Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti keele tasemetöö 3. klass". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sipsik, maie, häda, helkur, sipsiku, tasemetöö, unusta, tõmba, aiast, lisaülesanne, kaugemalt, ujuma, rula, uppuda, jooksis, tuppa, märg, lahendama, vanasõnad, isikukood, punktisumma, õppekava, kristjan, nädalaid, etapis, kustutada, kauguselt, pärnus, kask, lepa, karli, majas, mänguasi, lähtu, veatu, hallo, kuuleb, igasse, naabriteÕpetajale Ülesanne 6. Kas suur või väike algustäht? Tõmba vale variant selgelt maha. 10 punkti ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ Eelmisel (Ee)smaspäeval sõitis (Kk)arl-(Mm)artin oma vanaemaga (Kk)ohtla-(J j)ärvele sugulastele külla. Oli ilus (J j)uunikuu päev. Buss sõitis mööda (Vv)algejõest, (Hh)aljala (Kk)irikust 53 54 55
Esineb ka raskemaid sõnu, nt taimeseljatäiega. Laused ise ei ole väga pikad. Vajalikud täiendused (laste aktiveerimine) Võib ise mängida nõida, näiteks teha hari. Millega lapse huvi äratada? Mis raamatus haarab? Mida raamat õpetab? Haarab ulmelisus, fantaasiarikkus. Raamat õpetab abivalmidust ja siirust. Huvi võiks äratada sellega, et ise ilmekalt juttu rääkida, kuna pilte antud raamatud on vähe. 2. E. Raud ,,Sipsik” Teema: Sipsik on rääkiv, mõtlev ja võrdlemisi isepäiselt tegutsev kaltsunukk, mille Mart õmbles sünnipäevaks oma pisemale õele Anule. Kaltsunukk on nagu väike laps – rõõmus, uudishimulik, kohati 6 hulljulge, vahel mõtlik ja nukkergi. Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm.
seostuvad omavahel; · kas kirjand on õigekeelsuselt ja vormistuselt (tsitaadid, taandread jms) laitmatu. Mustandi viimistlemine: · Kui leiad vigu, tee kõik parandused mustandis. · Kontrolli, kas kirjand on tervik, kas liigendamine lõikudeks ning algus ja lõpp vastavad sisu- ja vorminõuetele. · Loe kirjand läbi, jälgi üldmuljet. Püüa vaadelda oma tööd nn "võõraste silmade" läbi. · Ära unusta, et kirjandi viimistlemine ja puhtandi kirjutamine võtavad vähemalt ühe kolmandiku tööle kuluvast ajast. 3 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 3 Kuidas toimida edasi, kui mustand on valmis:
Ära uju täis kõhuga; Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi; Vette ära hüppa, vaid mine rahulikult; Uju tähistatud, kontrollitud ja valvatud ujumispiirkonnas; Uju piki kallast või kalda poole ja sellisel sügavusel, et jalad ulatuvad põhja; Tundes väsimust, tule viivitamatult veest välja; Tundes külma, tule viivitamatult veest välja; Ära mängi kunagi uppumist; Ära võistle hinge kinnipidamisega, vee all ujumisega; Ära suru ega tõmba kedagi vee alla. Basseinis, sildadel, kaidel, purretel: Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi; Ära jookse, tõukle ja proovi kedagi vette lükata; Ära hüppa vette pea ega jalad ees selleks mitte ettenähtud kohas või sügavusel; Ära uju sildade, kaide, purrete jms alla; Sillad ei ole mõeldud hüppetornideks. Hüppetornis: Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi Ära jookse, tõukle ja proovi kedagi vette lükata;
Nimi ____________________ Kuupäev __________________ Kirjand Kirjandi kirjutamine mõnel teemal aitab korrastada Sinu mõtteid. Kirjandi abil saab ka lugeja mõista mitte ainult seda teemat vaid ka Sinu tundeid, mis on selle teemaga seotud. Kirjuta kirjand ,,Kas on vaja kaitsta loodust?". Arutage seda teemat klassis ning seejärel pane oma mõtted paberilehele kirja. Iga mõte tuleks kirja panna eraldi punktina. Ära unusta ka seda, et Sinul peab olema isiklik seisukoht looduse kaitsmise vajalikkusest. Seepärast mõtle hoolikalt läbi, kuidas kirjutada nii, et lugeja mõistaks Sinu tundeid ning et tal võiksid tekkida samasugused tunded. Sinu kirjand peab koosnema: sissejuhatavast lõigust 2-3 lõigust, kus Sa esitad oma mõtted kokkuvõtvast lõigust Sissejuhatavas lõigus pead Sa ühe või kahe lausega esitama kirjandi teema ja oma seisukoha.
