Maris Kuurberg Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis Euroopa Inimõiguste Kohtus Eesti suhtes tehtud lahendid Käesolevas artiklis keskendutakse õiguskaitsevahenditele, mida tuleb riigisiseselt enne menetluse pikkuse peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumist kasutada.*1 Nimelt annavad EIK 4. jaanuaril 2012 tehtud kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamise otsused asjades Urmas Velleste vs. Eesti*2 ja Juri Andre- jev vs. Eesti*3 põhjust rõhutada, et menetluse pikkusega seotud kaebuste puhul on Eestis olemas tõhusad õiguskaitsevahendid, mis tuleb esmalt riigisiseselt ammendada. Üldjuhul peaks riigisiseste otsustega vastav menetlus ka lõppema. Vaid siis, kui riigisisene otsus ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste
Mitte mingil tingimusel ei tohi nendest taganeda. Inimese loomulikke õigusi ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud, vaid need õigused on inimesele ürgomased ja loomupärased, need on kujunenud inimese loomulikus looduslikus arengus. Seepärast ei saa keegi inimeselt talle olemuslikult kuuluvaid õigusi ka meelevaldselt ära võtta või piirata. Seda saab teha üksnes juhtudel ja viisil, milles inimesed ise demokraatlikul moel kokku on leppinud. Suhtelised inimõigused on siis kõik teised õigused. Enamik inimõigusi on suhtelised. Kui on vastuolulisus kahe suhtelise inimõiguse vahel, siis tuleb neid tasakaalustada. Suhteline inimõigus on selline, mida on võimalik piirata seadusest tulenevalt, kuid piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas ning teatud eesmärkidel kasutatav, näiteks teiste isikute õiguste kaitseks. Kõik inimõigused on välja toodud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis.
kontekstis sama tulemust anda. Kasutatud kirjandus: Eesti Ajalehtede Liidu Eesti Ajakirjanduseetika Koodeks. (1998). URL (kasutatud mai 2014) http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html Eesti Vabariigi põhiseadus (03.07.1992). RT, 26, 349; viimati muudetud 22.07.2011. URL (kasutatud mai 2014) https://www.riigiteataja.ee/akt/633949?leiaKehtiv Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EIÕK. (1950). URL (kasutatud mai 2014) https://www.riigiteataja.ee/akt/78154 Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend 50073/07. (2014) Andmete avaldamine isiku tervise kohta: Radu vs Moldova. URL (kasutatud mai 2014) http://hudoc.echr.coe.int/sites/eng/pages/search.aspx?i=001-142398 Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend 13258/09. (2014) Fotode avaldamise õigusest: Lillo-Stenberg ja Sæther vs Norra. URL (kasutatud mai 2014) http://hudoc.echr.coe
mis lähtub oma tegevuses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, kes on selle konventsiooni ratifitseerinud (47 liikmr). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui lkmr kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Inimõiguste konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel sõlmitud rahvusvaheline leping. See sätestab põhitekstis ja lisaprotokollides igaühe õigusi ja menetlusreegleid nende õiguste kaitseks. EIÕK on tavalise rahvusvahelise lepingu staatuses. Eesti riik on võtnud endale kohustused teiste lepinguosaliste ees. Eesti kohtud kohaldavad konventsiooni sätteid inimõiguste kaitsek. Kui siseriigi kohtud ei taga konventsioonis ettenähtud õigusi, on igaühel õigus pöörduda EIK poole. 5
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele.
