Tere, olen siin, et teile rääkida soolisest võrdõiguslikkusest. Minu arvates peaks sooline võrdõiguslikkus olema määratud, et kõik sellega arvestaks. Naised ja mehed peaksid olema sooliselt võrdsed ja mitte midagi ei tohiks tegemata jääda, kuna ei olda sünnitud vastavast soost, kas siis mehe või naisena. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad.
saavutamist. Kohalikele omavalitsustele ju tegelikult ette ei kirjutata, mida ja kuidas nad peavad tegema. Ühtlasi ei ole neile ka täiendavaid ressursse eraldatud, mille taha siis tegelikult või ka ainult kõnedes mitmed projektid ning jäävad. Siinkirjutaja isiklik arvamus on, et oluline pole mitte ilmtingimata sooliselt võrdne esindatus, vaid võrdne kohtlemine ning võimaluste tagamine. Seepärast tundub pisut üleliigne klausel paragrahvis 11, lõige 1, punkt 2, et tööandja peab võtma erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi /../. Teisalt on see aga võimalus mingitki moodi reguleerida naiste esindatust, näiteks juhtivatel ametikohtadel. Oleks vaja ka pisut lisainformatsiooni, kuidas saab tööandja hoolitseda, et töötaja oleks kaitstud seksuaalse ahistamise eest (paragrahv 11, lõige 1, punkt 4). Üheks võimaluseks oleks ehk ettevõtte avatus sisejuurdlusele sääraste juhtumite kahtluse korral.
......................................8 § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009].....................8 4.2 Võrdõiguslus Feminism.............................................................................................................8 Meesõiguslus...............................................................................................................................9 2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS ,,Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata." * Laiemas mõttes tähendab sooline võrdõiguslikkus sellist olukorda ühiskonnas, kus inimeste
Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis-müüt või reaalsus? Tere austatud klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin teile täna rääkida teemal meeste ja naiste võrdõiguslikus Eestis-müüt või reaalsus. Eesti ühiskonnas on suurt diskussiooni tekitanud meeste ja naiste võrdsus või ebavõrdsus. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Paljudes Euroopa riikides on võrdõiguslikkust puudutavad seadused. Korduvast ametlikust tunnustamisest ja edusammudest hoolimata pole naiste ja meeste võrdõiguslikkust igapäevaelus veel saavutatud. Naistel ja meestel pole tegelikkuses samu õigusi. Püsib sotsiaalne, poliitiline, majanduslik ja kultuuriline
ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5
osutatud meetmete puhul on ühenduse eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine." Samuti on igasugune diskrimineerimine keelatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas artiklitega 21 ja 23, kus sätestatakse meeste ja naiste õigus võrdsele kohtlemisele kõikides valdkondades, nii tööhõives, töös kui ka töötasudes. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 23 sätestab: ,,Naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk. Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid." Euroopa Liidu poolt loodud õigusel on liikmesriikide suhtes vahetult üldkohustuslik jõud.4 Seega on Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, Euroopa Ühenduse asutamislepingus ja teistes õigusaktides sätestatu kohustuslik kõikidele liikmesriikidele, kaasaarvatud Eestile, kes on alates 2004
Liikmesriigid saavad seda teha ainult liidu volitusel. Jagatud pädevuse korral teostavad liikmesriigid oma pädevust juhul kui Euroopa Liit ei ole oma pädevust teostanud. Liikmesriigid peavad tegelema õigusnormide ühtlustamisega. Lähimuspõhimõte ehk jagatud pädevus kehtib sotsiaalpoliitika vallas. Üldiselt kehtib kostöö konseptsioon Euroopa Liidu ja likmesriikide vahel. Ühendusel on toetav ja täiendav funktsioon. 4.Euroopa Liidu õigus töötajate võrdõiguslikkuse osas. Isikute võrdõiguslikkus on euroopa liidu üks olulisemaid põhimõtteid. Printsiip on oluline isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Kõik isikud on seaduse ees võrdsed ja ei tohi olla diskrimineerimist. (võrdseid olukordi tuleb käsitleda võrdselt). Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et puudub igasugune otsene või kaudne diskrimineerimine. Võrdne kohtlemine tähendab ka isikute vaba liikumise põhimõtet, et ei oleks piiranguid töö saamisel. Euroopa Liidu Liikmesriigi kodanikul on
Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus ● Olukord, kus õigused, kohustused ja vastutus on kõigis eluvaldkondades võrdväärselt kättesaadavad igale inimesele ● Nii mehed kui naised on vabad arendama oma võimeid soorollidest seatud piiranguteta ● Arvestatakse meeste ja naiste erinevaid vajadusi ja tegevusi ning väärtustatakse neid võrdselt Sooline võrdõiguslikkus Peaks olema: ● Võrdne võimalus elada majanduslikult sõltumatut elu Palgavahed Eestis on naiste ja meeste vahel suured, ressursside jaotus ebavõrdne ● Võrdne võimalus edutamiseks Mehi kiiremini Naised- õed, õpetajad, teenindajad- väike palk Sooline diskrimineerimine ● On inimes(t)ele mingite kitsenduste seadmine, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise/teostamise võimalusi ainuüksi nende soo põhjal Jaguneb:
Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Teenistuskäik lk 5 4. Erakondlik kuuluvus lk 6 5. Töö Euroopa Parlamendis lk 7 6. Naised juhtimises lk 8 7. Tegelemine tervishoiu valdkonnas lk 10 8. Ühiskondlik tegevus lk 11 9. Kokkuvõte lk 12 10. Kasutatud allikate loetelu lk 13 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Eesti Vabariigi naispoliitikust Siiri Oviirist. Valiku särava ja esindusliku daami kasuks langetas referaadi autor eelkõige seoses tema pikaajalise, tasakaaluka ja mitmekülgse poliitilise tegevusega. Referaadis on välja toodud tema elulugu ja andmed perekonna kohta. Referaadis on käsitletud tema tööd Eestis nii nõukogude perioodil kui ka peale Eesti taasiseseisvumist, riigikogu koosseisus kui ka Eesti Vabariigi sotsiaalministrina ning Keskerakonna liikmena. Sa
Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt Referaat Koostajad:Rigmor Vahtramägi,Rene Merida . 10 a Tallinn 2016 Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt . Sooline võrdõiguslikkus on inimõigus ja demokraatliku valitsemisvormi toimimise eeldus Paraku võib naiste ja meeste ebavõrdset kohtlemist kohata igas eluvaldkonnas ja see võib avaldada otsest . või kaudset mõju inimeste eneseteostuse võimalustele Ebavõrdne kohtlemine soo alusel on põhjus, .
Eestis põhimõtteliselt veel ei eksisteerinud. Eestisse jõudis feministlik mõte 1990. aastate lõpus, mis oli sisuliselt sooline vaatenurk. Ühiskonna suhtumine antud teemal oli vaenulik, naeruvääristav, kahemõtteline või umbusaldav. Soolise võrdõiguslikkuse seadus jõustus Eestis 1. Mail 2004. aastal. Selle seaduse eesmärkideks on: tagada kõigile sooline võrdne kohtlemine,edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis eluvaldkondades.Sooline võrdõiguslikkus defineeritakse kui: „Naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Eesti soolise võrdõiguslikkuse seaduses on loetletud ka kuus erandit, mil erinevat kohtlemist ei peeta diskrimineerimiseks:1) naiste eriline kaitse seoses raseduse ja sünnitamisega; 2) kohustuslik ajateenistus vaid meeskodanikele; 3) ainult naiste või meeste vastuvõtmine
Ühiskonnas esinev sooline võrdõiguslikkus Elades tänases pidevalt uuenevas maailmas, käib meiega kaasas juba iidsetest aegadest pärit sooline ebavõrdsus. Eriti levinud on ebavõrdsus naiste ja meeste vahel ühiskonnas. Igal nädalal levivad sotsiaalmeedia Facebook keskonnas kuulutused klubiüritustest, kus 90% juhtudest on kirjas, et naistele südaööni sissepääs tasuta(va eriüritstel). See on näide üks paljudest ja kõige selgemini diskrimineeriv. On
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg) Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus
meestele või naistele. Tänapäevases Eesti ühiskonnas esinevad mitmed otsesed ja varjatud soolised ebavõrdsused, nagu näiteks naiste ja meeste palgavahe, soopõhine tööturu segregatsioon, naiste ja meeste ebavõrdne osalus kodutöödes ja laste kasvatamises ning meeste enneaegne suremus (Aavik, 2009). Naise ja mehe rollid saavad lastele selgeks juba varajases lapseeas, ning süvenevad koolis. Praegu astutakse samme selle suunas, et rakendada sootundlikku pedagoogikat, tagamaks võrdõiguslikkus ühiskonnas. Ka 2004. aastal jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. West'i ja Zimmermann´i (1987) järgi konstrueerime või loome me pidevalt sugu igapäevase inimestevahelise interaktsiooni käigus (doing gender) ning seda ei saa vältida.
