Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti demokraatia on nõrgenenud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poliitikud, olijad, rahvahääletuse, esindusdemokraatia, tõekspidamistest, toompea, seaduseelnõu, poliitikuid, pikki, kitsas, ringis, pikemalt, arvamusi, kordagi, ilmu, erakonnas, usaldust, omamise, kaasta, konkurents, prioriteedidPresidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Valimiskogu liikmeid on 347 - 101 Riigikogu liiget ja 246 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajat 21. Riigikogu: põhiülesanded ja töökorraldus Riigikogu: võtab vastu seadusi ja otsuseid; otsustab rahvahääletuse korraldamise; valib vabariigi presidendi; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid; annab peaministri kandidaadile volitused vabariigi valitsuse moodustamiseks; nimetab vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja; nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed;
said kohti Riigikogus vastavalt nende antud häälte arvule. Riigikokku kuulus 100 saadikut, selle volituste tähtaeg oli 3 aastat. Valimisõigus oli vähemalt 20-aastastel elanikel, kes olid olnud ühe aasta Eesti kodanikud. Riigikogu töös oli peamine seadusandlik tegevus. Vastuvõetud seadused ei vajanud mingit täiendavat kinnitamist. Riigikogu ennetähtaegne laialiminek võis toimuda ainult ühel põhjusel - kui Riigikogus vastuvõetud seadus sattus vastuollu rahvahääletuse tulemusega. Riigikogu kutsus ametisse ja vabastas ametist täidesaatva võimu - valitsuse. Nii valitsusel tervikuna kui ka igal ministril pidi olema Riigikogu usaldus, s.o enamiku saadikute toetus. Valitsuse juhil (peaministril) tuli peale valitsuse tegevuse suunamise täita ka mõningaid riigi esindusfunktsioone, mis paljudes riikides oli presidendi ülesanne. Seoses sellega tegi Asutava Kogu liige kristlik rahvaerakondlane Nikolai Kann ettepaneku nimetada Eesti valitsuse juhti
said kohti Riigikogus vastavalt nende antud häälte arvule. Riigikokku kuulus 100 saadikut, selle volituste tähtaeg oli 3 aastat. Valimisõigus oli vähemalt 20-aastastel elanikel, kes olid olnud ühe aasta Eesti kodanikud. Riigikogu töös oli peamine seadusandlik tegevus. Vastuvõetud seadused ei vajanud mingit täiendavat kinnitamist. Riigikogu ennetähtaegne laialiminek võis toimuda ainult ühel põhjusel - kui Riigikogus vastuvõetud seadus sattus vastuollu rahvahääletuse tulemusega. Riigikogu kutsus ametisse ja vabastas ametist täidesaatva võimu - valitsuse. Nii valitsusel tervikuna kui ka igal ministril pidi olema Riigikogu usaldus, s.o enamiku saadikute toetus. Valitsuse juhil (peaministril) tuli peale valitsuse tegevuse suunamise täita ka mõningaid riigi esindusfunktsioone, mis paljudes riikides oli presidendi ülesanne. Seoses sellega tegi Asutava Kogu liige kristlik rahvaerakondlane Nikolai Kann ettepaneku nimetada Eesti valitsuse juhti
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema või
tuleb tihti leida mõistlik tasakaal. Põhimõtteid ei saa ka hierarhiasse asetada. Põhiseaduse põhiprintsiibid esindavad teatud väärtusi. Igal printsiibil on oma kindel sisu. 2.1 Demokraatia Demokraartia üks tähtsaim alustala: kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas .Rahva õigus riigivõimu teostada rahvahääletusel ning Riigikogu valimiste teel. Rahval pole kuigi suurt otsustusõigust rahvahääletuse korraldamise üle otsustamisel, sest rahvahääletuse toimumine on seatud sõltuvusse Riigikogu tahtest. Riigikogu valimised toimuvad 4.a tagant. Rahvas saab rahvahääletusel ja riigikogu valimise kaudu riigivõimu teostamises osaleda piiratult. Demokraatliku riigi alustena nähakse erinevaid alampõhimõtteid. Demokraatia põhimõttel on kaks üldtunnustatud tahku: Rahval peab olema õigus ja võimalus valida riigivõimu teostajaid; Demokraatlikus riigis peab riigivõimu teostama vastavalt rahva tahtele. 2.1
