu leping-1923 aastal sõlmitud vastastikune kaitseleping Maareform-1919 riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, loomad jms I majanduskriis- ülelaenamine, inflatsioon Uus majanduspoliitika-1924.a valitsus sekkub majandusse II majanduskriis-raske kriis, mis sai alguse USAst ( suur depressioon) Krooni devalveerimine- rahanduse range kokkuhoiu poliitika ERAKONNAD
Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa oma turu Eesti kaupadele. 1923 muutus Eesti majanduse olukord kriitiliseks ning Eesti Pank oli sunnitud välja andma uusi laene. Maareform
Ühinemine tõstis sotsialistliku liikumise kogujõudu. Eesti aga polevat veel sotsialismiks küps. Partei on Sotsialistliku Töölis-Internatsionaali liige ja on võtnud osa kõigist selle kongressidest. Peaülesandeks seati kapitalismi arengule kaasaaitamine, demokraatliku riigikorra kaitsmine ja reformide teostamine töölisklassi huvides. Demobiliseeritud sõjaväelased - Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit oli Vabadussõja veteranidest koosnev Eesti poliitiline organisatsioon aastail 1921–1925. Üürnikud – said 1 koha Liit asutati 1921. aasta jaanuaris Tartus. 1922. aastal oli liidul 148 osakonda 44 000 liikmega. 1923. aastal valiti liidu esindajana II Riigikogu liikmeks Heinrich Laretei. Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit likvideerus pärast Kaitseliidu tegevuse taastamist 1925. aastal. II Riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 31. maist 1923 kuni 14. juunini 1926.
Kuid oma raha noorel riigil veel ei olnud. Käis Esimene maailmasõda ja Eestis käibis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. Ringlesid Saksa okupatsiooni- ja riigimargad, kõikvõimalikud vene paberrahad-tsaarirublad, duumarublad, ,,kerenskid"- ning Soome margad. Novembris 1918, pärast sakslaste lahkumist, oli ringluses mitmesuguseid Vene ja Saksa rahatähti. Neile lisaks paiskas Eesti valitsus detsembris 1918 käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka. Kuna võõras valuuta ei saanud rahuldada noore iseseisva riigi vajadusi, hakati Eestis kohe tegema ettevalmistusi päris oma raha emiteerimiseks. Kuigi rahatähtede kehtestamise otsus võeti vastu juba 30.novembril Ajutise Valitsuse istungil, läks uue raha käibeletulemisega siiski veidi aega. Kuid vahendeid riigi kulutusteks, eelkõige Vabadussõja pidamiseks oli tarvis otsekohe. Rahapuuduse leevendamiseks kuulutas Eesti ajutine Valitsus 18. jaanuaril 1919 riiklikeks
Ühinemine tõstis sotsialistliku liikumise kogujõudu. Eesti aga polevat veel sotsialismiks küps. Partei on Sotsialistliku Töölis-Internatsionaali liige ja on võtnud osa kõigist selle kongressidest. Peaülesandeks seati kapitalismi arengule kaasaaitamine, demokraatliku riigikorra kaitsmine ja reformide teostamine töölisklassi huvides. Demobiliseeritud sõjaväelased - Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit oli Vabadussõja veteranidest koosnev Eesti poliitiline organisatsioon aastail 19211925. Üürnikud said 1 koha Liit asutati 1921. aasta jaanuaris Tartus. 1922. aastal oli liidul 148 osakonda 44 000 liikmega. 1923. aastal valiti liidu esindajana II Riigikogu liikmeks Heinrich Laretei. Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit likvideerus pärast Kaitseliidu tegevuse taastamist 1925. aastal. II Riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 31. maist 1923 kuni 14. juunini 1926.
