Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Toidukaupadele antavad tunnusmärgid Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Tunnustatud Eesti Maitse 2)Ökomärk 3)Eestis Kasvatatud 4)Aus Kaup 5)Mahe Märk Tunnustatud Eesti Maitse Toiduainete erimärgistus on Eestis kasutusel juba mitu aastat. Selliste märkide eesmärk on aidata tarbijal orienteeruda kireval toiduturul, tõstes esile heade ja kvaliteetsete Eesti toodete konkurentsieeliseid. See teeb tarbija ostuotsuse tunduvalt lihtsamaks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda alustas toiduainete kvaliteeti tähistava märgi väljatöötamist 1997.aastal, mil EPKK koostöös Saksa Põllumajandusühendusega sai alguse Eesti toiduainete kvaliteedi hindamise ja märgistamise projekt. Esimesed Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärgid (ristikumärgid) anti välja 1998. aasta sü...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Mario Madisson KAUPADE MÄRGISTUS Lõputöö / uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2013 SISUKORD 1.Tunnustatud Eesti Maitse..................................................................... 1 2.Tunnustatud Maitse...............................................................................2 3. Roheline toode......................................................................................3 4. Parim toiduaine.....................................................................................4 5. Mahemärk..........
Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 ...
Pärnumaa kutsehariduskeskus kokk Nimi Perekonnanimi Toidukaupade tunnusmärgid Referaat Juhendaja: ********* Pärnu 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Aus kaup ...................................................................................................................................................4 Loodussõbralik toode.................................................................................................................................5 Veel mõningad ökomärgid:.....................................
Pärnumaa Kutsehariduskeskus TOIDUAINETELE OMISTATUD TUNNUSMÄRGID Referaat Õpilane: Liisi Pernik K-08A Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2008 TUNNUSTATUD EESTI MAITSE Toiduainete erimärgistus on Eestis kasutusel juba mitu aastat. Selliste märkide eesmärk on aidata tarbijal orienteeruda kireval toiduturul, tõstes esile heade ja kvaliteetsete Eesti toodete konkurentsieeliseid. See teeb tarbija ostuotsuse tunduvalt lihtsamaks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda alustas toiduainete kvaliteeti tähistava märgi väljatöötamist 1997.aastal, mil EPKK koostöös Saksa Põllumajandusühendusega (Deutsche Landwirtshafts- Gesellschaft - DLG) sai alguse Eesti toiduainete kvaliteedi hindamise ja märgistamise projekt. Esimesed Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärgid (ristikumärgid) anti välja 1998. aasta sügisel. 2000. aastal tuli kasutus...
Erinevate toiduainete kvaliteeti tunnustavad konkursid Eestis ja mujal maailmas Gerda Niilo LPIII Eesti parim toiduaine · Konkursi eesmärgiks on: · tutvustada tarbijale ja kaubandusele uusi toiduaineid ning nende tootjaid; · innustada toiduainetööstust tegelema tootearendusega; · toodete kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmine nii Eesti turul kui ka väljaspool seda; · kujundada soodsat suhtumist toiduainetööstusesse ja toitu. Esitatavad tooted · on võimalik esitada nii üksikuid tooteid kui ka tooteseeriaid (piimatooted,lihatooted,kalatooted jne) Osaleda on võimalik kahes kategoorias: uued tooted - toiduainetööstusettevõtte poolt Eestis tööstuslikult toodetud; tooted tervisele -vähendatud toiduenergiaga või optimeeritud toitainete sisaldusega või rikastatud vitamiinide/mineraalainetega/kiudainetega või mahepõllumajandusto...
Eliis Valtna TeP10 Toiduainete märgistused Tunnustatud Eesti Maitse: · Näitab põhitooraine Eestimaist päritolu · Märki saavad taotleda vaid Eestis registreerunud ettevõtted, kes suudavad 100% tõestada tooraine kodumaist päritolu · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki annab välja ning kontrollib Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda Tunnustatud Maitse: · Näitab toote kõrget kvaliteeti · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki saavad taotleda kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted · Märk antakse Eestis toodetud toiduainele, st. tooraine päritolu antud ...
