Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
savisaar, keskerakond, erakonnad, reklaamid, venelased, lubadused, reklaamides, viimased, kukub, kross, publica, huvitab, vahepeal, telekas, reklaame, rahvad, arvab, lõks, valima, sõltuvus, suurriigid, välispoliitika, silmis, arvavad, kard, põhjamaades, palgad, maksame, savisaarel, kaubanduslikud, tallinnat, monarh, otstarbelKordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel
Rahva osalemine riigipoliitikas Õhuke riik e vähem riiki Sotsiaaldemokraatia (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Võrdsed võimalused kõigile – ühiskond peab tagama inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Segamajandus Riik sekkub majandusse Astmeline maksusüsteem Kõrged maksud Praegune võimukoalitsioon: Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 10. VABAD VALIMISED Mis on valimised: Valimistega tagatakse võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendavad võimudele kodanike nõudmisi Valimistel on hariv fn – sel perioodil viivad inimesed end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega Valimiste fn: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendada võimudele kodanike nõudmisi Hariv fn
· Rahva osalemine riigipoliitikas · Õhuke riik e vähem riiki Sotsiaaldemokraatia (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) · Võrdsed võimalused kõigile ühiskond peab tagama inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. · Segamajandus · Riik sekkub majandusse · Astmeline maksusüsteem · Kõrged maksud Praegune võimukoalitsioon: Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 10. VABAD VALIMISED Mis on valimised: · Valimistega tagatakse võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendavad võimudele kodanike nõudmisi · Valimistel on hariv fn sel perioodil viivad inimesed end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega Valimiste fn: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi · Hariv fn
Keskmine valitsuse eluiga on 20-24 kuud. Pikemaajalised valitsused-Saksamaa, Austria, Iirimaa, Luxemburg (Euroopas). Lühemaajalised valitsused-Itaalia, Portugal, Soome (Euroopas). Põhiseadus võeti vastu 1992 a. 1990-esimesed valimised. Võitis Rahvarinne, formeerus Savisaare (peaminister) valitsus 1990-1992. 1991 augustis EV taasiseseisvumine (üleminekuvalitsus, spetsialistide valitsus). Savisaare valitsus ei ole põhiseaduslik valitsus. Majandus kaos enne rahareformi. Savisaar nõudis erakorralisi volitusi, millega ülemnõukogu ei olnud nõus. Veebruaris 1992 astus Savisaar tagasi. Järglaseks Tiit Vähi. Valitsusaeg langeb rahareformi (20. 06. 1992). 1992 septembris esimesed taasiseseisvumise riigikogu ja presidendi valimised. Võitis Isamaa. Moodustus esimene põhiseaduslik valitsus, eesotsas Mart Laariga. Valitsus oli 3 valdkonna baasil (Isamaa, RSP, Mõõdukad). Presidendiks sai Lennart Meri. Laari valitsus 1992-1994
Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism)
rahva osalus valimistel vaba ja madal 2. erakondadevaheline poriloopimine; 4) arenenud demokraatiaga riikides on avalikus sektoris hõivatuid ca' 20%, Eestis ca' 30%; sisuliselt on märgata endise diktatuuririigi mõjusid, kus avalik sektor kontrollis kogu ühiskonda. Õhuke ja paks riik · Õhuke riik on riik, kus avaliku sektori töötajaid on vähem, bürokraatia e ametnike võim on väiksem ning riigi sekkumine majandustegevusse on vähene. Parempoolsed erakonnad pooldavad õhukest riiki (Reformierakond) · Paks riik on riik, kus avalikus sektoris on hõivatud palju töötajaid, bürokraatia on suur ning riik sekkub aktiivselt majandustegevusse. (Keskerakond) Kas Eesti on õhuke või paks riik? Eesti on õhuke riik: 1) Eestis on liberaalne turumajandus, riigipoolne suhtumine majandusellu on vähene; 2) bürokraatia arvukus ja võim pole Eestis iseloomulik paksule riigile. Erinevad ühiskonnatüübid: Ürgühiskond
