,,Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust." Hando Runnel MAARAHVA KIRJASÕNA KUJUNEMINE Aeg Autor Tekst Sisu ja eripära 13. saj Preester Henrik ,,Henriku Liivimaa Esimesed kroonika" eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") 1535 S.Wanradt ja tõlkis ,,Wanradti ja Koelli Lahknes Lutheri J.Koell katekismus" katekismusest
,,Emmajöe Öpik". ,,Vainulilled"(1866) ,,Kodu", ,,Sügismõtted" ja ,,Kaugelt koju tulles". Peamiselt saksa keelest tõlgitud või mugandatud luuletused looduest, Jumalast ja kodust. ,,Emajõe ööbik I"(1867) See kogu pani aluse K tuntusele. Hiljem koostas ka II osa, kuid see jäi ilmumata. K mõlema luulekogu pealkirjad räägivad nii tema isikust kui ka tema ajast. Isamaaluule K varasemaid luuletusi, kus esineb isamaamotiiv on ,,Miks sa nutad?" Hoopis teistsugus meeleolu väljendab hilisem luuletus ,,Jutt". Erinevalt K patriootiliste luuletuste enamikust ei vahenda see hulkades vastu kajavaid tundeid, vaid autori kõige isiklikumaid hingeliigutusi. ,,Kodu" ja ,,kodumaa" on mõisted, mis saavad inimlikult mõistetavaks just eemalolijatele, sisendab Koidula. ,,Jutt" on igatsusluuletus, milles moodustub tervikkujund. Mõjuvuse saavutamiseks kasutab värssides nii alg-, lõpp- kui ka siseriimi. ,,Enne surma- Eestimaale!" See luuletus on K testament, mida kannab kõrgeim tunne- patriotism.
panid toime Vene väed, ning sellele järgnenud linnakodanike küüditamine Venemaale vangipõlve. Laulus laseb Käsu Hans Tartu linnal jutustada oma raskest saatusest. Esimeses osas kirjeldatakse linna varasemat heaolu; teises linna patuelu, mis tõigi Käsu Hansu arvates linnale õnnetuse; kolmandas sõjasündmusi; neljandas hoiatatakse teisi linnu, et nad ei valiks endale Tartu saatust. Laul algab ja lõpeb Tartu linna kurtmisega oma raske saatuse üle. OTTO WILHELM MASING 1763-1832 Otto Wilhelm Masing oli esimesi valgustuskirjanikke Eestis. Ta omandas Euroopas mitmekülgse hariduse ning pühendus seejärel pastoriameti kõrvalt kultuuritööle. Masing saavutas väljapaistvaid tulemusi kolmel alal: eesti koolikirjanduse, ajakirjanduse ja keele arendamisel. Masingu kõige töörikkam eluperiood möödus Tartu-lähedase Äksi kihelkonna pastorina. Juba varem oli temalt ilmunud ,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid
teoses ,, Germaania".Samuti on eestlasi mainitud Läti Henriku kroonikas, Taani hindamisraamtus 13. Sajandi algul.Alguspärased kohanimed on nnäiteks Kunda ja Pulli. 1066- mainiti esimest korda Tartut. 2. Esimene eesti keele grammatikaõpik (autor, ilmumisaasta, mis keeles ilmus, mis keele eeskujul vormis eesti keele grammatikat) Esimeses eesti keelse grammatikaõpiku autor oli pastor, Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. Oli saksakeelne estikellne õpik, mis oli mõeldud sakslastele- nn vanas kirjaviisis. Vormis grammatikat saksa keele eeskujul 3. Mis põhjustel õppisid sakslastest kirikuõpetajad eesti keelt? Reformatsioni tulemusel pidi jumalateenistus toimuma kohalikus keels ja seepärast olid kirikuõpetajad sunnitud õppima selgeks eesti keele. 4
saj, eesti keel, esimene eestikeelne laul, räägib Tartu purustamisest, Autoriks Käsu Hans. Kalender, lugemikud lastele, „maarahva nädalaleht“, „Arvamise raamat“ – 19.saj algus, tõi eesti keelde Õ tähe, Otto Wilhem Maasing. Mõisted: Kroonika – alaraamat, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumisjärjekorras. Katekismus – lühike kristliku usuõpetusega käsiraamat. Ood – pidulik luuletus, ülistuslaul pühendatud kellegile või millegile. Pastoraal – karjuselaul. Eespos – pikk värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägivaldsete ja jumalate teod. Allegooria – mõistujutt. Komöödia – maljamäng. Situatsioonikoomika – naljakas olukord. Novelett – lühinovell. Ekspositsioon – teose sissejuhatus Sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegevustevahelise vastuolu.
