Suhted valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tülid, tehti vastastikuseid rööv- sõjaretke. Naabruses kujunenud riiklike ühenduste tõttu eestlaste olukord tõsines. Need suutsid sõjakäikudesse kaasa haarata suuremaid väeüksusi. Lõuna pool oli tülisid. Latgalitega sageli relvakonfliktid/tülid, enam kannatasid latgalid. Tugevamad vastased lõunas leedulased. Ida poolt polnud oht väga suur, vana-vene riik lagunenud. Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakaldal jõudude tasakaal. 6. MUINASUSUND Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Loodusobjektide ja -nähtuste, paikade, esemete, teatud tegevuste, kommete jms tajumine pühana tulenes põlvest põlve edasi antud pärimustest ja vahel ka isiklikest kogemustest. Kahjuks pole võimalik rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommete-ga muinasusundist. Pika
5. Eestlaste muinasusund Inimene on mõtlev olend, kellel on sisemine vaimne elu. Muinasaja inimese vaimse elu tähsaim osa oli usund. Nende usund ei olnud kindlate põhimõtete ja kommetega usk nagu ajaloos hiljem tekkinud usundid - kristlus ja islami usk. Muinaseestlaste usund muutus aja jooksul, mida mõjutas nende elutegevuse muutumine. Küttide ja kalastajate usk erines hiljem tekkinud põlluharijate ja karjakasvatajate usust. Usku mõjutas ka läbikäimine naaberrahvastega. Selle aja usundist ei teata kuigi palju – kirjalikes allikates on sellest vähe juttu ning mõningaid järeldusi tehakse suusõnalistest pärimustest ja rahvaluulest. VÄGI. Muinasusu üheks tähtsamaks mõisteks oli VÄGI. Arvati, et inimestel
Siim Kingu 1 Tartu Tamme Gümnaasium AJALOO KT KORDAMINE §6 9 §6. EESTLASTE MUINASUSUND · Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks osaks oli ussund. · Ei saa rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommetega muinasusundist. · Osalt tingisid uusi kombeid tegevusalade teisenemine. · Usulistes muutustes mängis suurt rolli ka ka tihe kontakst naaberhõimude, -rahvastega · Muinasusundite kohta pole väga palju teada, kuna pole säilinud eriti palju allikaid.
Muinasusund Kertu Tauram 11A Usund Inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha Usulised vaated muutusid tugevalt pika esiajaloo jooksul Arheoloogilised kinnismuistised Kalmed Hiiekohad Ohvrikivid Kultuslikud allikad Suurt tähtsust omavad samuti ka muinasusundi uurimisel liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused. Vägi Põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid rohkem tähele elunähtusi ja seetõttu võisid üsna täpselt ennustada Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu H
Rehielamu eelkäija. - Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos - Ridaküla-ridastikku rajatud talud - Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal 24.Kui palju tekkis kihelkondi ja maakondi?Loetle maakonnad. Vastus.45 kihelkonda 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. ( Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopoolitse, Jogentagana) MUINASUSUND 1. Millised tegurid mõjutasid eestlaste usundit? Vastus. 2.Vägi? Vastus. Vägi oli üheks muinasusundi põhimõisteks ja- elemendiks. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu.Väge oli teatud objektides, paikades ja taevas.Võis olla ka sõnades, nende abil sai loisida, nõiduda, haigusi ravida. 3. Targad? Vastus. Targad olid inimesed, kes oskasi sõnade abil loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Neil pidi
Surmatud vaenlasel löödi tihti pea maha või rebiti süda välja, et nende vägi hävitada Orjadelt võeti vägi ära nende päid kiilaks ajades. Noortel naistel lõigati abiellumisel juuksed ära, et nad mehele alistuksid Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hin kehast ajutiselt lahkuda, ringi liikuda ja asuda vahel isegi teise olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Surnute hinged jäid edaspidiselt mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel, mihkli- ja mardipäeva vahel oli hingede aeg (29. Sept – 10. Nov). Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud, millel pakuti paremaid toite. Sügisel lõikuse ja loomade tapu ajal oli värsket liha, leiba, käkke, putru ja üldse muud uudset. Hingede ärasaatmisel köeti neile ka sauna ja pandi lavale valmis pesemisvahendid ja vihad
Nad tundsid paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude suunata. Väge polnud aga igal pool ühepalju, seepärast hakatigi osasid objekte pühaks pidama. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Hing võis kehast lahkuda ja tagasi tulla. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Tähtis oli usk hauatagusesse ellu. Hauda pandi asju kaasa ja tehti mälestussööminguid haudadel. Hilissügisel oli hingede aeg, mis surnute hinged liikusid ringi. Elu oli tihedalt seotud loodusega. Loodust ei tohtinud kahjustada. "Nagu mina talle, nii tema mulle". Keelatud teod võisid kasa tuua karistuse või kättemaksu. Esinesid haldjad ja vaimud, kes olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Jumalad nt Taara (Tarapitha), Peko, Tõnn ja Uku. Jumalatega oli vaja hästi läbi saada, seega ohverdati neile (piim, liha, veri, vill, vili, loomad). Ohverdati "pühal päeval" ehk neljapäeval.