Nt 1 ei saa avaldada infot kuna see on seotud riigi julgeolekuga või kaitsta politsei meetodiavaldamisest kuidas nad saanud info. Ei tohi olla süüdistaja otsus, aga selle otsuse peab tegema kohus kas avaldad infot vastaspoolele või mitte. Õigus vaikida. Sannders v UK (1996) Gines tegevjuht kes oli seotud ebaseadusliku aktsiatehingutega. Sannders leidis et kuna tegemist on kriminaalõigusega seega tal on õigus vaikida. Siin kohus ütles et konventsioon ei maini õigus vaikida, aga õigus vaikida on rahvusvaheliselt tunnnutatud põhimõte ja seetõtu see on kirjutatud artikli 6, mis tähendab seda et Inglidsmaa rikkus art 6, mis mõjus Sanndersi hakvasti. Miks see õigus on vaja? Kaitseb süüdistavat riiki võimu kuritarvisest, et al ei oleks võimaluse kasutada sundi (piinamine). John Murray v UK (1996) puudutas seda et kui isik on otsustanud vaikida siis kas seda saab tõendusmaterjalina kasutada. Politsei leidis hones tagaotsitavaid
Inim- ja põhiõiguste tunnustamine on vastukaaluks ideele, mille kohaselt riik võib sekkuda piiramatult igaühe vabadusse ning inimesel on õigused vaid siis, kui riik neid annab ja tunnistab. Inim- ja põhiõigused kehtivad sõltumata seadusandja tahtest. Inimõigused on eelkõige moraalsed õigused, mis kehtivad sõltumata sellest, kas neid mõni riiklik institutsioon tunnustab või mitte igal inimesel peavad olema teatud inimõigused. Inimõiguste olemasolu peab garanteerima fundamentaalsete huvide ja vajaduste kaitse ning rahuldamise.(Annus 2006, lk 221) Üks huvipakkuvamaid ja põhilisi õigusi, mida üldjuhul teatakse on põhiseaduse paragrahv 26, milles käsitletakse perekonna- ja eraelu puutumatust. Eriti teravalt tuleb eraelu puutumatuse teema esile avaliku elu tegelaste puhul. Perekonna- ja eraelu puutumatuse küsimus on kerkindu ka minu lähedastel, kui seoses riigiametniku tööülessannetega nende andmeid
USA positsioon tugevnes- maailmapolitseinik, aidates kaasa tülide lahendamisele, rahu säilitamisele ja rv õ jõustamisele (selektiivselt ja lähtuvalt enda huvidest). ÜRO osatähtsuse langus ja sõjaliste liitude (NATO) osatähtsuse tõus, samuti suund regionaliseerumisele. Probleemideks vabakaubanduse edendamine, tuumadesarmeerimine, terrorismivastane võitlus, kkkaitse, etniliste, rassiliste ja usuliste konfliktide vältimine. Õigusvaldkondade seotuse ja mõju kasv. Väärtused, nagu inimõigused ja vajadus aidata kaasa ühisk arengule, mõj oluliselt teisi rv õ-se valdkondi. Põhiprintsiibid (8) Kirjas 1945 ÜRO põhikirjas ja 1970 ÜRO resolutsioonina vastu võetud rv õ-se prints deklarats-s. kuna dek mittesiduv, siis prints jur siduvuse kindlakstegem-ks tuleb pöörduda rv-se praktika ja jur siduvate rv-ste dok poole. Need keht nii tavaõigusnormidena kui kodisitseerituna mitmetesse kahe- ja mitmepoolsetesse rv-sse lepingutesse. Riikide suveräänsus (6) ja võrdsus:
tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Inimõiguse konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel 1950.a sõlmitud ja 1953.a jõustunud rahvusvaheline leping. See sätestab põhitekstis ja lisaprotokollides igaühe õigusi ja menetlusreegleid nende õiguste kaitseks. Vaatamata oma suurele tähendusele, on EIÕK tavalise rahvusvahelise lepingu staatuses. Seega on Eesti riik võtnud endale eelkõige kohustused teiste 2 leinguosaliste ees
kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. 2 Euroopa Inimõiguse konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel 1950.a sõlmitud ja 1953.a jõustunud rahvusvaheline leping. See sätestab põhitekstis ja lisaprotokollides igaühe õigusi ja menetlusreegleid nende õiguste kaitseks. Vaatamata oma suurele tähendusele, on EIÕK tavalise rahvusvahelise lepingu staatuses. Seega on Eesti riik võtnud endale eelkõige kohustused teiste leinguosaliste ees. Eesti kohtud kohaldavad siiski konventsiooni sätteid inimõiguste kaitsel
..............................................................................................69 SUMMARY.............................................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26).