13.saj tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur, kui eestlaste asustatud aladele tulid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad ,,Laula, laula, pappi!'' ladinakeelsesse ajaraamatusse(Hendriku Liivimaa kroonika) preester Hendrik. Valgustaja teadmiste levitaja, silmaringi laiendaja piibel ristiusu õpetuse aluseks olev pühade tekstide kogu juhuluule mingi sündmuse pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule estofiil eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik kalendrilisa kalendaariumile järgnev osa kalendris 1825 Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. Seal olid Saksakeelsed
17. saj hakati mõtlema talupoja harimise peale ning anti välja aabitsaid. 1632.-1638. a Heinrich Stahli ´´Käsi- ja koduraamat...``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut- heri väikee katekismuse osi. 1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu. 1637. a ilmus Heinrich Stahli ´´Juhatus eesti keele juurde`` - esimene eesti keele õpik sõnastikuga. 1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus. 1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste sõbralkud ning nad aitasid eestlasi kirjutades eesti keelde üm-ber jutustusi. Nad harisid talupoegi. 2.Estofiilidest Saaremaa kirjanikud olid Friedrich Wilhelm von Willmann ´´Jutud ja Teg-gud...``(1782)
1.Eestiaineline kirjandus; 2. Eesti vanad kroonikad - Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, Liivimaa uuem ja vanem riimkroonika, Russowi kroonika. Ilmumisaeg, tähtsus, mida sealt lugeda saab. 3. Mis on kroonika- defineeri ja too näiteid. 4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased
a Pärsia saatkonna koosseisus (reisist Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"). Ta moodustas Saksamaa moe järgi oma lamburiringi harrastusluuletajatest, kuhu kuulus gümnaasiumiprofessoreid, pastoreid jt. Seltsi liikmed tutvusid Opitzi seisukohtadega ja arvestasid neid oma värsistustes. Juhuluuletustest mainekamad pulmalaulud. Kaalukamaks eesti keeles luuletajaks oli Reiner Brockmann, kes kirjutas esimese eestikeelse luuletuse " Carmen Alexandrinum Esthonicum". Lamburringi kuulus ka pastor Georg Salemann, kes oma pulmalaulus "Laddina- ninck Saxa-Keelet..." ülistab eesti keelt ja leiab, et eesti keeles tuleb samuti laulda. Kirjanduslikult tagasihoidlikumad on juhuluule hulka kuuluvad vähesed matuse-, leina- ja pühendusluuletused. Esimene eesti soost luuletaja oli Puhja köster Käsu Hans, kelle lõunaeestikeelne kaebelaul "Oh! ma waene Tardo liin" jutustab Põhjasõjas palju kannatada saanud Tartu linna saatusloo. 5.Bengt Gottfried Forselius (1660? 1688)
hävituslooga, mis oli avaldatud lõunaeestikeelses kirikukäsiraamatus. Rahvusvahelise kultuuriloo kontekstis on Käsu Hansu kaebelaul erakordselt mahukas eriomase kompositsiooniga luulekogu. Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele. Käsu Hansu kaebelaul levis üsna laialdaselt rahvasuus 18. ja veel 19. sajandil ning sellest on üles kirjutatud mitmeid koopiaid. 7. Valgustuslik kirjandus a) Mis on valgustus ja valgustuskirjandus? b) Millal tekib eesti valgustuslik kirjandus? c) Nimetage olulisemaid eesti valgustusliku kirjanduse esindajaid ja nende teoseid. (Paljud neist on olnud kohustuslik lugemisvara kursuse kohustusliku kirjandusena.) d) Palun kirjeldage lühidalt mõnd loetud valgustuslikku teost: mida sisaldab, missugune on autori hoiak lugeja suhtes jne.