· Hoolitse, et saaksite ruttu sooja ja märjad riided seljast ära. Päästmine jääpangalt · Teavita häirekeskust numbril 112; · Proovi saada hädasolijaga kontakt ja selgita talle, et abi on teel. Oluline on, et hädasolija ei liiguks jääpangal, sest see võib lagunema hakata; · Kui jääpank on piisavalt lähedal, võid proovida hädasolijale ulatada puuoksa, heita nööri, salli vms; · Kui hädasolija saab sinu ulatatud esemest kinni, siis tõmba ta ettevaatlikult kalda lähedale; NB! Ära proovi jääpangale ujuda, talvises külmas vees jahtud kiiresti ja upud ära. Esmaabi ABC HINDA OLUKORDA Sinu ohutus eelkõige, Kas on mõni sind või kannatanut JAH kontrolli ohutegureid. puudutav ohutegur? Kui ohtu pole: E I HINDA KANNATANU SEISUNDIT Kas kannatanu on teadvusel? Kas ta vastab küsimustele ja kergele
Punkte 2.5. Paranda jämedalt trükitud sõnades väike algustäht suureks, kus vaja. Tõmba vale Täidab hindaja algustäht maha ja kirjuta selle kohale õige. 6 punkti Eksamihinne 2008
värvilisteks valgusteks lahutada ja tekitada vikerkaare. Pane peegel mingi nurga all veenõusse. Aseta veenõu akna juurde, kust päike sisse paistab, nii et valgus läheb läbi vee ja peegeldub peeglilt mingile papitükile. Peeglit kattev vesi peaks lahutama päikesevalguse spektrivärvideks. (Glover 2003, lk 27) Töölehed OTSI TÄHTI! Leia segamini aetud tähtedest üles need tähed, mida kasutatakse sõna ,,LUMEMEES" kirjutamiseks. Tõmba nendele tähtedele ring ümber. A L E M U M S R D S M E K I Leia ,,JÄÄ", ,,ÄIKE", ,,PÄIKE", ,,VIKERKAAR", ,,UDU" jne. MOODUSTA LIITSÕNA! Kirjuta välja õiged sõnad nii, et moodustuksid liitsõnad. Millised kaks sõna jäävad üle? LUME-..................(linn, auto, laud, luud, memm, helbeke, labidas, pall) JÄÄ-.....................
Ta oli väga tige. Äkki kuulis ta pillihäält, ta kujutas seda endale ette. Suvehommik. Isa läks lastega matkale. Ujuti rabajärves ja vaadeldi loodust. Ööbiti telgis ja nad kohtusid rebasega. Isa jutustas lastele loo soovaimust. Jutus muutusid mahakukkunud mündid murakateks. Järgmisel suvel otsustasid nad kindlasti tagasi tulla. 11 Eno Raud Sipsik Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1962 Mart ja Anu on vend ja õde. Ühel päeval läks Mart vanaema juurde ja ütles: „Anul on varsti sünnipäev.“ „Jah,“ vastas vanaema. „Anu saab varsti viieaastaseks.“ „Ma tahan talle sünnipäevaks midagi teha,“ ütles Mart. „Ma tahan talle ilusa nuku teha.“ „Tee siis nukk,“ ütles vanaema. Siis õpetas vanaema Mardile päris nukkude tegemist.
