Keel on labastumas ja pideva võõra kultuuri surve all. Järgnev analüüs põhineb kolmel artiklil ,,Muulastest teenindajad ei oska nõutaval tasemel eesti keelt", ,,Eesti keel taas iseseisvaks", ja Eesti keelest ja selle kaitsest- murelikult ja mitmekülgselt". Eesti keelt on mõjutanud nii saksa kui ka vene keel, kuid vaatamata sellele, on siiski suudetud säilitada oma keel ja kultuur. Siiani küll räägitakse eesti keelt, kuid meie rahva emakeel on ohus. Miks ei hoita niigi väikese riigi kallist vara? Aina enam on hakatud eeskuju võtma välisriikidelt. Võõrapäraseid väljendeid võib kuulda kõikjalt. Eriti noorte seas levinud filmides või lauludest kuuldud sõnade ja fraaside kasutamine. Enim tarbitavaks väljenditest on shoppamine ja kõik on ok, mis on eesti keeles võõrad, kuid tänaseks juba omaks võetud sõnad. Nende asemel võiks kasutada ilusaid eestikeelseid sõnu ostlema ja kõik on hästi.
Eesti keele hoidmine Eesti keele kõnelejaid on maailma teiste keeltega võrreldes vaid käputäis, kuid sellegi poolest on eesti keel läbi aastasadade säilinud. Ta on küll läbi teinud palju muutusi. Teda on mõjutanud valitsenud riigikorrad, arenev tehnikasajand ning tänapäeva meedia. Olen alati imestanud, kuidas on suutnud aastaid näiteks USA-s elavad eestlased säilitada oma keeleoskust ja õpetada seda oma lastelegi. Võõras kultuuris on oma keelt väga raske hoida, sest puudub võimalus ja ka vajadus seda keelt kasutada. Sellegipoolest on suutnud väga paljud inimesed, kes lahkusid Eestist enam kui 60 aastat tagasi, säilitada oma keeleoskuse. Mida nad siis tegid, et eesti keele oskus ei kaoks ka võõras riigis elades ning et seda oskaksid ka nende lapsed? Olen lugenud, et vaatamata sellele, et eestlased on väga individualistlik rahvus, hoidsid nad võõrsil kokku. Käisid koos Eesti seltsides, lapsed õppisid pühapäevakoolis ees
3) argumenteerimisoskuse arendamine; 4) rolli- ja suhtlusmängud; 5) info otsimine võõrkeelsetest allikatest (seletav sõnaraamat, internet); 6) projektitööd (teatritükid). Õppetegevuseks sobivad: 1) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine; 2) iseseisev lugemine ning kuulamine (loetu ja kuulatu põhjal erinevate ülesannete; täitmine, ettekanded); 3) tarbekirjade koostamine. 1.2.2 Miks on vaja õppida võõrkeeli? Igal inimesel on oma emakeel, mida oleme sünnist saati õppinud. On olemas ka teisi keeli, mis on koolis kohustuslikud või võime ise juurde õppida. Mida rohkem võõrkeeli oskame seda rikkam on meie sõnavara ja kultuurilised teadmised välismaailma kohta. Tänapäeval ei ole mõtet kahelda võõrkeelte vajalikkuses, kuna kõik on tänapäeval võõrkeeles. Reisides peab oskama võõrkeelt, et hakkama saada erinevate riikide kultuuri ja inimestega
lugemist ja rääkimist, mis kõik aitab kaasa keele õppimises. Neljandas peatükis räägitakse meetodi valikust. Selles osas esitatakse traditsioonilisi meetode, nagu grammatika-tõlke meetod, lugemismeetod, otsene meetod, audiolingvaalne meetod ja kognitiivne meetod. Uurimistöö lõpeb kokkuvõttega, mis annab vastuse töös püstitatud eesmärkidele. 1. EESTI KEELEST ÜLDISELT 1.1. Eesti elanike keeleoskus Eesti keel on Eesti riigikeel. Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja
Eesti keel ja kodakondsus- kas tõesti nii kättesaamatu vene rahvusest inimestele? Eesti pälvis peale aprillirahutusi inimõigustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu. Mitmed välisspetsialistid soovitasid meie valitsusel invetseerida suhetesse Venemaaga-muuta Eesti multikultuurseks. Viimane poolaasta on eestlaste seas tõstatanud tõsise küsimuse-kes me oleme ja kes meie hulka kuuluvad? Eesti Vabariigi Valitsus pole nimelt kokku leppinud ühises integratsioonipoolitikas ning suhted idanaabriga ja siin elavate venelastega on segased. Siin elavad muulased (siin kontekstis venelased), kes sooviksid integreeruda, kaebavad keeruka kodakondsusseaduse üle. Meie, eestlased, omakorda ei soovi enda sekka rahvaid, kes siin püüavad oma keelt ja oma õiguseid maksma panna. On meid oma vaadete pärast kritiseerinud väliskülalistel ehk õigus? Septembris külastas Tallinnat Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president René van der Lind