Nad omasid tarkusi, tundsid ravimtaimi. Kõige enam oli väge peas,veres,küüntes,juustes,südames,kar- vades ja hammastes. Loomade väe omastamiseks kanti kiskjate hambaid ja kihvu. Et väge hävitada raiuti pead otsast. Pea paljaksajamine tähendas väe ära võtmist. Hing: Inimese isikupärasuse kandja ning väga oluline keha elushoidmiseks. Võis lahkuda kehadest magades, surma puhul lahkus igaveseks, kuhu, pole selge. Tugev usk haua-tagusesse ellu. Hingedeajal oli vaikne aeg, mul hinged pidavat külastama kodusid. Jumalad: Tõnn, Peko, Taara. Jumalaid pidi austama ja nad pidavat elavat kujudes. Ohverdamine: Jumalatele/Vaimudele toodi ohvriande(nt. Piim, liha, veri, vili, vill jne...), et häid suhteid hoida, Hiiealune oli püha paik Ennustamine: Ohverdamisega püüti ennustada tulevikku(nt.sõjaretke saatus). 20)RISTIUSU MÕJUTUSED Muinasaja lõpul levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Maeti peaga lääne poole. Kanti ehtena pronksiristikesi
meenutas kammi venekirveste kultuur arheoloogiline kultuur (III at), paati ehk venet meenutavad hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirved andsid sellele ajastule nime; u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. kindlustatud asulad asulaid piirati paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseintega, nt Asva Saaremaal kivikirstkalmed matmisvorm, 3-8 m läbimõõduga ring, märgiti põhja-lõuna suund, nt Jõelähtmes laevakalmed surnukeha põletati ja maeti, kivid laoti laevakujuliselt, nt Sõrve poolsaarel väikeselohulised kultusekivid 1750 rändrahnu, millele on uuristatud lohuke, tähendus teadmata alepõllundus algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega söödiviljelus mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles
11. sajandi paiku hakati rajama suuremaid ring-vall linnuseid. Hoolikalt kindlustati linnuste väravaid. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Tõhusaks relvaks oli sõjakirves. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes jala ja ratsameestest. Suhted liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega oli väga head. Lõuna pool elavate naabritega tekkis tülisid, suured vastased olid leedulased. Muinasusund Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist. Muistse usundiga seostuvad kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Üheks muinasusundi põhielemendiks oli vägi. Arvati, et väge omavad kõik elusolendid, mõned objektid, paigad ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai ravida, nõiduda jne. Inimestel, kes seda oskasid, pidi olema eriline vägi, neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Targad omasid põlvest põlve kogutud tarkusi
omastada. HING · Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. · Magamise ajal võis hong kehast ajutiselt lahkuda. · Surma puhul lahkus hing inimesest jäädavalt. · Mõnel pool valitses seisukoht, et surnud inimese hing võis siirduda putukatesse ja seepärat oli keelatud neid tappa. · Hing jätkab elu oma uues " kodus" hiies või kalmistu. · Usk hauatagusesse eluu oli tähtsal kohal. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käeäiku. Hingede aeg-pidi olema vaikne aeg, ei tohtinud lärmitseda, see võis hinge pahandada. Suhtumine Loodusesse: inimesed pidasid end üheks osaks looduses ja arvasid kõigil ja kõigel on oma hing. Oli seisukoht et kuidas mina talle nõnda tema mulle. Loodusobjektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust. Muinasjumalad: Tõnn-koduhaljdas Pärnu-ja Viljandimaal.
