Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti Noorte Looduskaitse Ühing (ENLÜ)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
organisatsioon, üldkoosolek, noorsoo, missioon, arusaamist, avada, fonde, registrisse, kantudaktsionäride osalus säilib. Ümberkujundamine on lubatud kõigi äriühingute puhul peale tulundusühistute. Ümberkujundamise nagu ühinemise ja jagunemisegi puhul saab eristada järgmisi etappe: Ümberkujundamisaruande koostamine Ümberkujundamisotsuse tegemine Võlausaldajatele teatamine Vara hindamine Äriregistrile avalduse esitamne ja ümberkujundamise registrisse kandmine 4. Tulundusühistu mõiste ja asutamine. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: tarbijate või muude hüvede kasutajatena hankijatena tööpanuse kaudu teenuste kasutamise kaudu mõnel muul sarnasel viisil Tulundusühistu asutamine toimub tulundusühistuseaduses sätestatud korras. Tulundusühistu
Äriühingute loetelu on antud §-s 2 lg 1 ning see on ammendav, kuigi seadusega lubatakse ette näha ka võimalikke muid äriühingute liike. ÄS sätestatud äriühingud on järgmised: täis-, usaldus- ja osaühingu, aktsiaselts ning tulundusühistu. Loetletust üksnes tulundusühistu ei ole reguleeritud ÄS-s, vaid eraldi seadustega – Tulundusühistu seadusega. Äriühingu kui juriidilise isiku õigusvõime on rangelt seotud äriregistriga - see tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. Füüsilisest isikust ettevõtja peab ÄS § 3 lg 2 kohaselt olema äriregistrisse kantud, kui ta on käibemaksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis. Muul juhul ei ole äriregistrisse kandmine obligatoorne, vaid sõltub ettevõtja oma soovist. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Füüsilise isiku registrisse kandmine omab erinevalt äriühingutest mitte konstitutiivset, vaid üksnes
Seega on tulundusühistu piiratud vastutusega ühing, kus eeldatakse liikmete isiklikku osalemist, üldjuhul aga mitte isiklikku vastutust. Ühistu võib asutada vähemalt 5 isikut. Kui põhikirjas ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust, peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. Ühistu likkmeks ei saa olla riik. Füüsiliselt isiku ettevõtja (FIE) peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse (ÄS § 3 lg 2). Füüsiline isiku registrisse kandmisel on erinevalt äriühingutest üksnes deklaratiivne tähendus. ÄS sätestab äriühingute moodustamisele märksa rangemad nõuded,s oodustades seega füüsiliste isikute osakaali suurenemist majandustegevuses, FIEna tegevuse alustamine toob kaasa minimaalset formaalset asjaajamist ( ei tule asutada mingit juriidilidt isikut) ning võimaldab ka lihtsustatud raamatupidamist ja aruandlust ning nõrgemad kontrolli finantsmajandusliku tegevuse üle.
sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või
FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi välja arvatud neid mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus. Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteeritava konkurentsi piirid, reklaami eetilisus. Ärieetika roll nii otsese kui kaudsema majandusliku arengu edendamises on alljärgnev :
füüsilise kehata moodustis. juhatus või seda asendav organ loetakse TsÜS § 34 lg 1 kohaselt suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks, - see tähendab, et juhatuse liikme õigus juriidilise isiku nimel tehinguid teha tuleneb asjaolust, et ta on juhatuse liige ning talle ei pea väljastama mingit volikirja (mis seondub tehingulise esindusega nõukogu on oma olemuselt juhatuse tegevust kontrolliv organ. üldkoosolek, mis on juriidilise isiku kõrgeim organ (kuid ei ole juhtorgan), koosneb juriidilise isiku osanikest või aktsionäridest (mittetulundusühingu puhul liikmetest), juhatuse ja nõukogu liikmed aga ei pea ise olema osanike või aktsionäride ringi kuuluvad isikud; 3) eraldatus oma liikmetest, mis väljendub nii eelpool mainitud põhimõttes, et juriidilise isiku vara ei kuulu tema asutajatele 4) iseseisev varaline vastutus, mis väljendub selles, et juriidilisel isikul tekkinud varaliste