-PS XV peatüki -„Põhiseaduse muutmine“ muutmine Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): -eelarve; -maksude; -riigi rahaliste kohustuste; -välislepinguteratifitseerimise ja denonsseerimise; -erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; -riigikaitse küsimusi. Rahvahääletuse toimumine on piiratud kahe asjaoluga. 1.piiratud on rahvahääletusel otsustamisele tulla võivate küsimuste ring;2. Rahvahääletuse toimumine on seotud riigikogu otsusega., vaid riigikogu saab otsutada rahvahääletuse korraldamist. 2.4 Rahvaalgatus ja rahvaküsitlus •Rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. Tavaliselt on vaaj selleks teatud arv kodanike allkirjastatud ettepanekut,mis esitatakse riigiorganitele, kes peavad ise
Parlamentaarne: 1. Valitsuse paneb kokku parlament. 2. Peaminister juhib valitsust. 2. Parlamendi ülemuslikkus 3.Sõltub valitsuskoosseis parlamendi valimistulemusest 4. Parlament ei saa umbusaldada valitsust(valitsus on iseseisev) Koosta 3 küsimust, millele vastamiseks peaks sinu kaaslane peaks sinu kaaslane mõtlema ja analüüsima. **Ajakirjandus on ühiskonnas neljas võim.(2 põhjendust, 2 näidet) - Juhib tähelepanu ühiskonnaprobleemidile(nt Pealtnägija, "Eesti isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonäridele elamislube") - Kajastab vastavalt teema aktuaalsusele uudiseid ja tekitab arutelusid(ACTA - Ansip) 5. PARLAMENT riikides võivad olla ühe- või kahekojalised. (LK 101) Ühekojaline selline parlament, mis töötab ühes kollektiivis. Kahekojaline riikides, kus on säilinud ajalooline seisuste süsteem, nt Suurbritannia. Territoriaalne jaotus riigis (föderatiivsed riigid). Tööülesanded on kodade vahel jagatud ja üks kodadest on suuremate õigustega
- Euroopa Liiduga ühinemine; - riigikaitse korraldus; - nn konstitutsiooniliste seaduste loetelu; - kohaliku omavalitsuse volikogu volituste tähtaeg. Põhiseaduse muutmise protseduur: - PS muutmise eelnõu tuleb menetleda kolmel lugemisel; - esimese ja teise lugemise vahele peab jääma vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahele vähemalt üks kuu; - PS muutmise viis otsustatakse eelnõu kolmandal lugemisel; - PS võidakse muuta kas rahvahääletuse teel (poolt 61), Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt (poolt 51+61) või Riigikogu poolt kiireloomulisena (muutuse algatamiseks 81; hiljem poolt 68) Õigusnormide hierarhia: - Põhiseaduse aluspõhimõtted - Põhiseaduse peatükid I ja XV; PS täiendamise seadus - Põhiseaduse II-XIV ja Põhiseaduse rakendamise seadus ---------- - RV leping - PS § 104 II (konstitutsionaalsed seadused)
põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus;
põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus;
Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: · Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil, on tagatud võimude lahusus. Peamised demokraatia vormid lk.62:
Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindajad ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigieelarve seaduseks. Parlament määrab ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament
nõusolekut rahvusvahelise lepingu tema suhtes siduvaks muutumisele. Denonsseerimine on akt, millega riik vabastab ennast välislepingust tulenevatest kohustustest. 6 II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS 15. Kuidas teostab Eestis rahvas kõrgeimat riigivõimu? PS § 56 järgi teostab kõrgeimat riigivõimu rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimise ja rahvahääletusega. 16. Rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse vahe Rahvaalgatus – rahva seast tulnud ettepanekud mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ning otsustamiseks. Tavapäraselt on vaja teatud arvu kodanike allkirjastatud ettepanekut, mis esitatakse riigiorganile (eelkõige parlamendile). Eestis RA võimalust ps-s ei ole. RH – toimumise otsustab RK. Rahvahääletusele võib panna põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, muu seaduseelnõu või muu riigieluküsimuse.