vaene Tarto liin". 7. Valgustusaja alguses 18. s Tartu ülikool ei töötanud ning õpetlasedki olid Eestist lahkunud. Alles 1802. a kutsutakse uued õppejõud (enamasti Euroopast) ning eesrindlikud ideed jõuavad jälle otse siia, ilma saksa emamaa vahenduseta. Seepärast on 18.s üsna kirjandusvaene, kirjutavad endiselt mõisahärrad: Roth, Tiesenhausen, silmapaistvaim luuletajaist on Põlva pastor Oldekop, kelle erinevatel teemadel kirjutatud laulutekstidest osa on ilmalikke. 8. 1766-67 andsid Põltsamaa pastor A. W. Hupel ja arst P. E. Wilde välja 41 vihikut ajakirja ,,Lühhike öppetus...", mis ongi eestikeelse ajakirjanduse algus. 9. Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" I ja II on lastelugemik, mis sisaldab lookesi moraaliõpetuslike ja tervishoiualaste näpunäidetega. Analoogiline ,,Ramma Josepi Hädda- ja
aastal. Selle perioodi muutused keeles on olnud väikesed. Selle perioodi olulisemad muutused on kaasaütlev, olev, i-ülivõrre ja maks-vorm. Uuseesti periood on kestnud viimased kolm sajandit. Periooodid täpsemalt: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_keele_sotsioperioodid.h tm 2. Esimesed kirjalikud tekstid (teada aastaid ja seda, mida tekst endast kujutab; missugust keeleainestikku sisaldab) 1224 – 1227 Henriku „Liivimaa kroonika“ - on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. 1241 – LCD - Taani hindamisraamat (ladina Liber Census Daniae, taani Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja. 1524 – 1532 Kullamaa käsikiri - vanim säilinud pikem eestikeelne tekst, sisaldab kaks
Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõge enam mõjutanud 18. sajandi oti rahvaballaadid. Tuntud ballaadimeistrid on, Johann Wolfgang
vaimulike tekstide hankimise ja paljunduse. Katoliiklaste tõenäoline esimene eestikeelne tekstikogu oli Saare-Lääne piiskopi Johannes Kieveli katekismus (1517), kuid säilinud seda pole. Katoliku ajastu vanim säilinud käsikiri on Kullamaa käsikiri ajast 1524-1530, sisaldab kolme palve (Pater noster, Ave Maria, Credo) tõlkeid, üksikuid eestikeelseid sõnu. Need on teinud vähese eesti keele oskusega Kullamaa pastor Johannes Lelow . Võib oletada, et 16. sajandi alguses oli käibel mingi algeline kiriku kirjakeel eestikeelse esinemise tarbeks, kuid pole säilinud trükiseid ega käsikirju. Väga mahukas religioosse sisuga käsikiri pärineb alles 17.sajandi algusest - Georg Mülleri jutustused kui reformatsioonikiriku esinduslikum tekstikogum, sisaldab 39 eestikeelset jutlust Kahe kiriku vastuseisuperioodil pääses domineerima luterlik rahvakeelne jumalateenistus. Sellega
näivat liha peegeldust püüda. Õpetus manitseb rahul olema olemasolevaga, mitte lollakaid varjusid taga ajama. Paljudes lugudes inimeste asemel loomad, kellele omistatud arhetüüpsed tegelaskujud kannavad loos vastavat rolli. 'Konnad' manitseb oma mõisaisandaga rahul olema. Jumalakartlikkus samamoodi. Kattuvad lood Manteuffeliga: 'Koer ja lihatükk', 'Rebane ja kaaren'. ,,Inkle ning Jariko", ,,Jürri ja Elts" Mõistatused ja õpetused. Valgustuslik kirjandus · Mis on valgustus ja valgustuskirjandus? Valgustus ratsionalistlik uusaja filosoofia, mille põhiideeks on mõistus. Usk, et teadmiste levitamise kaudu on võimalik ühiskonda muuta, selle korraldust parandada. Kirjandus peab levitama vaimuvalgust. Humanistlikud ideed. Vormilt nõutakse selgust, reeglipära, harmooniat. · Millal tekib eesti valgustuslik kirjandus? 18. sajandi II poolel. · Nimetage olulisemaid eesti valgustusliku kirjanduse esindajaid ja nende teoseid. O. W. Masing, F. R. Faehlmann, F