63,0% (Vikipeedia, 2015). 2015. aasta valimistel olid edukad kaks uut parteid, mis näitab, et rahvas ootab valitsusse muutusi ja uusi tuuli. Vabaerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond said Riigikogusse vastavalt 8 ja 7 mandaati, mis oli suhteliselt üllatav tulemus. Sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Demokraatia paraneb, sest Riigikogusse jõuab erinevaid vaateid ja arvamusi ning ühel erakonnal on raskem võimutseda. Samas on oht Riigikogu killustumiseks, sest erakonnad omavad erinevaid vaateid ning on oht lahkhelideks. Seda eriti, mis puudutab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, kes kogub tuntust oma äärmuslike vaadete puhul. Siiski arvan, et on oluline, et Riigikogusse jõuaks ka väiksemate parteide hääl. Kohaliku omavalitsuse valimistel on valimisaktiivsus üldiselt veelgi madalam, kuigi valitakse enda omavalitsuse otseseid juhte. 2013. aasta valimistel oli valimisaktiivsus 57,68%. Samas
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
orientatsiooni. (Tsensuur, kinodes kommude filmide näitamine, räppmuusika jne.) 2.5. Sündmused - Näit: Paljud, kelle tuttav on maha lastud, muutuvad relvastuse vastasteks aktivistideks. Mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimeste arvamust tollest riigist. 3. Karakteristikud Sellised asjad nagu sugu, vanus, haridus, sissetulek, töökoht, sotsiaalne klass jne. Nt: Meestele meeldib Mitterand rohkem kui naistele, Savisaar madalama sissetuleku ja haridusega, noortele Mihkel Raud jne. Kõige vähemtähtsam ja raskemini uuritav mõjutaja. 4. Poliitilised „iseloomujooned“ Isiksus - Teatud iseloomuga inimesed on poliitikas edukamad kui teised. Näiteks autoritaarsed inimesed, kes on sellised seepärast, et neil on olnud raske lapsepõlv ja vanemad surusid neid alla ja nüüd kui nad on suureks kasvanud, siis elavad nad lapsepõlve rahuldamata jäänud vajadused poliitikas välja. Selle asja nimi on
Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihitus ja põhiväärtused. Klassikalisele valijate suhtlemisele oma rahvasaadikuga on tänapäeval lisandunud mitmeid poliitika mõjutamise kanaleid. Uusimad neist on seotud e-demokraatiaga – nii saab interneti vahendusel jälgida parlamendi istungeid, suhelda poliitikutega, avaldada arvamust seaduseelnõude kohta ja hääletada. Samas on endiselt olulised poliitiliste huvide traditsioonilised vahendajad – erakonnad ja survegrupid. Valimised on jätkuvalt demokraatliku valitsemise kõige olulisem poliitikasündmus. 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1. Demokraatia kui rahva võim Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas enese huvides (government of the people by the people and
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
Riik ja partei on sellises riigis harilikult kokku kasvanud. Nt kompartei kontrollis NSVL-s seaduse loomet, jagas tarbekaupu, kortereid jne. Demokraatlikus ühiskonnas on ideoloogiaid palju. Erakondade vahel on valimiskonkurents. Erakonnad esindavad teatud gruppide huve. nt reformierakond on eraomanike huvide kaitsja (tööandjate partei). Selleks aga et grupi huve ellu viia, on vaja saada võimule. Sinna aga pääseb valimiste teel. Ajalooliselt kujunesidki erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, kelle ülesandeks oli koondada teatud gruppide huve ja propageerida oma õhiskonna programmi valijate hulgas. Programm ongi erakonna üks põhidokumente, mis esitab nägemuse kõigi ühiskonna valdkondade ja poliitika suhtes. Programmi aluseks on mingi ideoloogia. Tavaliselt vaadatakse programm üle enne valimisi. Kuna programmid on väga mahukad, siis koostatakse valijate jaoks lõhike ja lööv valimisprogramm ehk platvorm.
