madalad, kuid tegelikult ostavad üle oma võimete. Positiivseks pooleks on see, et paljudes riikides on samuti euro ja seega ei pea enam raha vahetama kui on soov reisida. Samuti on firmadel lihtsam paljude teiste Euroopa liidus olevate riikidega raha asju ajada. Minu arvates oli alguses euro tulek harjumatu, natukene ka hirmutav ja kurb kuna nüüd on eesti kroon täielikult kadunud. Aga, kui euro on juba natuke üle poole aasta olnud, olen mina juba täiesti ära harjunud Saue noorte keskuse esimene ametlik avamine toimus 01.06.2011, kuid alguses said ainult malevlased seal käia ja teha veel viiimaseid lihve. Kuid suur avamine ja huviringide tutvustus toimus 02.09.2011, kus olid kohal kõikide huviringide esindajad ja sai ennast ka kirja panna, kui miski huvitas. Ka mina soovisin minna kokakooli, kuid kuna meid oli liiga vähe jäeti see ära. Minu arvates on Saue noortekeskus suurepärane koht, kus noored saavad käia. Seal on väga palju erinevaid võimalusi,
Nagu ikka, iga 5 aasta tagant valib riigikogu riigi eesotsa meie esindaja presidendi. 2011. aasta 29. augustis võitis ligi 50 hääleenamusega Indrek Tarandit Toomas Hendrik Ilves. Rootsis sündinud ja USAs elanud, seal ka kodakondsuse saanud, millest ta hiljem loobus, mees, keda usaldati riigi eesotsa juba teist korda. T. H. Ilvese kanditatuuri toetasid Reformierakond, Isamaa ja RP Liit ning Sotsiaaldemokraadid. Ainukene teine presidendikandidaat oli Indrek Tarand, keda toetasid Keskerakondlased. Indrek Tarand lubas oma teesides, et viib presidendivalimised rahvani. Mis minu arust on väga positiivne, sest nagu ütleb Eesti Vabariigi põhiseadus esimeses paragrahvis ,,Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas." Kuid Tarand oli arvamusel, et põhiseadust peaks muutma, nimelt tahtis ta, et presidendist saaks ka kaitsevägede juhataja, mis ei ole väga hea idee
Vaatamata tõsiasjale, et Eesti on võrreldes ülejäänud maailmaga väga väike, on meie riigis vähem kui viimase aastasaja jooksul käibinud rohkem erineivaid rahasid kui enamikes teistes maailmariikides. Valisin sellise teema just tänu raha aktuaalsusele seoses euro tulekuga. Käesoleva uurimistööga üritan ma välja selgitada esiteks, kuidas on toimunud rahareformid ja rahavahetused, alustades marga käibeletulemisest ning lõpetades meile veel võõrana tunduva euroga. Teiseks, kuidas aga inimesed on erinevatesse rahadesse suhtunud ning millised mõtted ja tunded neid valdavad seoses krooni kadumisega ja euro käibelevõtuga. Uuritav probleem hõlmabki Eesti erinevaid rahasid läbi viimase aastasaja, otsides vastuseid küsimustele, miks meil on üldse olnud niipalju erinevaid rahasid ja kuidas toimusid üleminekud ühelt rahalt teisele. Ehhki see kõik võib näida väljaspoolt vaatajatele väga vahva, on nii intensiivne rahade vahetus ja
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
Saksa marga suhtes alates 1992. aastast ja euro suhtes 1999. aastast, on Eesti tinglikult olnud rahaliidus koos Eli tuumikriikidega juba üle 15 aasta. Valuutakomitee süsteemi raames, nii nagu raha liiduski, ei teosta riik iseseisvat rahapoliitikat. Jäigalt fikseeritud vahetuskursi kaudu on Eesti majandus juba täna otseselt Euroopa Keskpanga (EKP) rahapoliitika mõjusfääris. Seega ei muuda euro kasutuselevõtt Eesti jaoks rahapoliitilises mõttes midagi olulist. Euroga seotud valuutakomitee süsteemi eristab rahaliidust vahetuskursi olemasolu. Eesti liitumisel euroalaga kaob ära vahetuskursi risk, mis annab majandusagentidele kindluse, et devalveerimisohtu tulevikus ei ole. Euroalaga liitumine toob kaasa kohustuse järgida ka tulevikus tasakaalustatud majanduspoliitikat (vt "Stabiilsuse ja kasvu pakt"). Koos devalveerimisriski kadumisega, suurendab liitumine stabiilse majandus piirkonnaga, tasakaaluka
teatavaks saanud järgmise aasta esimese kvartali tööhõive ja keskmise palga statistilised näitajad. Postimehe majandusprognoos tõotab karmi tagasilööki 05.01.2009 Postimees Andrus Karnau Eesti mõjukamate analüütikute ennustused selleks aastaks pakuvad suurt majanduslangust, teisalt aga taandub inflatsioon ning ülejärgmiseks aastaks on juba oodata uut tõusu. Analüütikute prognooside keskmise järgi kahaneb majanduskasv tänavu 4,48 protsenti. Viieteistkümne viimase aasta jooksul pole nii halba aega olnudki. 1999. aastal näitas majanduskasv Vene kriisi tõttu 0,3protsendist tagasiminekut. «Alanud aasta majanduskasvu seisukohalt saavad määravaks peamiselt kaks tegurit,» kommenteeris LHV analüüsiosakonna juht Erki Kert. «Esiteks sõltub see globaalse likviidsuskriisi lahenemise kiirusest ehk siis sellest,