Eesti kirjanduse algusaastad 1. Eesti kirjanduse lätteil Alguse sai eesti kirjakultuur 13 saj. Henriku Liivima kroonikas eestikeelsed sõnad: ,,Laula, laula pappi!" (enne seda võisid eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev allikas). 14 saj levib juhuluule pulmadeks, matusteks, ristimistele jne Trükis ilmus esimene juhuluule 1637 ,,Pulmalaul" R. Brockmann Esimesed eestikeelsed raamatud 16 17 saj. pandi alus eestikeelsele kirjakeelele ja ilmusid kirikuraamatud, siis levis tükikunst ja toimus reformatsiooniliikumine
B.R."Kroonika" tähtsus. Esmalt muidugi sündmuste kajastamise mõttes. Kirjutatud väljapaistvalt heas stiilis. See põhjus, miks ta Saksamaal ilmumise järel populaarsuse saavutas. Lisaks ka kirjanduslik tähtsus - võime lugeda eesti kirjanduse hulka kuuluvaks teoses. Kirjutatud küll alamsaksa keeles, aga autor eesti soost tüüp. Christian Kelch ,,Liivimaa kroonika" elas: 1657-1710 Avaldas trükis ,,Liivimaa ajaloo" - Liivimaa sõja ja rahu ajalugu. Oli Järva- Jaani ja Viru-Jaagupi pastor. Õppis kiiresti eesti keele, rajas Järva Jaanis talurahva kooli. Kroonika seepärast tähtis, et kirjeldab eesti olusid Põhjasõja eelõhtul. Lisaks see, et Kelch kirjutas kroonikale hiljem jätku, mis käsitleb pärast sõda sündmusi 1707. 1710 suri katku. 2. Barokkajastu iseloomustus. Juhuluule Eestis 17. Sajandil. Reiner Brockmann ja teised tuntumad juhuluuletajad! 17. sajandi juhuluule Eestis. Reiner Brockmann eesti keelne pulmalaul. Ilmus 1637. Juhuluule taust. 17
Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja kirjandus tekib tõlkimise alusel (mugavdamine ja adaptsioon, peale sõna ja lause tõlgitakse ka teist kultuuri ja maailmavaadet. Tõlkeline loovus). Hans Susi (sureb väga noorelt 1549 katku), õpilane 1546, pastor võttis enda juurde elama, tõlgib esimesed pikemad lõigud piiblist eesti keelde (see on LEGEND, kuid Ukus Masing uskus selle tõesse ja arvas et kõik teised tõlked lähtuvad sellest). Oli müstiline tegelane, loomingulise andega, oleks võinud saada esimeseks eesti luuletajaks. 3 alusteksti eesti kirjanduses: Piibel, katekismus, lauluraamat Tuglas 1912 ,,Kirjanduslik stiil" 7. Köide 1996. Toomas Liiv ,,Lauluraamatu tradistioon on aluseks laulupeo tekkele" lauluraamat
3 värsimõõdus. Nii on 241 laulutõlget sisaldav "Neu Ehstnisches Gesangbuch" esimeseks (kiriku)laulude koguks. Lõunaeestikeelne lauluraamat "Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat" ilmus Adrian Virginiuse toimetamisel. Sellegi täiendatud ja redigeeritud teine trükk "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat" oli värsimõõtu arvestavam ning keelelt ühtlasem. Antud etapil olid olulisemad tegijad Kullamaa pastor Heinrich Göseken ja Urvaste pastor Johann Gutslaff. Göseken tundis hästi eesti keelt ja piisavalt ka värsitehnilisi võimalusi. Vene-Rootsi sõja ajal Tallinna põgenenud Göseken ja Gutslaff töötasid koos Uue Testamendi tõlke kallal. Selle viis lõpuni katkust pääsenud Göseken. Kirikukirjanduse tõlkimise- avaldamise järgmine etapp algas Liivimaal kindralsuperintendendi Johann Fischeri tegevusega. Ta oli saanud loa trükikoja asutamiseks, eelkõige Piibli avaldamiseks. Ta kutsus