ÖKOMÄRGISTUSED JA MAHESAADUSED Jaanika Vichterpal MK-14 Ökomärgis Ökomärgis on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui samaväärne märgiseta toode või teenus. Keskkonna märgistuste kolm tüüpi: I tüüp: ökomärgised II tüüp: isedeklareeritavad märgised III tüüp: keskkonnateatised Ökomärgise ja teiste keskkonnamärgiste eesmärk on: edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale (võrreldes sama tooterühma muude toodetega) • aidata sellega kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele • tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine • mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas Milleks ökomärgid? Ökomärgis tõestab tarbijale, et sinu toode on keskkonnasõbra...
TEADLIK TARBIMINE Teadlik tarbija ostab seda, mida vajab.Ta oskab kriitiliselt hinnata reklaami ja tutvub toote omadusega: uurib märgistusi ja loeb kasutusjuhist. Märgistus Toodetel on mitmesuguseid märgistusi: toidu koostis toote päritolu säilivusaeg säilitamiseks vajalikud tingimused Eesti toiduainete märgised Tunnustatud Eesti maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud Eestis ning mille põhitooraine on 100 %-liselt eestimaist päritolu; Eesti parim toiduaine - märk antakse uuele Eesti tootele, mis on läbinud oma tootegrupi aastakonkursi; Eesti lipumärk - see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse- eelistusi ja traditsioone silmas pidades Märk n...
1. Kes saavad taotleda Tunnustatud Maitse märki? 1) kõik ettevõtted üle maailma 2) vaid Eesti ettevõtted 3) Kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted 2. Mida näitab märk Tunnustatud Eesti Maitse? 1) toote põhitooraine pärineb Eestist 2) vaid toote kõrget kvaliteeti 3) uut kodumaist toodet 3. Kust pärineb toote, millelt leiame märgi Tunnustatud Maitse, tooraine? 1) vaid Euroopa Liidust 2) ülemaailma 3) vaid Eestist 4. Millise märgiga on tegu? 1) ökomärk 2) päritolu –ja kvaliteedimärk 3) kvaliteedimärk 5. Millise märgiga on tegu? 1) ökomärk 2) päritolu –ja kvaliteedimärk 3) kvaliteedimärk 6. Kes annab välja järgmist märki? 1) Eesti Tööandjate Keskliit 2) Eesti Aiandusliit 3) Eesti-põllumajandus- Kaubanduskoda 7. Mis märgiga on tegu? 1) ei kahjusta osoonikihti 2) valmistatud taaskasutatavast materjalist 3) materjal on taaskasutatav 8. Mis märgiga on tegu? 1) valmistatud taaskasutatavast materjalist 2) materjal on taaskasuta...
Eesti Maaülikool KONKURENTSIANALÜÜS Koostajad: x Juhendaja: x 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1. VÕRRELDA JA ANALÜÜSIDA KOLME SAMA VAJADUST RAHULDAVAT TOODET MIDA PAKUVAD ERINEVAD ETTEVÕTTED.................................................................3 1.1Rahuldatava vajaduse kirjeldamine................................................................3 1.2 Võrdluskriteeriumide püstitamine, andmete kogumine ja toodete võrdlemine.......................................................................................................... 3 1.3Võrreldavate toodete analüüs........................................................................4 2. MÄÄRATLEDA VALITUD TOOTE VÕI TOOTE TOOTJA OTSESED, ÜLDISE...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK 07B Jaanika Andron Referaat ,,Vana Tallinn" Juhendaja : Enna Kallasvee Uuemõisa 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Vana Tallinn..........................................................................................................................................4 Kokteilid..........................................................................................................................................4 Auhinnad..........................................................................................................................................6 Vana Tallinn Cream.......................................................................................................
Märgised 1) Traditsiooniline Traditsiooniliselt valmistatud või traditsioonilisest toiduainest valmistatud (sellega erineb samalaadsetest toiduainetest). 2) Euro- leheke Toote valmistamisel või selle kasvatusel ei ole kasutatud kunstlikke mineraalväetisi, taimekaitsevahendeid, säilitusaineid, toiduvärve. 3) Kaitstud päritolu nimetus Põllumajandustoode või toit, mis kannab kindla piirkonna või koha nimetust. Tooraine pärineb määratletud piirkonnast , tootmine, töötlemine ja valmistamine toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas. 4) Kaitstud geograafiline tähis Sarnane eelmisega, kuid tingimused on vabamad. Vähemalt üks tootmisetapp on toimunud määratletud piirkonnas; omistatakse liha-, piima-, kalatoodetele-, puu- ja juurviljadele, õllele. 5) Euroopa Liidu mahemärk Toote valmistamisel või selle kasvatusel ei ole kasutatud kunstlikke mineraalväetisi, ta...