· Isikute ühisus ... Ei oma õigussubjekti (isiku) staatust ... Nt. Seltsing (VÕS § 580): ,,Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga kindlaksmääratud viisil, eelkõige panuste tegemisega." · Asutamisel olev juriidiline isik ehk eelühing ... Periood asutamis- või ühingulepingu sõlmimisest kuni registrisse kandmiseni; ... Osaline õigusvõime saab omada pangakontot, teha asutamistoiminguid ... Kohaldatavad seltsingu sätted ... Tehtud tehingute eest vastutavad asutajad solidaarselt · Filiaal (ÄS § 384) ... Juriidilise isiku struktuuriüksus ning ei oma iseseisvat õigussubjektsust ega õigusvõimet Liigitamine: · Era- või avalik-õiguslik ... konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab asutajate poolt seadusega
määrusega. Auditi komitee moodustamisel tasustamisel ja tüükorra põhimõted muudel juhtudel kui on sätestatud eelnevalt kehtestab vajadusel auditi komitee liikmed valinud organ või nimetanud isik. AUDIITOR KOGU Tegemist on kutse ühendusega ja audiitor kogu käige üldisemad funktsioonid On audiitor tegevuse korraldamine ning audiitorite õiguste ja huvide kaitse. Audiitori kogu liikmeks on kõik audiitorite nimekirja kantud füüsilised isikud. Vande audiitori vande andmise kuupäevast ja audiitori ette võtja tegevus loa omandamise kuupäevast. Audiitor kogu on avalik õiguslik juriidiline isik ning tegevusest juhindub kehtivatest seadustest audiitor kogu põhikirjast, audiitori kogu organite otsustest ning audiitor tegevuse heast tavast. Audiitor kogu majandis aasta algab 1.juuli ja lõpeb 30 juuni. Juhatus koostab majandus aasta aruande, revisiooni
3 Vt RVEÕS § 14-17. Vt RKTKo 3-2-1-104-08, p. 18. Ühingutele kohalduva õiguse kindlaksmääramisel kaks teooriat: a) Asukohateooria ühingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub tema juhatus ehk kust seda juhitakse. Seega puudub õigusvõime välisriigis asutatud ühingutel, mida juhitakse/tegevus toimub Eestis, kuna äriühing vm peab Eestis olema kantud vastavasse registrisse. b) Inkorporatsiooni ehk asutamiskoha teooria ühingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus see on asutatud (registreeritud). Eestit peetakse süstemaatilise tõlgenduse kohaselt inkorporatsiooniteooriast lähtuvaks riigiks Äriühingute vastastikune tunnustamine EL-is ja asutamisvabadus. Ühinguõiguse 14. direktiivi eelnõu. Euroopa Kohtu lahendid: Segers (1986), Daily Mail (1988), Centros (1999), Überseering
ettevõte kas siis peab sellepärast lõpetama? 2 (b) FIE-l ei pea tegelikult olema ettevõtet, ei pea selle kaudu osutama teenuseid ja müüma kaupu 3. kui käive ületab 25.000 krooni aastas, siis on käibemaksukohuslane (§ 3 lg 2) 4. FIE on ettevõtja mille järgi? - ÄS §1- tegevuse järgi ja äriregistri kanne on vaid deklaratiivse tähendusega (vale!!!). Seega kui tahad et sind registrisse kantakse siis peab kande rahuldama kuna see vaid deklaratiivne aga ega seepärast ettevõtjaks ei muutu vaid alles siis kui nt hakkad teenust osutama. Sellepärast ei pea olema FIE-l ettevõtet. Seega see väide b) ei ole õige. 5. ÄS § 33 lg 6 ÄR on abstraktne menetlus, dokumendimenetlus ei tohi küsida, miks sa selle kande teed ja kas sul on vaja seda teha. 6. (c) FIE puhul on kanne deklaratiivse tähendusega
esitatakse vastav avaldus. Seega ei ole Äriregister kunagi 100% õige. Kuni kannet pole tehtud, siis loeb vaid see, kas teadis või mitte, et A on juhatuse liige, siis on B sõlminud lepingu OÜ-ga, aga puudu on esindusõigus, kui B teadis, et A pole enam juhatuse liige. Kannet ei loeta kehtivaks õigustoimingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma nt C on sisse kantud, aga leping sõlmiti A-ga. Eeldatakse, et B teadis ja kandega saab alati tutvuda B võib tõendada, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma. Kui tõendab ära, siis saab öelda, et ma toetusin vanale kandele. 15 on vana kande mõju lõplikuks kustumiseks kolmandate isikute suhtes. Enne seda on tõendamiskoormis teisel poolel. OÜ nõuded A vastu: Ei ole, kuna A ei teadnud, et pole juhatuse liige. Sõlmis teadmata, siis võiks esialgu öelda, et OÜ- l A vastu nõudeid ei ole.