parlamendivalimiste ajal). Klassikaline demokraatia. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum e. rahvahääletus. o esindus- ehk vahendatud demokraatia (inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid tegema). Ka liberaalne demokraatia. Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Esindusdemokraatia variandid: elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil. Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väiksele grupile. 2
10.7.7 Riigikohtu volitused 1) tunnistada jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks; 2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks; 21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks; 3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks; 4) tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta; 5) tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega; 51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; 6) jätta taotluse rahuldamata. 10.7.8 Asja lahendamise piirid 1). Riigikohus ei ole asja lahendamisel seotud taotluse, kohtuotsuse või -määruse põhistusega. 2) asja
Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid tagavad üldise raamistiku, et ajakirjanikud, poliitikud, huvigrupid ning valijaskond saaksid aru, mis poliitilisel maastikul täpsemalt toimub ning seda läbi süstemaatilise ja teadusliku lähenemise. Poliitika eksisteerib eelkõige tänu inimeste vahelistele eriarvamustele. Inimesed vaidlevad selle üle, kuidas peaks elama, kuidas võim ja teised ressursid peaksid olema jagatud või jaotatud. Kas ühiskond peaks tuginema koostööle või konfliktile jne. Samuti vaidlevad inimesed selle üle, kuidas teha ühiseid otsused, kui suurt mõju
konstitutsioonilist monarhiat ja parlamentaarset monarhiat piiratud monarhiaks. 2) vabariik on riigivorm kus kõrgeim riigi tahe on alati suurema või väiksema kolleegiumi tahe. kõrgemad riigi organid täiedetakse valimiste teel. levinud mõtteviisi jaoks tundub vabariik ainuvõimaliku riigivormina. kuigi veel 20. sajandi algul oli euroopas vaid 3 vabariiki: prantsusmaa, sveits, San Marino. Demokraatlikul vabariigil on olnud mitmesuguseid vorme. tänapäeva demokraatlik vabariik on esindusdemokraatia. mille puhul kõrgeimad riiklikud funktsioonid kuuluvad valitavale rahvaesindusele. esindusdemokraatial on vabariigina 2 vormi: parlamentaarne ja presidentaalne vabariik. presidentaalses vabariigis valitakse riigipea ja esindusorgan(parlament) teineteisest sõltumatult. sõltumata sellest kas valitsus moodustatakse esindusorgani liikmetest(prantsusmaa) või selle väliselt(USA). vastutab valitsus oma tegevuses mitte parlamendi vaid presidendi ees
) Iirimaa: Erandlik on olukord Euroopa Liidu õiguse puhul, millel on põhiseaduse artikli 29 kohaselt riigis õiguslik jõud. See tähendab, et mis tahes seadust või meedet, mille vastuvõtmine tuleneb Iirimaa Euroopa Liidu liikmesusest, ei saa kehtetuks tunnistada põhiseaduse mis tahes sättega. 18. EL liikmesriigid (küsimused, millele vastamine eeldab teadmist, millised on EL LRd) II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS 19. Rahvahääletuse tüübid Rahvahääletus e referendum võib oma tüübilt olla obligatoorne (kohustuslik) või fakultatiivne (vabatahtlik). Esimesel juhul näeb riigi põhiseadus ette, et teatud liiki seadusi saab kehtestada või muuta ainult rahvahääletuse korras ja otsus on siduv kõigile riigiorganitele. Teisel puhul tuleb küsimus või eelnõu, samuti juba parlamendis vastuvõetud seadus panna rahvahääletusele, kui keegi on õigustatud seda nõudma (näiteks mingi hulk parlamendi liikmeid). 20