vastavalt isikule. Nii kuuleb laps iga keele õiget kõla ja hääldamist, mis on keeleõppimise seisukohast väga tähtis. Lapse kakskeelseks kujunemine on keerukas protsess, mis sõltuvalt lapse individuaalsusest võib areneda väga erinevalt. Keele omandamiseks on oluline, et laps viibiks keskkonnas, kus teist keelt räägitakse, see tähendab, et ta kuuleb õiget keelt, selle kõla ja intonatsiooni. Keeleõpe on eluaegne protsess ning ükski keel, ka mitte emakeel, ei saa kellelegi kunagi lõpuni selgeks. Ülle Rannut rõhutab, et kakskeelse õpetuse eesmärk on lapse identiteeti säilitav mitmekultuursus. Emakeele ja sellele vastava kultuuri normidele ning väärtustele lisatakse teise keele kultuuri normid ja väärtused, mille tulemusena saavutatakse sotsiolingvistiline pädevus mõlemas keeles ja kultuuris. Identiteedi areng on protsess, mille käigus laps kujuneb ühiskonna, kooli ja perekonna väärtushinnangute ning normide mõjul
Kõik asjad mida me saame öelda ühes keeles, saame seda öelda ka teistes keeltes. Loovuse potentsiaal on samasugune Struktureeritud, reeglid-piirangud (strukturaalsed ja ettekirjutavad) Reeglid ja piirangud; mis ehitavad üles keele, ja misssuguseid foneeme keel kasutab; kuidas saab neid kasutada ja kombineerida, ning kuidas mitte. Kombinatsioonide muutmine- võib viia uute tähendusteni. Reegli rikkumise kaudu tunneme ära, et keel ei ole emakeel. Lause struktuur on teistsugune kui teistes keeltes. Ettekirjutatavad reeglid- Igapäevaelus pole probleemiks kui alustatakse lauset ja vms sõnaga Mõtestatud Keeles olevatel sõnades on tähendus. Me eeldame, kui keeles kasutatakse erinevaid sõnu, siis peavad nad midagi tähendama. Tähendus võib viidata erinevate asjadele ja meenutada meile eri asju. Kiil- parmusööja- kiil- mida lüüakse asjadele vahele. Kassid söövad hiiri- hiired söövad kassi- sõnadel
Selleks, et rahvusvaheline meeskond kujuneks ühtseks tuleb kõigepealt leppida faktiga, et võõramaalastest kolleegide tegutsemismotiivide mõistmiseks pole muud teed kui nende keele ära õppimine, nende kultuurist pärinevate raamatute lugemine ja tutvumine nende maa üldajalooga, selgitab Lewis (2003, lk 112). See tähendab mahukat investeeringut – mitte niivõrd rahalist kui ajalist. Firmad, kes ei vii ennast kurssi oma koostööpartnerite kultuuriga, võtavad enda kanda üsna suure riski. Halvasti funktsioneeriv välispartneriga ühisettevõte võib lõpetada suure rahalise kaotusega. Selle tõestuseks toob Lewis (2003, lk 112) ühe eheda näite elust enesest. Üks suur traditsiooniline Briti kompanii rajas tütarfirmad kolmes Euroopa riigis, ilma et oleks pööranud palju tähelepanu nende riikide kultuurilistele 2 iseärasustele
Infovahetuse seisukohalt oleks parim, kui kogu maailmas oleks eripära. vaid üks keel. Kõik saaksid kõigist raskusteta aru ja ühistege- vust oleks kergem korraldada. Kuid paraku on maailmas keeli Igale rahvale on kõige Kui sa räägid inimesega keeles, millest ta aru saab, tuhandeid. ilusam tema emakeel. siis sa kõnetad ta mõistust. Kui sa kõneled temaga tema emakeeles, siis kõnetad sa tema südant. Sellel on aga oma kindel põhjus: lisaks info vahendamisele toi- Paul Ariste Nelson Mandela mib keel ka kõneleja identiteedi väljendajana
(Vihalemm 1998: 234). Keeleõppe tulemuslikkuse määravad paljud asjaolud oma koosmõjus. Peamisi probleeme on praegu aga see, et riiklikus haridussüsteemis õpetatakse eesti keelt vene lastele sellisel viisil, mis ei võimalda olemasolevates tingimustes saavutada soovitavaid tulemusi. Iseseisvuse taastamisel 1991. a. jäi vähemuskeelsete laste õpe vajalikul viisil ümber korraldamata, ühiskondlike muutustega kooskõlla viimata. Hoolimata sellest, et eesti keelest sai riigikeel ja vene keel kaotas Eestis oma endise tähtsuse, ei kajastunud see hariduses. Sisuliselt jätkati eesti keele õpetamist vene koolis nõukogudeaegsel viisil, mis lähtus aga endise Nõukogude Liidu keelepoliitilistest põhimõtetest ja huvidest. Et siis oli võimalik kõikjal hakkama saada vene keele kui eliitkeelega, ei olnud eesti keele oskusel tähtsust. Seetõttu ka ei väärtustatud kohaliku vähemuskeele õpet.
