Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti ajalugu - vabadussõda, majandus, sise- ja välispoliitika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laen, kommunist, organisatsioon, riigivanem, baltikum, riigipea, vapsid, landeswehr, 20ndate, pihkva, kommuuni, rahareform, sõjategevus, orientatsioon, otsiti, suurbritannia, rahvahääletuse, muudatus, kaitseseisukord, riigipööre, laika, aladele, vabadussõda, kommunistid, anvelt, kandus, 1919a, maaseadus, kukutada, lootsid, rahandus, tooraineII jaanuar veebruar 1919: Eesti vägede pealetung, NVm väed tõrjuti piiri taha (endine kubermangu piir) III mai 1919: Eesti vägede pealetung, sõjategevus kandus NVm territoorimile Kodusõja aeg, eestlasi aitas ka valgekaartlik armee(Põhjakorpus, Loodearmee) kindral Judenitsi juhtimisel. Tegelt vene valged polnud huvitatud Eesti Vabariigi tekkest (kartulivabariik), aga sellel momendil vajalik ühine tegevus. Jõuti päris kaugele: Pihkva, Pertograd. Eesti väed tegutsesid ka Läti suunas, suur osa NVm poolt hõivatud. Paljud lätlased sõdisid hoopis Nvm vägedes, sest varem juba tekkinud rahvusvägi ja olid üle läinud millegi pärast (läti punased kütid). Eestlased tegid koostööd sakslastega, sest saksa väed olid sinna jäänud, kui pidid kapituleeruma. Läti valitsus kasutas neid saksa vägesid kokkuleppel, et võidelda Nvm-ga. Eestlased Põhja-Lätis, sakslased lõunas ja vabastati venelastest.
õigustest Eesti üle Kuld saabub Eestisse Eesti Vabriik · 1920. aastal algas Eesti Vabariigi tegelik ülesehitamine. Eestist sai demokraatlik parlamentaarne Vabariik. · Põhiseaduse võttis ASUTAV KOGU vastu 1920. a. 15. juunil. 1920. aasta põhiseadus · Parlamentaarne vabariik · 3. a. valitav ühekojaline Riigikogu; 100 liiget · Rahvaalgatus (25 000) ja rahvahääletus · Valitsus koosneb riigivanemast ja ministritest · Valitsus ja riigivanem alluvad Riigikogule ja peavad Riigikogu vastava avalduse korral ametist lahkuma. · Kohalik omavalitsus Eesti pärast Vabadussõda Suur kriis Majandusraskuste ja parlamentaarse kriisi mõjul tekkis Eestis radikaalne ja demagoogiline vabadussõjalaste ehk vapside liikumine. Vapsid 1920. a. Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit. · Liikmete huvide kaitsmine · Poliitikasse ei sekkutud 1926. a. Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liit 1929. a
· välisabi saabumine - Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud · paranes vägede varustamine - annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt). Suurriikide, Inglismaa ja Prantsusmaa, toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. f) Landeswehri sõda - Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud punaste poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa
kuid tähelepanu koondus hoopis, Soomele, Poolale ja juutidele. Siiski päris sõnalisele tasemele ei jäänud Pjotr Stolõpini ringkiri milles nõudis kubermangu valitsuse ametnike asendamist venemaalt sissetoodud ametnikega. Kindrlakuberner Mölles- Zakomelski soovitas jagada välja kõik riigi mõisad, tükeldada taludeks, kuid neid mitte kohalikele anda, vaid tuua nende asutamiseks sisse vene talupoegi. Eestlasi soovitati hoopis ümber asustada Uuralitesse jm. Baltikum ei olnud siiski vene 14 talurahva jaoks atraktiivne paik. Kolonisatsiooni plaanid hääbusid seega iseenesest. Hariduse valdkond: 1905 a suvel oli keiser Nikolai II andnud loa Eesti ja Läti rahvakoolides kahel esimesel õppeaastal õpetada emakeeles. Leonid Kasso andis korraldada pöörduda tagasi varasema süsteemi juurde. Ülevenemaalised muudatused: piiramatu iseavalitsuse asendumine duumamonarhiaga.
lisaks saadi Venemaalt kulda, millega sai tasuda võlgasid. Tartu rahuga tunnustati Eesti Vabariiki, see oli Eesti Vabariigi sünnitunnistus. III Demokraatlik Eesti I Põhiseadus Võeti vastu 1920 a. Selle kohaselt: Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, mis oli 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, kelle nimetas valitsema riigikogu, Vabariigi valitsust juhtis riigivanem. Tagatud olid laialdased kodanikuõigused: täielik õigus seaduse ees, isiku- ja kodanikupuutumatus, usu- ja sõnavabadus. Sisepoliitika raskused Liiga palju erakondi tõi kaasa parlamenti killustatuse, vaja oli koalitsioonipartnereid, toimusid sagedased valitsusevahetused, see vahetus pea paar korda aastas. Riigikogu võim oli liiga suur, riigipea pudus. Maareform Maareformiga riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, kariloomad ja anti need asendustaludele
Asutav kogu Vabadussõjalaste poolt selleks kokku tulnud Koostas, võeti vastu 15.06.1920 koostatud 14 16 okt 1933, Rahvuskogu (Jüri Uluots) jõustus jõustus 21.12.1920 referendumil heaks kiidetud. võeti vastu 13.08.1937 Jõustus 24. jaanuar 1934 jõustus 01.01.1938 Riigipea puudub. Ülesandeid riigivanem President kinnitati täitis riigivanem. valiti otse rahva poolt 5-ks ametisse 24. aprillil 1938 Riigipea aastaks K.Päts õigus Riigikogu laiali saata; valiti 6-ks aastaks vetoõigus seadustele
· Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament) · Täitesaatevvõim Valitsus- ametisse nimetas Riigikogu, vastutas Riigikogu ees, Riigikogu võis avaldada umbusaldust · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem- täitis peaministri kohustustele lisaks riigipea esindusülesandeid Seadus ei hakanud tegelikult täielikult tööle, eriti rahvaalgatuse ja hääletuse koha pealt. Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine- SA hakkab domineerima TS üle, riigivanem ei saanud tasakaalustada nende kahe võimu, sest tal puudus õigus Riigikogu laialisaatmiseks ja temalgi tuli umbusalduses tagasi astuda. Parlament sai suurema tähtsuse kui oli põhiseadust koostades kavandatud. I põhiseadus toimis 1930.a alguseni, kriisini.
võrdsus seaduse ees, isikupuutumatus, koosolekute-sõnavabadus jne. Põhiseaduses kõrgeimaks võimukandjaks rahvas,kes viis võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100liikmeline ühekojaline parlament), täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Val.itsus nimetas ametisse Riigikogu, valitsus vastutas Riigikogu ees(kui avaldas umbusaldust pidi viimane ametist lahkuma)Valitsuse tegevust juhtis riigivanem (peaministri+esindusülesande kohustused). Peaprobleem: Riigivanemal puudus õigus riigikogu laialisaatmiseks, riigikogul liiga suur võim (saab valitsuse laiali saata) põhiseadus oli liiga demokraatlik, riigipea puudus- nii tekkis oht, et seadusandlik võim domineerib täidesaatva võimu üle. Riigivanem ei saanud olla kahe võimu vahel,sest puudus õigus Riigikogu laiali saata ning valitsuse umbusalduse korral tuli tagasi astuda. Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel muutus suuremaks
· sõja eel kuulus Hiiumaa Läänemaa koostisesse, praegu omaette maakond · sõja eel Virumaa, nüüd Ida- ja Läänevirumaa * osast Võrumaast Põlva mkn. · Lõuna- Harjumaa Rapla maakond ,* P-Tartumaa Jõgeva mkn.* Valga mkn. Laienenud · 1920-34 võim kahetasandiline 1934-40 võim kolmetasandiline prageu kahetasandiline EV SISEPOLIITIKA 1920-1940 1919- Maaseadus&Põhiseadus. Seadusandlik saja kohal. Riigikogul 3a. TäidesaatevValitsus RIIGIPEA puudus PõHISEADUSE MIINUSED: presidendi puudumine välisriikides ei saanud Eesti riigipea tuntsuks PLUSSID: täielikud demokr. Vabadused (keelat.kommunistide partei) 1. dets. 1924- kommunistide relvastatud riigipööre GrigoriZinovjev 2. 1929- algas majanduskriis. Rahulolematus kehtiva poliitilise süsteemiga. Kommunistide populaarsus. Rahulolematus olemasolevate erakondadega. Mõeldi Põhiseaduse muutmise peale.Vaja oli riigipea ametikohta. Vastu sotsialistid.