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * loodi liit vene demokraatidega ja kasu
- Formaalne ja mitteformaalne kontroll · Formaalne: seadusel põhinev ja teostatav selleks määratud ametkondade poolt. · Mitteformaalne: põhineb grupi heakskiidul või hukkamõistul. Legalistlik kontroll: kriminaalõigussüsteem Politsei - Ülesanne kahtlusaluste tabamine ja vahistamine ning eeluurimisele kaasaaitamine. - Põhiline jõustruktuuride esindaja. - Politseisotsioloogia: politseivägivald, politsei tegevuse legitiimsus, politsei organisatsioon ja selle kultuur. Prokuratuur - Juhib kohtueelset uurimist. - Prokurör kui riiklike süüdistuste esitaja (kogub kokku materjalid ja esitab kohtusse). Kohus - Langetab õiguslikke otsuseid. Vangla - Viib ellu vabaduskaotuslikku otsuseid. - Vangla- ja karistussotsioloogia: vangide omavahelised suhted, subkultuur, vangide käitumine, distsipliinirikkumised. Eesti kohtusüsteem Sotsiaalse kontrolli arenguetapid: Stanley Cohen I etapp; kuni 18
Naised on raskes olukorras veel seetõttu, et viibivad välismaal illegaalsete immigrantidena. Nad muutuvad justkui topeltkurjategijateks, olles prostituudid ja viibides maal ebaseaduslikult. Juba eelpool mainitud ähvardused ohvri perekonna ja enda elu aadressil ning lihtne vangistuses hoidmine on põhilisemad. Kui tegemist on olnud prostitutsiooniga, siis omab suurt rolli kannatuste talumisel ka häbi juhtunu avalikuks tulemise ees. Kauplejate mõju naiste üle on eriti suur juhul kui üks organisatsioon kontrollib tervet värbamise, transportimise ja töötamise võrku. Inimkaubandusest saadavaid tulusid kasutavad kurjategijad sama edukalt kui narkotulusid oma eesmärkide saavutamiseks. Inimkaubitsejad võivad üritada legaliseerumist ning imbuda poliitikasse ja riigistruktuuridesse. Eestist pärit naistega kaubitsemise sihtriigid Käesolevatele allikatele viidates võib välja tuua peamised Eestist pärit naistega kaubitsemise sihtriigid
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt. seadus mis vähendab karistust, seadus mis välistab kuriteo, vms. Raskem seadus ei oma tagasiulatavat jõudu. Tundlikkus töö suhtes on meie professionaalsuse alus. Juristi töös peab olema 3 asja kuum süda, selge pea ja puhtad käed. Loe lastepiiblit saad legendid ja vahvad pildid. Saalomonlik otsus Saalomon tahtis lapse kaheks jagada,
aastal määrati 6,6 miljardit briti naela (see oli tollal tohutu summa). Kuna Saksa valitsus ei suutnud reparatsioone tasuda, siis okupeerisid jaanuaris 1923 Ruhri tööstuspiirkonna (seal toodeti enamus saksa söest, terasest ja rauast). Sakslased vastasid passiivse vastupanuga. Ruhri 4 okupatsioon tõi kaasa suure tööpuuduse ja hüper-inflatsiooni (kui aasta algul maksis $1 umbes 4,2 marka, siis augustis sai $1 eest juba miljon marka ning novembris triljon marka). Detsembris 1923 võttis valitsus kasutusele uue valuuta (Rentenmark, selle asemel omakorda tuli peatselt Reichsmark), mis lõpetas hüperinflatsiooni. Kriis lahendati 1924 Dawes'i plaaniga, mis nägi ette: 1) Ruhri ala tuli Weimari valitsusele tagasi anda 2) Reparatsioonimaks pidi olema esimesel aastal 1 miljard marka ja tõusma seejärel 4 aastaga 2,5 miljardi margani
ametis alla aasta. Pikem valitsuskriis oli 1923. a. ja see kestis 58 päeva. Riigikogu poolt vastu võetud seadustest, mis jõid kehtima pikaks ajaks ja aitasid ühiskonnaelu oluliselt reguleerida, võiks nimetada näiteks trükiseadust (1923), vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadust (1925), riigikorra kaitseseadust (1925) jt. Valitsus teostas oma igapäevatööd ministeeriumide ja kohalike omavalitsusorganite vahendusel. 1920. aastail töötasid Siseministeerium, Kohtuministeerium, Välisministeerium, Põllumajandusministeerium, Kaubandus- tööstusministeerium, Rahaministeerium, Sõjaministeerium, Töö- ja hoolekande ministeerium, Haridusministeerium, Teedeministeerium. Olulist osa valitsemise korraldamisel etendas Riigikontroll. Üldreeglina juhtisid ministeeriume oma ala hästitundvad ja avalikkuses tuntud kõrgema eriharidusega inimesed
Võitsjaks sai Jaan Teemant, teine koht Henri Koppel. Jaan Tõnisson pidi leppima 101 häälega. A. Kesküla sai 1 hääle. Nõuti Venemaalt demokraatlike valimisõigusi riigiduumasse, oma konstitutsioon. ERE loosungid: Eesti asulate ühendamine, autonoomia (Rahvuslik kultuur autonoomia või midagi enamat?), maareformi vajadus (Rangel seadus alusel). Aulakooslek: 1) Nõuti Politsei ja sõjaväe laiali saatmist ja kogu rahva relvastamist ehk rahva miilitsa loomist 2) Nõuti kõiki kohalike valitsuste laiali saatmist ning asendamist revolutsiooniliste komiteedega 3) Pankadest tuleb suured hoiusummad välja võtta 4) Kui tuleb suur kohustus sõttaminek siis ei tohi eesti mehed minna sõtta. 5) Kõige viimane otsus, mida võeti vastu oli see, et eelmised nõudmised muudeti soovitusteks. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