Suulise arvestuse küsimused 2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa
Hellenismiperioodi astronoomid uskusid kindlalt, et Maa on kerakujuline, arvutati välja maa ligikaudne ümbermõõt. Ptolemaios(II saj pKr) oli seisukohal, et universumi keskpunktiks on Maa. Ptolemaios koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Ptolemaiose sõnastatud antiikaegsed seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni. 2. Muinaseestlaste usund Vägi, hing. Muinasusundi seos loodusega: animism, ohverdamine. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Vägi- arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas, ent väge võis olla ka sõnades- nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimistel, kes seda oskasid, pidi endil ka olema eriline vägi- selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks
Ridakülad: talud paiknesid reas (Ida-Eesti). Hajakülad: talud paiknesid üksteisestt kaugemal (Lõuna-Eesti). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna ning 13.sajandi algul oli kokku umbes 45 kihelkonda. Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Elamud- suitsutuba - suhteliselt väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Ühiskond- Vähe allikaid, aga arvati, et enamik Eesti elanikest varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed. Madalaima kihina tunnistatakse sõjavangidest orje, keda käsitletakse aga pigem sulaste kui õigusteta sunnistöölistena. Sõjaline tase- rajati võimsaid ringvall-linnuseid. Relvastuses olid tähtsal kohal odad. Kasutati väiksemaid ja kergemaid viskeodasid ning suuremaid ja tugevamaid torkeodasid
vanus, jne; numismaatikud mündid; etnoloogia rahvateadus; rahvaluule pärimused; keel laensõnad; naabrite kirjalikud allikad Rooma ajaloolased ja geograafid, islandi ja skandinaavia saagad, Vana-Vene kroonikad e letopissid (sõjalised konfliktid idanaabritega), Henriku Liivimaa e Läti Henriku kroonika (ristiusustamine, eestlaste ühiskondlik kord, omavahelised suhted, linnused, eluolu, usund, jpm) Muinasaja periodiseerimine.Hõlmab kogu Eesti ajaloost kõige pikema perioodi-üheksandast aastatuhandest eKr.kuni muistse vabadusvõistluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil pKr.Jaguneb kolmeks perioodiks kivi-,pronksi-ja rauaajaks,mis jagunevad omakorda veel alaperioodideks.Paleoliitikum-ehk vanem kiviaeg,algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga.Sellest ajast me veel inimasustust ei tunne
Kaevatakse välja ja puhastatakse väikeste kühvlite ja pintslitega. Avastatut pildistatakse ja joonistatakse, kirjeldadatakse. Esemed korjatakse üles, puhastatakse ja konserveeritakse. Leide võrreldakse varemsaadutega ja püütakse määrata nende otstarve, päritolu ja vanus. Ehitusjäänuste põhjal rekonstrueeritakse omaaegseid ehitusi, esemete ja luude analüüsi põhjal selguvad inimeste tegevusalad, matuste ja ohvrileidude alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks Täppis- ja loodusteadused : dendrokronoloogiline skaala, mille abil määratakse puu maharaiumisaeg ja kasv. numismaatika münditeadus määratleb müntide aja, vermimiskoha, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Antropoloogid uurivad kalmete väljakaevamisel saadud luustikke ja määravad inimeste rassilise kuuluvuse, soo, vanuse, haigused , toitumuse jne
Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi ülikool 1699. a. Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool kuniks venelased 1710. a. linna vallutasid. Ülikool taasavati 1802. aastal. Oma korralduselt sarnase TÜ teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Ülikoolis õppisid peamiselt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, teoloogia-, arsti- ja õigusteaduskonnad. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Pilet nr.2 Muinasusund Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund st. et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimese jalooduse vahekorra tagamine. Kuigi Eesti on pindalalt väike, leidus siin uskumustes ja kommetes mitmeid piirkondlike erinevsi. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. VÄGI- kõikjal olev ja toimiv jõud. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elsuolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas
painutada. *Viimane viikingitaustaga Kiievi vürst Jaroslav Tark Rootsi kuninga väimees ja Norra kuninga äi korraldas 1030.a sõjaretke Tartu alla, mille ta vallutas, oma võimu tugipunktiks kujundas ja oma ristinime järgi Jurjeviks ristis. *Tollaseks kultuurikihiks on leitud kedral valmistatud savinõusid, mida Eestis varem ei tuntud. *Usutav on ,et venelased ehitasid Tartusse kiriku ja tegelesid õigeusu levitamisega. Eestisse ning eesti keelde tulid rist,raamat ja papp. *Venelaste võim Tartus ja kagupoolses E lõppes 1061a., mil täpsemalt kindlaks tegemata eesti hõim, keda vene kroonika nim sossoliteks, linnuse ja majad maha põletas ning seejärel Pihkvat ründas. Sellega Vana-Vene ülemvõimu lühike episood lõppeski. 4.EESTI MUINASAJA LÕPUL Muinasaja lõpu eestlane kes ta oli ? *Millised olid eesltased muinasajal, leiame andmeid maapõues.t. *Muistsete vabadusvõtluste kohta on olemas tähelepanuväärne kirjalik ajalooallikas,
indoeurooplased.. Nende poolt kasutati venet ehk paati meenutavat kirvest. Uutele hõimudele oli iseloomulik veel nöörijäljenditega kaunisatud savinõud ja omapärased matmiskombed- surnu asetati hauda külili, tugevasti kägardatud asendis, põlved vastu rinda surutud, sageli üks käsi pea all. Surnule pandi kaasa ka esemeid- eluks teises ilmas. Tegeleti algelise loomakavastusega, kasvatades kitsi, veiseid ja sigu. Võimalik, et nad tundsid ka mõningaid kultuurtaimi, seetõttu seostatakse venekirveste kultuuriga maaviljeluse algust. 5. Asva kultuur 9.-6.s. e.Kr. (elanike tegevusalad, aletamine) Lk.16-17 Asva kindlustatud asula järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Peamised tegevusalad karjakasvatus, maaviljelus, küttimine, kalandus, arenes ka kaubavahetus(toodi sisse metalli). Tänu metallkirvestele levi aletamine. Mets raiuti maha ja puud jäeti mõneks ajaks kuivama.
Viikingiajal (800-1050) suhted Skandinaaviaga tihenesid. Viikingid tegid sõjakäike ka Eestisse, kuid nad ei olnud siin eriti edukad, eestlastest viikingid tegid sõjaretki Skandinaaviasse samuti. Osa idaslaavlasi, kes 8.-9. sajandi paiku soome-ugri rahvaste elumaadele elama asusid, püüdsid asuda ka Eestisse, kuid see ei õnnestunud neil. Eestlaste suhted venelastega olid 9.-10. sajandil rahumeelsed. Eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi nimetasid venelased tsuudideks. Tsuudid said venelastega väga hästi läbi, aitasid neid isegi sõjakäikudel. 10.sajandi lõpul suhted halvenesid vene vürstid püüdsid oma valdusi Eestimaa arvel lauendada ja siinseid elanikke alistada. Jaroslav Tark tegi eestlaste vastu 1030.aastal sõjakäigu, võitis neid ja rahas Tartu kohale oma tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. 1060. aastal
Olulist rolli etendasid baltisakslased vene impeeriumi diplomaatilises teenistuses ning kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid teotas baltisakslasi kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed ning sellist pühendamist hinnati kõrgelt. 19 sajandi teiselpoolel hakkas baltisakslaste positsioon vene ühiskonnas nõrgenema sest neid hakati riigi sisevaenlasteks pidama. Pilet nr5 *muinasusund inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pika esiajaloo jooksul muutusid usulised vaated tugevalt. Muutusi tõi kaasa suhtlemine naaberhõimuda ja -rahvastega. Muitse usundi kohta oleme teada saanud- kalmed, hiikohad, ohvrikivid, rahvasuust kuuldud pärimused ja rahvaluule. Üheks munasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli VÄGI. Vägi oli teatud objektides, paikades ja
Viited: Kaart lk 43. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükk 13 Islami usu tekkimine Islam sai alguse rohkem kui 600 a pKr- kõige noorim religioon. Islam tuleneb araabiakeelsest sõnast aslama (allutab end), seega on tegemist alistumisega Allahi teatele, mis on ilmutatud inimestele prohvetite keudu. Islam tähendab ka rahu. Moslem on inimene, kes on jumala tahtele alistunud. 7. saj alguseni olid araablased rändkarjakasvatajad ja paiksed põlluharijad. Kes tegelesid kauplemisega. Araablaste usund oli polüteistlik. Juma enne islamit oli neil olemas taevajumal Allah. Araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu. 7. saj alguses, Lähis- Idas, hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku e ainsat Jumalat tunnustavat jumalat (Allah). Ta aeti linnast välja- 622. a läks Mediinasse. See sündmus sai aluseks islami ajaarvamisele. Seal sai linna juhiks ja kogus liitlasi ning aastal 630 vallutati Meka, millest sai islami püha paik. Religiooni, põhiusu levimine ja jagunemine
Arenes kaubavahetus. Seda varajasel metalliajal, mis on pronksiaja ja varajase rauaaja ühiseks nimetuseks. Levis aletamine mets raiuti maha ja puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. 6. Kalmete liigid (17-19) : Kivikirstkalmed 3-8 meetrise läbimööduga ring, selle keskel põhja-lõuna suunaline kirst. Laevkalmed ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt. Tarandkalmed sisekonstruktsiooni moodustasid ristkülikukujuliselt laotud müürid. Kolm kultuuripiirkonda olid Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega 7. -11.saj. e.Kr.(21-25) : + Kaart(muinasasulad, -maakonnad.) : 1)mägilinnused rajatud üksikutele küngastele (ligi 30 m kõrgune ja kaheastmeline), mis igast küljest looduse poolt kaitstud. Otepää. Linnus lõunapoolsel
a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt, seda kinnitavad vene laensõnad: rist, raamat, papp jne. Eestlased ei suhtunud ristiusku pöördunutesse vaenulikult. Äga võitlus uue usu vastu algas 13. sajandil, mil seda vägivaldset peale suruti. 2. Ristisõja väljakuulutmine Baltikumi vastu (millal?, kus?, kes kuulutas, kes osalesid?, milliseid garantiisid kirik neile andis?) 12. sajandil algas sakslaste tung itta
Muinasusund ja rahvausund Need ajatakse sageli segamini. Eesti ajaloos oluline murrang on 13. sajand, ristisõjad, vallutus, Eesti lülitumine kristliku Euroopa kultuuriruumi. Sellest varem oli muinasaeg, sellest ettepoole jääb keskaeg, ajalooline aeg. Muinasusund on need rahvapäraste uskumuste kogumid, mis jäävad enne 13. vallutuste aegsesse aega. Arheoloogilised allikad, raskesti mõistetav, ajas muutuv. Muinasusundit uurides saab kasutada, ainult sellest kindlast ajast pärinevaid allikaid, metodoloogiliselt ei ole õige kasutada hilisemast ajast pärit allikaid varasema usu rekonstrueerimiseks. Rahvausund on ristisusuaegne usund, pärast 13. sajandi vallutust. See ei ole ka ajas ühtne usund: katolikuaegne, rootsiaegne, 19. sajandi rahvausund, 20. sajandi rahvausund. Rahvausund ja ajalooline kultuuriruum 15. sajandil püsib muinasusund, kuid katoliku usk tungib tugevalt sisse. 16. sajandil on eestlastest saanud üldjuhul katoliiklased, kuid samas püsivad edasi mitmed