repressioon surve avaldamine, karistamine. maavalitsus Eesti autonoomia ajal kandis Eesti täidesaatva võimu organ Maavalitsuse nime. kuberner suure maa-ala valitsusjuht. 11. Millal ja kelle poolt võeti vastu Eesti vabariigi I põhiseadus? Sisu? 1920. aastal Asutava kogu poolt. · Seadusandlikut võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu. · Täidesaatvat võimu valitsus, mille kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. · Presidendi ametikohta ei loodud. Seda täitis riigivanem, kes juhtis valitsuse tegevust, peaministri kohustusi ning riigipea esindusülesandeid. · Eesti on iseseisev demokraatlik vabariik. 12. Millised olid Eesti Vabariigi võimuorganid? Seadusandlik võim Riigikogu , täidesaatev võim valitsus. 13. Miks puhkesid Eestis tihti valitsuskriisid? Mis on koalitsioon? Sest puudus valimiskünnis ning erakondi oli parlamendi palju
Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik Tööliste (K.Päts, J. Laidoner) (J. Tõnisson) (O. Strandmann) Partei (eesmärk oli
Peamised lahingud toimusid Petseri-Vastseliina-Orava ning Haanja-Rõuge-Võru lähistel. 1919. aasta mais viidi sõjategevus Vene ja Läti territooriumidele, kus võitluste raskus jääks Vene valgete ja Läti rahvusväeosade kanda. Narva alt pealetungile läinud Vene valgetel õnnestus välja jõuda Petrogradi kaitseliinideni ning Eesti üksustel õnnestus tänu vastase ridades tekkinud segadusele vallutada Pihkva. Miks, kelle vastu ja kus peeti Landeswehri sõda? Mida saavutati? Eesti rahvavägi sõdis Landeswehri vastu Võnnus, kuna loodeti lõpuks saksa võimu alt vabaneda ja kätte maksta sajanditepikkuse ülekohtu eest. Eestlased said Võnnu oma valdusesse. Läti sai vabaks. sõdis Eesti rahvavägi Võnnu lahingus, mis toimus Põhja-Lätis 1919. a juunis. Eestlased said võidu sakslaste üle ning tungisid edasi Riiga. Antandi vägede sekkumisel
9. Itaalia piir peab kulgema mööda rahvuspiiri 10.Austria-Ungari territooriumil elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus 11.Balkani riikidele anda enesemääramisõigus ja rahvusvaheline garantii 12. Osmani impeeriumis elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus. Vaba läbipääs Dardanellidest. 13. Luua iseseisev Poola riik. Poola peab saama rahvusvahelise garantii ja väljapääsu merele. 14. Luua rahvusvaheline organisatsioon, garanteerimaks riikide poliitilist ja territoriaalset sõltumatust Saksa sõjaväele kehtestatud piirangud Olemasoleva relvastuse loovutamine Kohustusliku sõjaväeteenistuse keelustamine. Max 100 tuh palgaarmee. Sõjalaevastiku laevade arvu piiramine. Allveelaevade keelustamine. (Saksa sõjalaevastik lasi end Inglise ranniku lähedal põhja) Lennuväe, tankide, broneeritud autode keelustamine Automaatrelvade tootmise keelustamine
Tugevamad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (parempoolseimad; Päts, Laidoner, Teemant), Eesti Rahvaerakond (rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska, Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem. Kehtestati laialdased kodanikuõigused. Ainuvõimalikud olid koalitsioonivalitsused, kus osales 3-5 erakonda, valitsused püsisid keskm. 11 kuud. Peale kommunistide mässu pandi alus Kaitseliidule (kodanike vabatahtlik relvaorganisatsioon). 1930. a. algas Suur majanduskriis, esmajoones tabas see põllumajandust. Rahva ostujõud vähenes, tööpuudus kasvas, süüdistati erakondi. Olukorda püüti parandada erakondade liitumise teel.
* baltisakslased korralidasid Lätis riigipöörde ja kukutasid sealse valitsuse - ärevus ja viha sakslaste vastu Eestis * sakslased vallutasid 1. kokkupõrkes eestlastega Võnnu * Atlandi esindajate nõudel kehtestati ajutine relvarahu * Võnnu lahing - algas sakslaste pealetungiga - sakslased said korralduse taanduda * 3 mai 1919 Atlandi esindajate nõudel kirjutati alla vaherahu - lepingu kohaselt sai Läti endine valitsus riigi juhtimise taas enda kätte - Landeswehr saadati enamlaste vastu - saksa väeosad pidid Lätist lahkuma Kurss rahule: * tagalas kasvas sõjatüdimus * majandusraskuste süvenemine * vasakerakondade rahupropaganda süvenemine * Vene valitsuse ettepanek alustada rahuläbirääkimisi * oktoober 1919 Loodearmee pealetung (tõmbas kriipsu peale rahuläbirääkimistele) * dets 1919 ägedad heitlused Narva pärast - eesti võit * dets 1919 Tatu rahukonverents - Eesti delegatsioon (J
Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemis-, usu- ja sõnavabadus, streigivabadus, õigus eraomandile jne. Vastavalt põhiseadusele sai seadusandlikuks võimuorganiks ühekojaline Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget ja mis valiti kolmeks aastaks. Valimisõigus anti kõigile vähemalt 20-aastaseks saanud kodanikele. Täidesaatvaks võimuks sai Vabariigi Valitsus ning kohtuvõimuks kohtuorganid. Riigipea ametit sisse ei seatud ja riigipea ülesanded jagati Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse vahel (selletõttu on loodud riigikorda nimetatud ka "piiramatuks parlamentarismiks"). Sisepoliitiline olukord 1920. -tel aastatel rohkesti erakondi. Suurema toetajaskonnaga olid: · Rahvaerakond (endine Rahvameelne Eduerakond), liidriks Jaan Tõnisson, tsentristlik, toetajaid kõigist rahvakihtidest, ühendavaks jooneks rahvuslus, · Põllumeestekogud (end
Põhiseaduslikke õigusi kitsendas aga Tallinnas ja piiriäärsetes rajoonides kehtinud kaitseseisukord (võitluseks kommunistide vastu). Suurimad rahvused said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel kultuuriautonoomia. Vastavalt põhiseadusele kuulus Eestis seadusandlik võim Riigikogule, mis valiti iga 3-e aasta tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel (eesotsas seisis riigivanem, kes lisaks peaministri ülesannetele täitis ka mõningaid riigipea kohustusi) , mille kinnitas ametisse ja vabastas sellest Riigikogu. Presidendi ametikoht jäi loomata vasakpoolsete parteide vastuseisu tõttu. 1920-ndatel teostati põhjalik maareform, mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati kõigile soovijatele välja asundustaludena. Lisaks juba varasemale 75000 põlistalule loodi 56000 uut talu, kerkisid tuhanded elumajad, laudad, kõrvalhooned, rajati sadu külasid.
10. klassi kordamisküsimused: 1)Mõisted: *enamlased- vene bolsevikud,haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte. Tähtsaimaks häälekandjaks töölisajaleht Kiir, toimetajaks Jaan Anvelt. Aisana poliitikutest rahvuslust eitaval seisukohal. Sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. *Päästekomitee-mood 19.02.1918, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstatin Päts(poliitik), Jüri Vilms(poliitikute advokaat), Konstatin Konik(organisaatorist arst). *Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. *Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettrvõt
Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kodanike täielik võrdsus seaduste ees, isiku-ja korteripuutumatus, ühinemise-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandile ja streigivabadus. Tallinnas ja selle ümbruses kehtis kaitseseisukord, mis hiljem muudeti üleriigiliseks. Kuidas valitseti Eestit? 1920 valiti Riigikogu esimene koosseis
-31. jaanuarini, kus langes raskelt haavatuna üks Eesti vahvamaid väejuhte leitnant Kuperjanov. Ka Soome vabatahtlikud võtsid Paju lahingust osa ja kandsid väga raskeid kaotusi. Peale Paju lahingut oli vastase selgroog murtud. 1. veebruaril vabastati Valga, samal ajal juba Võru ja siis 4. veebruaril Petseri, kus langes A. Õunapuu. Punavägi alustas veel tugevamat pealetungi, et kaotatud maad tagasi võita. Löödi palju ägedaid lahinguid kuni sõja lõpuni Petseri, Irboska ja Pihkva ümbruses. Narva liinil seisid Eesti väed aga kindlal joonel ja liikusid edasi Lätimaale, aidates ka seal puhastada maa punavägedest. Vabadussõja järgmiseks oluliseks etapiks oli võitlus sakslaste üksusega Landeswehr (maakaitse), mis juunis 1919. aastal hakkas lõunast Eesti Vabariiki ähvardama. Kui räägime võitlusest Landeswehriga, olid jõud peaaegu tasavägised. 22. juunil algas eestlaste vasturünnak, mis oli igati edukas. Kui 23
Okt. 1919 võttis Asutav Kogu maaseaduse vastu baltisaksa aadel kaotas mõisad ja majandusliku võimu. Kaitselahingud : PA pidi peatama pealetungi Läänerindel ja koondama Eesti vastu 75-80 000 meest, heitlused kestsid veb.-mai. See andis nt. Poolale ja teistele läänenaabritele aega kaitse korraldamiseks. Eestlased tugevnesid vaatamata kohatisele ebaedule ning rahvavägi suurenes 80 000 meheni, lisaks 120 000meheline Kaitseliit(1/5 rahvast kokku). Maikuus tuli Pihkva all üle osa punasest eesti kütidiviisist komandöri juhtimisel : PA saatis seetõttu eesti kommunistlikud kütipolgud teistele rinnetele. Eesti majanduslik olukord paranes, tehased pandi tööle ning läänest saadi abisaadetisi. Pealetung : Eesti väejuhatus kandis sõjategevuse naaberaladele ning eestlaste toel tungisid vene valgekaartlased Petrogradi ja vallutasid Pihkva. Loodearmee (mobilisatsiooni ja PA
Inglismaale ja Prantsusmaale, siis alates 1920. aastate keskpaigast tugevnes orientatsioon Inglismaale kuna sealne turg oli sobivam Eesti põllumajandussaadustele. 1920. aastate lõpul paranesid Eesti suhted Rootsiga ja mõneks ajaks tuli arutusele Põhjariikide bloki idee, kuhu kuulunuksid Rootsi, Soome ja Eesti. Riikide lähenemisele aitasid kaasa riigijuhtide vastastikused kõrgetasemelised visiidid. Nii käis Eesti riigivanem Jaan Tõnisson Rootsis ning sealne kuningas Gustav V-es esimese kroonitud riigipeana külastas 1929. aastal Eestit. Lähem liitumine Rootsiga polnud võimalik, sest Rootsi üldsus hindas kõrgelt ranget neutraliteeti. Pealegi polnud majanduslikult tugeval ja geopoliitiliselt paremal asukohal paiknev Rootsil otseseid põhjusi Eestiga liitumiseks. Liit Põhjamaadega oleks olnud Eesti Vabariigile vajalik, et viia Eesti Skandinaavia regiooni maade hulka
tööstustöölised. Veel oli Eestimaa Kommunistlik Partei, mis oli sunnitud tegutsema põranda all. Esimene põhiseadus 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kodanike täielik võrdsus seaduste ees, isiku-ja korteripuutumatus, ühinemise-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandile ja streigivabadus. Tallinnas ja selle ümbruses kehtis kaitseseisukord, mis hiljem muudeti üleriigiliseks. Kuidas valitseti Eestit? 1920 valiti Riigikogu esimene koosseis
Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Rahvasteliit – Organisatsioon, mis üritas tagada rahu, et hoida ära sõdu, üritas lepitada konflikte. uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus Idapakti idee – Kaasata vastandlikke riike rahu tagamiseks Euroopas (Saksamaa, Prantsusmaa, NSVL jne.) asundustalu – maareformi käigus loodud uus talu tüüp, tekkis nii, et riik võttis mõisnikelt maa ära ja jagas seda maalappi talupoegadele. vabadussõjalased – vabadussõjast osavõtjad
tegemist on utoopiaga ja Eesti eesmärgiks peab jääma võrdõigusliku osariigi staatus Venemaa koosseisus. Karl Ast ütles oma kõnes, et parim oleks Eestile kuulutada välja iseseisev riiklus, aga see pole aga võimalik. Asti mõttest haaras kinni Tõnisson, et omariiklus oleks eesti rahva paleuseks, aga arvas, et sellest midagi välja ei tule. Maanõukogu muidugi midagi ei otsustanud. Need ideed jäid edasipidigi ringlusesse. Baltoskandia mõte - Baltikum ja Skandinaavia. Lisaks idee ka Eesti-Läti kaksikriik. Täiesti uuena tuli kõne alla Eesti-Soome unioon - Maarahvaliidust Päts pooldas seda. Aga polnud reaalseid võimalusi ideede täideviimiseks. 26. sept Maanõukogu otsustas alustada ettevalmistusi Eesti Asutava Kogu asutamiseks. Eestlased ei olnud enam valmis leppima Venemaa AK otsustega, selleks oli vaja Eesti AK - võimalik, et see tõlgendus on natuke ülepingutatud. Tegemist oli reaktsioonina enamlaste tegevusele
Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast) Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta apr 1919 – Asutav Kogu juuni 1920 – põhiseadus ◦ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks ◦ valitsus, ees riigivanem ◦ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia valitsuse keskmine eluiga 11 kuud Põllumeeste Kogud (21-24 kohta Eesti Riigikogus) Rahvaerakond (8- 10) ◦ K. Päts, J. Laidoner, J. ◦ J. Tõnisson, J. Jaakson Teemant Tööerakond (10-22) Asunike koondis (4- ◦ O. Strandman, J.
