Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti kodakondsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kodakondsusääratlemata, ibid, naturalisatsiooni, ühegi, vereõigus, sooritama, pass, omalt, jääks, aastatöö, küsimusi, karmid, üritan, arvamusi, helen, korrad, printsiipiillle, siseminister, einbund, väitega, järglased, kodanikele, laienenud, andev, laines, kodanikke, lugedes, uuringut, taheta, asunud, venekeelne, kokkupuude, tuueseeltÜlejäänud Eesti elanikud, kes määratleti kui välismaalased ning neil tuli kodakondsuse saamiseks täita naturalitsiooni nõuded. Naturalisatsioon Naturalisatsioon on kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik.(Wikipedia 2008(3)) Kuna taasiseseisvumise järel elas Eestis palju isikuid, kes ei olnud Eesti riigi sünnijärgsed kodanikud, kuid kes soovisid Eesti riigi kodanikuks saada seega pidid nad läbima neile ettenähtud naturalisatsiooni protseduurid, mis tulid peamiselt tollal kehtivast kodakondsuseseaduse nõuetest. Tol hetkel võis saada kodakondsuse naturaliseerimise käigus lihtsa keeleoskuse tundmisega aga kodakondsusseaduste tundmine ei olnud kohustuslik ning seda ei nõutud eksamil, pidi olema vaid alaliselt Eestis olema elanud 2 aastat ning ei tohtinud kuuluda välisriigi jõustruktuuridesse ehk pidi olema Eesti riigile lojaalne. Neil aastatel jaotati kodakondsust kergemini just välisriikide survel,
pääseks Eestis võimule Venemaad soosiv partei. See oleks aga pikas perspektiivis Eesti iseseisvusele üsnagi ohtlik. Kuid kui raske on siis taotleda kodakondsust, et sellega pole rahul nii välisspetsialistid kui kodakondsust taotleda tahtvad muulased ise? Kehtiv kodakondsuse seadus jõustus 1995. aastal ning see näeb ette kolm põhilist kodakondsuse saamise võimalust- sünniga, Eesti kodaniku poolt lapsendamise korral või naturalisatsiooni korras. Alates 2000. aastast on jõus säte, mis lihtsustab naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saamist alla 15 aastasele alaealisele, kes on sündinud Eestis pärast 1992. aasta 26. veebruarit ega ole kuulunud ühegi riigi kodakondsusesse. Sellekohase taotluse esitamise õigus on lapse vanematel, üksi last kasvataval vanemal või lapsendajal, kes on elanud Eestis seaduslikult vähemalt 5 aastat ega kuulu ühegi riigi kodakondsusesse
oluline tunnus. Tänapäeval tähistame 26. novembril kodanikupäeva. 1918. aasta määrusega said kodanikuõigused kõik Eesti Vabariigi piirides elavad inimesed, kuid nüüdisajal ei ole kodanikuks saada enam nii lihtne. Kuidas siis saadakse kodanikuks ja mida üldse tähendab olla kodanik? Kas ainult õiguslikku suhet riigiga või hoopis midagi enamat? Millised õigused ja kohustused sellega kaasas käivad? Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või naturalisatsiooni korras. Kodakondsus võidakse anda ka isikutele, kellel on erilised teened Eesti Vabariigi kasuks riiklikul, riigikaitselisel või seltskondlikul alal. Kuid kodanikuks olemine ei tähenda vaid Eesti passi omamist see on midagi rohkemat. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik peab usaldama ja armastama oma riiki, tegutsema ühiskonna
massiliselt sünnitama, hakkaks hääbuma ka eesi kultuur ja rahvus. 3. Mis on topeltkodakondsus? Kui inimesel on seaduslikult mitme riigi kodakondsus. 4. Mida tähendab õigusliku järjepidevuse põhimõte Eesti kodakondsuse seisukohalt? Eesti Vabariik taastati kodanikkonna järjepidevuse alusel. Kodanikeks loeti isikud, kes olid Eesti kodanikud 16. juunil 1940, ja nende järeltulijad. Teised Eestis elavad isikud pidid kodakondsust taotlema naturalisatsiooni korras. See on ka praegu nii, et peab taotlema naturalisatsiooni korras. 5. Miks on Eestis palju mittekodanikke? Sest Eestis elab endiselt palju Nõukogude Liidu ajal siia elama sattunud mitte-eestlasi ja nende järglasi, kes pole ei sünnijärgselt ega läbi naturalisatsiooni Eesti kodakondsust saanud. Lisaks on Eesti kodakodnsuse taoltemisel vaja sooritada eesti keele eksam või peab olema omandatud eesti keeles haridus; lisaks veel eksam põhiseaduse