o Erakorralised istungjärgud (näiteks presidendivalimiste korral) - Erakorralistel istungjärkudel peab foorumi nõue täidetud olema (51 liiget peavad olema kohal). Obstruktsioon - õiguspäraste vahenditega (venitamisega) püütakse istungit põhja lasta. Eestis ei tohi olla ükski kõne pikem, kui 20 minutit. Enne hääletamist on Riigikogul alati 10 minutiline paus. Kusjuures, hääletusele saab panna näiteks iga seaduseelnõu lause. Eelmisel koosseisul oli 8 erakorralist istungjärku. · Istungjärgud on nummerdatud vastavalt koosseisu numbrist · Ühel koosseisul on 9 istungjärku, millest esimene ja üheksas on lühemad valimistest tingitult · Istungjärkude struktuur jaguneb nädalateks: o Kolmandal (kolm nädalat?) nädalal toimuvad istungid o Neljandal nädalal toimuvad muud töövormid(suurde saali ei tulda)
PS-eelsed dokumendid 15.november 1917.a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4.juuni 1919.a Asutava Kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord 1920. põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Kõrgemaks võimuks loeti rahvast, kes teostas riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja valimistel osalemise teel Hääleõiguslikeks loeti 20-aastaseks saanud Eesti kodanikud, kes on olnud kodanikud vähemalt üks aasta Riigikogu valiti kolmeks aastaks propotsinaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Eksisteeris rahvahääletus ja rahvaalgatus. Rahvaalgatuse korras sai eelnõu esitada 25 000 kodanikku. Presidenti ei olnud Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus
Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit. isalt pojale) Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand Ombudsman usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte Oportunism - olupoliitika Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel Pluralism - ideede ja vaadete paljusus Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud erinevad vaated ja arvamused Poliitika - riigivalitsemiskunst Prokurör jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine Proportsionaalne tulumaks üksikisiku tulumaks on kõigile maksumaksjatele võrdse protsendiga Progressiivne tulumaks - vt diferentseeritud tulumaks Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel
valimisi või kellega luuakse liite. · Nn partokraatia. Partokraatiaks nimetatakse situatsiooni, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide / parteijuhtkonna ja nende ,,tagatubade" niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine. · Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris (noortekogu, ministri nõunik, parlamendisaadik, omavalitsuse kõrge ametnik jne) ning oma karjääri ametites tehakse sõltuvalt kuulekusest parteijuhile. · Kas riiki juhivad riigimehed või omakasu peal väljas olevad poliitikud. Riigimehe eesmärgiks on ühiskonna üldine heaolu ja ta on valmis vastu
poolt hääle saanud partei / kandidaat pärast valimisi või kellega luuakse liite. Nn partokraatia. Partokraatiaks nimetatakse situatsiooni, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide / parteijuhtkonna ja nende „tagatubade” niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine. Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris (noortekogu, ministri nõunik, parlamendisaadik, omavalitsuse kõrge ametnik jne) ning oma karjääri ametites tehakse sõltuvalt kuulekusest parteijuhile. Kas riiki juhivad riigimehed või omakasu peal väljas olevad poliitikud. Riigimehe eesmärgiks on ühiskonna üldine heaolu ja