Tööleht nr 1 Toidukaupade märgistus Täida tabel. Leia märgise nimetusele vastav kujutis ning kleebi see vastavasse lahtrisse. Samuti vasta kolmanda lahtri küsimusele. Märgise nimetus Märgise kujutis Mille eest ja millistele kaupadele antakse? Tunnustatud maitse Märk antakse kõrge kvaliteediga tootele, mis on toodetud EL-is Tunnustatud Eesti Antakse kõrge maitse ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE2 „Lauavee sortiment erinevate tunnuste alusel“ Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 Sisukord 1.Joogivesi...................................................................................... 3 2.Lauavee sortiment erinevate tunnuste alusel.............................3 Tallinna Teeninduskool 2.1Karboniseeritud......................................................................3 2.1.1Nõrgalt gaseeritud vesi (Saaremaa)................................4 2.1.2 Everin joogivesi...............................................................4 2.2 Karboniseerimata..................................
Anti Samsonov, Mihkel Treufeldt, Robin Mõttus, Otto Abel Tarbimine Üllatus? Meie üllatuseks on see, et peamine tootmismaa on Eesti Kõige kaugem – USA ja Prantsusmaa Kodust pärit toidu osakaal on suur Kaugelt pärit tooted. Miks? Parem maitse (Norra lõhe) Harjumus antud toodet tarbida Eestis ei toodeta sellist toodet Juhuslikult sattus ostukorvi Ostueelistus Põhjuseks, miks antud toode valiti on peamiselt hind Siis maitse Ja jälle sattus juhuslikult korvi Keskkonnasõbralikud tooted • Kodused tooted ja mõned ka poest Keskkonnasõbraliku 45% d 55% Tavalised Pakendid Pakendatud kaupa oli 55% 12% 20% Kilekotid 20% Klaastaara Plasttaara Plastikpakend 48% ...
TOITUMISHARJUMUSED JANA RAUDSEPP, HELEN MEIER, BIRGIT VANA, KEIDI KOLTS E-AINE SELGITUS · Toidulisaaine (ehk nn E-aine) on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule, et teha see tarbijale meelepärasemaks või mõjutamaks selle maitse-, lõhna-, värvi-, säilitus- või muid omadusi E-AINETE SISALDUS · Äädikhape(E260) -kasutatakse happesuse regulaatorina, eesmärk on reguleerida õiget maitsetasakaalu leivas, samuti majoneesides, ketsupites, salatikastmetes ja köögivilja konservides · E450- emulgaatorid, happesuse regulaatorid, kergitusained, sekvestrandid, veesidujad, kasutatakse jahusegudes, lihatoodetes · Säilitusaine (E250)- pikendab toote säilivust ja stabiliseerib värvi ning pärsib ohtlike bakterite kasvu, valdavalt kasutatakse lihatoodetes · E471- rasvhapete mono- ja diglütseriidi kasutatakse toidus emulgaatorina ja stabilisaatorina, leidub jäätistes, margariinides, v...
Tallinna Tööstushariduskeskus Puhastusõpetus MÄRGISTUSED Christie Kitsing 306 MRA Tallinn 2011 Toidu ja öko märgistused. Rahvuslipu märk toote hinnasildil näitab, et see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Millised tooted saavad õiguse kanda lipumärki ? Tooted, mis kannavad kauplustes lipumärki, on toodetud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes. Eestis toodetud toiduainetes on kasutusel nii kodumaine kui importtooraine, ent suurim lisandväärtus toodetele on antud Eestis, need tooted on loodud Eesti töötajate poolt eestimaalaste ma...
Tööleht nr 1 Toidukaupade märgistus Täida tabel. Leia märgise nimetusele vastav kujutis ning kleebi see vastavasse lahtrisse. Samuti vasta kolmanda lahtri küsimusele. Märgise nimetus Märgise kujutis Mille eest ja millistele kaupadele antakse? Tunnustatud maitse märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud EL-is Tunnustatud Eesti maitse märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter 5 TUNNUSMÄRKI Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. ,,TUNNUSTATUD EESTI MAITSE".................................................................3 2. ,,ÖKO MÄRK".............................................................................................4 3. ,,EESTIS KASVATATUD"..............................................................................5 4. ,,MAHEMÄRK"...........................................................................................6 5. ,,AUS KAUP"...............................................................................................7 ,,Tunnustatud Eesti Maitse" Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise...
SISUKORD 1.ETTEVÕTTE ÜLDANDMED......................................................................................................... 3 2. ÄRIIDEE, VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID.....................................................................4 2.1. Ettevõtte visioon........................................................................................................................4 2.2. Ettevõtte missioon..................................................................................................................... 4 2.3.Ettevõtte eesmärgid.................................................................................................................... 4 1.ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS........................................................................................................5 3.1.Makrokeskkonna analüüs..........................................................................................................
Toidukaupade märgistus Kvaliteedimärgid Tunnustatud maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud EL-is Tunnustatud Eesti maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud Eestis ning mille põhitooraine on 100 %-liselt eestimaist päritolu; Eesti parim toiduaine - märk antakse uuele Eesti tootele, mis on läbinud oma tootegrupi aastakonkursi; Aus Kaup - märk antakse toodetele, mille valmistamisel ei ole kasutatud mehhaaniliselt konditustatud lihamassi; Eesti lipumärk - see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades Mahe(öko)märgid Eestis kasvatatud - märk antakse Eestis kasvatatud kõrge kvaliteediga aiasaadustele; Mahemärk - märk antakse toodetele, mis on kasvatatud ja käideldud ökol...
Tarbija vajadused Maslow vajaduste hierarhiline struktuur 1. Füsioloogilised- toit, puhkus 2. Turvalisusvajadus-ohutus, rahulikkus 3. Kuuluvus- ja armastusvajadus-kiindumus, omaksvõtt 4. Enesest lugupidamise vajadus-hekskiit, tunnustus 5. Kognitiivsed vajadused-tedmised, arusaamine 6. Esteetilised vajadused-ilu, kord 7. Eneseteostusvajadus Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt tunneb oma erinevaid vajadusi ja teab erinevaid võimalusi, mis aitavad neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästuko...
Piim ja piimatooted Piim on väärtuslik toiduaine, mis sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitained ja peale selle stimuleerib ka toitainete omastamist teistest toiduainetest. KOOSTIS Piimas on keskmiselt: 87,5% vett, milles on lahustunud kõik teised koostisosad; rasva on lehmpiimas 2-6%; valku 3,5-4%, mida organism ka hästi omastab; piimasuhkur ehk laktoos, mis lahustub vees ja hakkab käärima piimahappebakterite toimel, millele rajaneb ka hapupiimatoodete valmistamine; lehmapiimas sisaldub keskmiselt 4,7% piimasuhkrut; mineraalainetes on kõige rohkem kaltsiumi kõiki tänapäeval tuntud vitamiine; kõige rohkem A-vitamiini on rõõsas koores, hapukoores ning võis Piim peab olema valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Keemistemperatuur on piimas 100,2°C. Kuumutamisel 50-60°C juures tekib piima pinnale kile, mis koosneb rasvadest ja valkud...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Anastassia Murasina 10.b klass SOOLAD ARGIELUS Referaat Juhendaja: Pille Ers Kohtla-Järve 2011 7 SISSEJUHATUS Peamiseks põhjuseks miks ma valisin selle teema on minu isiklik innukus keemiast ja bioloogiast. Töö eesmärk on teada saada kuidas ja kus kasutatakse soola igapäevases elus, suurendada oma teadmisi soolade omadustest ja kasutamisest argielus. Sõnaga "sool" seostub sul kindlasti toidu valmistamisel kasutatav keedusool. Keemias tähistab sool aga kindlat liiki aineid. Soolad on enamasti tahked ained, mis on oma nime saanud mõnede soolade soolase maitse järgi. Siiski ei ole see kõikide soolade omadus. Soolad võivad olla väga erineva värvusega. 1. Mis on sool Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca 2+) ja happeanioonidest e...
TURISM 1. Kes on turist? On külastaja, kes viibib külastatavas kohas kauem kui 24 tundi või ööbib seal. 2. Nimeta 3 turismi peamist osapoolt. Riik, Tootja ja tarbija. 3. Mis on reis? Elamuste ja teenuste kogum. Turismitööstuste väljund. 4. Nimeta reisimist mõjutavad faktorid. · Sissetulek ja heaolu · Puhkus ja vabaaeg · Transpordi areng · Kommunikatsiooni areng · Rahvastikukasv ja linnastumine · Turismi tekkimine ja areng · Poliitiline stabiilsus, rahu 5. Milles seisneb ühiskondliku ja kommertsmeelelahutus- süsteemi eesmärkide erinevused? 6. Missugune tingimus peab olema täidetud, et jõuda Maslow´i inimvajaduste hierarhia püramiidi kõrgematele astmetele? Maslow´i kõrgeim aste: 5 Eneseteostuse vajadus. Reis on eesmärk omaette, mitte vahend millegi saavutamiseks. Reisil lõõgastutakse, ollakse koos sõpradega, tutvutakse uute kultuuridega, nauditakse ümbrust, arendatakse...