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on
riikidele. Olles muutunud poliitilisest üha enam õigusorganisatsiooniks, on EN siiani eesrinnas uute rahvusvaheliste lepingute koostamisel, et võidelda nüüdisühiskonna probleemidega, nagu küberkuritegevus, tervishoiuteenuste kuritegevus, rahvusvaheline terrorism ja inimkaubandus. Seni viimane ENi riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine toimus 2005. aastal Varssavis. Euroopa Nõukogu (EN) eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet (seaduse ülimuslikkust) Euroopas. EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga (Council of the European Union). ENi juhtorganid on ministrite komitee ja parlamentaarne assamblee. Organisatsiooni tööd korraldab sekretariaat, mida juhib peasekretär, kelleks on alates 1. oktoobrist 2009 Norra endine peaminister Thorbjørn Jagland. ENi ametlikud keeled on inglise ja prantsuse keel.
Kas niisuguse kriteeriumi alusel hinnates on Euroopa Liidu õiguskorras pakutav kaitse samaväärne põhiseaduslikkuse järelevalvega Eesti kohtutes? Vaatleme kriteeriumi esimest haru: kas Euroopa Liidu õiguskord sisaldab kõiki õigusi ja põhimõtteid, mida kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus? Asjale puhtformaalselt lähenedes tundub, et jah. EK on mit- mel korral kinnitanud, et ühenduse õigustikku kuuluvad õigused, mida kaitseb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon (millest lähtuti ka Eesti põhiseaduse väljatöötamisel).*12 Lissaboni lepingu kohaselt kinnitab Euroopa Liidu põhiõiguste harta need „selliselt, nagu need tulenevad liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest traditsioonidest“*13. Samuti austab liit liikmesriikide „rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele“*14. Kompenseeriva konsti-
mida seadusandja otstarbekaks peab, et reageerida sotsiaalsete põhiväärtuste rikkumistele. KarS §872 lg 2 tuleneb ühemõtteliselt, et karistusjärgne kinnipidamine on kuriteo toimepanemisele järgnev õigusjärelm. Selle kohaldamise vahetuks aluseks on süüdimõistetu poolt toimepandud viimane kuritegu ja selle rakendamise vajalikkuse üle otsustatakse kohtu poolt samas menetluses teiste karistuse mõistmise raames lahendatavate küsimuste hulgas. 7 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10e2, kohtunik Priit Pikamäe eriarvamus Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 Üldkogu enamuse arusaam, et kuriteole järgnevateks õigusjärelmiteks on üksnes seadusandja poolt formaalselt karistusena määratletud mõjutusvahendid, mitte aga muud sanktsioonid, seal hulgas mittekaristuslikud mõjutusvahendid, kujutab endast kohtuvõimu asumist seadusandja rolli, mis ei ole kooskõlas PS § 146 teises lauses sätestatuga, mille
panemist siis selle teo eest karistuse (raskema karistuse) kohaldamine ei aita kaasa üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisele. Seda seetõttu, et teo toimepanemise ajal isikut karistusega (raskema karistusega) ei ähvardatudki. 14) Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip – Selleks, et vältida õiguskaitseasutuste ülekoormatust, on vajalik, et õiguskaitseasutuste lahendid oleksid võimalikult kergelt ja täpselt ette ennustatavad. Juhul kui õiguskaitseasutuse poole pöörduja saab piisavalt täpselt ette ennustada, millise lahendi õiguskaitseasutus tema küsimuses teeb, siis pöördutakse õiguskaitseasutuste poole ainult sellistel juhtudel, mil on alust loota, et õiguskaitseasutus teeb lahendi selle isiku kasuks. Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavus aitab kaasa ka sellele, et vähemal arvul juhtudel on üldse
artiklit 6, mille kohaselt peab kohtuasja menetlus toimuma mõistliku aja jooksul. EIK on tuvastanud artikli 6 rikkumisi ka Eesti suhtes. Kuigi RvastS § 15 lg 31 annab kahju hüvitamise nõude isikule, kelle suhtes on EIK otsuse langetanud, siis ei ole selle lõike näol tegemist ÕKV-ga, mis annaks kahju hüvitamise nõude isikule, kelle kohtuasja ebamõistlikult pikk kestus on tuvastatud siseriikliku kohtumenetluse käigus. Kehtiv RVastS ei võimalda õiguste kaitset isikule, kelle kaebust pole EIK rahuldanud ning kes soovib hüvitist kohtumenetluse ülemäärase kestuse eest üksnes siseriikliku õiguse alusel. Seega piirab kahju hüvitise nõuet. Küsimus hüvitise suuruse vastavusest õiguste riive ulatusele, ei arvestata üksikjuhtumite asjaolusid, vaid hüvitis määratakse kõigile isikutele ühtsetel alustel. RVastS § 15 kohaldamisala ulatus sõltub sellest, kui laialt sisustatakse selles normis nimetatud tegevused.
Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega ning sotsiaalsete garantiidega. Oluline on ka kohtunike sõltumatus kohtusüsteemi siseselt. Kohtu koosseis peab olema sõltumatu teistest kohtunikest, kohtunik ei ole seotud teiste kohtunike tehtud otsustega. Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni. Nii näiteks saab kohtunikuks taotleda isik, kes on omab magistrikraadi õigusteaduses. Haridus- ja enesetäiendamise nõuded on ka teistel isikutel, kes kuuluvad õiguskaitsesüsteemi. Süütuse presumptsiooni printsiip PS §-s 22
Kohus menetlusi korraldab. Täna ei ole kohtuasjad seotud ainult majandusküsimuste, konkurentsi ja ühisturu toimimisega. Sageli käsitletakse ka tööõiguse, sotsiaalõiguse, sugupoolte võrdõiguslikkuse ning haridussertifikaatide tunnustamisega seotud kaasusi. Vaid kriminaalõigus on jäänud selleks vallaks, kus rahvusriikide õigused on ainupädevad ning EL ülimuslikkuse printsiipi ei kohaldata. Euroopa kohus asub Luxembourgis. Eestit esindab Uno Lõhmus. Euroopa Inimõiguste kohus Konventsioon inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks ehk Euroopa inimõiguste konventsioon sündis reaktsioonina II maailmasõja koledustele ning kroonis humanistliku Euroopa ammuseid püüdlusi demokraatia arendamisele ja kontrolli kehtestamisele avaliku võimu üle. Konventsioon oli üks osa sõjajärgsetest poliitilistest otsustustest ületada sõjani viinud totalitaarsus ja vastasseis ning ühendada Euroopa ühtsete demokraatlike väärtuste alusel. Need taotlused vormusid 5
ennustatav, nt kui isik on kellegi tapnud, siis seda uuritakse ja viiakse kohtu ette, süüdimatu isoleeritakse ühiskonnast. See printsiip aga ei tähenda, et oleks võimalik saavutada lahendite täielik ette ennustatavus. 15. Euroopa Inimõiguste kohus, mis juhtudel sinna on õigus pöörduda?(Isik pöördub riigi vastu? - milles seisneb inimõiguste rikkumine ja kuidas siseriiklik süsteem seda rikkus?) - Euroopa Inimõiguste kohtu poole võib pöörduda kui isik usub, et tema inimõigusi on rikkunud Eesti riigi (või ükskõik mis teise Euroopa inimõiguste konventsiooni allkirjastanud riigi) ametnikud või asutused. Õiguste rikkumine peab olema seotud inimõiguste rikkumisega ning see peab olema toime pandud riigiasutuste ja ametnike poolt. Inimõiguste rikkumine peab olema kaasa toonud märkimisväärset kahju nt piinamise, ebainimlik kohtlemine või ebaseaduslik vabadusevõtmine. Enne kohtusse pördumist tuleb ära kasutada kõik siseriiklikud võimalused.