Emotsionaalselt ekspressiivseid kultuure iseloomustab avatus, emotsionaalne pealetükkivus, paljusõnalisus, suur füüsilise kontakti vajadus, vaidlemise armastus. Emotsionaalsed kultuurid väljendavad tundeid zestikuleerides, naerdes, rääkides harilikust valjema häälega ja kirglikumalt, puudutades seejuures sageli kaasvestlejat. Seetõttu tundub põhjaeurooplasele mõnikord, et nad on kasvatamatud ja agressiivsed. 4.1 KUIDAS TOIMUB KOHTUMINE VÕÕRA KULTUURIGA? Kõigil, kes pikemaks ajaks välismaale satuvad, tuleb ette probleeme ja läbielamisi, mis ei sõltu ainuüksi keeleoskusest. Võõras kultuur erineb vähemal või suuremal määral tuttavast ning sellega tuleb tahes või tahtmata kohaneda. Vastsündinul ei ole keelt ega kultuuri, kuid tal on kaasasündinud võime neid õppida. Kuulates, jäljendades ja lõpuks ise sõnu luues areneb lapse kõneoskus. Keegi meist ei mäleta, kuidas me õppisime esimesi sõnu ja moodustasime esimesi lauseid
haritlased kujundama eesti rahvale ühiste traditsioonide ja ühise ajaloo kontseptsiooni. Selles protsessis on olnud määravaks faktoriks suhestumine teiste rahvuste ja rahvuskultuuridega. Alguses avaldasid siinsele kultuurikeskkonnale kõige enam mõju kaks keele- ja kultuurisfääri: saksa ja vene. Paljude tolle aja eesti kultuuri nähtuste kujundamisel võeti eeskuju (balti)saksa kultuurist (ajakirjandus, laulupeod, seltsid, kirjandus, haridussüsteem, teater, muusika, kunst). Saksa kultuuriga seostumisele aitasid kaasa saksa ülemklassi kohalolu, jagatud religioon ja ladina tähestik. Viimased eristasid eesti kultuuri selgesti vene kultuurist (vrd õigeusk ja kirillitsa). Samal ajal kuulus Eestimaa 18.-19. sajandil Vene impeeriumi koosseisu, mis ühtlasi tähendas osaliselt ühtlustatud poliitilist ja majandussüsteemi ning sellega kaasnevas bürokraatias vene keele kasutamise paratamatust. Vene impeerium püüdis vene keele ja
Eestlaste ja muulaste segaabielud näitavad ikka reeglina eestistumise suunda, mitte vastupidi, nii oli see ka keset sügavat stagnaaega. Ärme pelga võõraste huvi meie kultuuri ja keele vastu. Tehkem nõnda, et teised rahvad vaimustuksid sellest, mida oleme loonud, et nad tahaksid meie keelt õppida. Tegelikult see protsess juba käib. Taasiseseisvunud Eestisse on elama asunud sadu väliseestlasi ja teistest rahvustest inimesi, kes on siin õppinud ära keele, võtnud omaks kohalikud kombed ja kellest on saanud tõelised Eesti patrioodid. Viimase kümne aastaga on Eestis neljakordistunud nende muulaste arv, kes oskavad vabalt eesti keelt. Ärme alahinda seda protsessi. Venekeelsete noorte enamus vastab veendunult, kui endastmõistetav ja hädavajalik on osata Eestis eesti keelt. Eestikeelsetesse lasteaedadesse on nii suur tung, et üks Rootsist Eestisse kolinud pere oli sunnitud lasteaeda vahetama, sest muukeelsed lapsed olid eestikeelses
ajupoolkeras, kus muuhulgas asub ka loogika ja arvutuskeskus. Keelte arv ja liigitus · Maailmas erinevate autorite arvates 4000-7000 keelt. · Keelte liigitus: tüpoloogiline (struktuuri alusel), genealoogiline liigitus (suguluse põhjal, algkeelest arenevad tütarkeeled). Isolaatkeelel pole sugulaskeeli. · Pidzinkeel keelekontaktide kaudu tekkinud segakeel. · Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. · Viipekeel on zestilis-visuaalne keel. Loomulik viipekeel vs viibeldud eesti, soome vms keel. Sõrmendamissüsteemid vokaalse keele foneemide kasutamiseks. · Ühiskonna mitmekeelsus: Kõige rohkem rääkijaid mandariinihiina keeles 885 milj. Kõige rohkemates riikides inglise keel: 50. 1-2% maailma keeltest on mõnes riigis riigikeeleks. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond Indoeuroopa keeled · Germaani keeled · põhjagermaani
