Natuke informaatikat viiendatele klassidele Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard) Peamine trükkplaat, mis ühendab omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele kinnituvad
EELTÖÖ KORRIGEERIMISE ETAPID 1. öeldis Jooni alla tegusõna vormid, sest nendest lähtuvalt saad korrigeerida kirjavahemätrke ja ka seda, et töö piires oleks tegusõna võimalikult samas vormis (O M) 2. sõnakordused Tähista liiga lähestikused sõnakordused ristiga või märgista mõnel muul moel, et otsida neile hiljem sünonüüme! 3. asesõnad Ümbritse asesõnad ringiga, otsida neile hiljem kas või ÕS-i abiga sisukaid tähendusi! 4. vale sõnakasutus Ümbritse sõnad, sõnad ,,suur", ,,asi", ,,enamus" ja ,,probleem" ringiga, otsida neile hiljem täpsemaid ja õigemaid tähendusi! 5. vormiühtsus A M (ainsus ja mitus pole kooskõlas) O M (olevik vaheldub minevikuga ja vastupidi) I U (isikuline tegumood vaheldub umbisikulise tegumoega ja v astupidi) ÄRA KIRJUTA UMBISIKULISES TEGUMOES, KUI TEGIJA ON TEADA!!! 6. sina- stiil Kõige kergemini saad ümber sõnastada kas da- tegevusnime või des- vormi abil! hakkab olema ja saab olema Kasuta seesuguse konstru...
Natuke informaatikat viiendatele klassidele Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard) Peamine trükkplaat, mis ühendab omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele kinnituvad
Leping on sõlmitud 12.07.2000. a. SULUD Põhiprobleem on see, kas jätta tühik sulgude ja sulgude sees oleva tekstiosa vahele. Õige on kirjutada mõlemalt poolt kokku, alustava ehk lahtisulu järele ja lõpetava ehk kinnisulu ette ei jäeta sõnavahet. Näide: Dokumendis on 12 (kaksteist) kõidetud lehte. Sõna sees olevad sulud kirjutatakse sõnaga kokku: aktsept(eer)ima Kui kinnisulule järgneb lauses koma, punkt vms kirjavahemärk, kirjutatakse see suluga kokku: Lepinguosalised on Paul Kuusk (edaspidi: müüja), sündinud 27.05.1972. a. MÕTTEKRIIPS Mõttekriipsu võib panna koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette, temaga võib eristada pikemaid kiile, lisandit, tähistada lausekatkestust. Neil juhtudel kirjutatakse mõttekriips mõlemalt poolt lahku. Summa, mis projektide toetuseks tänavu välja antakse, on varasemast suurem – 1,5 miljonit krooni.
Emootikome kasutatakse enamjaolt lühendatult, ilma nina tähistava sidekriipsuta; mõnikord redutseeritud märke omakorda kumuleeritakse, väljendades seeläbi emotsiooni tugevust, nt :((( väljendab suurt kurbust, pettumust. Kui sõna algab mõne emootikumiga komponendiks oleva tähega, siis on probleem, millest automaatanalüüsil esialgu jagu ei saa: kui sõna eelnev emootikum on sõnaga kokku kirjutatud, eemaldatakse küll kirjavahemärk, ent täht jääb alles. Tüüpiliselt on sellised emootikumid :P (keelenäitamine), :D (naer), :S (mossis nägu). Need tekitavad sõnu nagu Dolgu, Peha.(Kasik 2002: 138-139) Noorte kirjaslängis on väga populaarne täpitähtede asendamine. Igal täpitähel on kindel märk, number või täht, millega ta asendatakase. Mõnda täpitähte asendatakse ainult ühe tähega nagu ü-tähte y-ga ja õ-tähte 6-ga. Ä-tähte asendatakse 2-ga ja @-ga. Kõige rikkam
Taandrida ei kasutata. Kõik töö lehed alates tiitellehest kuni kasutatud kirjanduse lõpuni nummerdatakse automaatselt, ka tabelid ja joonised; tiitellehele numbrit ei trükita. Leheküljenumbrid peavad olema ka lisadel. Töö iseseisvaid osi (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus) alustatakse eraldi leheküljelt, peatükke ja alapeatükke jooksvalt leheküljelt. Seejuures leheküljele peab mahtuma vähemalt kaks rida teksti. Kirjavahemärk käib kohe pärast sõna lõppu, järgneb üks tühik. 10 Pealkirjad peavad olema korrektsed, sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirja lõppu ega järjekorra numbri järgi punkti ei panda; sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ees peatüki numbrit ei ole. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse kaks tühja rida.
Sellised sandhinähtused on tuntud mitmetes keeltes. Näiteks prantsuse keele foneetika tüüpiline joon on liesoon ehk seostus. Ortograafiliste sõnade äratundmine on lihtsam, vähemalt nendes keeltes, mis kasutavad häälik-täht kirjaviisi. Ortograafilised sõnad koosnevad põhiliselt tähtedest ehk grafeemidest (tegelikult nende esindajatest allograafidest). Tüüpiline ortograafiline sõna on tähemärkide järjend, mille kummalgi poolel on vahe, kirjavahemärk, lause absoluutne algus või eelnevate kombinatsioon. Kirjavahemärke ei peeta tavaliselt ortograafiliste sõnade osaks. Ortograafiliste sõnade määratlemisel on seega tähtis roll vahel ehk tühikul. Kui liitsõnadel on aga vahe on olemas, siis ei ole tegemist enam liitsõna, vaid fraasiga. Lühendid on oma täisvormidega võrreldes sekundaarsed, vrd nt TÜ Tartu Ülikool, ja neid võib nimetada sekundaarseteks ortograafilisteks sõnadeks. Sõna staatuse osas on keerulised järgmised
Käändelõpud Lühendile, numbrile ja märgile lisatakse vajalik muutetunnus, kui kääne ei ilmne järgneva nimisõna vormist. Lühend, number, märk või sümbol vastab niisugusel juhul sõna tüvele. Muutetunnuseid ühendab lühendi ja numbriga sidekriips. Kirjavahemärgid Punkt käib lause lõppu. Kasutatakse ka araabia numbrite järel, kui tegemist on järgarvuga. Punkti ei panda eraldiseisvate, omaette real olevate väljendite järele. Loetelu lõpus on punkt. (2004: 372) Semikoolon on kirjavahemärk, mis eraldab punktist nõrgemini ja komast tugevamini. Semikooloniga eraldatakse kaks tekstiosa, mis võiksid olla omaette laused, kui kuuluvad sisu poolest tihedamalt kokku. Semikooloni asemel võiks sel juhul olla ka punkt. Semikoolonit kasutatakse samuti selguse huvides, et jagada pikki loetelusid alarühmadesse. (2004: 373) Koolonit kasutatakse lause lõpus oleva sellise loetelu ees, mis selgitab ja täpsustab midagi varemöeldut. Lause ees asuv täpsustus eraldatakse komadega
Lekseem e algvorm e sõnaraamatuvorm. Muutevormid e lekseemi teisendid e sõna eri vormid Fonoloogilised sõnad - sõnavormid, mille sõnaks klassifitseefimisel kasutatakse fonoloogilisi kriteeriume Morfoloogiline junktuur e morfoloogiline piir Liesoon e seostus (nr prantsuse keeles sõnad on kõnes justkui seotud omavahel) Ortograafilised sõnad - koosnevad põhiliselt tähtedest, tähemärkide järjend, mille kummalgi pooolel on vahe/kirjavahemärk/lause algus või nende kombinatsioon. Sekundaarsed ortograafilised sõnad - lühendid Kui arvestatakse nii tavaliste sõnade kui sekundaarsete sõnadega on märgijärjend. Grammatiline sõna - fonoloogiline või ortograafiline sõna, mida on tõlgendatud vastava keele morfoloogilistele kategooriatele. Homonüümia - struktuuriline mitmetähenduslikkus 19. Morf, morfeem, allomorf. Morfoloogilise analüüsi objektiks on fonoloogilised või ortograafilised vormid. Selle üks eesmärk on
keelt, õigekirja, suumi jne) saab lisada/eemaldada hiire paremat klahvi klõpsates olekuribal. TEKSTI KOMPONENDID, ERIMÄRGID. NAVIGEERIMINE, MÄRKIMINE, KOPEERIMINE JA TESALDAMINE TEKSTIDOKUMENDI PÕHILISED KOMPONENDID Sõna - tekstiosa, mis on eraldatud tühikutega. Tühik - eraldab sõnu, paigutatakse sõnade (lausete) vahele ühekaupa. Lause - tekstiosa, mis lõpeb punkti, hüüumärgi või küsimärgiga. Lõik - tekstiosa, mis lõpeb reavahetusklahviga (Enter). Kirjavahemärk - alustavad kirjavahemärgid (sulg lahti, jutumärgid lahti jne) peavad olema neile järg- neva sõna küljes, lõpetavad kirjavahemärgid (punkt, koma, koolon, semikoolon, lõpetav sulg) aga neile eelneva sõna küljes. Lehekülg - jaotamise teeb programm ise, arvestades vajalikke mõõtmeid. ERIKORRALDUSED JA ERIMÄRGID Sundreavahetus (Shift+Enter) - ei lõpeta lõiku, kuid minnakse uuele reale (nt loeteludes).