Vaata ette, varja kergelt saadud vabadust -- ta on magusam kui mesi, aga ka sulavam kui mesi: enne kui sa märkad, sulab ta su keele pealt, ja sa imed orjahigi. Tee kõrge aed meie maja ümber, osta endale rohkem sulaseid, hari maad ja korja jõukust. Ara tee isandatega tegemist, põlga nende segast usku, palu taevataati ...» Siin jäi Vahuri hing rindu kinni; ta jõi suutäie magusat mõdu ja lisas: «Ma tunnen orjapõlve, tunnen oma rahva häda, 13 aga ma ei suutnud muud kui hambaid kiristada. Üks ei jõua midagi, teised sajatavad hammaste taga, aga ei julge hammustada . . . rahva hing on lämmatatud ja kiunub haledasti rõhujate põlvede ümber . . . Otsi neid, kes ei kaeba, aita tagant, kihuta teisi aitama . . . ja kõlab siis ähvardav ulgumine üle terve maa, siis kõlistage sõjariistu ja tõstke mürinat, mis pilvi lõhub ja leinavaid jumalaid vägevasti äratab! . . . » Tugev Yalmr ei rääkinud enam.
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Ta oli kolinud, aga miks ta sellest Carmenile ei olnud rääkinud. Isa juhtis ta läbi vihmasaju tuppa. Seal ootas teda ees üllatus. Ta isal oli uus pere. Lydia ja kaks last : Paul ja Krista. Carmen ei osanud pidagi vastata , ta oli pettunud. Isa juhatas ta külalistetuppa. Kallis Bee. Carmeni ja Ali suvi ei kestnud kauem kui kojusõit lennujaamast. Mu isa on nüüd Albert ja abiellub Lydiaga ja elab majas., mis on täis taskurätikarpe, ja mängib isa kahele blondile tüübile. Unusta kõik need asjad, mida ma ettekujutasin. Ma olen külaline külalistetoas, perekonna juures, kes iial minu omaks ei saa. Vabanda, Bee. Ma olen jälle endasse süvenenud. Ma tean , et olen üks suur tita, aga mu südant närib uss. Ma vihkan üllatusi. Oled kallis ja ma tunnen sinust puudust. Carmen. 1.2.5 Armastus on nagu sõda: kerge alustada, raske lõpetada. (Vanasõna) "Lena
Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 12 Peatükk 24. Vähid Ülesanne 1. Kirjuta tabelisse lülijalgsete rühmad ja lisa loetelust õiged näited. Tabelis on 3 veergu ja 4 rida. Loetelu: jõevähk, skorpion, vesikirp, siidiliblikas, võsapuuk, mesilane, jaanimardikas, krevett. Ämblikulaadsed Ristämblik Ülesanne 2. 2.1. Tõmba joon alla nendele tunnustele, mis iseloomustavad lülijalgseid loomi (a-e). a) Keha katab kitiinainest kest. b) Keha katab lubiainest spiraalselt keerdunud koda. c) Keha ja jätked (nt jalad, tundlad) on lülilised. d) Koda koosneb kahest poolmest. e) Suud ümbritsevad iminappadega kombitsad. 2.2. Mis loomarühma iseloomustavad ülejäänud tunnused? Ülesanne 3. 3.1. Uuri õpikus lk 27 joonist Jõevähi välisehitus ja vasta küsimustele (a-d).