oma, mitte et me räägiks kellegi teise keelt. Keel on meile oluline ning keegi ei sooviks, et see kaoks. Kahjuks eesti noored aga ei arva sama ning neile ei ole Eesti enam nii oluline. Nad kindlasti soovivad, et keel säiliks, kuid ise nad selle eesmärgi saavutamiseks midagi ette ei võta. Eesti majandus ei ole ka nii hea kui mõnes teises riigid niiet paljud eestlased lähevad paremat elu otsima mujalt. Kokkuvõttes niimoodi võib see keel ka kaduda. Mina arvan et see on täiesti võimalik, kuid kõik oleneb majandusest ja inimeste heaolust. Sooviks rääkida keele barjääridest. Sooviks kuulda teiste arvamust, kas midagi saaks teha paremaks või mitte. Kuidas panna venekeelseid inimesi õppima eesti keelt. Kas neil ei ole selleks soovi, sest see on kuidagi nende identiteedi vastu või neil ei ole lihtsalt viitsimist. Luxury consumption as identity markers in Tallinn: A study of Russian
10a jooksul selgus, et nii kergelt ei lähe. Chomsky esimene kriitika oli Fodori juhitud grupi raamat „The psychology of language“ (1974) ja „Modularity of Mind: An Essay on Faculty Psychology“ (1983). Chomsky järgi keerukad laused, mille kirjeldamisel pikk ahel süvastruktuurist pindstruktuuri (palju transformatsioone) ei ole keelekasutaja jaoks alati raskemad töödelda (nende töötlus ei võtnud tingimata kauem aega kui lihtsate puhul). Fodori jt väitsid siis, et Chomsky teoreetilised mõisted on pelgalt teoreetilised mõisted ehk implitsiitne keeleteadmine ehk teadmine lause keerukusest, aga pole seost psühholoogiliste representatsioonide ega töötlusega. Chomsky, Noam 1965. Aspect of the Theory of Syntax. MIT Press. Greenberg, J 1963. Universals of Language MIT Press. Chomsky antud üldised universaalid ei piisa keelte kirjeldamises. Hiljem kasutatakse tema üldistusi tema
kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete aastate vältel. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt 3) esimest keelt kasutatakse sidevahendina igapäevastes olukordades. Keelel on ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi 7 põhitähendust. Maakeral arvatakse praegu olevat umbes 6000 keelt. Allkeeled nt. ametikeeled (poliitika ja tehnilise dokumentatsiooni keel), olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid
Uus-Guinea, Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika. Millest lähtub sotsiolingvistiline liigitus? Millised on selle jaotuse juures tähtsamad märksõnad? Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonist ühiskonnas. Sellest lähtudes võib keeli jagada enamuskeelteks ning vähemuskeelteks. Enamuskeel on territooriumil enimkasutatud keel, vähemuskeel on keel, mida kasutab vähemus inimesi sellel territooriumil. Riigikeel on normile vastav keel. Võib juhtuda, et vastaval territooriumil seda keelt ei räägita. Näiteks mõnes Aafrika riigis võib kasutusel olla palju erinevaid keeli, kuid riigikeeleks olla inglise või prantsuse keel. Lingua franca on ühine keel, mida kasutatakse suhtlemisel, kui inimesed ei jaga emakeelt. Enamasti on selleks suur ja prestiizne keel, näiteks inglise keel üle(lääne)maailmne lingua franca. Diglossia on olukord, kui
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendustele. See uuring lükkas ümber ka