igapäevane lapse ja perega koos olemise aeg loovutatakse hoopis ametikohustustele. Naised loobuvad palgatööst kas täielikult või osaliselt või siis püüavad rabada kahel rindel nii kodus kui tööl. Tööelus avalduvad meeste ja naiste erinev käitumine, nende võimalused ja riskid üsna selgelt: naiste ja meeste erinev palk meeste või naiste ülekaal teatud ametites või elualadel, erinevad võimalused edutamise, koolituse jm osas. Töö on oluline eneseteostuse valdkond ning vahend majandusliku iseseisvuse saavutamisel. Võrdsete võimaluste puudumine tööturul toob kaasa ja taastoodab ebavõrdsust ka teistes elusfäärides. Monitooringus vaadeldakse, kuidas suhtuvad inimesed töötamisse. Küsimustest selle kohta, kui oluline on töötamine inimeste jaoks ning kuidas nad seda väärtustavad, selgub, et Eesti mehed on enam orienteeritud tööle ning nende jaoks on töötamine olulisem kui naiste jaoks. Kui partner teeniks piisavalt ning materiaalne
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Mari-Liis Rohusaar MEHE VÕÕSIL TÖÖTAMINE: NAISE KARJÄÄRIVÕIMALUSED JA SÕLTUVUS MEHEST Kursusetöö kava Õppejõud: Merje Õun, MA Mõdriku 2014 Uurimisprobleemi kirjeldus Statistikaameti andmetel töötab 2011. aasta 31. detsembri seisuga välismaal 24 907 eestlast, neist 20 727 on mehed. Põhjused välismaal töötamiseks on erinevad, kuid peamised neist on, et Eestis töötamisega võrreldes saavad mehed võõrsil rohkem palka ning sageli on ka töötingimused piiri taga paremad. Olukord, kus mees töötab välismaal ning lapsed ja naine elavad Eestis, paneb mitmetuhanded peresuhted tõsiselt proovile. Ajal, mil mees on välismaal tööl, tuleb naisel kodumaal saada hakkama kogu pereelu korraldamisega. Laste kasvatamist ja kodust majapidamist puudutavad
kohusetundlikkust ja kuulekust ära. 8 KASUTATUD KIRJANDUS "Tugev Eesti naine" lakub võrdõiguslikkuse haavu. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 30. märts 2016. a., allikas ESTONICA Entsüklopeedia Eestist: http://www.estonica.org/et/Tugev_Eesti_naine_lakub_v%C3%B5rd %C3%B5iguslikkuse_haavu/M%C3%BC%C3%BCt_tugevast_ja_p %C3%B5hjamaisest_Eesti_naisest/ Beauvoir de, S. (1997). Teine sugupool. Tallinn: Vagabund. Hansson, L., Papp, Ü. M., Pilvre, B., & Pettai, I. (2003). Erinevad, aga võrdsed. Tallinn: ÜRO Rahvastikufond, Sotsiaalministeerium. Kivimaa, K. (2015). Naiste rollid ja õigused kui riikliku propaganda osa. Kasutamise kuupäev: 30. märts 2016. a., allikas Feministeerium: http://feministeerium.ee/naiste-rollid-ja-oigused-kui-riikliku-propaganda-osa/ Mänd, K., Pilvre, B., & Sepper, M. L. (2003). Tilliga ja tillita
aasta olukorraga, siis selgub, et diskrimineerimist tööelus esineb ja tegemist ei ole meie ühiskonnas millegi uudsega saab nentida üha sagedamini meedias kajastatud juhtumitele ning ka sellele tuginevalt, et vaidlusi kohtus ja töövaidluskomisjonis esineb üha enam. Eesti rahvas saab targem ja julgem ja läheb oma murega ja probleemidega kohtuni välja, vanasti oli aga vastupidine situatsioon, kus inimesed lihtsalt ei ole vastu vaielnud ja asi lõppes kohapeal, tavaliselt tööandja võiduga. Tänapäeval, meedia on paljudele inimestele aidanud oma loodega, kus kirjutati erinevatest diskrimineerimiste vaidlustest. Iga inimene on väärtuslik ja kõik on seaduse ees võrdsed. Seega tähendab võrdne kohtlemine diskrimineerimise puudumist. Ebavõrdne kohtlemine ehk diskrimineerimine on aga see, kui mingi asjakohatu tunnuse tõttu tehakse inimestel vahet. Õigusaktide mõttes tähendab diskrimineerimine, et ühte