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Kui kannatanul on hingamine ja südametöö peatunud, siis tuleb esmaabi osutamisel teha talle kunstlikku hingamist ning kaudset südamemassaazhi. Kui mingi õnnetus juhtub kodus, siis on põhimõtteline tegutsemine sama. Esmalt tuleb kannatanu voolu alt vabastada ja seejärel asuda abi andma. Suurimaks vaheks on ehk see, et on võimalik voolu elektrikilbist välja lülitada ja sellega kõrvaldada oht abiandjale. · Selleks, et eemaldada ohver vooluringist tuleb elekter välja lülitada. Tõmba seinast välja vastava elektriseadme pistik või lülita elektrikilbist korgid välja. · Kui elektrit ei saa välja lülitada, siis kasutada kannatanu vabastamiseks voolu alt mingit elektrit mittejuhtivat eset. Kodustes tingimustes saab inimese pealt elektrijuhtmeid samuti vajadusel ära lükata ka rullikeeratud ajalehega · Peale vooluringist eraldamist kutsu kohe kiirabi ning vajadusel alusta elustamist. Sarnaselt elektrilöögile toimub ka välgulöök
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Harry Potter ja tulepeeker SISUKOKKUVÕTE Harry Potter on igas mõttes ebatavaline poiss: ta vihkab suvevaheaega, talle meeldib koolis käia ja koduseid ülesandeid teha. Samuti on ta võlur. Tema lemmikspordiala on lendluudpall ja lemmikloomana peab ta lumekakku. Veel on tal süütu mõrvarist ristiisa, keda jälitavad dementorid ning ta on üle võlurimaailma kuulus selle poolest, et ta kukutas väikeses beebina võimult kõigi aegade suurima musta maagi Voldemorti. 11 aastat elas Harry oma onu ja tema perekonna juures, kuna ta vanemad hukkusid autoõnnetuses, millest Harry pääses õnnekombel ja ainult välgukujulise armiga laubal. Tegelikult tappis Harry vanemad Voldemort ja ta püüdis seda teha ka Harryga, aga iidne kaitse, mille ema Harryt kaitstes sai, andis Voldmorti surmavale needusele (Avada Kedavra) vastulöögi, nii et Voldemort ise oli peaaegu suremas. Talle jäi alles ainult tema hing, maine keha oli
Jutumärgid algavad alt ja lõppevad üleval. Jutumärgid lõppevad alati pärast lause lõpu märki! Mina ütlen: ,,Täna on ilus ilm." Mina hüüan: ,,Tere!" Mina küsin: ,,Mis kell on?" ,,Täna on ilus ilm," ütlen mina. ,,Tere!" hüüan mina. ,,Mis kell on?" küsin mina. ,,Tule kööki," ütles ema, ,,söök on valmis." ,,Tule kööki," ütles ema. ,,Söök on valmis." ,,Tule kööki! Söök on valmis," ütles ema. Ära unusta saatelause lõpust punkti! ÜTE: on pöördumissõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse. Üte eraldatakse muust lausest KOMA(DE)GA. Üte on alati nimetavas käändes! (Nt Kallis Pille, palun tule siia. Anna mulle vihik, Kaido. Kes teist, poisid, homme võistlema tuleb?) 7
Ent kui tädi jälle sõnad suhu sai, ütles ta ainult: «Mh! Noh, sulle ei olnud see lops kah ülearu. Sina tegid minu äraolekul kindlasti mõne teise jultunud tembu.» Siis hakkas teda südametunnistus piinama ja ta soovis midagi head ning 'hella öelda; kuid ta arvas, et seda oleks võetud tunnistamisena, et ta oli ülekohtune olnud, ja seda ei lubanud distsipliin. Niisiis oli ta vait ja jätkas mureliku südamega oma toimetusi. Tom mossitas nurgas ja suurendas mõttes oma häda. Ta teadis, et südames oli tädi tema ees põlvili, ja see teadmine pakkus talle mõrudat rahuldust. Ta otsustas, et ei anna mingit märku, ei pane midagi tähele. Ta tundis, et talle läbi pisarateloori langes aeg-ajalt igatsev pilk, kuid ta ei teinud sellest väljagi. Ta kujutles end haigena, suremas, ja tädi kum-mardumas tema köhale, anudes ainsatki andestavat sõna, kuid tema pöörab näo seina poole ja sureb seda ütlemata. Ah, mis tädi siis tunneks? Ja ta kujutles end jõe
Miskipärast Ethan liikus mehe suunas, poiss ei saanud iseka aru, miks? Kas ta jälitas õpetajat? Mehe jälitamine viis poisi kohta, kus ta pole kunagi olnud- vana kiriku juurde. Sellel kiriul oli katus sisse vajunud, aknad kellegi poolt puruks löödud ja seal sees haises mädanenud puu järgi. Kiriku varemete ees seisis Helena ja tema kõrval õpetaja. Helenal olid seljas samad riided, mis kooliski. Damen lausus äreva häälega:" Tõmba sellest linnast lesta tüdruk, see on minu linn, siin ma sündisin ja just mulle kuuluvad kõik selle linna elanikud." "Ära unusta kellega sa räägid! Minu vanemad surid selle linna eest, nad vallutasid selle tagasi ja alles praegu ilmud sina. Meie perekondade vahel oli kokkulepe millest sina kinni ei pidanud, just sinu pärast on selles linnas selline olukord" "Ah soo, sinu vanemad vallutasid selle tagasi, see tähendab vist seda, et nemad on
- Kolmanda astme pealkirja (ja järgmiste) ees on tavaline lõiguvahe (või mõne punkti võrra suurem). - Pealkirjale eelnev vahe tuleks pealkirja vormingus kohe ära määrata nii, et see auto- maatselt kõigil järgmistel sama astme pealkirjadel sama tuleks. Sisukord - Sisukorras näidatakse pealkirju kuni kolmanda astmeni. - Sisukorras on iga järgneva madalama astme pealkiri taandega (vt käesoleva doku- mendi sisukorda) - Ära unusta tööd lõpetades sisukorda tervikuna ja/või lehekülgi uuendada. 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal 2.3.1 Joonised ja tabelid Joonistel on reeglina allkirjad ja tabelitel pealkirjad. Joonised ja tabelid nummerdatakse, numeratsioon (tabelitel oma, muul graafilisel materjalil oma) on kogu teksti läbiv. - Mahukama töö ja rohke illustreeriva materjali puhul võib numeratsioon lähtuda ka peatükkidest, st I peatükis on joonised 1.1, 1.2 jne.
oma koju tulete. Puhas, värske õhk ja vaikne, ei müra ega kära, sest läbi ei käi siit keegi: kõrgemale enam ei saa." ,,Korstnapühkija ronib kõrgemale," ütles Jürka. ,,Ega korstnapühkija korstna otsa magama lähe," vastas Ollino ja jätkas endist juttu: ,,Talvel ehk pisut vilu, aga kergemini hommikul ärkab ja selgema peaga tööle hakkab. Mina olen omal ajal maal väljas kartulikuhja õlgedes maganud ja pole häda midagi, ainult teises reies pistab vahel. Siin pole veel kedagi külm võtnud." III. Järgmisel hommikul Indrek ärkas kellahelinal. Helises päris harilik aisakell, nagu ta seda oli kuulnud pulmas peiupoistel või jõuluõhtul suure rõõmu pärast, kui kihutatakse pimedas teistest mööda -- ikka kodu poole, sest seal on siis heinad või õled nurgas maas ja toad nii tulvil täis magusaid toidulõhnu, et nende ots ulatub kaugele õuegi. Tänagi Indrek tundis endas unesuikel
Vöölmanni lõa otsas nagu tema ise. Ema arvas, et võiks siiski minna, et varakult endale häid tutvusi sobitada. Siiski jäi isa sõna peale. Jaak otsustas Jussi vaatama minna, et kui hästi sellel õppimine on edenenud. Muidugi meeldis talle ka mõte, et ehk kohtab majas ka Virvet (kuna too on ju Jussi õde). Pukspuude juurde jõudes kuulis Jaak juba kaugelt flöödimängu järelikult pidi Virve kodus olema. Noormees läks aiast läbi ja nägi, et seal verandal nad olidki Virve mängis flööti ning Juhan ja Laasik kuulasid. Nimelt olid poisid lage võõbanud, kuid Laasik oli esitanud tingimuse, et Virve peab pärast neile väikse kontserdi andma. Mindi kohvilauda, Jaak muutus külmaks, sest taipas, et Virve oli Riksiga (Laasikuga) ka sina-peal. Jaak mõtles, ega omati suudluse läbi. Lõpuks ta sulas ning pajatas, kuidas Penn oli prantsuse keele eksamit teinud. See tegi Virvele väga nalja.
Vöölmanni lõa otsas nagu tema ise. Ema arvas, et võiks siiski minna, et varakult endale häid tutvusi sobitada. Siiski jäi isa sõna peale. Jaak otsustas Jussi vaatama minna, et kui hästi sellel õppimine on edenenud. Muidugi meeldis talle ka mõte, et ehk kohtab majas ka Virvet (kuna too on ju Jussi õde). Pukspuude juurde jõudes kuulis Jaak juba kaugelt flöödimängu järelikult pidi Virve kodus olema. Noormees läks aiast läbi ja nägi, et seal verandal nad olidki Virve mängis flööti ning Juhan ja Laasik kuulasid. Nimelt olid poisid lage võõbanud, kuid Laasik oli esitanud tingimuse, et Virve peab pärast neile väikse kontserdi andma. Mindi kohvilauda, Jaak muutus külmaks, sest taipas, et Virve oli Riksiga (Laasikuga) ka sina-peal. Jaak mõtles, ega omati suudluse läbi. Lõpuks ta sulas ning pajatas, kuidas Penn oli prantsuse keele eksamit teinud. See tegi Virvele väga nalja.