Tallinna Nõmme Gümaanium Uku Luhari Mille järgi valivad inimesed energiajooke? Uurimistöö Juhendaja: Andero Vaarik Tallinn 2015 Sisukord Sisukord........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................3 Kirjanduse ülevaade.....................................................................................................4 Metoodika.....................................................................................................................6 Tulemused....................................................................................................................7 Kokkuvõte................................
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED (3.0 EAP) 1. Sensoorse analüüsi (hindamise) mõiste SENSOORNE ANALÜÜS on toodete organoleptiliste omaduste uurimine meeleorganite abil. SENSOORNE HINDAMINE on klassifitseerimismeetod, kus kasutatakse kategooriaid. Iga kategooria koostatakse järjestatud skaala abil ja skaala punktid näitavad järjestust. 2. Sensoorse analüüsi rakendamisvõimalused · toiduainete tööstuslik tootmine; · teaduslikud uuringud; · toiduainete kvaliteedi kontrollimine; · tootjate motiveerimine ja kvaliteetsete toiduainete väärtustamine. 3. Toiduainete kvaliteedinäitajate grupid Kõikide toiduainete puhul hinnatakse toote välimust, maitset, lõhna ja konsistentsi/tekstuuri. Toiduainete kvaliteedinäitajad: · toiteväärtus; · tehnoloogilised näitajad; · sanitaar-hügieenilised näitajad; · eetiline kvaliteet; · org...
Grossi Toidukaubad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Uuringus osalesid: Kadi Uus, Kelli Suigusaar, Annika Valving ja Kelly Kuokkanen Uuring Kaubagru Toode Impordiriik Hind Kodumain Hind pp e tootja Piimatood vahukoor Holland 1.68 AS Tere 1.39 e Lihatoode sprotid Läti 0.78 Seilberg 0.74 õlis EESTI Pagaritoo Sokolaadi Läti 0.51 AS Kalev 0.49 de küpsised Chocolate Factory Mahl tomatimah Läti 1.19 AS 0.88 l ...
Söödavad kübarseened Harilik kukeseen · Viljakehad: sitkelihakad, rebukollased · Kübar: lai- kuni lamelehterjas, keskpaigas kinnine, püsivalt sisserullunud hõlmise servaga, kuni 10 cm · Voldid: tugevalt arenenud, ristliistakutega, harunenud, pikalt jalale laskuvad · Seeneliha: kahvatukollane, paks · Jalg: säsiskas, alusel ahenenud, kuni 6x2 cm, puuviljalõhnaga · Metsades, puisniitudel, võsastikes, väga sgeli, kohati massiliselt ja suurte kogumikena; üks tavalisemaid Eesti seeni. Juunist kuni novembrini. Viimastel aastatel leitud korduvalt jõulude ajal, kannatab nõrku öökülmi. Hinnatav söögiseen värskelt. Austerservik · Kübar: hallikas-, oliiv- kuni violetjaspruun või mustjas, tihti sinkjas, kleepuv, keeljas, väga lihakas ja suur, kuni 15 cm. · Eoslehekesed: valkjad, hallikad, kollakad või ...
Light on tavaliselt kuldse tooniga helekollane ameerika tüüpi lager õlu madala alkoholi ja kalorisisaldusega. Eesti õlleturul on light õllena esindatud Saku Light. Nisuõlu on traditsiooniline Saksa pinnapärmi õlu, mille valmistamiseks kasutatakse toorainena nisu. Õllele on omane iseloomulik maitse ning sade. Stout on jõulise värviga tüüpiline Iiri õlu. Tuntumaid stout õllesid maailmas on Guinness. Porter on pärit 18. sajandi Inglismaalt ning oli algselt tuntud eelkõige sadamatööliste õllena, sellest ka nimi. Porter on pika laagerdusajaga jõulise maitsebuketiga õlu, mille valmistamisel on kasutatud mitut tüüpi nii heledaid kui ka tumedaid linnaseid, sealhulgas karamellinnaseid. Saku Õlletehasele on mitmeid auhindu võitnud Saku Porter. Ameerika tüüpi õllena on tuntud väiksema humalasisaldusega ning spetsiaalse külmutamise tehnoloogiaga töödeldud jääõlu. Saku Õlletehas tõi 1998. aastal turule Eesti esimese sarnase toote, mille...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR......................................................................