Teksti joondamiseks real ei tohi kasutada tühikuklahvi vaid tabeldusklahvi või -markerit. Tihti pole tühikuklahviga püüdlikult joondatud veerud printimisel kohakuti. Tekst sisestatakse kursori kohale. Enter-klahv viib kursori uuele reale. Kui kursor on rea alguses, lisab tühja rea. Tühikuklahv nihutab kursorit ühe koha võrra, tabeldusklahv mitme koha võrra paremale. Tühikuklahvile tuleb vajutada ainult üks kord iga sõna järel, millele ei järgne kirjavahemärk, ja pärast igat kirjavahemärki. Kursori saab vajalikule kohale viia hiireklõpsuga. Vigade parandamiseks tuleb kustutada klahviga Backspace märgid kursorist vasakul või klahviga Delete kursorist paremal ja tippida vajalikule kohale uued. Kui vajalikku märki pole klaviatuuril, võib Windows XP menüü System Tools korraldusega Character Map avada samanimelise akna. Vajaliku märgi saab aknast sisestada, klõpsates
numbrit (Format/Bullets and Numbering/Outline Numbered). 19 11. Kasutatud kirjanduse loetelus ühe allika kirje koostamisel kasutatakse ühekordset reavahet (Singel). Kahe kirjandusallika vahele jäetakse plokkstiilis vahe 12 punkti (Format/ Paragraph/Spacing/After 12pt). 12. Võõrkeelsed sõnad ja eestikeelse teksti selgitused tuuakse kaldkirjas (Italic) ning on sulgudes kohe selgitava sõna järel. 13. Kirjavahemärk on kohe sõna või mõne muu sümboli järel ja talle järgneb tühik. Kahe sõna vahel on ainult üks tühik. 14. Tuleb vältida töö peatüki alustamist ja lõpetamist tabelitega, joonistega, loeteluga (välja arvatud järelduste peatükk). 15. Kui on vajadus tekstis rõhutada mõnd sõna või lauseosa, siis selle esiletõstmiseks kasutada rasvast kirja (Bold). Teksti esiletõstude kasutamisel tuleb olla mõõdukas, et säilitada rahulik kirjapilt
Nüüd olid teised metsalinnud(vares, harakas) kadedad ja imestasid, kes küll nii kaunilt laulab. Metsarahvas aga hakkas kadetsejatele vastu ja saatid kiusajad minema. 33 Ralf Parve Suur sõnelus Illustratsioonid Edgar Valter Raamat kirjavahemärkide sõnelusest ja vaidlemisest, milline kirjavahemärk on kõige vajalikum. Vaidlejateks olid koma, mõttekriips ja koolon, semikoolon, hüüumärk, küsimärkjutumärk, sidekriips, sulud ja punkt. Raamatus on ühed ilusamad illustratsioonid, mida olen näinud. Koma ütles: Mõtte segi minuta eks tarkki aja. See on selge lollilegi- Koma kindlasti on vaja! ... Punkt oli seni olnud vakka, Kuid nüüd ta lausus: Ma ei hakka Ei järama, ei kärama, Ei kiidukõnest särama, Vaid ütlen lihtsalt ära ma: Punkt lõpetab kõik igal pool-
annaabi.ee 