otsuse jõustumisest. Siis teda enam kohaldada ei saa, kuid selle normi alusel varem toimunut ei revideerita või revideeritakse ainult kaebuse esitaja suhtes ja kohtu veel olemata kohtuotsuste suhtes. 21. Seadused riigiõiguse allikatena, konstitutsiooniliste seaduste kaks tähendust. Kõrgeima juriidilise jõuga riigiõiguse allikas on põhiseadus. Seaduste all formaalses mõttes mõistetakse parlamendi poolt või rahvahääletuse teel vastu võetud üldakte. Riigiõiguses eristatakse konstitutsioonilisi seadusi ja lihtseadusi. Konstitutsioonilistel seadustel võib olla kaks tähendust: Kui riigi kirjutatud konstitutsioon koosneb mitmest seadusest, siis nimetatakse konstitutsioonilisteks seadusteks neid seadusi, mis kokku moodustavad konstitutsiooni. Konstitutsiooniliste seaduste all mõeldakse selliseid seadusi, mis õiguslikult jõult asuvad põhiseaduse ja lihtseaduste vahepeal. S.t
volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest. Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmapäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmapäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani. Riigikogu otsustusvõimelisuse sätestab Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab Riigikogu liikme staatuse seadus. Ülesanded §65 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja;
Rassid jaotatakse: a. Aarialased- kultuuri loojad ja arendajad b. Rahvad, kes on võimelised kultuuri kandma, kuid mitte looma c. Juudid- kultuuri purustajad Fiskaalpoliitika Eelarve ja maksupoliitika. 1) Kõrged või madalad maksud. Maksude ülekoormus on muidugi seotud majandustasemega, kuid et maksuliike on erinevaid, siis saavad poliitikud varieerida. 2) Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed on need, mida makse koguv ametkond (maksuamet) otseselt maksumaksjatelt sisse kasseerib (tulumaks), kaudsed aga need, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (käibemaks, aktsiis, tollimaks). 3) Otsemaksu peamine liik on tulumaks. Tulumaksu juures on oluline lahendada küsimus, milline on maksuvaba miinumum ning milliseid maksusoodustusi teha. Tulumaksu võib määrata 3 moodi: a. Proportsionaalselt
Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3
Õiguskindluse põhimõte o Õigusselguse nõue o Vacatio legis o Õiguspärase ootuse põhimõte o Tagasiulatuva mõju keeld Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" o Õigusnormide avalikkuse nõue demokraatia (PS § 1 lg 1, § 10), Esindusdemokraatia Parlamentaarne valitsemissüsteem Erakonnademokraatia sotsiaalriik (PS § 10) ja Eesti identiteet (PS § 1 lg 2). Selles loetelus on viidatud põhiseaduse teksti kohale, kus leidub vastava põhiprintsiibi peamine sätestus. Demokraatia printsiibi puhul tuleb nimetada kahte peamist sätestuskohta, sest teine neist paikneb PS §-s 10, millel on peale arenguklausli iseloomu veel mittetäieliku, kuid siiski