Asutav Kogu 23.aprill 1919 · Valiti demokraatlike üldvalimiste teel · Asutav kogu võttis 15. Juuni 1920 vastu Eesti esimese põhiseaduse, mis sätestas nt: Kodanikuõigused (täielik võrdsus vaatamata rahvusele, soole jne) Isiku- ja korteripuutumatuse Sõnavabaduse, Usuvabaduse · Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline, sajast liikmest koosnev riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus, valitsuse juht oli riigivanem · Asutav Kogu lõpetas oma tegevuse 20.detsember 1920, ametisse astus I riigikogu Maareform · Aluseks 10.oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus · Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, kariloomad jne · Loodi 55000 uut asundustalu: esimesena said maad Vabadussõjas silma paistnud sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad · Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega
Saksamaa. 20 aastaga oli Eesti saavutanud kindla koha rahvusvahelistel turgudel.Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. Elatustaseme poolest jäi Eesti veel maha lääneriikidest, kuid oli võrreldav Ungari, Poola, Lätiga. II Riigi valitsemine, sisepoliitika. 1920 I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 I Riigikogu 100- liikmeline. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem,kes lisaks peaministri kohustele täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle: oli oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle, sest tasakaalustavat jõudu riigipea näol ei olnud. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Agraarerakonnad (Põllumeestekogud, Asunike koondis), liberaalsed erakonnad ( Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond) ,
Saksamaa. 20 aastaga oli Eesti saavutanud kindla koha rahvusvahelistel turgudel.Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. Elatustaseme poolest jäi Eesti veel maha lääneriikidest, kuid oli võrreldav Ungari, Poola, Lätiga. II Riigi valitsemine, sisepoliitika. 1920 – I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 – I Riigikogu – 100- liikmeline. Täidesaatev võim – Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem,kes lisaks peaministri kohustele täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle: oli oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle, sest tasakaalustavat jõudu riigipea näol ei olnud. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Agraarerakonnad (Põllumeestekogud, Asunike koondis), liberaalsed erakonnad ( Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond) ,
Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e
Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena
Põhiseaduse järgi kuulus seadusandlik võim riigikogule, kuid riigikogul oli 100 liiget ja see valiti kolmeks aastaks. Esimesed valimised olid 1920 lõpus, kokku tuldi 1921. Senikaua oli seadusandlik võim Asutav Kogu, riigikogu kokku tulemisega läks Asutav Kogu laiali. I Põhiseaduse kohaselt puudus Eestis riigipea. Ühelt poolt peeti väga demokraatlikuks, teiselt poolt finantsi osas hea. Ametlikel puhkudel esindas eestit valitsuse juht, kes kandis nime riigivanem. Ometi ei olnud ta riigipea, vaid ikkagi valitsuse juht. Valitsus koosnes riigipeas ja ministritest ning andis aru riigikogule. Umbusaldamisel astuti tagasi, olgu selleks siis kogu valitsus või üks minister, ja toimus valitsuse vahetus. Rahvas valis riigikogu, osales referendumitel ja sai välja tulla seaduste algatamisega, see tänapäeval puudub. Valida ja kandideerida sai alates 20. eluaastast. I Põhiseadus oli oma aja kõige demokraatlikum ja parlamentaarne demokraatlia oli viidud täiuseni, sest puudus riigipea
1920.a. põhiseadus. Asutav Kogu võttis vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse juunis 1920. Põhiseaduse järgi oli kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes oma võimu sai teostada valimiste, rahvaalgatuse ja -hääletuse kaudu. Seadusandlik võim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, mille valimised olid iga 3 aasta järel. Valimised olid proportsionaalsed. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu ees. Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid. Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. Kehtestati laialdased kodanikuvabadused, neid võis piirata kaitseseisukorra kehtimise ajal. Erakonnad Suuremad erakonnad olid: Põllumeestekogud - kaitses põllumajandustootjate huve. Tuntuim liider Konstantin Päts. Eesti Rahvaerakond - valdavalt haritlaste ja linnakodanluse huvide kaitsja. Liider Jaan Tõnisson. Kristlik Rahvaerakond - kaitses valdavalt kirikuga seotud ringkondade huve.
annaabi.ee 