Kalevipoeg 2.0 Kristian Kirsfeldt Enamus Eesti inimesi loeb või peab teatud eluetapis ,,Kalevipoega" lugema. Tänapäeva noortele on see raamat aga tõeliseks väljakutseks, sest igiammuse kangelase võistlused jäävad 21.sajandi inimesele liiga kaugeks. Kuid miks mitte lugeda kohustusliku kirjandusena ,,Kalevipoeg 2.0"? ,,Kalevipoeg 2.0" on rahvuseeposese uus ning moodne versioon. Eeposes on sarviku asemel kuri pangahärra, sortside asemel zombid ning tuuslarid on oma koha loovutanud bemmimeestele ja Soome suusahüppajatele. Kristian Kirsfeldt on noor reklaamitegija ning ka ,,Kalevipoeg 2.0" autor. Ta on Eesti üldsust mõjutanud järjekindlalt läbi televiisori, raadio ja trükimeedia. Tegemist on tegelikult suurt mõju omava inimesega, nagu seda on kõik reklaamitegijad. Autor on kirjutanud uuseepose ,,Kalevipoeg 2.0" omamoodi peegelpildina Eesti elus...
Contra Margus Konnula on sündinud Võrumaal, Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984 1989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008.Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure. Olles vaimu poolest tihedalt seo...
Õlu Ajalugu · Õlu on olnud läbi aegade armastatud jook paljude rahvaste seas. Põlised sumerid, babüloonlased ja assüürlased tundsid õlle valmistamist juba 6000 aastat tagasi. · Eestis on õlut pruulitud ammustest aegadest peale. Arheoloogiliste leidude põhjal on kindlaks tehtud, et umbes 1000 aastat eKr kasvatati Eestis otra, tõenäoliselt on koos viljakasvatamisega õpitud Eesti aladel ka teradest kääritatud joogi valmistamist. · Ammustest aegadest kasutasid eestlased õlletegemisel põhilise toorainena otra. Lisaks on kasutatud ka nisu, rukist ja kaera. Õlletegemisel vajalike linnaste saamiseks pandi odraterad kottides jõkke või tünni 2 3 päevaks ligunema. Leotati, kuni terad muutusid pehmeks, peale nõrgumist laotati need rehetoa põrandale 6 8 päevaks idusid ajama. · Seejärel kuivatati linnased parsil ja jahvatati jämedaks jahuks. Veel 19. sajandil oli üldine õlletegemise viis h...
LISAAINED 1. Twix šokolaadibatoon 51 g Tootjamaa: Poola E442 - sojaletsitsiin E500 – kergitusaine Looduslik vaniljeekstrakt 2. Kompvekid Miisu 150 g Tootjamaa: Leedu E500 – taigna kergitusaine Sojaletsistsiin Fermendid 3. Vaarikadžemm 450 g Tootjamaa: Holland E440 – želeeriv aine E330 – happesuse regulaator 4. Itaalia salatikaste 375 g Tootjamaa: Eesti, Põltsamaa E407 – paksendaja E415 – paksendaja E202 – säilitusained E211 – säilitusained 5. Choco Crisps hommikuhelbed 250 g Tootjamaa: Leedu E322 – emulgaator (sojast) Linnaseekstrakt 6. Rino teraviljarõngad meega 150 g Tootjamaa: Poola E150c – ammooniumkaramell, värvaine E500 – naatriumvesinikkarbonaat, kergitusaine E450 – dinaatriumdifosfaat, happesuse regulaator 7. La...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE2 „Jogurtite sortiment erinevate tunnuste alustel“ Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 Sisukord 1.Mis on jogurt?..............................................................................3 2.Jogurti väärtuslikkus....................................................................3 3.„Elusjogurt“................................................................................. 4 4.Elusbakterite võlujõud.................................................................5 5.Biojogurt...................................................................................... 5 6.Idekaart „Jogurtid“......................................................................6 7.Tootjad ja tooted.........................................................................6 7.1Valio....................................................................................... 6 7.1.1...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Raili Kääramees JUUSTUD Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalises säilivusega toode. Juustu valmistatakse osaliselt või tervikuna piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust. Juustu tehakse peamiselt lehmapiimast, harvemini lamba-või kitsepiimast. 2. JUUSTU AJALUGU 2.1 Legend juustu tekkimise kohta Legendi järgi leiutas juustu üks araabia kaupmees, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus, loksutamine ja lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimak...