ise. Ema arvas, et võiks siiski minna, et varakult endale häid tutvusi sobitada. Siiski jäi isa sõna peale. Jaak otsustas Jussi vaatama minna, et kui hästi sellel õppimine on edenenud. Muidugi meeldis talle ka mõte, et ehk kohtab majas ka Virvet (kuna too on ju Jussi õde). Pukspuude juurde jõudes kuulis Jaak juba kaugelt flöödimängu järelikult pidi Virve kodus olema. Noormees läks aiast läbi ja nägi, et seal verandal nad olidki Virve mängis flööti ning Juhan ja Laasik kuulasid. Nimelt olid poisid lage võõbanud, kuid Laasik oli esitanud tingimuse, et Virve peab pärast neile väikse kontserdi andma. Mindi kohvilauda, Jaak muutus külmaks, sest taipas, et Virve oli Riksiga (Laasikuga) ka sina-peal. Jaak mõtles, ega omati suudluse läbi. Lõpuks ta sulas ning pajatas, kuidas Penn oli prantsuse keele eksamit teinud. See tegi Virvele väga nalja.
Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, tornikell, rongipilet si
Õngitsemas Tuul kahiseb vaikselt pilliroos, juba heina teeb põllumees luhal. Me istume sõbraga kaldal koos, lendleb kajakas järve kohal. Me istume vaikselt kaldal koos, sööda hoolikalt hakkama säeme. Nii palju on ärevust selles loos õngekorki veel ainult näeme. Veepinnale äkki ilmub sõõr, vajub, sukeldub õngekork alla ning salaväel pingule tõmbub nöör, liigub aeglaselt lõmmu alla. Nüüd mõistlikult teotse, kalamees: väike nõksatus ridvaga üles -- ning tõmba siis! Juba on pinnavees ehmund elanik vetesülest. Suur kala on kaldal -- ilus noos! -- viskleb, rabeleb jõuetult luhal. Me istume sõbraga rõõmsalt koos, lendleb kajakas järve kohal. METSAS KÕNNIB VÄIKE JUSS Väike jahimees Metsas kõnnib väike Juss, kaasas nooled, vibupüss; nooleotsad valgest luust, vibupüss on saarepuust. Vaatab Juss, kas põõsas mõnes istub peidus väike jänes, puude vahel väle põder, võsa varjus reinuvader.
see tahab, lõuend, lõhkunüsta! Tule koju, nukukene, tule koju, tunne oma! Märt su päris, pea teda, Margus oma, hoia teda! Tiina ja Mari pistavad jooksma. Ringisolijad hoiavad tahapoole poolringi. Mari ei lase ennast Märdist tabada. 18 I POISS. Margus, lõika, ära jäta Marit Märdile! IIPOISS. Märt, ole vahva! I POISS. Margus, tõmba Mari kinni! III POISS. Margus nüüd Marit tahab! Mari jääb ikka Märdile! Mari jookseb paaril korral Margusele risti vastu, et sellele võimalust anda ennast tabada. Aga Margus näeb ainult Tiinat ja tormab selle järele, kes aga ennast kergesti püüda ei lase. JASS. Mis sina nüüd, Mari, ennast veel Margusele topid, ega Margus ju sind taha! I POISS. Ega ta hull taha jah! Mari oleks ikka valmis küll! II POISS. Margus ei hooli maast ega taevast! III POISS
Mis on Sinu jaoks inimeste vahelistes suhetes kõige tähtsam? Mida kingiks Sulle Sinu kõige suurem vaenlane? Kuidas iseloomustaks Sind Su parim sõber? Merlecons ja Ko OÜ 22 JÄLGI JUHENDIT JA TEE Test Täida test, järgides hoolikalt juhiseid. Testi täitmiseks on aega 2 minutit. 1. Enne, kui testi täitma hakkad, loe kõik punktid hoolikalt läbi. 2. Kirjuta oma nimi paberilehele pealkirja alla. 3. Tõmba sõnale "hoolikalt" esimeses lauses joon alla. 4. Kirjuta X lehe ülemisse paremasse nurka. 5. Joonista ruut Xi ümber. 6. Joonista viis väikest kolmnurka lehe ülemisse vasakusse nurka. 7. Tee iga kolmnurga sisse ring 8. Igale kolmnurgale tõmba ring ümber. 9. Kirjuta kolmnurkade alla oma allkiri. 10. Tee selle küsimuse numbrile ring ümber. 11. Kui Sulle tundub, et oled siiani juhiseid tähelepanelikult järginud, siis