Kodaniku mõiste, kodakondsus Kodanik on kodakondsusega isik. Kodakondsuseks nimetataks inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega määratakse mõlema poole õigused ja kohustused teineteise vastu. Kodaniku õigused tulenevad küll inimeseks olemisest, kuid nad on riigiti erinevad ja nende omandamiseks peab inimene olema riigi kodanik. Eesti kodakondsuse saamise üldsätted kehtestab põhiseadus. Eesti kodakondsuse saab inimene kas sünniga, naturalisatsiooni või kodakondsuse taastamisega. Õigus saada Eesti kodakondsus sünniga on igal lapsel, kelle vanematest on vähemalt üks Eesti kodanik, Kodakondsuse taastamise taotluse saab esitada inimene, kes elab püsivalt Eestis ja tõendab, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest või tal puudub kodakondsus. Niisiis ei saa kelleltki võtta sünniga omandatud kodakondsust. Kodakondsust ei saa võtta ka isikliku veendumuse tõttu. Nii ei ole lubatud inimestelt võtta kodakondsust poliitilistel
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina olen 15. aastane Eesti kodanik, kellel on Eesti kodakondsus. Eestis olen ma elanud terve oma elu. Ja nüüdseks olen ma põhikooli lõpuklassis ja kõik mu õppeaastad on möödunud Abja Gümnaasiumis. Mulle meeldib olla Eesti kodanik just sellepärast, et meil on ilusa kõlaga keel, milleks on eesti keel, meil on võrratult ilus loodus, kuid mida tihti paljud inimesed ei austa. Paljud inimesed reostavad meie maad sellega, et viskavad prügi maha, eriti sagedane on see just noorte seas, kuid samuti ei saa ka väita, et ainult noored seda teevad, on palju inimesi, kes viivad oma prügi metsa alla. Ise elan ma väikses vallasiseses linnas Viljandi maakonnas Abja vallas Abja- Paluoja linnas. Vahel nimetatakse Abja-Paluojat mulkide pealinnaks, Viljandit aga Mulgimaa pealinnaks. Siin on piisavalt kohti, kus olla omaette ja mõtiskleda elu üle järele. Kõige rohkem häirib mind eestlaste juures see, et me oleme ülbed, e
1. Suurem osas inimesi saab Eesti kodanikuks sünnijärgselt, see tähendab, et lapse sündimise hetkel on üks tema vanematest Eesti kodakondsuses. Kuid Eesti kodakondsust on võimalik taotleda ka juhul, kui sünnijärgselt ollakse mõne muu riigi kodakondsuses või omatakse määratlemata kodakondsusega elaniku staatust. Eesti kodakondsus: omandatakse sünniga, kui vähemalt üks vanematest on lapse sünni ajal Eesti kodakondsuses; saadakse naturalisatsiooni korras; taastatakse inimestele, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena; kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsus kaotatakse teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Laps võib sünniga omandada korraga mitu kodakondsust, kui tema vanemad on erinevas kodakondsuses. 2
Sellega võib kaasneda ka see, et laste huvi poliitika vastu suureneb. Miinused: Laste poliitiline mõtlemine pole veel välja kujunenud. Lapsed on kergemini mõjutatavamad. Laste hääli saab kergemini ära osta. Neil puudub kogemus, et hinnata objektiivselt valimislubadusi. 5. Ius soli ja ius sanguinis V: ius soli kohaõigus. See on põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis vereõigus. See on kodakondsuspoliitika põhimõte, mille kohaselt riigi kodakondsust ei pälvita mitte sünnikoha, vaid vanemate või esivanemate kodakondsuse alusel. 6. Topeltkodakondsus V: Kahe riigi kodakondsus. Eestis pole võimalik omada kahte kodakondsust. Põhiseadus küll ütleb,et kelleltki ei tohi ära võtta sünniga omandatud kodakondsust, aga see põhimõte ei ole rakendatav juhul, kui Eesti kodanik võtab
Rahvuslikust kuuluvusest tulenev õigus: § 50. Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Igaühel on kohustus: §53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. 1.2 Kuidas saavad välismaalased EV kodakondsuse? (1p) Naturalisatsiooni kaudu. Kui üks vanematest on Eesti kodanik. 1.3 Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene EV-s mittekodanikele. Lisage ps §! (3p) § 48 , erakondadesse võivad kuuluda ainult eesti kodanikud. § 36 õigus asuda Eestisse. § 54 olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust. 1.4 Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õihusi kui mittekodanikel. (1p) Et soodustada kodanikuks olemist. 1
Nendeks on linnavalitsused ja vallavalitsused linnpea või vallavanema juhtimisel. On sellistena määratletud "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses", valitakse ja moodustatakse volikogude poolt.. Pädevuse määrab seadus.Linna- või vallavalitsuse volitused piirnevad volikogu otsuste ettevalmistuse ja volikogu otsuste täitmisega, riigi poolt seadusega või lepingulisel alusel kohustuslikuks tehtu elluviimise ja küsimustega, mis ei kuulu ühegi muu võimuorgani vastutusalasse. Vallavanem või linnapea esindab kohalikku omavalitsust, juhib valitsuse tööd ja vastutab volikogu ees kogu valitsuse töö eest. 52.Maakonna valitsemine. Selle erinevus kohalikest omavalitsustest. Maakond on riiklik haldusüksus ja seega riigi valitsemisala, mitte aga kohaliku omavalitsuse üksus ega kohaliku omavalitsuse valitsemsiala. See on riigivõimu teostamine maakonnas kui haldusüksuses läbi maavalitsuse, keda juhib maavanem
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,
4) Õigus töötada avaliku teenistujana riigi või omavalitsusasutuses 5) Õigus kuuluda erakonda 6) Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel 7) Õigus osaleda rahvahääletusel 8) Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilises esinduses kaitset (nt kui oled välismaal) KODAKONDSUS – inimese õiguslik seos riigiga (selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused) KODANIK – inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodaniku tunnus on pass. Välismaalane peab siin elamiseks ja töötamiseks taotlema elamis- ja tööloa. (Kodakondsus- ja migratsiooniametist). Kodakondsuse saamine: 1)Sünnilt – kui üks või mõlemad vanemad on Eesti kodanikud (vereõigus). (USAs on päikeseõigus – kui on USAs sündinud, siis on kodanik. Eestis seda pole.) !!! 2)Naturalisatsiooni korras (taotlus, valitsus otsustab, kas inimene saab kodakondsuse). Selleks tuleb: a) elada Eestis vähemalt 5 aastat
4) Õigus töötada avaliku teenistujana riigi või omavalitsusasutuses 5) Õigus kuuluda erakonda 6) Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel 7) Õigus osaleda rahvahääletusel 8) Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilises esinduses kaitset (nt kui oled välismaal) KODAKONDSUS inimese õiguslik seos riigiga (selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused) KODANIK inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodaniku tunnus on pass. Välismaalane peab siin elamiseks ja töötamiseks taotlema elamis- ja tööloa. (Kodakondsus- ja migratsiooniametist). Kodakondsuse saamine: 1)Sünnilt kui üks või mõlemad vanemad on Eesti kodanikud (vereõigus). (USAs on päikeseõigus kui on USAs sündinud, siis on kodanik. Eestis seda pole.) !!! 2)Naturalisatsiooni korras (taotlus, valitsus otsustab, kas inimene saab kodakondsuse). Selleks tuleb: a) elada Eestis vähemalt 5 aastat
SUURBRITANNIA MAJANDUS Inglismaa majandus, mis järgib anglo-sakside majandusmudelit, on üks suuremaid maailmas. Inglismaa majandus on suurim neljast majandusest Ühendkuningriigis. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Ühena maailma enim arenenud riikidest on Inglismaa liider keemia ja farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris. London ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale, nagu naftat, teed, villa, toorsuhkrut, puitu, metalli ja liha. Traditsioonilised raske ja töötlev tööstus on Inglismaal viimaste aastakümnete jooksul järsult vähenenud, nagu nad on seda ka terves Suurbritannias. Samal ajal, teenindavad tööstusharud on jõudsalt arenenud. Näiteks turism on suuruselt kuues tööstusharu Ühendkuningriigis, panustades 76 miljardit naela tema majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täistööajaga töötava
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohustus jälgida r
normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet);
