Kalevipoeg 2.0 arvustus (0)

Kalevipoeg 2.0
Kristian Kirsfeldt
Enamus Eesti inimesi loeb või peab teatud eluetapis „Kalevipoega“ lugema. Tänapäeva noortele on see raamat aga tõeliseks väljakutseks, sest igiammuse kangelase võistlused jäävad 21.sajandi inimesele liiga kaugeks. Kuid miks mitte lugeda kohustusliku kirjandusena „Kalevipoeg 2.0“?
„Kalevipoeg 2.0“ on rahvuseeposese uus ning moodne versioon . Eeposes on sarviku asemel kuri pangahärra, sortside asemel zombid ning tuuslarid on oma koha loovutanud bemmimeestele ja Soome suusahüppajatele.
Kristian Kirsfeldt on noor reklaamitegija ning ka „Kalevipoeg 2.0“ autor. Ta on Eesti üldsust mõjutanud järjekindlalt läbi televiisori, raadio ja trükimeedia. Tegemist on tegelikult suurt mõju omava inimesega, nagu seda on kõik reklaamitegijad. Autor on kirjutanud uuseepose „Kalevipoeg 2.0“ omamoodi peegelpildina Eesti elust.
“Kalevipoeg 2.0” on üsnagi täpselt Kreutzwaldi teose järgi tehtud. Raamatu kirjakeel on mahlakas regivärsis. Kõige paremat ülevaadet moodsast eeposest saab vaid siis, kui eksisteerivad algteadmised Kreutzwaldi „Kalevipojast“. Raamat mängib lugeja hea maitse piiril , skandaalsena mõjuvad stseenid noorteraamatust, täis tapmist, ropendamist ja hullamist. „Kalevipoeg 2.0“ on oma sisult venitatud üsnagi pikaks. Leian, et kogu eepose asemel oleks võinud piirduda lühiümberjutustuse mahuga. Vaatamata sellele pean raamatut huvitavaks ja naljakaks lugemiseks.
Valisin selle raamatu sellepärast, et lugedes lühikokkuvõtet, pidasin seda väga huvitavaks. Seega otsustasin ette võtta ühe pikema raamatu lugemise. Raamat osutus väga põnevaks ning meeldis mulle, kuid kohati oli liiga palju roppust, mis oli küllaltki jälkust tekitav. Kirsfeldt'i fantaasia kasvab jõudsalt, ületades ühtlasi kaugelt hea maitse piirid. Illustratsioonid on loonud Peeter Allik arvestades raamatu roppust, võib isegi öelda, et enamus piltidest on tekstist veelgi ropumad ning väga detailselt välja joonistatud.
Tegemist on meie ajastu raamatuga . Seega Linda ja õdede kosilastest kuust-päiksest-taevatähest on saanud kuukirja toimetaja , päikesereiside omanik ja staarfotograaf, kes õdedele ööklubis ligi tikuvad. Ning muidugi ei jää puutumata ka sarvik, kelleks on pangahärra. Saarepiigast laevakempsus suitsu tõmbav emotüdruk ja Soome Tuuslariks on Matti Nykänen.
Soovitan seda raamatut lugeda kõigil, kel on algteadmine Fr. R. Kreutzwaldi „Kalevipojast“. Ma ei soovitaks seda lugeda lastel, kes on alla 15 – aastased, sest see sisaldab siiski mitmeid lehekülgi detailseid seksistseene. Raamatut lugedes on vaja kriitikameelt. Sams on tegemist väga huvitava ja naljaka raamatuga. „Kalevipoeg 2.0“ ei jää sugugi alla tõelisele Eesti rahvuseeposele „Kalevipojale.“