" nurus see naine. Ma nihutasin seda kappi veidi. Ma tundsin, et see kapp polegi nii raske ja tõstsin selle ilma suurema vaevata selle naise pealt ära. "Aitäh! Ma olen sulle suure tänu võlgu!" ütles naine. "Minu nimi on Miina. Mis on sinu nimi?" küsis ta. "Minu nimi on Jasmiin. Te olete raskelt haavatud. Kuidas te üldse liigutadagi saate?" küsisin kohkunult. Miinal oli kõhus küllaltki suur ja jäle haav. Käsi ja jalg olid ka vigastatud, suu juurest jooksis verd. "Ah, pole mul häda kedagi! Küll ma saan. Peaaasi, et ma üldse ellu jään!" ütles Miina. Koos hakkasime väljapääsu otsima. Mul aga valutas süda sellepärast, et äkki kukub Miina keset dzunglit kokku. Või lihtsalt sureb ära. Mis ma küll siis teen? Lennuk oli alla kukkudes murdnud parema tiiva ja nüüd oli seal suur auk. "Siit saamegi välja!" olin rõõmus. Aga kui heitsin pilgu välja, polnud ma eriti rõõmus. Me olime kukkunud keset jõge, kus kõik oli läbi põimitud puuokste ja liaanidega
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid J
Kiigun, alaspidi pea, kassid kätte mind ei saa, olen meister akrobaat. Tii-u-tii, ma tihane, sulle suureks sõbraks saan, kui on tali vihane. Tihasest lastekirjanduse kogumikes: 1. Tihane, Liina Raudsik, lk. 115. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 2. Jõulutihane, Eno Raud, lk. 221. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Tihased, Aivar Pohlak, lk. 47. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 4. Tihasetibude pitsvestid, E. Tee, lk. 180. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 5. Sipsik vaatab tihaseid, Eno Raud, lk. 116. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 7 VARBLASED KODUVARBLANE elab ainult inimese lähedal. Ta ehitab kaltsudest ja prahist, kõrtest ja sul- gedest pesa katuseräästa alla või müüriprakku, poeb puuriida vahele või pööningule. Varb- lane saab inimese juures hõlpsamini kõhu täis. Inimene külvab terad põllule, kust varblane
Leemet ei suutnud hirmust kõhus oleva leiva tõttu, lõpuks tunnistas ta ausalt emale, et sõi seda, ema oli solvunud ja hakkas nutma, selgus, et ka Salme oli seda kunagi proovinud, ema arvas, et lastele ei meeldi tema road, kuid mõlemad eitasid, kiitsid ema liha ja laitsid leiva maitset, ema rahunes - Salme sõbranna Linda kolis oma perega linna, taaskord oli metsas 1 pere vähem - Leemeti kõht seedis lõpuks leiva ära ja ta tundis suurt rõõmu ja kergendust, võsas oma häda tehes kohtas ta Meemet, päris sõrmuse kohta, et miks Meeme talle selle andnud oli ja kas ka sellega midagi teha saab, Meeme seletas vaid, et see on iluasi ja temal endal polnud sellega miskit peale hakata, Leemet läks tagasi tuppa ja hakkas isuga ema kitseliha sööma 12. - järgmisel päeval kohtusid taas 3 leivasööjat, selgus, et Hiie oli terve öö oksendanud, Pärtlile polnud aga leib midagi teinud ja tema kiitles, et sööks seda veelgi, Leemet oma õhtust ei
annaabi.ee 