seadus. Küllalt sageli on väidetud, et sanktsiooni riigiõiguse normides enestes nende normide rikkumisel ei ole. See väide on ebatäpne. Paljude normide, eeskätt põhiõigusi kehtestavate normide sanktsioonid on tõepoolest kehtestatud teiste õigusharudega (tsiviil-, kriminaal-, haldusõigus). Samas on aga suur osa riigiõiguse normidest tagatud riigiõiguses eneses sisalduvate sanktsioonidega, näiteks Riigikogu ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamine, kui seaduseelnõu rahvahääletusel vastu ei võeta; luba igas kuus kulutada 1/12 eelmise eelarveaasta summadest, kui riigieelarvet pole eelarveaasta alguseks vastu võetud; mandaadi tühistamine, kui ilmneb, et Riigikogu liikme süümevanne ei vasta tegelikkusele. § 4. Riigiõiguse allikad Kõige üldisemalt võib õigusallikat määratleda kui kohta, kust leida õigusnorme. Riigiõiguse allikateks on järgmised: I. konstitutsioon ehk põhiseadus (vt ptk. II)
· 15. juuni 1920 EV esimene põhiseadus (89 paragrahvi) · 1926 EV põhiseaduse muutmine / põllumeeste kogu 2. EV põhiseaduse muutmise lugu · Veebruar 1932 Riigikogu algatas põhiseaduse muutmise Tõnissoni algatusel · Märts 1932 otsustati panna muudatusele · 13 15 august 1932 rahvahääletus; põhiseadus vastu võtmata 333 979: 345 215 · November 1932 algatada uuesti põhiseaduse muutmine, kaotati rahvahääletuse kohustus, 30 % · 10 12 juuni 1933 teine hääletus eelnõu üle 161 598 : 333 118 · 9. detsember 1932 ilmus RT Lisa vabadussõjalaste põhiseadus · Juuni 1933 panna vapside eelnõu rahvahääletusele; muudeti 50 % - le · 14 16 oktoober 33 kolmas hääletus, vapside eelnõu võeti vastu 416 878 : 156 894 · § 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine · § 60 § 7, 12 · § 64 lg 2
Vabadussõda lõppes 15. juuni 1920 EV esimene põhiseadus (89 paragrahvi) 1926 EV põhiseaduse muutmine / põllumeeste kogu 2. EV põhiseaduse muutmise lugu Veebruar 1932 Riigikogu algatas põhiseaduse muutmise Tõnissoni algatusel Märts 1932 otsustati panna muudatusele 13 15 august 1932 rahvahääletus; põhiseadus vastu võtmata 333 979: 345 215 November 1932 algatada uuesti põhiseaduse muutmine, kaotati rahvahääletuse kohustus, 30 % 10 12 juuni 1933 teine hääletus eelnõu üle 161 598 : 333 118 9. detsember 1932 ilmus RT Lisa vabadussõjalaste põhiseadus Juuni 1933 panna vapside eelnõu rahvahääletusele; muudeti 50 % - le 14 16 oktoober 33 kolmas hääletus, vapside eelnõu võeti vastu 416 878 : 156 894 § 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine § 60 § 7, 12 § 64 lg 2
· 15. juuni 1920 EV esimene põhiseadus (89 paragrahvi) · 1926 EV põhiseaduse muutmine / põllumeeste kogu 2. EV põhiseaduse muutmise lugu · Veebruar 1932 Riigikogu algatas põhiseaduse muutmise Tõnissoni algatusel · Märts 1932 otsustati panna muudatusele · 13 15 august 1932 rahvahääletus; põhiseadus vastu võtmata 333 979: 345 215 · November 1932 algatada uuesti põhiseaduse muutmine, kaotati rahvahääletuse kohustus, 30 % · 10 12 juuni 1933 teine hääletus eelnõu üle 161 598 : 333 118 · 9. detsember 1932 ilmus RT Lisa vabadussõjalaste põhiseadus · Juuni 1933 panna vapside eelnõu rahvahääletusele; muudeti 50 % - le · 14 16 oktoober 33 kolmas hääletus, vapside eelnõu võeti vastu 416 878 : 156 894 · § 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine · § 60 § 7, 12 · § 64 lg 2
EV põhiseaduse muutmise lugu ● Veebruar 1932 Riigikogu algatas põhiseaduse muutmise Tõnissoni algatusel ● Märts 1932 otsustati panna muudatusele ● 13 – 15 august 1932 rahvahääletus; põhiseadus vastu võtmata 333 979: 345 215 ● November 1932 algatada uuesti põhiseaduse muutmine, kaotati rahvahääletuse kohustus, 30 % ● 10 – 12 juuni 1933 teine hääletus eelnõu üle 161 598 : 333 118 ● 9. detsember 1932 ilmus RT Lisa vabadussõjalaste põhiseadus ● Juuni 1933 panna vapside eelnõu rahvahääletusele; muudeti 50 % - le 14 – 16 oktoober 33 kolmas hääletus, vapside eelnõu võeti vastu 416 878 : 156 894 ●
annaabi.ee 