3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 18./19.sajand, Euroopa valgustusaeg: · Rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine, kirjakeelte arendamine · Võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelte sugulus · Keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet · Rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele · Eestis saksa estofiilid, ka eestlasi: Kristjan Jaak Peterson, Otto Wilhelm Masing 19.sajandi II pool: Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises: · Võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakrooniline) Veske · Deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine Wiedemann · Kirjakeele arendamine Hurt, Hermann, Jõgever ,,Beiträge" · Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) · 20 köidet
Kasutatakse võõrtähti. Sisekaolised vormid. Genitiivi lõpp n on säilinud. Kaasasolu väljendab postpositsioonikonstruktsioon. Võrdluse tunnus on mb. Tu-karitiivid käänduvad. Imperatiivi ainsuse 2. pöördes tüve lõpus k, mitmuse 2. ja 3. pöördes t. Eitusverb pöördub. Ma/-me esineb teonime mine tähenduses. Adverbides säilinud possessiivrudimendid. Põimuvad Eesti ida murded, Virumaa ja läänelikud jooned. 1551 kirikuraamatu Hans Susi tõlge. Masing oletas, et Susi on tõlkinud perikoopide ja lauluraamatu eesti keelde, mis pole kumbki säilinud. Susi tekste kasutasid hiljem Russow, Müller ja Rossihnius. ,,Kiri emale" algus ja lõpp alamsaksa k, keskel soomemõjuline eesti k (29 rida). Kirja saaja on ema, keda autor (ilmselt Eesti- ja Liivimaal töötav soome vaimulik) peab aitama, et ta temalt võetud asjad kätte saaks, ja pöördub selleks Rootsi kuninga poole. Iseloomulikud jooned: alamsaksa, rootsi ja soome laenud. 5
oli linna politseimeister, kes rääkis kaasa ka paljudes teistes linnaelu küsimustes. Kohtusüsteem Kogu senine kohtusüsteem saadeti laiali. Linna magistraat säilitas mingid kohtufunktsioonid, aga üldiselt saadeti kogu süsteem laiali. Uus süsteem oli kolmeastmeline, esimene aste loodi maakonna tasandil – maakonnalinnades, erinevate seisuste jaoks olid alama astme kohtud erinevad; teine aste kubermangu tasandil – kubermangulinnades, Tallinnas ja Riias, apelleerimisõigus; kolmas aste kubermangu tasandil. Edasi võis apelleerida senatisse. Esimese astme kohtutes mõistsid kohut sama seisuse esindajad. Teises astmes olid kohtunikuks riigiametnik, kaasistujad sama seisuse esindajad, kolmandas astmes ainult riigivõimu poolt ametisse määratud kohtunikud. Katariina II surma järel troonile saanud Paul I korraldused olid rohkem seda laadi, et ema korraldused tuleb kaotada. Ta kaotad asehalduskorra Balti provintsides 1796.aastal
rahvakalender ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender". Kalender ei olnud talupojale tähtis ainult ajaarvamise vahendina, vaid ka selles leiduva lugemismaterjali tõttu. Lugemiseks pakutakse peamiselt piiblilugusid. 18 sajandil olid kalendrid talurahva kõige loetum kirjavara. Hupel Valgustusaja esindaja, keeleteadlane, topograafilis-statistilise ja ajaloolis- etnograafilise uurimissuuna esindaja, paljude teoste autor, koostaja, tõlkija ja toimetaja (üle 60 väljaande) August Wilhelm Hupel sündis 1737 aastal Saksi-Weimaris, tuli pärast ülikoolis õppimist Riiga, töötas alguses koduõpetajana, hiljem pastorina Äksis ja Põltsamaal. Tunnustusena tema teoste eest valis Tartu ülikool ta kaks korda audoktoriks: filosoofia ja teoloogia alal. Ühiskondlik-poliitilistes vaadetes konservatiiv, toetas Katariina II valgustusaegse uuenduslikku poliitikat. Roseni deklaratsioon Dokument, mille esitas 1739 aastal Vene justiitskolleegiumile