..........................24 Kasutatud allikad...................................................................................25 Lisad...................................................................................................26 2 Sissejuhatus Minu uurimustöö teemal ,,Eesti esimene üldlaulupidu" annab ülevaate Tartus toimunud esimese laulupeo kohta. Valisin selle teema, kuna laulupidude temaatika on minu jaoks väga huvitav. Mulle meeldivad laulupeod ja olen ka ise Tallinnas laulupeol lauljana osalenud. See oli tõesti väga meeldejääv ja võimas sündmus. Töö käigus tahtsin rohkem teada saada laulupidude ajaloost, lähtudes sellest, et esimene laulupidu on Eestis tänaseni kestva laulupidude traditsioonide algataja. Töö eesmärgiks on välja selgitada esimese laulupeo tekke- ja arengulugu. Eelkõige huvitas mind laulupeo eellugu, kes olid selle idee elluviijad ja milline oli esimese laulupeo korraldus. Töö
Teistel tsivilisatsioonidel on üks tuumikkeel, kuid keskajal Lääne tsivilisatsiooni tuumikkeeleks olnud ladina keelest arenes välja hulk rahvuskeeli. Vaimuliku ja ilmaliku võimu lahutamine. Kogu Lääne ajaloo jooksul on riigi kõrval eksisteerinud kirik, kiriklik võim lahutati ilmalikust uusajal, mis avaldas tohutut mõju vabaduse arengule Läänes. Seaduse võim. Seaduse keskse tähtsuse rõhutamine pärineb roomlastelt. Seaduse ülimuse traditsioon pani alguse põhiseaduslikule korrale ja inimõiguste kaitsele. Ühiskondlik pluralism. Euroopa on läbi ajaloo olnud hulgaliselt gruppe, kõigepealt tekkisid kloostrid, ordud ja gildid, seejärel igasugused liidud ja ühingud. Lääs on olnud klassiühiskond, erinevate klasside huvide arvestamine andis tõuke pluralismi tekkeks. Esinduskogud. Ühiskondlik pluralism andis tõuke seisuste, parlamentide ja muude institutsioonide tekkeks,
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Äriteenused on traditsioonilised tööstusharud, nagu tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, korgi (milles Portugal on maailma suurim tootja), puidu ja jookide tootmine. Portugal muutis poliitilise korra aastal 1974 tänu nelgi revolutsioonile, mis kulmineerus lõpuks ühe oma kõige olulisemate perioodide majanduskasvuga, mis algas 1960. Oeiras, Lissabonis Portugali linnastus tegutsevad peakontoris paljud rahvusvahelised ettevõtted. Portugalis on tugev kalandussektori traditsioon ja on üks nendest riikidest, kus on suurim kala tarbimine elaniku kohta. Selleks, et Portugalis külastajate arvu prognoos oluliselt suureneks järgmise viie aasta jooksul on reisimine ja turism jätkuvalt väga olulised. Siiski on kasvava konkurentsiga Ida-Euroopa sihtkohad nagu Horvaatia, kes pakub sarnaseid atraktsioone, aga Portugal on sageli odavam. Portugal peab keskenduma tervisele, loodus-ja maaturismile, et oma konkurentidest üle olla.
Haridus seob inimesi. Saame paremaks, tehes koostööd teiste riikidega, omandades uusi kogemusi. Iga kohtumine rikastab: saab uusi mõtteid, julgust ja energiat ettevõetu ka ellu viia. 25. Soomes Poris 15.-17. juulini peetud Soome Eesti ühislaulupeol osales ka sadakond lauljat Jõgevamaalt. Esimene Soomes peetud Soome Eesti ühislaulupidu, mis kujutas endast järge 2000. aastal Tallinnas korraldatud Eesti Soome laulupeole, kandis nime ,,Südamete laulusild". Soome laulupidude traditsioon sai omal ajal alguse paarkümmend aastat meie esimesest laulupeost. Jõgevamaad ja Mustveed said soomlastele tutvustada päris palju Mustvee naislauljad, kelle särkidele oli kirjutatud ,,Mustvee Meeliko" ja nende tähenduste vastu tunti suurt huvi.[---] Oleme oma Tallinna laulupidudega harjunud. Soomlastel pole niisugust suurejoonelisust. Meie laulupidu on selline üldrahvaline. Tänavaääred on rahvast täis rongkäigu ajal. Seal laulupeost suurt numbrit ei tehta (Käosaar: 2007).