eest karistuse (raskema karistuse) kohaldamine ei aita kaasa üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisele. Seda seetõttu, et teo toimepanemise ajal isikut karistusega (raskema karistusega) ei ähvardatudki. 14) Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip Selleks, et vältida õiguskaitseasutuste ülekoormatust, on vajalik, et õiguskaitseasutuste lahendid oleksid võimalikult kergelt ja täpselt ette ennustatavad. Juhul kui õiguskaitseasutuse poole pöörduja saab piisavalt täpselt ette ennustada, millise lahendi õiguskaitseasutus tema küsimuses teeb, siis pöördutakse õiguskaitseasutuste poole ainult sellistel juhtudel, mil on alust loota, et õiguskaitseasutus teeb lahendi selle isiku kasuks. Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavus aitab kaasa ka sellele, et vähemal arvul juhtudel on üldse vaja
Eestit tunnustas esimesena Venemaa Tartu rahu lepinguga. Kui on olemasolev riik, kas tal on kuidagi võimalik riigi staatusest ilma jääda? OSCE konverents USA 5 uut põhimõtet: Vaadati, kuidas riigid käituvad lisanõuetega: 1. kas riik kavatseb edaspidises arengus järgida demokraatia põhimõtteid? 2. respekteerida kõiki piire 3. toetada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid 4. kaitsta inimõigusi 5. respekteerida RÕ-ga pandud kohustusi (Helsingi kompakt, Pariisi harta). Riik demokraatlik õigusriik, kus on vabad valimised ja austatakse inimõigusi. ÜRO põhimõtted: 1. respekteerida ÜRO hartat 2. garanteerida kõiki rahvusvahelisis ja etniliste rahvaste õigusi 3. respekteerida piire 4. aktsepteerida kohustusi, mis on võetud desarmeerimisega (USAl polnud seda punkti) 5. kohustada end lahendama tülisid (Rahvusvahelises Tribunali või Vahekohtus).
Osalised peame teadma, kelle kohta see mentelus käib. Selleks et krm toimiks, me peame leidma õigeid inimesi (kes on süüdi) Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole.
10-st 8 seminari on kohustuslikud. Eksam: 30 valikvastustega küsimust, 1 vabateksivastusega kaasusülesanne, avatud paberkandjal materjalid. Riigiteatajas kohtupraktika kokkuvõtted. 95% kokkuvõtetest on kasulik. Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole.
Pole konstitutsioonikohust Konstitutsioonikohus (riigikohus, mis kontrollib, kas otsus on põhiseadusega kooskõlas) Kohtunikud valitakse rahva poolt (kohtunik Valitsus nimetab kohtuniku ametisse töötab rahva ja kodanike heaks) (kohtunik töötab riigi heaks) Kohtuniku saab rahvas maha hääletada Kohtunik on eluaegne või ametiaega pikendada 8. Milliseid kohtuid eksisteerib Eestis, millal saab pöörduda Euroopa Inimõiguste kohtu poole? Maa- ja halduskohus, ringkonnakohus, Riigikohus (vaata küs. 6!) EU Inimõiguste kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüstee, ei kaitse konventsiooniga talla tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti saab riik esitada kaebuse teise riigi
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Un
Nt Lichtensteini välissuhteid korrladab Sveits pole seda õigust lõplikult ära andnud. Tänapäeval on neid tunnuseid tulnud juurde! OSCE konverents USA 5 uut põhimõtet: Vaadati, kuidas riigid käituvad lisanõuetega: 1. kas riik kavatseb edaspidises arengus järgida demokraatia põhimõtteid? 2. respekteerida kõiki piire 3. toetada demokraatiat ja õiugsriigi põhimõtteid 4. kaitsta inimõigusi 5. respekteerida RÕ-ga pandud kouhstusi (Helsingi kompakt, Pariisi harta). Riik demokraatlik õigusriik, kus on vabad valimised ja austatakse inimõigusi. ÜRO põhimõtted: 1. respekteerida ÜRO hartat 2. garanteerida kõiki rahvusvahelisis ja etniliste rahvaste õigusi 3. respekteerida piire 4. aktsepteerida kohustusi, mis on võetud desarmeerimisega (USAl polnud seda punkti) 5. kohustada end lahendama tülisid (Rahvusvahelises Tribunali või Vahekohtus).