II kooliastmes suureneb kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval lugemise ning kirjutamise osakaal. Sõnatundmine laieneb märgatavalt. Suureneb loovülesannete osa. Taotlus on, et õpilane loeks ja kuulaks ka õppetööst vabal ajal eesti lastekirjanduse tekstikatkeid ning jõukohaseid teabe-, tarbe- ja meediatekste. Teemasid erinevate osaoskuste kaudu käsitledes pööratakse tähelepanu teiste kultuuride tundmaõppimisele ja kõrvutamisele oma kultuuriga. Õpilasi harjutatakse kasutama sõnaraamatuid ning eestikeelset internetti. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine; 2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine; 3) ülesande täitmine kuuldu ja loetu põhjal (nt küsimustele vastamine, tabeli täitmine, joonise täiendamine jm); 4) järjestusülesanded (nt sõnad lauseks, laused/lõigud tekstiks); 5) eri liiki etteütlused; 6) ümberjutustus;
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates
Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt. Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi iseloomustab verbaalne kõne- võime kõnet produtseerida ja teiseks teksti mõistmine- arusaamine verbaalselt esitatud materjalist. Verbaalse voolavuse test- minuti aja jooksul pannakirja niipalju loomi kui meelde tuleb vms Põhiküsimused kursusel · Kuidas mõistavad inimesed teateid? Kuidas suudavad nad seda teha kiiresti? · Kuidas suudetakse luua erinevaid teateid, saavutada mõistmist? Kõne produtseerimine, samas saavutame selle, et teised meist aru · Kuidas omandab laps keele? Miks nii kiiresti? · Keele omandamise teooriad: nature-nurture vaidlus Keele omadused · Konstruktiivne, loov (creative)
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates.
Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmuspuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Kui kuulmise langus on 90dB või rohkem, siis seda inimest nimetatakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast. Suhtlemine ja abivahendid Viipekeel on kurtide emakeel. Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust. Viipekeeles on suhtlemine kurtide jaoks kiirem ja arusaadavam kui kuuljate keele kasutamine.
MTÜ Fenno-Ugria, mille eesmärk on sildade loomine soome- ugri rahvaste vahel. 5. Otsi tabelis 3 reeglipära. Milliste uurali rahvaste juures on emakeeleoskus Kuigi soomlased, eestlased, liivlased ja osa saame on luterla- pigem kõrge ja milliste juures pigem madal? Kas see on seotud rahvaarvu, sed, ungarlased katoliiklased ning ülejäänud soomeugri rahvad geograafilise asukoha või hoopis eluviisi ja kultuuriga? Milline tegur on peamiselt õigeusklikud, on mitmel maal tekkinud uuspagan- olulisem keele ellujäämise seisukohalt: kas emakeelsete kõnelejate absoluu- likke liikumisi, mis püüavad äratada ellu soomeugrilaste ürgset tarv või emakeelsete kõnelejate protsent nendest inimestest, kes arvavad boreaalset maailmatunnetust. end selle rahva hulka kuuluvateks? Üks silmapaistvamaid liikumisi kultuuri vallas on etnofuturism, 6
Üldkeeleteaduse eksamiks kordamine 1. Keele mõiste Keel on ühelt poolt autonoomne süsteem, teisalt sotsiaalne, kultuuriline, mentaalne, bioloogiline ja kognitiivne nähtus. Keel on olulisimaid inimsust loovaid tegureid. Keele all mõeldakse eelkõige inimeste poolt kasutatavaid loomulikke keeli, mis tavaliselt teostuvad verbaalse suhtlemise vormis. Loomulikul keelel on kolm põhiomadust: · Ta on tekkinud ja arenenud loomulikul teel tuhandete aastate vältel ja tema vahendid, eelkõige sõnavara bon kujunenud väljendama just seda. Mis konkreetses keskkonnas on olnud vajalik. · Inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta.