esimene ja teine aseesimeest, I koalitsioonist, II opositsioonist, I Keit Pentus II Jüri Ratas Komisjonid (11) Euroopa Lidu asjade komisjon Keskkonnakomisjon Kultuurikomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Põjiseaduskomisjon Rahanduskomisjon Riigikaitse komisjon Sotsiaalkomisjon Väliskomisjon Õiguskomisjon Koalitsioon - võimuliit Opositsioon . vastasseisjad, partei või parteide ühendus, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresi, Keskerakond, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid, Rohelised Koalitsioon IRL Reform, need kes moodustavad võimuliidu, Fraktsioon ühe erakonna parlamendi saadikute rühm Parlamendi ÜL ja töökorraldus Parlamendi peamine funktsioon on algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi Parlamendi teile oluline funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustustatud viimine seadustesse, nt. Parempoolsed ja vasakpoolsed, (arvestatakse ka teiste huvidega)
1995. a Rahvusliku Koonderakonna Isamaa (asutatud 1992) ja Eesti Riikliku Sõltumatuse Partei (asutatud 1988. a esimese sõltumatu erakonnana kogu NSV Liidu territooriumil) ühinemisel tekkinud Isamaaliidu (tegutses aastatel 19952006) juured on Eesti Muinsuskaitse Seltsis ja Eesti Kongressis, Keskerakond (asutatud 1991) ja Sotsiaaldemokraatlik erakond (asutatud 1990) koondasid endasse Rahvarinde aktiivsemad liikmed. Peale nende kahe olid tekkinud erakonnad ja poliitilised rühmitused väikesearvulise liikmeskonna ja tagasihoidliku mõjuga ning tuginesid pigem liikmete isiklikele suhetele kui selgelt formuleeritud maailmavaatelistele programmidele. (Toots 2006) 1990. aastate keskel algas erakondade suurem ühinemine -- sai selgeks, et väikesed erakonnad ei suuda valimistel kaasa rääkida ning see soodustas lähedalseisvate erakondade grupeerumist. 1995. a Riigikogu valimiste eel või järel kujunesid ühinemiste
Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindajad ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigieelarve seaduseks. Parlament määrab ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised.
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide
Arvamus tekkis seisukohast, et kuigi riigid võivad väliselt sarnased olla, on nende poliitika ikkagi erinev. Seega tuleb iga riiki uurida lähtuvalt konkreetset poliitikast lähtuvalt. · Näide behaviouralistlikust uurimisest: Eesti on sarnane Läti ja Soomega, aga nende ühiskonnad on poliitiliselt erinevad (Lätis on erinevalt Eestist ja Soomest oligarhide suur roll; Soome on iseseisvam kui Eesti ja Läti; Lätis erakonnad riigilt rahastust ei saa). Näide annab tõestust, et kuigi tõdetakse sarnasust, ei panda neid veel ühte patta. · Behaviouralism pöörab tähelepanu käitumisele (poliitiline käitumine kõige aluseks), mitte institutsioonidele (nagu institutsionalism seda teeb) · Beh.lism on palju andnud juurde sotsiaalteadustele · Omaseks statistiline andmetöötlus (faktide põhisus) · Kaks koolkonda: o Psühholoogiline o Utulitaarne (musta kasti teooria)
mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Et valituks osutuda, peab kandidaat koguma niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud, seda miinimumnormi nimetatakse kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmine on üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Riigikokku pääsevad erakonnad, kes koguvad 5% valijate häältest. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Riigikogu valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju, Euroopa parlamendi ja kohalike volikogude valimistel avatud nimekirjade põhimõtet. Hübriidne valimissüsteem- ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Tavaliselt jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel.