Sooline palgalõhe Sooline palgalõhe mõjutab ühel või teisel moel kõiki ühiskonnaliikmeid. Läbi aegade on Eestis mehed saanud naistest rohkem palka. Uuringud näitavad, et mehed saavad ka rohkem palka nendel erialadel, mida traditsiooniliselt meeste erialadeks ei peeta. See tähendab, et pole vahet, mis ameti peal või mis hariduskraadiga naine on, sama haridusega mees saab ikka temast rohkem palka. Eestis on sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim, Eesti naiste keskmine palk ja tunnitasu on meeste omast 27,7% väiksem, Euroopas keskmiselt on see näitaja 16,2% (EL infokeskus). Seejuures ei ole suur sooline palgalõhe sugugi iseloomulik kõigile postkommunistlikele riikidele. Näiteks Sloveenia tõuseb esile kui Euroopa kõige väiksema soolise palgavahega riik, samuti on soolised palgaerinevused väiksed Poolas ja Rumeenias, kuid Tsehhi ja Slovakkia on ses suhtes Eestiga sarnased. Üldiselt on Euroopa riikide arengud soolise ebavõrdsuse vähen
5.2. Feminism tänapäeva Eestis Kuid turumajandus praegu näib Eestis minevat ja nüüdne varakapitalistlik Eesti on ilmselt pürgimas maskuliinse ühiskonnamudeli poole, orienteerudes koduseid väärtusi tahaplaanile jättes edule ja majanduskasvule. Paralleelselt selle tendentsiga tõstavad pead ka mitmed feministliku liikumise voolud. Nõudmiste keskmes asub aga just tööalane võrdõiguslikkus: naise saavutusvajaduse toetamine ja elamine kodust väljapoole. Näib, et tänu naisliikumisele muutub ühiskond maskuliinsemaks. Samas, sotsiaalpoliitikutena kallutavad naised vaekaussi jälle feminiinsuse suunas. Sotsioloogid on tõdenud, et Eestlaste väärtustes on toimunud kiired muutused. Muu läänestumise kontekstis on Eestisse saabunud ka turumajandus ja feminismi teooria. Eesti noori ei huvita võrdõiguslikkus, küll aga naisena olemine. Turumajanduse puhul on ahnus ja
Põhiõigused on põhiseadusega kõigile riigis elavatele inimestele tagatud õigused. 2. Inimõigustega seotud teemad Peamised inimõigustega seotud teemade all käsitletakse soolist võrdõiguslikkust, sõna vabadust, au ja väärikuse kaitset, usuvabadust, lapse õigusi, vähemuste õigusi, välismaalaste õigusi ja vähemusrahvusete õigusi. Kõigist nendest lühidalt on kirjutatud ka järgnevalt käsitlevates teemades (2.1- 2.8). 2.1 Sooline võrdõiguslikkus Inimõiguste kaitses on eriti olulisel kohal võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keelud. Diskrimineerimine tähendab seadusvastast eelistamist ja õiguste piiramist isiku teatud omaduste või temaga seotud asjaolude alusel. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed ning inimõigused kuuluvad võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka teistele isikutele, kes Eestis viibivad või elavad.