Riisikad Tartu 2014 1 Taksonoomia Hõimkond: Kandseened Basidiomycota Klass:Eoslavaseened Hymenomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas, Lactarius Pers. (Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik) 2 Perekond Riisikas, Lactarius Pers. Umbes 400 liiki, Eestis 57 Tuupilised sugisesed metsaseened Tuntud soogiseened Maitse valdavalt kibe Tihti sümbioosis puudega, moodustades mükoriisa 3 Kirjeldus Seenekübar nõgus, kuni lehtrikujuline Kübaral enamasti kontsentrilised ringid Seenejalg suurel osal nõgus Viljakehad piimmahlasoontega Erineva pikkusega eoslehekesed Membraanne voi intertsellulaarne pigment 4 Söögiseened Mõned riis...
Lambaliha Esimesed kirjalikud andmed Eestimaal aretatavatest lammastest pärinevad 1794. aastast, mil W. Friebe kirjutas Eesti ja Liivimaa statistilises ja ökonoomilises aastaraamatus, et Baltimaades peeti ebaühtliku, jämeda villaga, väikesekasvulisi, kitsa rinna, kõrgete peente jalgade ja lühikese olmnurkse sabaga lambaid, kelle jäärad olid sarvedega, lambad olid enamasti mustad või hallid. Need olid eesti maalambad, keda võib pidada põhjalühisabalammasteks ja kes olid põhiliseks lähtematerjaliks eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu kujundamisele.19. sajandi alguses oli meriinovill väga hinnaline kaup ning mõisnikud hakkasid importima meriino peenvillalambaid. 1840 oli Eestis ja Liivimaal 208 820 peenvillalammast ning peenvilla ja maalamba ristandit. Kuna meriinolammaste pidamine sai 19. sajandi lõpus Austraalias hoo sisse, siis peenvilla hinnad maailmaturul hakkasid lange...
MÄRGISTUSED TALLINN 2010 Sisukord Toidukaupade märgistamine..............................................................................................lk 3-8 Pudeli märgistamine........................................................................................................... lk 9- 11 Keemia ohumärgis..............................................................................................................lk 12 Erinevad märgistused......................................................................................................... lk 13- 14 Kosmeetikatoodete märgistamine......................................................................................lk 15 Rõivaste märgistamine....................................................................................................... lk 16- 18 Kastide mägistus..................................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kaia-Liisa Peek EESTI LEIVATÖÖSTUS Õppekäigu aruanne Juhendaja Lilija Suburg Tartu 2014 Sisukord 1. Ettevõtte nimetus 2. Ettevõtte tegevusvaldkond 3. Ettevõtte kliendirühmad 4. Ettevõtte suurus,ruumide paigutus ja kirjeldus 5. Toodangu sortiment,kogused 6. Nimeta võimalikud töökohad ettevõttes 7. Tehnilise varustatuse iseloomustus 8. Millised on ettevõttes töö tingimused 9. Too välja kondiitritöö positiivsed ja negatiivsed küljed 10. Ettepanekud ja arvamused õppekäigu kohta 11. Kas sa tahaksid olla sellise ettevõtte praktikant või töötaja? 2 Sissejuhatus Eesti Leivatööstus on traditsiooniliste leiva ja pagaritoodete valmistaja.See au varustada oma riiki vajaliku lauakattega on tänu meie töötajate oskustele ja teadmistele.Eesti leivatööstuse m...
Saaremaa Ühisgümnaasium Sokolaad Referaat Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. SOKOLAADI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele................................................................................4 1.2. Sokolaad Euroopas.........................................................................................................4 1.3. Sokolaad Eestis..............................................................................................................5 2. SOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7 2.1. Kakaopuu...........................................................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Šokolaad Referaat Koostaja: JKHK 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ŠOKOLAADI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele................................................................................4 1.2. Šokolaad Euroopas.........................................................................................................4 1.3. Šokolaad Eestis..............................................................................................................5 2. ŠOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7 2.1. Kakaopuu................................................