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel
vabaturumajandus; lauskonkurents ( tsentristid, parempoolsetest Reformierakond) Sotsiaaldemokraatia eraomandi puudumine, vasaktsentristlik ideoloogia; võrdsus omanike ja tööliste vahel; tööhõiveküsimuste rõhutamine; sotsiaalne õiglus; riigi majandusse sekkumine stabiilsuse huvides; demokraatia; astmeline maksusüsteem (vasakpoolsed Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) 13. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: Töötus, erivajadustega inimesed, vaesus, rass, vanadus, alkoholism, narkomaania, vähemusrahvused, piirkondlikud tulu- ja infrastruktuuri erisused Kuidas likvideerida? Töötuse vähendamine riik annab laene, ümberõppekeskused, karjäärinõustamine Erivajadustega inimesed Maarja Küla programm, spetsiaalsed koolid (Tartu Emajõe Kool),
Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka Eestis, on tunduvalt keerulisem. Samas peetakse seda süsteemi õiglasemaks, sest see annab parlamenti pääsemiseks lootust ka väikeparteidele, keda esimene valimisviis ei soosi. Põhimõte seisneb selles, et iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Proportsionaalse süsteemi puhul ei käi valimisvõitlus mitte üksikute kandidaatide, vaid erakondade vahel. Valimistel osalemiseks koostavad erakonnad oma valimisplatvormi või programmi, kus on sõnastatud nende olulisemad eesmärgid. Lisaks tasub meeles pidada veel teisigi Eestis kehtiva proportsionaalse süsteemi iseärasusi. Esiteks kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukoht. Ka saadikutöös tuleb järgida partei poliitilist liini. Seega ei tasu valida sümpaatset inimest, kui ta kandideerib niisuguse partei nimekirjas, mille vaated pole meelepärased.
Kesk SDE Rohelised Rahvaliit IRL Reformierakond · Tallinna linnavalitsus on vasakpoolne: Kesk +SDE · Tsenter-kalduvad mõnes küsimises parempoolsusele, mõnes vasakpoolsusele, kuna tsentriparteidel puudub kindle ideoloogia. · Eestimaa Rohelised rõhutavad eelkõige inimese ja keskkonna suhet, mitte niivõrd inimese ja riigi vahelisi suhteid · Ansipi valitsus on parempoolne: IRL+ Ref · SDE ja Keskerakond pooldavad astmelist tulumaksu, eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Haridus peab olema kõigile ühtviisi kättesaadav. · SDE rõhutab tugevamini tööhõiveküsimust, Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. · Reformierakond tugineb liberalismile, on avatud turumajanduse poolt. Lauskonkurents on kasuks nii Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile.
ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS Miks on erakondi vaja? Tavaliselt mõeldakse erakondadest rääkides ainult demokraatiale. Ei maksa siiski unustada ka totalitaarset valitsemisreziimi, kus ainuparteile kuulub võimumonopol. Partei on niisugusel juhul sisuliselt riigiga kokku kasvanud, kontrollides kõiki olulisemaid valitsemisfunktsioone- seadusloomet , ressursside hankimise ja jagamise poliitikat, julgeolekut ja sotsiaalseid suhteid. Ajalooliselt kujunesidki parteid ehk erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Valimised on tänapäevalgi tähtsal kohal , kuna erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas on varasemast olulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Sellest tulenevalt omandab valitsemisprogramm ehk valitsusse kuuluvate erakondade
fassaadidel ning kirevad bannerid interneti avarustes. Kõigi nende sõnumid on uued ja paljulubavad, kuid sisult trafaretsed. Häid näiteid sellele on palju. Antud plakat on pärit linnapildist. Joonis 1. Väliplakat (foto erakogust). Samuti hea näite toob järgnev väljalõige internetist, kus ainuüksi poolelt lehelt leiab kahe vastasleeri loosungid. Hetkel on konkurents suur ja enda ideede levitamiseks kasutavad erakonnad maksimaalseid väljundeid. Peale tavalisemate vormide, tulevad erakonnad tihti välja ka uute ja kurioossete propaganda ideedega. Huvitava lahendusega tuli näiteks välja Rahvaliit viimastel riigikogu valimistel. Nimelt lisaks häälekandjate nimekirjadele lisati valijate postkastidesse ka meeneid, mille hulka kuulusid ka pastakad ning hügieenilised huulepulgad (Puidet 2007). Kõige rohkem ebatavalistest propaganda vormidest küttis kirgi Keskerakonna