Sissejuhatus Uurimustöö teemaks on mul ,,Eestis elav ja töötav välismaalane". Valisin selle teema, sest see tundus huvitav. Ma tahtsin rohkem teada saada identiteedist ja teisest rahvusest inimeste elust Eestis.Informatsiooni hankimiseks kasutasin internetti, ühte raamatut ja tegin ka mõned intervjuud. Küsitluse tulemused Noorukid Enamus noorukitel on ikka kodune keel Eesti keel, sest üks vanematest on eestlane.Nende seas ei ole ka selliseid kes oleks sündinud väljas pool Eestit.Vähestele teeb muret Eesti keeles õppimine.Enamus saavad sellega siiski hakkama.Paljud neist valdavad väga korrektselt Eesti keelt, et on alguses kohe raske aru saada, et tegemist ei ole eestlasega, aga on ka selliseid kes ei valda Eesti keelt peaaegu, et ültse.Paljudel on tekkinud ka probleeme seoses sellega, et ta on teisest rahvusest.Palju on koolikiusamist seoses sellega, aga on ka selliseid juhtumeid kus lihtsalt, niisama annavad eestlased teisest rahvusest inimesele peksa. Täiskasva
kehtiv Vereõigus kodakondsuse andmine lähtudes vereliinist e kui vähemalt üks vanematest on mingi riigi kodanik, saab ka laps antud riigi kodakondsuse (Eesti riigis kehtiv) Võimalused EV kodakondsuse saamiseks 1) sünnijärgselt (vereõigus) EV kodanik (vähemalt 1 vanem Eesti Vabariigi kodanik) 2) eriliste teenete eest Eesti riigile (Dave Benton Eurovisiooni võit) otsustajaks EV valitsus ning kuni 10 inimest 1 aasta vältel 3) naturalisatsiooni (õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks) korras 10 Tingimused EV kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni korras 1) on vähemalt 15-aastane 2) registreeritud elukoht Eestis 3) omab püsivat legaalset sissetulekut 4) omab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisluba 5) on elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8 aastat, millest 5 püsivalt
● seadusandja seos konstitutsiooniga II Kodakondsuse mõiste ja tähendus. 1. Kodakondsuse kommunitaristlik käsitlus. Kommunitaristliku lähenemise kohaselt on kodakondsus ühiskonna liikmeid liitev ning olemasolevaid sidemeid kindlustav ja tihendav jõud. 2. Kodakondsus –kas subjektiivne õigus või privileeg? Kodakondsus kui subjektiivne õigus on näiteks riigis sündinud inimestel. Privileeg on kodakondsus siis, kui see saadakse naturalisatsiooni (kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming) korral. 3. Kodakondsusetus rahvusvahelise õiguse ja -tavade seisukohalt. Kodakondsusetus on rahvusvahelise praktika seisukohalt ebasoovitav. Samas ei ole rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide kohaselt riigil kohustust kodakondsuseta isikuid naturaliseerida. Sellise kohustuse näeb riigi territooriumil sündinud isikute osas ette ÜRO 1961. aasta konventsioon kodakondsusetuse
2) õigusnormide kasutamine; 3) õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Niisuguses vormis toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma teatud käitumisest, nt mitte ületama piirkiirust. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni Õigusnormide kasutamine Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigusnorme, mis annavad isikule mingi õiguse teataval viisil käituda, nt töölepingulises suhtes töötasu saamine. Õigusnormide rakendamine
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid-Reisilennukid ja reisilaevad, ka
17.3 Euroopa Liidu kodanik Euroopa Liidu kodanik on isik, kes on muu Euroopa Liidu liikmesriigi kui Eesti kodanik. Samas on ka Eesti kodanik tänapäeval Euroopa Liidu kodanik. Senine EL kodaniku seadus läheb peatselt muutmisele, et seaduse sõnastus haakuks paremini tänapäevaga. Euroopa Liidu kodaniku õigused laienevad kogu Euroopa Liidu territooriumile. 17.4 kodakondsuse omandamise viisid (1) Eesti kodakondsus: 1) omandatakse sünniga; 2) saadakse naturalisatsiooni korras; 3) taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena; 4) kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. 17.5 topeltkodakondsus Eesti õigus keelab topeltkodakondsusena ehk mitmekordse kodakondsuse andmist. Kuid paljud riigi lubavad oma kodanikel olla paralleelselt ka mõne teise riigi kodanik. Isiku määratlemisel tuleb