o Omaette käsitööaladeks oli kujunenud eelkõige rauatootmine ja töötlemine. o Enamik igapäevased tööriistu valmistati kohalike seppade poolt soomaagist. o Muinasaja lõpul kujunesid Virumaa ja Põhja-Saaremaaal suuremad rauatootmiskeskused. o Eriti silmapaistev oli relvasepa toodang. Nad valmistasid kvaliteetseid hõbedaga ilustatud odaotsi, ornamenteeritud möögakäepidemeid nind ilmselt ka mõningaid möögateramike. o Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele. Muinasaja lõpul mis moodu läksid hõbeeheted, kerkisid esile ka hõbesepad. o Seoses potikedra kasutuselevõtuga Xisaj muutus savinõude valmistamine omaette käsitööks. o Jäjest ulatuslikumaks muutus kaubitsemine lähemate naabritega- liivlaste, soomlasete, vadjalaste jt. o Tegeldi peamiselt vahetuskabandusega, kus kaup vahetati teise kauba vastu
saj) rahvaarv kasvas, asustus tihenes. Tallinn 1710 toimus otsustav lahing, Tallinn alistus Vene vägedele (Põhjasõda) Tegevusvaldkonnad: Maaharimine, käsitöö, kaubandus. Elati suitsutares. Valitses ebavõrdsus ja sõltuvussuhted eestlaste jõukamaid talusid nimetati mõisateks. Eesti (riigis) on mõningaid märke 2. Eesti allutamine võõrvõimudele: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestõus ühtsuse kohta (Raikküla kärajad jõukamad eestlased, kes käisid koos ja pidasid kõnekoosolekuid). 8 suurt muinasmaakonda, mis jagunesid kihelkondadeks (13. saj alguses 45 kihelkonda). Vabadusvõitlus 12081227 Põhjused:
Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted. Uskumused väljendavad üldistavad suhtumist üleloomulikku. Müüt kirjeldab maailma loomist, seda kuidas jumalik jõud loob kaosest kosmose, korraldatud maailma; loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Usundiline muistend domineerib s-u usundites kajastab üleloomuliku avaldumist argielus; tegelasteks üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged, näkid jms Legend piiblipärimus Memoraat isikulooline usundiline jutt; inimene kogeb midagi üleloomulikku ja annab edasi oma religioosset kogemust Maagia katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine) Uurali rahvad Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli. Kokku on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23 miljonit, 90% neist ungarlased ja soomlased
Kokku moodustab venelaste arv ligikaudu 25% kogu Eesti Vabariigi elanikkonnast.1 Seega on venelased üks suuremaid osakultuure tänases Eesti ühiskonnas. Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on viia läbi võrdlev analüüs eestlaste ja Eestis elavate venelaste matmiskombestikust tänapäeval. Autor uurib kahe rahvuse matusekombestiku ühiseid ja erinevaid jooni, eeldades, et hoolimata erinevast religioossest taustast toimub tänases sekulariseeruvas maailmas tavade ja kommete ühtlustumine. Uurimisülesannete hulka kuulub lisaks säilinud või hääbunud matuserituaalide ja kommete kirjeldamisele ka matusekommete muutusi tinginud asjaolude laiema kultuuritausta avamine. Oma uurimustöös analüüsin ka Tallinna kalmistute hauakivide sümboolikat. Hauakivide graveering on kunst, mis alistub ajale. See muutub samuti ajas nagu näiteks keel, tavad ja mood. Püüan tõlgendada hauaplaatide traditsiooniliste sümbolite tähendust eelkõige mütoloogiliste,
killustatuse ja klassivõitluse võtmes. Eesti taasiseseisvumisel ajaloo periodiseering taastus. Viimasel kümnekonnal aastal nähakse perioodi positiivses valguses. Toonitakse põlisrahva vallutuseelseid kontakse ülemerenaabritega ja ristiusu varaseid mõjutusi, milles nähakse tänase Euroopa identiteedi ajaloolisi märke. 2. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Allikate tõus toimus umbes aastal 1500, kui allikaid oli olemas rohkem kui varem. Peale kirjalike allikate on olulised ka mitte kirjalikud allikad: kunst, mündid (Näitavad midagi majanduse kohta, millega tegelevad numismaatikud), mütoloogia, arheoloogilised leiud. Allikad võib jagada kroonikateks, jutustavateks tekstideks, dokumentideks (ürikud, kirjavahetus, arveraamatud, linnaraamatud, kaupmeeste äriraamatud, majandusdokumendid). Dokumendid - Loodud õigusliku või praktilisel eesmärgil.