Tekkis missa. Hakkas levima noodikiri. Ilmalikust muusikast olid nt rüütlulaulud (armastusest ja kangelastest). ·Kirjasõna: vaimulik ja ilmalik, Hendriku Liivimaa kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika- Keskaja raamatukogudest moodustas kõige mahukama osa teoloogilised teosed. Katoliku vaimulikkond oli keskaja ühiskonna intellektuaalne kese ning nende kirjanduslik toodang oli kõige ulatuslikum. Ilmalikust kirjandusest reisikirjad jms. Henriku Liivimaa kroonika on arvatavasti preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ja tõenäoliselt ajavahemikus 12241227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile. "Liivimaa vanem riimkroonika" on üks meie vanema ajaloo tähtsamaid allikaid. Kroonika vestab Balti ristisõja sündmustest ja hõlmab aastaid 11611290
paavstile. Russowi kroonika on subjektiivne, vaid väljendab oma maailmavaadet, kuigi kasutab faktilisi andmeid, daatumeid, sõjasalkadesse kuulunud meeste arvandmeid. Kroonika annab ülevaate Liivi sõjast 1558–1583. Liivimaalastele osaks saanud sõjakannatused on patuelu palk, jumala karistus patus elamise eest. Russowi pilk peatub ilmaliku elu ja kultuurisündmustel. Kroonikasse pani ta kirja argisest erinevaid sündmusi, suuremaid õnnetusi: tulekahju Riias, tormid, katk ja selle levimine. Kroonikas selgub, et Liivimaal oli koloniaalne kontakt Euroopaga ning ka religiooni (Augsburgi usutunnistus), kultuuri (Itaalia köietantsijad) ja majanduse kaudu (kaubandussuhted). Kroonika eesmärk tuleb välja lihtsal moel: püütakse Liivimaa piirkonda lõimida ülejäänud Euroopasse. Russow kirjeldab, vaatleb suure kaasaelamisega linnakultuuri ilminguid. Russow näitab, et Liivimaa on seotud teiste Euroopa piirkondadega: vastasseis Moskvaga, tugev
Rootsi võimu alla kuulusid Soome ja Ingerimaa, Eesti- ja Liivimaa, samuti rida olulisi valdusi Läänemere lõunarannikul (Ees- Pommeri, Wismar, Breemen-Verden) (Laur, 2003). Rootsi oli riik, mis esmakordselt ühendas Eesti ühtse võimu alla. Vaid Setumaa Kagu- Eestis jäi Rootsi valitsemise alt välja. Halduslikult jagunes Eesti ala kaheks: Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, keskusega Tallinnas, Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga aga Liivimaa kubermangu, mille keskus asus Riias. Taoline haldusjaotus jäi püsima ka Vene ajal. (Lisa 1) Aastal 1672 iseseisvalt valitsema asunud Karl XI (Lisa 2) kehtestas 1680. aastal Rootsis absolutistliku kuningavõimu, asudes taotlema ka meretaguste valduste senisest tihedamat integreerimist. Just Karl XI valitsusaeg on andnud põhjust vana hea Rootsi aja mälestuseks eesti rahvatraditsioonis (Laur, 2003). Rootsi riigi alla kuulumine andis eestlastele esimesed kodanikuteadvuse algmed.
Hingeloendusi viidi läbi 1782-1858. Hingeloendisse registreeriti kõik maksualused isikud (väljaarvatud kõrgtiitli kandjad ja vaimulikud), enamasti eesti talurahvas. Pearaha maksu koguti meessoost isikult, vahet pole kas täiskasvanu või imik. Eesti hingeloendid on erilised, sest seal on välja toodud ka Eesti naissoost isikud (Venemaal polnud). Hingeloendis on isiku nimi, amet, vanus, kus kohas ta viibis eelmise hingeloenduse ajal. Kirikumeetrikad, personaalraamatud - Pidas Luteri pastor. Paks raamat kuhu kirikuõpetaja tegi sissekandeid, ta märkis üles kiriklikud talitlused (ristimine, laulatamine, matus). Sellega oli võimalik uurida sündimist, suremust ja abiellumust. Rahvastiku loomulik liikumine. Esimesed kirikumeetrikad pärinevad 17. saj teisest poolest. Kirikumeetrikates on palju lünki, põhjasõja tõttu ja kui paavst suri otsiti asendust ning sel ajal ei pandud kirja talitlusi. Sündi ja surma aegades on kõikumised. Personaalraamatud - Koguduse liikmete nimekirjad
Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt..............................