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaalsesse gruppi Tun
Organizations – UNO). ÜRO eesmärkideks seati ühendada rahvad ning vältida sedakaudu sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste kõigekülgset koostööd. Täna on praktiliselt kõik maailma riigid ÜRO liikmed. ÜRO-d juhib Peaassamblee poolt viieks aastaks valitav peasekretär (aastail 1997–2006 Kofi Annan). Peasekretär peab seisma kogu organisatsiooni ja maailma tervikliku arengu eest ega tohi kallutada ÜRO tegevust ühegi riigi huvidest lähtuvalt. Nagu ülal loetletud eesmärkidest nähtub, ei tegele ÜRO ainult vahetu rahutagamisega. Suuremahulised on ka arenguprogrammid, mille kaudu toetatakse majanduslikku ja humanitaarset progressi maailma vaesemates maades. Meedia kajastab sageli näiteks toidu- ja meditsiiniabi andmist Aafrika riikidele. Tuntud on ka laste probleemidega tegelev ÜRO allorganisatsioon UNICEF ning haridust ja kultuuri edendav UNESCO. Nõnda paljude
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. 8 - Majanduse jätkusuutlik areng - Keskkonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. Eesti omakorda lähtub programmist Säästev Eesti 21, mis on arenguprogramm aastani 2030. Säästev
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud ki
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
absoluutse monarhia tingimustes. Tänapäeval on demokraatlikes riikides riigivõim rahva tahte väljendamise vahend ja riikide põhiseadused rõhutavad riigivõimu kuulumist rahvale. Rahvaks võivad olla nii kodakondsusega kui ka kodakondsuseta isikud. Kodakondsusega isik saab kasutada riigis kõiki kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Kodakondsus omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras.Sünniga omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse, sõltuvalt riigi kehtivast korrast. Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamise tingimused kehtestab iga riik ise. Osad tingimused on muutunud tavaliseks, nt: keele tundmine, paiksustsensus (Eestis 5. a enne kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva ja üks aasta pärast seda) – isik peab olema riigis elanud seadusega kindlaksmääratud aja, kodakondsus taodeldakse vabatahtlikult,
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
teostab varalist järelvalvet. Kodanikkond Kodanikkond on riigi elanikud, kes asuvad seaduslikult riigi territooriumil ning omavad riigiga õiguslikku suhet. Kodanik on ühiskonnaelus aktiivne isik, kellel on seaduslikud õigused ja kohustused. Kodakondsuspoliitika põhimõtted on kirjas põhiseaduses ja kodakondsusseaduses. Kodanikuks saamine Sünnipärane kodakondsus Naturalisatsiooni korras antud kodakondsus Aluseks on sünnikoht (USA) või vanemate Õigusliku protseduuri läbimise tingimused kodakondsus (Eesti) kehtestab riik Vähemalt üks vanematest peab olema EV Tuleb osata riigikeelt, tunda ajalugu/kultuuri, kodanik, olenemata sünniriigist. elada seal teatud aeg, et uus kodanik saaks ühiskonnas hakkama.
V: sotsiaalmaks ja käibemaks 74) Seleta, mida tähendavad järgmised maksud a. Füüsilise isiku tulumaks: b. mitu % ja millest c. Käibemaks d. Mitu % ja millest 75) Maksulised tulud a. Otsesed maksud: üksikisiku tulumaks (26%), ettevõtluse tulumaks (0% investeeritavast kasumist, 26% kui saadud kasumit ei investeerita) b. Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiisimaks c. Sotsiaalkindlusmaksed: sotsiaalmaks 76) Mittemaksulised tulud a. Tulud riigivaradelt b. Riigilõivud (autonumber, pass, abielu, sünni ja surma registreerimine) 77) Millal ja miks peab täitma tuludeklaratsiooni? 78) Millisel juhul on võimalik saada tulumaksusoodustust? 79) Kui suur on tulumaksuvaba miinimum ja alampalga määr? V: hetkel on · tulumaksuvaba miinimum 1700 kr (01.01.2005 a seisuga) · alampalga määr 2690 krooni kuus ja 15 krooni ja 90 senti tunnis (01.01.2005 a seisuga) 80) Millised on võimalused tuludeklaratsiooni täitmiseks ja esitamiseks?
annaabi.ee 