eestlastel polnud kujunenud riiki, kuid oli toimunud teatav ühiskondlik kihistumine ja oli alanud väiksemate struktuuriüksuste koondumine suuremateks moodustiteks suhted naabritega: lõunas elasid enamvähem samal arengutasmel hõimud, tehti vastastikuseid rüüsteretki (kõige ohtlikumad leedukad); läänes olid kujunenud riigid (1187. a põletasid eestlased Sigduna), idas Vene riik oli lagunenud vürstiriikideks, neist suurim oli Novgorod 1.3 Usund Eestlaste muinasusund: muinasusundist saab teada: Henriku Liivimaa kroonikast, rahvaluulest, arheoloogia vahendusel usundis võib eristada kahte kihistust vanem peegeldab küttidekalastajate maailmanägemist (see on sarnane idapoolsete sugulasrahvastega), see on usk looduse hingestatusesse e animism; teine kujunes üleminekuga põllumajandusele, tekkisid maaharimise ja põlluviljakusega seotud uskumused, tähtsaks saab päike ja päikesekultus, tekkis geomeetriline ornament, oli palju germaani ja indoeuroopa
Vari on inimese hinge osa, see ei jäta inimest kunagi maha. Vägi elu jõud. Väljendus erinevates keha osades: sülg, veri, silmad, pikad juukse, süda, küüned. Surm ja teispoolsus levis usk surmajärgsesse ellu, seda tõestavad esemed, mida pandi inimesele hauda kaasa. Esialgu surnud inimesi maetakse, hiljem tuleb sisse ka põletusmatus. Surnute põletamine pidi välistama selle, et surnud inimese hing ei tuleks koju tagasi. Tagasi tulid nende inimeste hinged, kes surid vägivaldsess surma, kurjad inimesed, suure väega inimesed. Surnuid oodati koju hingete ajal neid hingi ei kardetud, vaid oodati (kui neid oodatakse ja kõik on korras, siis on hingega head suhted ja hing ei tule muul ajal tagasi kummitama. Olulisemad muudatused olid tingitud ristiusu tulekuga, mis ei puudutanud niivõrd usu muutumist vaid igapäevaelu muutumist. Maarahvas muutus pärisorjadeks
ripatseid, mis ühekaupa kantuina polnud ilmselt mitte lihtsalt ehteiks, vaid sümboliseerisid kandja kuulumist kristlaste sekka. Ristripatsi sümboolsesse tähendusesse tuleb siiski suhtuda ettevaatlikult. Nii Eesti mandriosast kui ka näiteks Lätist on naiste haudadest leitud mõnikord mitmeid, vahel isegi üle kümne ristripatsi,mis sellisel kujul omasid tõenäoliselt siiski üksnes ehte funktsiooni. On ju rist iseenesest vana sümbol, mis mingil kujul esineb pea kõigis paganlikes kultuurides. Ristiusustamise-eelses Skandinaavias ja Soomes leitakse ristripatseid alati ühekaupa ning enamasti jõukamatest matustest, mis viitab kirjalikeski allikates kajastuvale nähtusele, et kristlus levis esmalt ühiskonna eliidi seas. Sarnasel viisil, s. o. jõukamates haudades ühekaupa, esinevad ristripatsid ka Saaremaa 12. sajandi matustes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