"väiksakslased". 7. Mõis ja talu 18. sajandil. Mõisate restitutsioon. Mõisate liigitus. Maavaldusõigused. Mõisamajandus. Riiklikud koormised. Talumajandus. Talurahva koormised Pärast Põhjasõda, mõistae liigitus: rüütlimõisad (aadlimõisad/eramõisad)aadlike valduses olevad eramõisad, moodustasid suure enamuse kogu mõistaest. kroonumõisad (riigimõisad) kirikumõisad. - igas kihelkonnas oli kirik, kiriku pastor oli ka mõisaperemees, igas kihelkonnas oli kirikumõis. Mõni üksik mõis oli ka linna kontrolli all. Maavaldusõigused- Jagunesid läänimõisateks ja pärismõistaeks. Ehk siis kellegi oamnd või lääniõigusega aksutusele antud. Vene võim tunnustas muuhulgas privileege, mida rootsi ei tunnustanud, ntks see, et läänimõisaid võis pärandada kuni 5. sugulusastmeni, nii mees kui ka naisliinipidi.
seesugune Rootsi riigis. Seda juhtis rootsi päritoluga Bengt Gottfried Forselius, kes oli töötanud varem kooliõpetajana Ristil. Papimõisa seminaris said õpetust 160 eesti talupoissi, kellest hiljem said kösterkooliõpetajad. Forseliusel on teeneid ka pedagoogikas. Tema meetodiga, mis seisnes tähtede valjus hääldamises ja nende silpide kaupa kokkuveerimises, võis lugemisoskuse kätte saada kiiremini kui seni. Forselius koostas ka oma meetodile vastava aabitsa, mis ilmus Riias 1686. Rahvahariduse edendamine põrkus mõisnike vastutööle. Forselius tõestas, et eestlased on õppimisvõimelised ja vaimselt normaalsed. Õpetamine toimus vaatamata mõisnike vastutööle, ka Suure Nälja ja Põhjasõja ajal ning Rootsi valitsusaja lõpuks (1710. aastaks) võib arvata et oli kirjaoskajaid Eestis juba kümneid tuhandeid. 5. Haridusvõimalused Eestis 18. Sajandi I poolel. Vennastekogudused.
on". Need katsed olid ilmselgelt ajast veidi ees ja surid seeõttu välja. Arenes ka kirjakeel. Juba Rosenplänteri "Beiträgedes" propageeris uut kirjaviisi, kuid pöördeliseks kujunes Kuusalu pastori Eduard Ahrensi poolt koostatud ja 1843.a avaldatud grammatika, mis sätestas muu hulgas some eeskujul koostatud õigekirjareegleid, mida järgib ka meie tänane õigekiri: mitte "suhr" vaid "suur", mitte "karro" vaid "karu" jne. Masing omalt poolt kinkis eestlastele õ-tähe. Ühtlasi arenes lugejaskond, seda nii arvuliselt kui nõudmistelt. 18.saj lõpuks oli rajatud juba küllaltki tihe koolivõrk. 19.saj alguses sai Põhja-Eesti tugeva vastulöögi, mistõttu õpetati lapsi kodus. Kujunes välja selge süsteem: igas vallas pidi olema vallakool ja selle õppekava tuli omandada kõigil lastel(kas koolis v kodus). Teise astme moodustasid
kultuuri eestilikkuse määramisel. Eesti kultuur on keelekeskne. Eesti keel on suust-suhu kantud, eesti kultuur on suuline kultuur. Eestlased-maarahvas vahendasid kuni 18.sajandini kultuuri eesti keele keskkonnas. Eesti keel rõhutab sümbolina eesti kultuuri erilisust. Eesti rahvuskirjandus sündis alles 19. sajandil, kuid K. J. Petersoni luule või Fr. R. Kreutzwaldi loodud rahvuseepos ei tekkinud tühjale kohale. Enne seda, kui sule haarasid esimesed eesti kirjanikud, tekkis ja arenes eesti kirjakultuur, kujunes välja eesti kirjakeel. Alistatud eestlased kuulusid seisuslikus ühiskonnas kõige madalamasse, talupoegade kihti. Neil oli raske haridust omandada ja seetõttu viljelesid eestikeelset kirjasõna sajandite vältel vaid võõramaalased, lähtudes sealjuures muidugi omaenda vajadustest ja eesmärkidest. Rootsi valitsuse ajal 17. sajandil hakati üha enam mõtlema sellele, et talupoeg peaks suutma ka iseseisvalt jumalasõna uurida. Maarahva harimiseks asutati koole, lugemise õpetamiseks
Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatut (dialoogides, sententsid, küpsusele. Faehlmanni jutud on õpetliku sisuga ja filosoofilised mõtteterad, vaated). Tema looming - kirjutatud kalendrite tarbeks. Neist on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