.................................... 27 2 Abstract summary In this research the difference between arguementation and usage of demagoguery was explained. Eight main demagoguery fallacies and their characteristics were analysed, followed by their usage by three selected politicians in pre-election time period. Pre-election time period is considered to be from 21.08.2013 to 19.10.2013. Articles that had quotes from Edgar Savisaar, Eerik-Niiles Kross and Andrus Ansip and were from the pre-election time period were eligible for analysing. Three hypotheses of this research were checked for credibility. The first hypothesis – there are politicians, who tend to use more demagoguery than others – found confirmation. Statistics confirm that Edgar Savisaar used more fallacies than the other selected politicians Eerik- Niiles Kross and Andrus Ansip. The second hypothesis – more frequent usage of
hääleõiguslike kodanuke arvust ringkonnas. Kus on ohkem valijaid, seal on ka rohkem mandate. Kandidaadid seatakse valdavalt üles parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud ka üksikkandidaadid. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt nii palju hääli, nagu on seadusest tulenevalt kehtestatud. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt viis protsenti valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Seda kasutatakse mitmetes riikides, et vältida parlamendi liigset killunemist kümneks pisikesteks parteifraktsioonideks. Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhim- mõtteid. Tavaliselt jagatakse niisugusel juhul pooled parlamendikohad ühe ja pooled teise süsteemi alusel
Poliitika elluviimise tingimus on saada alati valituks või tagasivalituks. Saadik peab poliitikat elluviima nii, et see meeldib tema rahvale. Ta peab tegema õigeid otsuseid ja suutma võita rahva usalduse ja armastuse, vastasel juhul teda tagasi ei valita. Saadiku elu on tegelikult raske, selleks et valituks osutuda, tuleb tal esmalt rahvale anda valimislubadusi, valituks osutudes, jälgib rahvas, kas ta täidab oma lubadused. Samas peab ta pidevalt arvestama oma erakonna üldiste soovide ja strateegiaga, ehk siis saadik peab oskama osavalt rahuldada mõlema poole huve, sest ainult sellisel juhul valitakse ta tagasi. Eelnõude algatamisel on tähelepanu all kaks peamist aspekti: piirangud ja eelnõudele esitatavad tehnilised nõuded. Piirangud jagunevad arvulisteks, ajalisteks, tehnilisteks ja sisulisteks. Arvulised piirangud seavad saadikute arvule, mis on eelnõu algatamiseks
jäänud mandaadid jaotatakse nimekirja mandaatidena nende nimekirjade vahel, mille kandidaadid kogusid vastavas kohalikus omavalitsusüksuses kokku vähemalt 5% kehtivatest häältest. Mandaadid jaotatakse nimekirjade vahel samuti modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodil. Valituks osutuvad nimekirjas enim hääli saanud kandidaadid. Üksikkandidaati käsitletakse ühest kandidaadist koosneva nimekirjana. VALIMISKAMPAANIA Enne valimisi püüavad tavaliselt kõik erakonnad, valimisliidud ja kandidaadid tegutseda nii, et saada valimistel võimalikult suur valijate toetus. Aktiivse kampaania pikkus on tavaliselt kakskolm kuud. Seejuures peab iga erakonna või valimisliidu valimiskampaania keskenduma kahele põhiküsimusele: 1. Mida tahetakse saavutada ja mis eristab üht parteid või kandidaati teistest? 2. Kuidas oma strateegiat mõjusalt ellu viia? Tihti kujunevad kampaaniad eelmiste valimiste koopiaks. Seda on raske vältida, kuid kindlasti