INIMÕIGUSED Jaak Roosaare 29.jaanuar.2013 Kuidas on inimõigused täiesti erinevad teistest rahvusvahelise õiguse aladest? Inimesi kaitstakse ka nende enda elukoha eest. Riigid võisid oma kodanikega teha ükskõik mida nad tahavad oma territooriumil ja teistel riikidel polnud asja sinna sekkuda, see oli kuni ÜRO loomiseni põhimõtteliselt. See on arenenud aeglaselt ja problemaatiliselt viimastel aastatel rohkem. Nr Süürias, vahelesekkumised on seletatud ja põhjendatud, kui enesekaitset. Kahtlemata on riikidel õigus
vastuolus. Riigikohus: ringkonnakohtus leidsid kaitsjad, et kuna kohus ei lubanud tõendite sisuga tutvuda, on see vastuolus direktiiviga. RK aga ütles, et ka EIÕK on sedastanud, et tõenditega tutvumise õigus ei ole absoluutne ja piiramatu, et siseriiklik õigus ei ole vastuolus direktiiviga ja et kohus ei ole kohustatud pöörduma euroopa kohtu poole direktiivi tõlgendamisel. Lõhmuse kriitika: see on ehtne näide, kuidas El kriminaalõigus on siseriiklikusse õigusesse tunginud. Lõhmus kritiseeris ka RK väidet, et siin ei ole tõlgendamise probleemi. Vahistamismenetluses on asi veel eriti õrn ja tõendid on värsked. Osade tõdendite näitamine vahistatule võib kahjustada menetluse kulgu. Lõhmus pakub välja, et kaitsja peab esitama taotluse tõendite nägemiseks ning prokuröril peaks olema tõendamisekohustus, et miks mingeid tõendeid ei näidata ja kuidas need kahjustaksid menetlust. Muidu võiksid kõik tõendid olla kättesaadavad.
põhjuseks, miks keskkonda kaitstakse. o KSÜSE §1 lg 1 p 1: Seaduse eesmärk on tagada keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara Klassikalistes inimõiguste konventsioonides ja paktides õigust teatud kvaliteediga keskkonnale ei sisaldu, kuigi keskkonnakvaliteeti on seostatud paljude klassikaliste inimõigustega. Euroopa inimõiguste konventsioon: selle alusel tegutseb Euroopa Inimõiguste kohus. See seadus on kõigi inimõiguste seaduse aluseks. · Õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele o Lopez Ostra v. Spain (1995): mõõtu andev kaasus. Hispaania kohtud tema kaebusi ei rahuldanud, kuna kohtunikud leidsid, et nahatööstus annab tööd ja et saastus pole oluline. Võitis aga Euroopa Inimõiguste Kohtus, mille tagajärjel pidi Hispaania riik talle maksma kahjutasu.
kaitstava privaatsuse raamidest, selle eest kohaliku seaduse alusel karistamine on põhjendatud artikliga 8(2) kõlbluse kaitseks. Teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks Mõnede kaasuste puhul eelistatakse teatud juhtudel üksikisiku subjektiivseid õigusi teise isiku privaatsusõigusele, mõnedel juhtudel eelistatakse teatud inimeste grupi subjektiivseid õigusi või ka määratlemata subjektide hulga õigusi üksikisiku privaatsusõigusele. Paljud EIÕK lahendid lubavad privaatsusõigust rikkuda alaealisi puudutavates küsimustes (adopteerimine, lapsele eestkostja määramine), eelistades lapse parimaid huvisid bioloogiliste vanemate õigusele perekonnaelu austamisele (Eski vs. Austria, Chepelev vs. Venemaa). Kokkuvõte Eraelu ja privaatsus on määratlemata õigusmõisted ning nende kohaldamine ja piiride määratlemine sõltub nii faktilistest asjaoludest kui igast konkreetsest isikust
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi �
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