esitatakse vastav avaldus. Seega ei ole Äriregister kunagi 100% õige. Kuni kannet pole tehtud, siis loeb vaid see, kas teadis või mitte, et A on juhatuse liige, siis on B sõlminud lepingu OÜ-ga, aga puudu on esindusõigus, kui B teadis, et A pole enam juhatuse liige. Kannet ei loeta kehtivaks õigustoimingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma nt C on sisse kantud, aga leping sõlmiti A-ga. Eeldatakse, et B teadis ja kandega saab alati tutvuda B võib tõendada, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma. Kui tõendab ära, siis saab öelda, et ma toetusin vanale kandele. 15 on vana kande mõju lõplikuks kustumiseks kolmandate isikute suhtes. Enne seda on tõendamiskoormis teisel poolel. OÜ nõuded A vastu: Ei ole, kuna A ei teadnud, et pole juhatuse liige. Sõlmis teadmata, siis võiks esialgu öelda, et OÜ- l A vastu nõudeid ei ole.
04 ja lõppeb kande kustutamisega 24.04. Negatiivsete asjaolude tõendamine ei ole üldjuhul võimalik, st III isik ei saa tõendada asjaolu, et ta ei tutvunud registrikannete andmetega. Saab tõendada, et tutvus varasemalt, kui kanne oli olemas. Kas leping kehtib? Leping kehtib, kuna kanne kustutati 24. aprillil, mis tähendab, et kolmanda isiku, antud juhul B, jaoks oli kanne äriregistris tõene. Äriregister kaitseb kolmandaid isikuid ÄS § 34 lg 2. Sel ajal kui leping sõlmiti, oli A kantud registrisse. Äriregistri kaardil kuupäevad, millal kanne tehti ja kustutati. Sellel alusel ei saa nõudeid esitada ning välissuhe on ammendunud. Kas juhatuse liikmel oli õigus sel kuupäeval leping sõlmida? Jah. Kui poleks õigust olnud lepingut sõlmida, siis leping ikka kehtiks, aga saaks nõuda kahju hüvitamist, kui lepingu sõlmimisega tekitati kahju. Kahju hüvitamine ÄS § 187?? või VÕS § 115 lg 1. Juhul, kui sisesuhe
Füüsilisest isikutest ettevõtjate puhul kantakse äriregistrisse nende ettevõtte, mitte isik konkreetselt. Juriidiliste isikute puhul see tähtsust ei oma kui palju erinevaid ettevõtteid on, vaid registreeritakse lihtsalt isik üldiselt. Kaubamärk ja samas valdkonnas tegutseva äriühingu nimi ei tohi kokku langeda 1.5. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), vt ÄS §§ 3; 8; 511.4 FIE-ks üksnes füüsiline isik. Ei pea reeglina olema kantud äriregistrisse (v.a. kui on käibemaksukohustuslane), piisab ettevõtlusega tegelemisest. Kohustatud end registreerima FIE-na Maksu- ja Tolliametis, kui ta pole kantud FIE-na äriregistrisse. FIE kohustused laienevad temale sõltumatult registreerimisest, õigusi saab kasutada arvates segistreerimisest (sh arvates kulud tuludest maha). Arvates 01.01.2010 peavad kõik maksukohustuslaste registris registreeritud FIE-d olema kantud ka äriregistrisse (ÄS § 511.4).
inimes epuhul ühinguga. a) Asutamislepingu sõlmimine sellest hetkest alates tekib eelühing. Tekib mingi õigusvõimega ühing. ÄS § 253 1) Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist asutatava aktsiaseltsi nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle aktsiaseltsile aktsiaseltsi registrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha. (3) Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle aktsiaseltsile, kui üldkoosolek kiidab selle tehingu heaks. (4) Kui aktsiaseltsi varast ei jätku aktsiaseltsi võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad aktsiaseltsi võlausaldaja
X. sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga 09.09.08 Seadust hakati tegema 1992 aga vastu võeti alles 1999 Audiitor tegevus on reguleeritud audiitor tegemise seaduse reguleerimis eeskirjadega rahvusvaheliste standarditega hea audiitor tavaga Seadus ei laiene riigikontrolli tegevusele ja riigi audiitoritele. Audiitor on: 1) audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik; 2) audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing (edaspidi audiitorühing). Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud või lubatud teiste ülesannete täitmine Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril.
eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: · Äriühingud: 1. Täisühing 2. Usaldusühing 3. Osaühing 4. Aktsiaselts
Seotud tavaliselt loomisega. Autoriõigus on kuni surmani ja veel 70 aastat peale. Kasutamisõigust saab kull anda teistele. Õigusvastase teo korral keegi rikub teise subjektiivseid õigusi ja sellega ka objektiivset õigust. Õigusvastane tegu on näiteks autoavarii. Päeva lõpuks on ikkagi keegi suudi. 14. Keda/mida peab seadus isikuks ja kirjelda nende õigus- ja teovõimet Füüsiline isik on inimene. Juriidiline isik on inimeste moodustatud organisatsioon. Õigusvõime all tulerb mõista õiguslikult tagatud võimalust omada kõiki tsiviilõigusi ja kanda kõiki tsiviilkohustusi. Teovõime all tuleb mõista isiku võimet iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, ehk siis tekitada tehingute tegemise läbi muudatusi oma õigustes ja kohustustes, neid omandades, muutes või lõpetades. o Õigusvõime algab sunniga, täielik teovõime algab 18-aastaselt (kuid on ka piiranguid)
RP089 (2009/2010) (3) Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Maksukohustuslaste register: (2) Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta: 1) maksukohustuslane; 2) sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatav isik; 3) töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, töötuskindlustusmakse maksja ja kinnipidaja; 4) kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja kogumispensionide seaduse tähenduses; 5) maksuesindaja; 6) mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega. (3) Registri vastutav töötleja on Maksu ja Tolliamet. § 31
3) mis on kindlustusandja kindlustustegevuse seadusest lähtuvalt Komitee peavad moodustama jur.isikud v.a riik, mille rp aastaaruande näitajatest vähemalt 2 ületavad järgnevaid: 1) müügitulu või tulu 66 milj EUR 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 33 milj EUR 3) keskmine töötajate arv 1000 inimest AUDIITORKOGU Audiitorkogu tegutseb kutseühenduse pm-l korraldades audiitorite tegevust ning kaitstes nende huvisid. Audiitorkogu liikmeteks on kõik audiitorite nimekirja kantud füüs.isikud, vandeaudiitorid vande andmise kuupäevast ja audiitorettevõtjad tegevusloa andmise kp-st. Audiitorkogu on avalikõiguslik jur.isik, kes juhindub kõigist tegevust reguleerivatest õigusaktidest, audiitorkogu organite otsustest, oma põhikirjast, rahandusministeeriumi otsustest ning heast audiitortavast. Juhatus koostab maj.aasta aruande ning esitab selle 75 päeva jooksul järelevalve nõukogule ja revisjonikomisjonile. Rev
7 Kõik inimesed omavad ühetaolist põhimõtteliselt piiramatut õigusvõimet. Õigusvõimet ei saa seadusega piirata; on mõeldavad ajutised subjektiivse õiguse piirangud (kriminaalkaristuse lisakaristusena teataval ametikohal töötamise õiguse äravõtmine kuni 5a). Teovõime ja selle piiramine Teovõime ei saa olla kõigil ühesugune (õigusvõime on aga passiivne). Teovõime eeldab arusaamist oma tegevusest. Teovõime sõltub: · Vanusest · Vaimsest tervisest TSüS §8. Füüsilise isiku teovõime (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või
Kõik inimesed omavad ühetaolist põhimõtteliselt piiramatut õigusvõimet. Õigusvõimet ei saa seadusega piirata; on mõeldavad ajutised subjektiivse õiguse piirangud (kriminaalkaristuse lisakaristusena teataval ametikohal töötamise õiguse äravõtmine kuni 5a). Teovõime ja selle piiramine Teovõime ei saa olla kõigil ühesugune (õigusvõime on aga passiivne). Teovõime eeldab arusaamist oma tegevusest. Teovõime sõltub: · Vanusest · Vaimsest tervisest TSüS §8. Füüsilise isiku teovõime (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või
Mittetulundusühingud ja sihtasutused on eraldi seadused. Praegu tahtekase MTÜ kinni panna, kuna selle all tehakse salaja äri ja teenitakse kasumit. Optimeeritakse makse. MTÜ ei pidanud esitama aastaaruandeid, aga nüüd peab. Sihtasutusel on mingi eesmärk, mida ta täidab, ta pole äri. Tegevuse poolest äriühingud, aga eesmärgi poolest mitte. MTÜ-l ja SA-l ei ole võimalik eesmärgiks olla kasumi teenimine. Juriidilise isiku õigusvõime algab registrisse kandmisega ja lõppeb registrist kustutamisega. Erand on see, et äriõhingu asutajad lepivad kokku, et enne registrisse kandmist tehtud tehingud on ettevõtte tehingud, siis saab saab pärast neid tehingud ettevõtte bilansis näidata. Kui ttevõtte on registrist kustutatud, siis pole enam midagi teha, kuid on erand Riigikogu poolt Maksuametile, et 5. aasta jooksul saab juhatuse liige tagant järgi võtta vastutuse. Näiteks võlad. Mis on eraõiguse ja juriidilise isiku vahe
Avalik- õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. b) Juriidilise isiku õigusvõime- on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. c) Juriidilis isiku teovõime- Juriidiline isik kui fiktsioon saab tegutseda üksnes oma organite kaudu, tema organite tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks * Juriidilise isiku teovõime teostub tema organite tegevuse läbi: kui juriidilisel isikul on olemas organ, kes saab kehtivalt juriidilise isiku nimel teha tehinguid
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territor
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi
Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust). Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest,
teenistujate tegevuse õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle) jne.; 6) riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Siia kuulub õigus anda välja volituse alusel materiaalselt mõistetud haldusakte jne. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu. §3. Avaliku halduse ülesanded Halduse sisu ja mitmeplaanilisust aitavad avada ka halduse ette püstitatud ülesanded. Viimased määravad oluliselt ära halduse kui tegevuse olemuse. Avaliku halduse ülesanneteks on: 1) avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine neid ähvardavate ohtude eest (nimetatud ülesannete kompleks moodustab korrahalduse). Osa nendest ülesannetest on pandud politseile. Politseiseaduse § 3 alusel tagab politsei avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude
teenistujate tegevuse õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle) jne.; 6) riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Siia kuulub õigus anda välja volituse alusel materiaalselt mõistetud haldusakte jne. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu. §3. Avaliku halduse ülesanded Halduse sisu ja mitmeplaanilisust aitavad avada ka halduse ette püstitatud ülesanded. Viimased määravad oluliselt ära halduse kui tegevuse olemuse. Avaliku halduse ülesanneteks on: 1) avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine neid ähvardavate ohtude eest (nimetatud ülesannete kompleks moodustab korrahalduse). Osa nendest ülesannetest on pandud politseile. Politseiseaduse § 3 alusel tagab politsei avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude
õigusnormid, mille puhul on alati üheks subjektiks riik või muu kõrgema võimu kandja. Piisav ongi subjektiteooria, kuna üheks subjektis või muu kõrgeima võimu kandjaks on alati riik. 4. Milleks üldse teooriaid vaja on? Teooriaid on vaja, et defineerida õiguse liike: eraõigust ning avalikku õigust - see tuleneb teooriast. 5. Miks neid teooriaid on kolm? Ükski pole piisav. - Miks ei piisa? Antud teooriad ei ole vastandlikud, vaid nende abil saab avada avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise erinevaid aspekte. Mis on huvi teooria puudus? Ka eraõiguses on asju, mis pakuvad riigile huvi (nt lepingud, perekond). Osad õigusnormid lähtuvad nii era- kui avaliku õiguse huvidest. 6. Miks on vaja sellist liigitust - avalik ning eraõigus? Avalik ja eraõigus reguleerivad erinevaid valdkondi ning neil on erinevad põhimõtted. Antud põhimõtteid ongi ainult 2, seetõttu liigitatakse ka kaheks. Põhimõtted:
hiljem). Selline hoone on küll oluline osa, aga mitte maatüki, vaid hoonestusõiguse oluline osa (vt AÕS §241 lg 5). Maatüki näilised osad on nt kõrgepingeliinide postid, liine teenindavad alajaamad, mitmesugused torustikud koos pumbajaamaga jms, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalservituudi laadsete isiklike kasutusõiguste teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaalmaaga maakatastris. Sellist ehitist käsitletakse vallasasjana, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Kinnistusraamat maakohtute juures asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud
sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglemeteeritud. Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. 9. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon, poliitika aga ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus aga ka riigi poliitika teostamise vahend. 10. Millised on öiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õiguse ja majanduse omavaheline seos on kahesugune. Ühelt poolt on majanduslikud suhted objektiivse iseloomuga, nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida
Juriidilise isiku õigusvõime - võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime tekib momendist mil juriidiline isik on asutatud. Juriidilised isikud Eraõiguslikud Avalikõiguslikud 5 TEHTUD KANNE VASTAVASSE SEADUSEST TULENEVALT REGISTRISSE Juriidilise isiku teovõime võime teha kehtivaid tehinguid, võime oma tegevusega omandada õigusi ja kohustusi. Õigusvõimega on automaatselt ka teovõime. Piiratud teovõimet ei eksisteeri. Ainuke piirang on §25(4)- piiratud nii teo- kui õigusvõimet. Juriidiliste isikute liigid Juriidilised isikud : · Eraõigusikud juriidilised isikud On loodud erahuvides, kellegi grupi huvides · Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
annaabi.ee 