MAIUSTUSED 1. Nimeta 2 Eesti maiustuste tootjat . AS Kalev Chocolate Factory , AS Marmiton 2 . Soovita kliendile tervislikke maiustusi . Põhjenda . Tume sokolaad sisaldab 70-99% kakaosaadusi . Kakao vähendab südamehaiguste riski . 3 . Millised tooted on müügil diabeetikutele ? Mis on nende eripära ? Mõrudad sokolaadid , Neid iseloomustab vähene rasva ning suhkrusisaldus . 4 . Milliste tunnuste järgi saab liigitada karamelle ? karamellipere liigitamine klaaskaramellid ja täidisega karamellid . 5 . Mida kasutatakse marmelaadi tarretamiseks ? Marmelaadi tarretamiseks kasutatakse agarit , pektiini või zelatiini . 6. Nimeta küpsisesorte , mis ei sisalda nisujahu . Bezeeküpsis 7. Millest valmistatakse sefiiri ja milliste tunnuste alusel saab sefiiri liigitada ? Sefiiri valmistatakse õunapüreest , suhkrust ja munavalgest (munavalgepulbrist) . Tarretamiseks lisatakse s...
Eesti rahvatoitude liigitus ja põhitoorained Supid Küpsetised Magustoidud Kastmed Köögiviljatoid Joogid ud Kalatoidud Lihatoidud Pudrud Hoidised Leib Salatid Suupisted Põhilised toorained olid teraviljad puu ja juurviljad Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Põhiline rahvusjook oli kama Kalja valmistamine Pere kalja- ja õllepulber (6-8L kalja/õlut) Koostis: jahvatatud rukkikuivik, rukkilinnasejahu, jahvatatud humal, kuivpärm. Päritolu: Eesti Kogus: 400g (pulber) Valmistamine: 6-8L kalja/õlle valmistamiseks tuleb võtta keedetud 30 kraadine vesi ja lisada kalja- ja õllepulber. Lisada 200-300g suhkrut ja segada hästi. Pärmi eraldi lisama ei pea, see on juba juba pulbri sees. Hoida toa temperatuuril 12-24 tundi. Õllekangus saavutataks...
Merilin Reede 8t. VHK 2008 _______________ SISUKORD _____________ _ · Puravikest · Haavapuravik · Retsept · Kasutat. Kirj. PURAVIKEST _ Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola lei...
Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Oskar Hoyer Jana Karavajeva PIIM JA PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Aune Põldma Tallinn 2014 SISUKORD LISAD Lisa 1 Piimakari Lisa 2 Säilitamine 2 1 SISSEJUHATUS Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima ja nii on kirjutatud ka see töö põhiosas just lehma ehk suguküpse emase veise piimast (lisa 1). Piim on inimeste toidulaual olnud juba varasel kiviajal, umbes 10 000 aastat tagasi. Vanim piltlik jäädvustus on 4500 aastat vana ja pärineb Mesopotaamia Sumerite riigist ning sellel on näha lehmade lüpsmist, piima läbikurnamist ja või valmistamist. Juustu valmista...
Nektari mahlad Suhkrud mahlas, nektaris ja mahlajookides Eesti elanik ostab ligi 20 kilogrammi suhkrut aastas. Sellele lisandub maiustustes, puuviljades ja teistes toiduainetes sisalduv suhkur. Seega tuleb hoolikalt jälgida, kui palju suhkrut tegelikult tarbid. Üheks magusaallikaks on näiteks mahlad ja nektarid. Vastavalt Eesti Toitumissoovitustele peaksid süsivesikud katma 55-60% toiduenergiast, kusjuures lastel ja vähese energiatarbega täiskasvanutel ei tohiks sahharoosist saadav energiahulk ületada 10% toiduenergiast.Mahlale, välja arvatud pirni- ja viinamarjamahl, võivad tootjad lisada maitse parandamiseks suhkruid ja suhkrutooteid (kuni 15 g liitri mahla kohta).Mahla, millele on lisatud suhkruid ja suhkrutooteid üle 15 grammi 1 liitri mahla kohta, nimetatakse magustatud mahlaks. Magustatud mahlale võib lisada suhkruid ja suhkrutooteid liitri mahla kohta kuni 100 grammi. Sidruni- ja laimimahlale ning...
annaabi.ee 