.............................8 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Tööga rahulolu on ilmselt kõige enam uuritud töö valdkond organisatsioonikäitumise kirjanduses. Tööga rahulolu mõjutavad mitmed asjad, mina nimetaksin kolme mõtlemisainet: materiaalne-majanduslik, sotsiaalne ning töö olemus. Materiaalne-majanduslik väljund rõhutab adekvaatseid füüsilisi töötingimusi. Sotsiaalne väljund fokuseerib juhtimise tähtsusele. Töö olemuse väljund rõhutab töötaja rahulolu tundele, mis tuleneb vaimselt 3
Ülekandemaksed mõjutavad RAKENDAMINE algoritm: ning muud sotsiaaltoetused marginaalsed. indiviidide sissetulekuid ja selle kaudu ka Kindlustust võib määratleda kui: xtP = bt wt (1 + nt), Toodud sotsiaalpoliitilisi mudeleid tootmist. indiviididele riskide vastu kaitset pakkuva kus, xt - pension, mida indiviid perioodil t arvestades on enamuses Euroopa riikides AVALIKU SEKTORI OSA vahendina saab; kasutusel nn segasüsteem: lastetoetused, SOTSIAALKINDLUSTUSES. kindlustusstatistilise mehhanismina , mida bt - sotsiaalmaksumäär; töötutoetused, toitjakaotuspensionid ja Riigi sekkumine majandusse toimub avaliku saab korraldada erasektor
panna põhiprotsessile inimese töövõime edendamisele. Erilise tähenduse omandab töövõime ja tööhõivevõime tõstmine vananeva tööjõu olukorras. Nagu kogu Euroopas, vananeb ja muutub järjest väiksemaks ka Eesti tööjõud. Hetkel moodustavad 50-74-aastased meie tööjõus osalejatest umbes veerandi, järgmisel kümnendil aga selgelt rohkem. Meie nappiva tööjõu ja suhteliselt kesise töövõime taustal ei pääse mööda ühest järeldusest: töötaja ja eriti eaka (45+ aastased) töötaja töövõimet tuleb erimeetmeid appi võttes säilitada ja edendada, neile tuleb anda võimalus ja motiiv tööturul jätkamiseks. Enneaegne tööjõust lahkumine toob pea alati kaasa hulgaliselt tõsiseid tagajärgi nii üksikisikule, ettevõttele kui ka ühiskonnale. Pensionile siirdumise mõne aasta võrra edasilükkamisega, eelduseks töövõime edendamine ning piisav töövõime, võidavad
Tallina Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut .. Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Essee Juhendaja: .. Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda ülevaade autori Simone De Beauvoiri teosest Teine Sugu. Vastades ja laiemalt analüüsides teemal, Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Täpsemalt oleks soov peatuda teemadel, mis põhjendavad antud teemapüstitust. Kus siis oleks soov lahata Eesti naiste diskrimineerimist tööturul palgalõhe näiteil, väiksemaid võimalused tööturul, kõrgem haridus kui meestel, kuid olenemata sellest on naised Eesti ühiskonnas rohkem maha surutud ja seetõttu ka meestest enam
Vägivald- on sihipärane käitumine, mis väljendab mehe vajadust demonstreerida ülemvõimu naise üle praeguste abikaasade /partnerite vahel, sõltumata sellest, kas vv-tseja elab või on elanud koos ohvriga ja hoida teda kontrolli all. samas elukohas; Seksuaalne omandiõigus- kirjeldamaks meeste tundeid seoses naisele omatavate õigustega ja vv v sugupool - sots konstrueeritud rollid, käitumine, tegevused või om, mida antud ük naistele ja meestele tapmine võivad aset leida kui miski nimetatud õigusi ohustab. Mehe kõrgem staatus ük-s, patriarhaat, sobivaks peab; võim, sots struktuurid, ideoloogiad- naine ebavõrdses seisundis. Võimu, kontrolli ja vv vahel tugev stat sooline vägivald naiste vastu - vv, mis on suunatud naise vastu põhjusel, et tegemist on naisega või mis seos
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID D
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Riigiteaduste suund Vene vähemuse ühiskonda integreerimine taasiseseisvunud Eestis Essee Aines: RIT 6016.YK Eesti Ühiskond ja Poliitika Tallinn 2018 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................... 3 2. Hariduslik integratsioon.................................................................................. 4 3. Õiguslik ja poliitiline integratsioon..................................................................6 4. Integratsioon tööturul...................................................................................... 7 6. Integratsiooniga seotud tuleviku väljakutsed................................................10 7. Kokkuvõte.........................................................
rassilisest või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist ning selline praktika on seaduslike vahendite alusel objektiivselt õigustamatu (Mida tähendab diskrimineerimine?). Peamine tähelepanu on suunatud soolisele võrdõiguslikkusele, vähemusrahvuste õigustele ning puuetega inimeste õigustele, kuid käsitletakse ka seksuaalvähemuste positsiooni ühiskonnas ja vanuselist diskrimineerimist. Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Nagu mujal maailmas, on ka Eestis sooline diskrimineerimine suureks probleemiks. Kuigi soolise diskrimineerimise probleem on eksisteerinud sajandeid, on tänapäeval märgata probleemi kiiret paranemist. Eesti ühiskonnas on
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. NAISED JA KURITEGEVUS.....................................................................................................4 2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED........................................................................5 3. SELETUSMUDELID NAISTE KURITEGEVUSELE..............................................................6 4. ISEÄRASUSED KARISTUSE TÄIDEVIIMISEL SAKSAMAA JA EESTI NÄITEL...........8 KOKKUVÕTE.................................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU........................................................................................10 1 SISSEJUHATUS Naised on traditsiooniliselt iseloomustatud nagu armastav, hooliv ja arenenud inimene
Alates 1. maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liikmesriik. Euroopa Liidu liikmelisus on avanud Eesti kodanikele palju uusi võimalusi ning aidanud oluliselt kaasa kogu riigi majanduslikule arengule. Avalikkuse toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on kõrge. Koos ülejäänud liikmesriikidega kujundab Eesti Euroopa Liidu poliitikat ning osaleb liidu õigusaktide väljatöötamisel. Osalemine Euroopa Liidu tuleviku kujundamises on muutunud valitsuse ministrite ja ametnike igapäevatöö lahutamatuks osaks. Kõik Riigikogu liikmed puutuvad pidevalt kokku Eesti seisukohtade kujundamisega Euroopa Liidu algatuste suhtes või seaduseelnõude menetlemisega, mille aluseks on Euroopa tasemel vastu võetud reeglid. Euroopa Liidu edasiarendamine koostöös teiste liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonidega on Eesti välispoliitika absoluutses keskmes. Veelgi enam, järjest rohkem saab selgeks, et Euroopa Liit on midagi enamat kui
vähendamine, sj. sotisaalelamutes, “lagi” ühele perele makstavale kogutoetusele, Noored ja üksikemad abirahadelt tööle, Immigratsioonipiirangud. This is a government for hard-working people: and that’s the way it will stay.” (D.Cameron 2013) Kaasaegne parempoolsus (järg) A. Merkel (CDU, kantsler al 2005) Põhirõhk majanduse “käimasaamisel”. Lasteaedade föderaalprogramm. TH reform (2010). Sissemakse määrade tõstmine (15,5% tööandja + töötaja kokku). Merkeli uus grosse koalition al. 2013 (koos SPD) ◦ Föder. Min.palk. Kontroll üürihindade tõusu üle. Geiabielude lubamine. Seega: saksa HR on jäänud endiselt ideoloogiast vähe mõjutatuks (tehnokraatlik). 3. Loeng Hõivepoliitika (UN)employment policy: 1. Tööturu iseloom heaolurežiimides. 2. Töötute sotsiaalne kaitse HR “kuldajal”. 3. Paradigma muutus: töötute kaitselt hõivepoliitikani. 4. Country studies. Miks tööturu teema oluline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