V: Raha jaotamine erakondadele valimistulemuste alusel. Nelja liiki aruanded: majandusaasta aruanne, annetuste registri pidamine ja avalikustamine, valimiskulude aruanne, aruanne, mis esitattakse Maksu- ja Tolliametile. Organid. Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon. 4. Erakondade riigieelarvelise rahastamise plussid ja miinused V: Plussid: Kontroll erakondade rahastamise üle. Kui erakonnad ei saaks riigieelarvest raha ja peaks toetuma annetuste peale, siis oleks poliitiline korruptsioon väga suur. Miinused: otsused, mis erakond kui palju raha saab, teeb võimul olev erakond, seetõttu on oht raha ebavõrdseks jaotamiseks. 5. Erakonna sidusorganisatsioonid V: sidususorganisatsioonina käsitatakse igasugust poliitilist ühendust, kelle tegevus on suunatud erakonna põhieesmärkide saavutamisele. 6. Erakonna karistamine ja keelustamine
· NÕUDEV ALGATUS tahe mõjutada avalikku võimu toimima soovitud moel · TOETAV ALGATUS Koostöö avaliku võimuga oma soovide realiseerimiseks · ALTRUISTLIK ALGATUS- soovitud eesmärgid saavutatakse ilma avaliku võime poole pöördumatta Huvide realiseerimise kanalid Ühiskondlikud Huvi- ehk Erakonnad ehk liikumised survegrupid parteid Põhiseadus 1.Millal on EV Loodud 2. Millele on rajatud EV 3. millal on vastu võetud präegune põhiseadus? 4.Mille alusel võib väita, et EV on loodud kui rahvusriik? 1.EV on loodud 24 veebruar 1918 2. EV on rajatud õiglusele, vabadusele ja õigusele 3. Präegune põhiseadus on vastuvõetud 1992. aastal 28 juuni 4. Selle alusel et kõrgemavõimu kandjaks on rahvas SLAIDIDELT 1.Õigus vabadusele 2
sotsiaalset ehitust, parteistumist. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele. Näiteks Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide realiseerimine demokraatias ● ühiskondlikud liikumised, ● huvi- ehk survegrupid, ● erakonnad ehk parteid. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jms) Nimetatakse ebasoovitatavaid, kahjulike asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus, mis võivad kahjustada inimeste heaolu, ühiskonna liikmete ühtekuuluvust ehk sotsiaalset sidusust, majandusliku edendamist, ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali. Heaoluriik. Riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamise, et leevendada sotsiaalsete
Kellest Riigikogu koosneb: Koalitsioon kahe või enama erakonna liit, kes said RK valimistel enim hääli ja asuvad valitsust moodustama. Koalitsioonileping sõlmitakse koalitsiooni osapoolte vahel ja selles lepitakse kokku põhiküsimustes kuidas jagatakse ministriportfellid, kellest saab peaminister , millistele küsimustele peatähelepanu pööratakse jne. NB! Praeguses koalitsioonis on 2 erakonda: Reformierakond ja Isamaa ja Res Publika liit. Opositsioon need erakonnad, kes Riigikokku küll pääsesid, kuid valitsust moodustama mitte. NB! Praegu on opositsioonis 4 erakonda : Sotsiaaldemokraatlik erakond, Keskerakond, Rahvaliit ja Roheliste erakond. Fraktsioon moodustub ühe erakonna saadikutest Riigikogus. Komisjon saadikute rühm (erinevatest erakondadest), kes tegelevad mingis konkreetses valdkonnas nt. väliskomisjon, hariduskomisjon, rahanduskomisjon jne. Seaduseelnõu seaduse n.ö. toorik, projekt, mida Riigikogus 3X arutatakse e. menetletakse
ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; 6) annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. 2. Erakonnad riigikogus, nende liidrid ja põhiideoloogiad Riigikogu 12. koosseis, mille valis Eesti kodanikkond 2011. aasta Riigikogu valimistel 6. märtsil 2011. Riigikokku kandideeris 789 inimest. 9 erakonna üles seatud nimekirjades kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületas neli erakonda – Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning
annaabi.ee 