Pelgulinna Gümnaasium Carolin Kaare 12. klass EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE Uurimistöö Juhendaja: Ljubov Peterson Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Vene rahvus moodustab umbes veerandi Eesti kogu rahvastikust ja on sellega teine kõige suurem rahvusgrupp Eestis. Kuigi venelased on juba aastakümneid Eestis elanud ja 2 moodustavad Eesti rahvastikust suure osa, tundub nagu eestlaste ja Eesti venelaste läbi saamises oleks probleeme. Eestlaste ja venelaste omavahelised pinged on alati Eestis aktuaalsed olnud. Selline teema sai valitud, sest olen ise elanud Eestis nii väikestes kui ka suurtes kohtades, kuid seda probleemi olen igal pool täheldanud, olenemata asukohast. Üldlevinud arvamus on siiski, et Eestis elava kahe suure rahvuse omavaheline läbisaamine on halb, esineb palju omavahelisi probleeme ning
Selle peale võtan kasutusele varem valmis mõeldud tagavaravariandi: ülehomme kell kuus. Tulemuseks on taas eneseparandusega lause Ma tulen homme ke- ülehomme kell kuus. See tähendab, et me teeme vajadusel ka oma varem valmis mõeldud lauset poole pealt ringi. Nii mõjutab partneri reaktsioon alati meie teksti ja sellest ei ole pääsu. Erinevalt kirjast annavad kuulajad kõnelejale pidevat signaale selle kohta, kuidas nad teksti vastu on võtnud. Mõni noogutab, mõni ütleb mhmh, ahah jms. Selline tagasiside ei ole päris vabatahtlik. Seda näitab asjaolu, et kui kuulaja seda piisavalt sageli ei anna, siis hakkab kõneleja kontrollima, kas kanal töötab (hallo, hallo, kas sa kuuled mind?). Teiselt poolt juhib tagasiside ka kõneleja tegevust. Kõneleja jälgib tagasisidet ja korrigeerib oma järgnevat juttu vastavalt sellele. Kui ta seda ei tee, võivad tulemuseks olla suhtlusprobleemid.
olnud vajalik. Emakeele omandab inimene loomupäraselt, ilma õpetamiseta. Olles oma loomuliku keele omandanud, hakkab inimene selle abil maailma kirjeldama ja ennast maailmas tajuma. Inimkeelel on teiste keeltega võrreldes mitmeid eriomadusi: näiteks keelemärk on arbitraarne e motiveerimatu. Sümbol on näiteks ,,ä", seose puudumine vormi ja tähenduse vahel tähendab seda, et ,,ä" välimus ei ütle mulle kuidagimoodi, et ma peaksin ,,ä" niimoodi hääldama, nagu ma hääldan, diskreetne e eristatav (paralingv ja ekstraling vahendid) , duaalne (tähendus/vorm, fonoloogiline süsteem), produktiivne jne. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus tekkis 19 saj alguses! Diakrooniline - KT Ajalooline areng. Arvestab ajalist arengut, eri etappide keelemuutused, vaadeldakse kuidas KT läbi aja muutub.
keskkond - > kõnevõime. Kõnevõime on erinev erinevatel eluetappidel. Kõnevõimel kolm tasandit 1. kõigepealt tajume/mõistmine retseptiivne ( 9k) 2. Reproduktiivne taju, mõistmine ja kordamine 1-1,5a 3. produktiivne- mõistmine, loomine, genereerimine -2a Patoloogia- (osaliselt) kujunemata, kujunenud (osaliselt) moonutatult, (osaliselt) lagunenud (afaasia) Mittepatoloogia- hälbed normist, väikelapse kõne, murre, kõnelemine võõrkeeles, ajutised raskused. 2. loeng 7.03 Keelekasutus, keel, kõne. Keel · Keel- akustilis-artikulatoorsete märkide süsteem- keelemärke tajutakse, kuuldakse ja neid saab artikuleerida, hääldada. Täht on visuaalne märk, kirjutatud. Häälik on see, mida me välja ütleme, tajume. Teisene süsteem on visuaalne. (nt viipekeel)
98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine. 100. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 101. Uurali keeled????? 102. Teised tähtsamad keelkonnad Afroaasia keeled, kaukaasia keeled 103. Viipekeel Viipekeel on loomulikke keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada vestlusega kaasnevate zestide ja miimikaga.
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, retoorika, tõendus" Tuna 4/2003
98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine. 100. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 101. Uurali keeled????? 102. Teised tähtsamad keelkonnad Afroaasia keeled, kaukaasia keeled 103. Viipekeel Viipekeel on loomulikke keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada vestlusega kaasnevate zestide ja miimikaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