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
FIFA andis Peruule vaenu lõpetamiseks aega esmaspäevani 21.11.2008 21:49 Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu lepitamiseks aega kuni esmaspäevani. Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine, vahendab sport.err.ee. «Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas Sepp Blatter pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president. Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu 01.11.2008 00:00 Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist aastat tagasi südasuvel ast
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka j
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
- 47. Tantsuspordiklubi Teemant 120 1 200 21 600.- 48. Alutaguse Spordikool 80 960 17 280.- 49. Tabasalu Triatloniklubi 45 390 7 020.- 50. MTÜ Iris 45 270 4 860.- 51. VK Täht 100 1 040 18 720.- 52. MTÜ Võru Noortekeskus töölaager 40 480 8 640.- 53. EELK Pärnu Praostkond 88 528 9 504.- 54. OK Joka 16 112 2 016 55. Paide Vallavalitsus töölaager 40 400 7 200.- 56. Lõuna Politseiprefektuur 281 2 810 50 580.- 57. Kunda Linnavalitsus töölaager 60 600 10 800.- 58
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
(Autori märkus.) 7 ütlen ma, voolas vahetpidamata alla platsile nagu kosk kuhugi järve. Karjumine, naer ja tuhandete jalgade trampimine tekitas suurt müra ja kära. Aeg-ajalt see müra ja kära suurenes, vool, mis kogu seda rahvahulka suure trepi poole viis, hoovas tagasi, läks segi ja keerdu. Selles oli süüdi mõni müks ammukütilt või prevotee-seersandi hobuselt, keda korrapidamiseks siiasinna tantsitati. -- kena traditsioon, mida prevotee pärandas konnetaablitele *, need ratsapolitseile, ratsapolitsei aga meie Pariisi sandarmeeriale. Uksed, aknad, katuseluugid ja katused kihasid tuhandetest inimestest, rahulikest ja ausaist kodanikest, kes vaatlesid ainult Paleed ja rahvahulka ning muud ei tahtnudki, sest Pariisis on küllalt inimesi, kes rahulduvad vaatlejate vaatlemisega, jah, isegi sein, mille taga midagi sünnib, väärib meil tähelepanu.
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
- Leelo Tungla koostatud kogumikes ,,Isa, palun loe mulle" (2000), ,,Taadu, palun loe mulle" (2002) - Elo Lutsepa koostatud luuleraamatus ,,Jõulutunne ongi see" (2002) - Jaanus Vaiksoo, Sirje Toomla, Kadri Ilvese ,,Aabitsas" (2005) - Ene Jundase, Riina Kippaku, Krista Kumbergi ja Siivi Põdra õpikus ,,Ilus emakeel. 2. klassi eesti keele õpik", 1. osa (2005) - Olivia Saare koostatud luuleraamatus ,,Seitse paid" (2007). Heiki Vilep on 2007. aasta X Koolinoorte Laulu- ja Tantsupeo sõnalise osa kujundaja. Selleks ürituseks on kooridele viisistatud tema luuletused ,,Ilmapuu" (viis: Piret Rips), ,,Tahaksin olla" ja ,,Puu oli puude kõrgune" (viis: Indrek Kalda), mis tulevad kooride esituses ettekandele. Vilepi sõnadele on viise teinud veel Priit Pajusaar, Ott Lepland (ansambli Meie Mees lastelaulude kogumikule) ja Alar Salurand. Piret Ripsiga koostöös valmis Tartu Gustav
Paberit hakati laiemalt kasutama varakeskaja lõpul. Suuliselt edasikantavat ja käsitsi ümberkirjutatavat sõnakunsti hakkas asendama raamat. Kirjasõna muutus Euroopa kultuuris väga oluliseks. d) ladinakeelne kirikliku sisuga kirjandus. Koostati pühakute elulugusid, kirjutati legende imetegudest, kirikulaule ja jutlusi, õpetlik-allegoorilisi nägemusi hauatagusest maailmast või reisidest imepärastesse maadesse, harva ka rahvapärimusi ja lugulaule. Proosas jätkus Rooma ajast pärit traditsioon jäädvustada ajalugu. Kirjutati kroonikaid, üks neist oli ka Läti Hendriku Liivimaa kroonika XIII sajandist. e) vanim keskaegne eepika. Rahvakeelne ja rahvalik kirjandus tekkis sedamööda, kuidas Rooma riigi territooriumil elanud või selle ääremail elanud rahvaid ristiusustati. Ristiusk tõi germaani rahvastele kirjaoskuse. Ladina keele eeskujul loodi oma tähestikud, tõlgiti vaimulikku kirjandust ning selle kõrval hakati kirja panema ka rahvaluulet ja muistseid pärimusi
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste.......................................................................................................9 1.3. Elamusliku toote disainimine.........................................................................
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal