Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti ajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bolsevikud, põhiseadus, sõnavabadus, vaikivaks, ajastuksaotama, natsionaliseerimine, riigistamine, asudaoolipoisiduperjanov, soomusrong, pitka, suurbritannia, laevastik, vabatahtlikud, riigipiirommunistlikudodumaale, tasumisel, tunnistab, tagastab, varad, esitage, väiteleodanikuõigused, ülemkogu, meeleavaldusedontrollisellegilSee oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Maapäev valis täidesaatvaks organiks Maavalitsuse. Oktoobripööre tagajärjed Venemaal ja Eestis, muudatused. 1917.a. novembris haarasid enamlased, eesotsas V. I. Leniniga. Kehtestati bolsevike valitsus kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa. Ajutise Valitsuse juhid arreteeriti. Ükski välisriik bolsevike võimu esialgu ei tunnistanud. Oma võimu maksmapanekuks rakendasid bolsevikud äärmuslikke meetodeid. Vastuhakkajad kuulutati rahvavaenlasteks, kontrrevolutsionäärideks ja sabotöörideks, neid arreteeriti ja hukati. Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Rahvusarmee asendati Punaarmeega, enamlased ei tunnistanud rahvusriike, vastased arreteeriti ning hukati ka siin, ettevõtted ja pangad riigistati e. ratsionaliseeriti, kogu maa kuulutati riigi omaks. Algselt
tagasi kutsuma Eestisse Samal ajal 1917. aasta jooksul kasvas ka Eesti aladel enamlaste(bolsevike) võim. Seda näitab ka see, et kui aasta alguses kuulus parteisse u 100, siis oktoobriks oli juba 8000 liiget. Miks tõusis? Sest nad lubasid maad, rahu ja leiba. Kui septembris olid valimised Tallinna ja Narva linnavolikogudesse, siis need võitsid enamlased. Oktoobris 1917 oktoobripööre, siis samamoodi Venemaaga tahtsid võimule tulla bolsevikud (tööliste- ja soldatite saadikute nõukogudele). Kui enamlased said võimule, siis hakkasid läbi viima ebademokraatlikke reforme: 1) toimus riigistamine (pangad, hotellid, restoranid, maa) 2) lubati tegutseda ainult ühel parteid bolsevikud 3) rahvuslikult meelestatud poliitikuid vangistati 4) poliitilisi vabadusi piirati ei saanud oma vaateid avaldada (ei tohtinud toimuda massidemonstratsioone, oli tsensuur)
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas.
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament. parlament laiali, kinnitada
sunnitööle saatmine..) * ajalehed sulgeti, erakonnad aeti laiali, kodanikuõigused kaotati.. * luuakse uus poliitiline reaalsus piiramatu isevalitsus asendatakse konstitutsioonilise duumamonarhiaga * rahvas saab valida riigiduuma ja selles ka ise osaleda * töötingimuste paranemine * ametiühingute lubamine * ülikoolidele antakse autonoomia * emakeelsete erakoolide lubamine * algkoolis emakeele lubamine * 1. põhiseadus * riigiduuma kokkukutsumine * haridusseltsid * eestlased näitavad ennast aktiivse poliitilise jõuna Muutused (näidetega ) rahvuskultuuri arengus pärast 1905.a. * rahvuskultuuri hüppeline areng (seltside loomine, emakeelse hariduse laienemine, ülikoolide autonoomia..) * kultuuriruum kahestub * hakati nõudma kolme keelt (eesti, vene, saksa) - keeleuuenduslikud suunad - sõnavara rikastamine (nt anti välja sõnaraamat) * rännuhuvi * kutselise teatri sünd Eestis
Rahvakomissaride Nõukogu, valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks, esimeheks V.I.Uljanov-Lenin Rahudekreet – kõikidele sõdivatele riikidele tehti ettepanek alustada läbirääkimisi anneksioonideta (alade ära andmiseta) ja kontributsioonideta (kahju tasu maksuta) rahu sõlmimiseks Maadekreet – kuulutati välja mõisamaa natsionaliseerimine, võrdsustava maajaotuse põhimõte Nõukogude võimu kehtestamine Suurtööstuste ja mõisate riigistamine 2. nov – Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon Dets – tunnustati Soome ja Poola õigust enesemääramisele 5. –6. jaan 1918 – Asutav Kogu 3. märts 1918 – Bresti rahu – lõpeb sõjategevus Idarindel 11. märts – pealinn Moskva 6.-7
Stalin Nõukogude liidu diktaator, sai võimule pärast Leninit, juhtis Venemaad 2 Maailmasõjas. Industrialiseerimine Suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine Seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajandisse Plaanimajandus Majandus, kus toodet ei toodeta vastavalt nõudmisele, vaid riigi poolt määratud plaanile. 1.Mis aastal tulid võimule Bolsevikud? Bolsevikud tulid võimule aastal 1917 2.Mis aastal tekkis NSV Liit? NSVL tekkis 1922 3.Miks ja kelle vahel toimus kodusõda, kuidas lõppes? Ühiskonnakihid ja poliitilised jõud polnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu ümberkorraldustega. Toimus aastal 1918. Toimus ,,punaste"(NSV sunnitlusega) ja ,,valgete"(Bolsevike sunnitlusega) jõudude vahel. Elanikud kannatasid vägivalla ja terrori all. 1918. Tapeti viimane keisriperekond. Kaotused ulatused 13M inimeseni. Võitsid enamlased. 4
AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED Hea õpilane ja õpetaja, Ajaloo riigieksami ülesannete kogumik sisaldab huvitavamaid ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesanded on koondatud temaatiliselt ja jagatud teemade all tüüpide kaupa. Esmalt on allikaanalüüsi (dokument, kaart, pilt, foto, karikatuur) ja seejärel teadmiste ja oskuste rakendamist kontrollivad ülesanded. Valik erinevatest arutlusteemadest on esitatud iseseisva blokina. Arutlusteemade järel on ka hindamisjuhend ja kriteeriumide selgitus. Kuna kogumikku on koondatud eksmaitöödes olnud ülesannete paremik, ei ole erinevad ülesandetüübid kõikides teemades võrdselt esindatud. Arutlusteemade avamise võimalused ja ülesannete vastused on esitatud ülesannetest eraldi, et õpilane saaks oma teadmisi proovile panna ning õpetaja ülesandeid tunnis harjutamiseks kasutada. Vastused on esitatud samas järjekorras kui tööülesanded. Vastused on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud õp
Valitsused- Valitsuse juht on peaminister ehk riigivanem- puudub presidendi ametikoht. (Valitsuse juhid Jaan Tõnisson, Ants Piip, Andres Rei -vahetusid tihti). Ühekojaline riigikogu 100 liiget 3a. Valimisõigus Riigipea- President eht peaminister Parteid- Mitmeparteiline erakondlik süsteem Ajakirjandus- Kehtib sõnavabadus, tähtsamad „Postimees“-Tõnisson, „Päevaleht“- Tallinn 7. Miks ja millal toimus üleminek autoritaarsele valitsemisele mida kujutas „vaikiv ajastu”? Autoritaarne Eesti- 12.03.1934-1940 Vapsid ehk veteranid, tahtsid uut põhiseadust ja karmikäelist võimu, st presidenti. Samuti mõjutas ülemaailme majanduskriis.
kokkukutsumiseni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Maapäev. Samal päeval ajasid enamalsed Maapäeva jõuga laiali, kuid saadikud jätkasid illegaalseid kokkusaamisi · Koheselt kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks ning koolides kaotati usuõpetus. · MAJANDUSREFORMID * Algas pankade ja ettevõtete riigistamine, maa kuulutati riigiomandiks, mõisnikelt võeti maad ära, kuid neid ei jagatud talurahvale. F. Saksamaa pealetung 1918. a veebruaris ja Eesti Vabariigi väljakuulutamine · Mõne päevaga hõivati suurem osa Valgevenest ja Ukrainast. Peagi alustati ka Eestis ja Lätis. · Vene sõjavägi oli lakanud olemast, loodav Punakaart oli liialt nõrk. · 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti
repressiivaparaadi töötajad. Terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile. Vähemtähtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tööjõuna. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganisatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Kultuurisfääris puudus sõnavabadus, meediat lauskontrolliti ning kasutati kommunistliku ideoloogia propagandaks. Ideoloogilised ettekirjutused kehtisid kunstile ja kirjandusele. Ainsaks ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism ning moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. Ka haridus ja teadus olid ideologiseeritud ning mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (nt geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida
totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile. Vähemtähtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tööjõuna. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganisatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Kultuurisfääris puudus sõnavabadus, meediat lauskontrolliti ning kasutati kommunistliku ideoloogia propagandaks. Ideoloogilised ettekirjutused kehtisid kunstile ja kirjandusele. Ainsaks ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism ning moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. Ka haridus ja teadus olid ideologiseeritud ning mõned teadused kuulutati ametlikult
populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3. Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele. 4. Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur majanduskriis, mida süvendab reparatsioonide maksmine). 5. Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolsevikud e kommunistid; Itaalias fasistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid). Kasvas rahva soov / ihalus "tugeva käe poliitika" järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung "Rahu, leiba, maad!", Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua). Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid
eelkõige sotsialistlikult poolt. Eesti ühiskond sattus poliitilises mõttes kreeni kaldus 13 vasakule. Lisaks tekkis ületamatu lõhe eestlaste ja baltisakslaste vahel. Positiivne pool esimesed poliitilised erakonnad, legaalse poliitilise tegevuse kogemus, arenes poliitiline mõte, eestlastele hakkasid selgeks saama demokraatia, põhiseadus, vabariiklik riigikord, rahvuslik autonoomia jms mõisted). Revolutsioonist ilmasõjani 1906-1914 Poliitilised olud Eestis pärast 1905. aasta revolutsiooni: väga must per eesti rahva ajaloos, piirangud kõikvõimalike ühiskondlike tegevusalade üle, sõjaseisukord koos kõikide omapiirangutega püsis kuni 1908 augustini. Ka pärast likvideerimist jäi Balti riikides kehtima nn kõvendatud valvekord, mis oli küll sõjaseisukorrast leebem, kuid siiski mitte normaalne seisukord
avada kõrtse, valmistada alkoholi. Teede tegemise ja korrashoid oli talunike õlgade peal. Poliitiline probleem oli omavalitsuskord, ainsaks käskjaks ja korraldajaks oli keiser. Puudus parlament, ministrid olid allutatud keisrile. Kohalikud kõrgemad ülemused ja ametnikud allusid ministeeriumitele või keisrile. Otsustamisõigus ja tegemisvabadus oli piiratud, nad pidid täitma tähtajalisi käske saadetud Peterburgist. Kogu Venemaal ei tuntud kodanikeõigust, sõnavabadus puudus. Eesmärkides võib pidada: omavalitsemise kaotamist Venemaal, kodanikeõiguste kehtestamine, parlamendi loomine, erakondlik vabadus, võrdsed õigused ja vabadused teiste rahvustega. Jaanuaristreik Tallinnas: Sooviti omavalitsuse taganemist ning sotsiaaldemokraatia kinnitumist. 12. jaanuaril tekkis esimene mässupuhang Tallinnas. Vaguni tehase töömehed lasid auruvälja, tõmmates kõiki teisi töölisi teistest vabrikutest ning õhtuks
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
Töölised nõudsid paremaid töötingimusi ja suuremat palka. Esimene partei Venemaal asutati 1902- Sotsialistlike Revolutsionääride Partei ehk esseeride partei. Nende ülesanne oli talurahva huvide kaitsmine. Radikaalsete vaadetega Venemaa sotsiaaldemokraatidest emigrandid asutasid 1903 Brüsselis ja Londonis Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei, mis juba asutamiskoosolekul lõhenes kaheks: 1. mensevikud ehk liberaalid ehk parempoolsed 2. bolsevikud ehk radikaalid ehk vasakpoolsed . Revolutsiooni algus 09.01.1905 ehk n.n. "Verine pühapäev" Peterburis tulistati rahulikku töölisdemonstratsiooni, mis oli kogunenud tsaarile palvekirja üle andma. Kuna Putilovi sõjatehaste streigi tõttu olid rahvakogunemised keelatud, siis tulistati ka palvekirjade üleandjaid (150 000 inimest), kellest hukkus 1000 ja haavata sai üle viie tuhande. Üle kogu Venemaa reageeriti sellele protestidega. Sellega oli Venemaal revolutsioon alanud.
kiireks venestamiseks. Uue laine juhatas siiss Stolõpini tsirkulaar. Pooldas maaomavalitsuste ja kiriku reformimist venestamist silmas pidades, pooldas ka venelaste ja õigeusklike eesõigust riigimaade ja Talurahvapanga maade jagamisel. Nõuti ka venekeelse õppe taastamist (vahepeal oli eestikeelne). 1913 hakkas õppetöö 1. klassist saati vene keeles. (hiljem leebus ja 2 aastat võis õpetada emakeeles). Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus Otsese esinduse said kõik kihid, sealhulgas ka alamrahvas. Konstitutsiooniline kord Venemaal seati sisse ülalt, mitte kodanikualgatusel, seega päris läänelikku ei olnud valmis vastu võtma, pigem meeldis kõigile sotsialism. Valimisõiguse said Venemaa kodanikud alates 25 eluaastast, valimisõigus ei laienenud naistele, sõjaväeteenistujatele, juhutöölistele (sh mõisamoonakad, talusulased, äriteenijad, käsitöökodade töötajad jne)
samas ka järelvalve iseenda tööle. Teiseks polnud seadusi - Tribunal peab mõistma kohut omaenda revolutsioonilise südametunnistuse järgi. Revolutsioonilised Tribunalid hakkasid kurjategijatele klassikuuluvuse järgi kohut mõistma. Enamasti piirduti inimese mõistmisega lühamaks või pikemaks ajaks ühiskondlikult kasulikule tööle. Igasugune poliitiline tegevus keelustati täielikult, erakonnad sisuliselt saadeti laiali. Lisaks poliitilistele ümberkorradusele algasid varade riigistamine - alustasid rahaasutustest, kogu Venemaa rahasüsteem allutati Venemaa Keskpangale. Samaaegselt hakati üle võtma suuremaid tööstusettevõtteid, neid nö ühiskonnastati, tehased läksid nende tööliskonnale, tegelikkuses tähendases seda, et ettevõtte omanikud ja juhtkond aeti minema. Nendest tööstustöölistest moodustati tööliskomitee, mis pidi hakkame kogu seda tehast juhtima. Enamasti kippusid tööliskontrollile allutatud tehased seisma jääma
Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud (varade jaotamise) probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. [http://miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.htm] 2. EESTI VABARIIK 2.1 Sisepoliitiline areng 2.1.1 Eesti Vabariigi I põhiseadus Vabadussõja ajal toimusid valimised Asutavasse Kogusse, mis tuli kokku 23.aprillil 1919. Asutava Kogu (koosnes120 saadikust) ülesanded: · EV põhiseaduse koostamine · seaduste vastuvõtmine kuni uue rahvaesinduse valimisteni 15.juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega loodi Eestis parlamentaarne vabariik. Põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariigis: 1. kõrgemaks võimukandjaks rahvas, kes teostas oma võimu valimiste kaudu,
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu o
rahasüsteem- kroon, sent. 1930 a alguses jõuab eestisse ka ülemaailmne majanduskriis. 1929- vapside liikumine(andres larka)peaideoloog oli Artur Sirk. Vabadusvõitluses osalenud inimesed, kelle põhimõtteks on oma majandusolukorrale riigi tähelepanu pöörama.Taoitlesid riigipeale tugevamat võimu. (oli sarnane fashismiga) Nende populaarsus kasvas kiiresti.vapside eelnõu anti välja ja seda pooldasid paljud (1933) Nad nõudsid uut põhiseadust . II põhiseadus, mis hakkas kehtima 1934mille andsid välja Vapsid. Nägi ette seda, et kõige tugevam võim on riigivanemal. 12 märts 1934- päts ja laidoner teostavad riigipöörde. Kaitseseisukord. Peatatakse riigitöö. Katsestatakse riigipea valimised. Vahistatakse hulk vapse 6e kuuga. Kui novembris saab nõukogu kokku, siis saadetakse ta lõplikult laiali, algab vaikiv ajastu. 1934 tuleb riigikogu uuesti kokku. Majanduskriisist tuldi välja sellega, et 1932. a- devalveeriti krooni 1/3 võrra, kuid
Eesti 1920datel- 30datel aastatel 3. märts 2009. a. 15:09 1. 1919.a 23 aprillil Eesti asutav kogu maareformi ( seadus võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, kinnitati 1920 a juunis. Asutav kogu läks laiali ja peeti esimesed Riigikogu valimised. 2. Likvideeriti mõisad ja avati tee 56000 uue, nn asunikutalu moodustamisele. Maa sai rahva omaks. Esmakorras anti maa Vabadussõjas võidelnud meestele ja selle järel teised, isegi mõni selline kes oli vastaspoolel sõdinud. Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3
kuid Eesti kaitse pidas vastu. Juba augustis alanud puhutised rahuläbirääkimised said õige hoo novembri lõpust ning 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 otsene sõjategevus lõpetati. Ametlikult lõppes Vabadussõda aga alles kuu aega hiljem, Tartu rahuga 2. veebruaril 1920. Eesti Vabariik (19201940) 1920. aastal, mil rahu oli sõlmitud, võis Eestis hakata omariiklust ulatuslikumalt välja ehitama. Samal aastal võeti Asutava Kogu poolt vastu esimene korraline põhiseadus, millega loodi ka Riigikogu ning kehtestus väga parlamentaarne valitsussüsteem, kus valitsusjuhi ja riigipea kohused olid ühendatud ja neid täitis riigivanem. Üldiselt oli selline süsteem küllaltki ebastabiilne, tulenevalt valimisseadusest sai parlamenti korraga suur hulk erakondi ja koalitsiooni oli keerukas moodustada. Seetõttu hakati kehtivat põhiseadust peagi kritiseerima ja juba 1920. aastate lõpus oli tõsiselt päevakorral selle muutmine.
ajutisele valitsusele kinnitamiseks. 1917. aasta jooksul tekkis Eestis terve hulk erakondi, mis sageli üksteisega liitusid, ümber kujunesid või nime vahetasid. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Rahvuslikust eitasid aga enamlased ning olid igast küljest sellele vastu. Enamlaste vastuhakk põhjustas aga oktoobrirevolutsiooni ehk oktoobripöörde, mis toimus Tallinnas ja Petrogradis 23.26. oktoobril 1917. Millega bolsevikud ehk enamlased kukutasid Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon oli laiemas mõttes enamlaste võimu kehtestamine kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. PILET 12 1.Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg Rahvuslik liikumine e. ärkamisaeg toimus peamiselt aastatel 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati)
Elukutselised riigikukutajad, revolutsionäärid. 1917. a aprillis naasis Venemaale 1917. a oktoobris sai Venemaa peaministriks, 1918. a atentaadikatse. Fanny Kaplan. Kommunismiideoloogia Proletariaadi diktatuur vägivald mõisnike, kapitalistide, kiriku vastu. Eeskujuks jakobiinide diktatuur. Kapitalistliku korra, ekspluateerimise ja eraomandi hävitamine. Rikastelt eraomandi äravõtmine ja riigistamine, majanduse riiklik reguleerimine. K. Marxi ideed. Kapitalismi asemel sotsialistliku ja kommunistliku ühiskonna loomine. Võrdsus, vendlus. Tööliste ja talurahva riik. "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" Maailmarevolutsiooni idee. Nõukogude valitsuse otsused 1917.- 1918.a Natsionaliseerimine Maa natsionaliseerimine ja mõisamaa konfiskeerimine löök aadelkonna omandi pihta. Maa jagamine talupoegadele.
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
Väljas, · alanud oli perestroika ja glasnost. Välised tegurid: · iseseisvaks ei püüdnud saada mitte üksnes Eesti, vaid rahutused olid ka teistes liiduvabariikides, · lagunes kogu nn. sotsialismileer, s.t Ida-Euroopa riigid hakkasid vabanema NL võimu alt, · Lääneriikide abi iseseisvujatele, · NL sõjaline potentsiaal oli nõrgenenud, VLO lagunenud. 4. Analüüsi taasiseseisvunud EV arengut! Pärast iseseisvumist töötati välja uus põhiseadus, mis võeti vastu 1992. referendumil. Sel- le järgi on EV demokraatlik vabariik, kus seadusandlik võim kuulub Riigikogule ja riigipeaks on president. Samal aastal toimusid ka presidendi ja Riigikogu valimised. Taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks sai L. Meri. Ta valiti tagasi ka järgmistel presidendivalimistel 1997.a. Majanduses mindi üle turumajandusele. Selleks alustati erastamisi, talude taastamisi, viidi läbi rahareform.
võimulolijaid. Esile kerkis Vabadussõjalaste Keskliit (Vapsid). Lubasid riigis korra maksma panna. Poliitikute kuritarvitused lõpetatakse. Olulisteks isikuteks olid Andres Larka ja Artur Sirk. Põhiseaduslik kriis RK oli liiga suur võim, Valitsus sõltub liiga palju RKst. Taheti ka riigipea (presidendi) ametikohta. Tõi endaga kaasa kolm uut põhiseadust. Kaks esimest kukkusid läbi ja Vapside oma oli alles see, mis sai poolt hääled. II põhiseadus koostatud Vapside poolt. Vastu võeti 1933 (kehtima pidi hakkama 1934). RK volituste aeg pikenes 4le aastale ning liikmete arv vähenes 50le. Seati sisse ka riigipea ametikoht. Nimetuseks oleks tulnud RIIGIVANEM, kes valiti rahva poolt 5 aastaks. Täidesaatev võim pidi koosnema valitsusele, mis koosnes peaministrist ja ministritest. Valida said alates 20. aastased. Eesti oleks pidanud muutuma presidentaalseks vabariigiks. Üleminekuvalitsust juhtis
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
Taani aeg Saaremaal 1559-1645 1563 Kuressaare linnaõigused + Üks linn tekib, selleks on Kuressaare. Ära see-eest kaob aga Vana-Pärnu (1584), mis liidetakse Uus-Pärnuga. Kuressaare Nõukogude-aegne nimi oli Kingissepa, Viktor Kingissepa järgi, kes oli Eesti revolutsionaar ning leidis, et sellist asja kui Eesti Vabariik, pole vaja. Saaremaa rüütelkond, reduktsioon ehk mõisa maade riigistamine. Taani riigi võim võttis mõisnikelt maad ära. Seejäral pidid mõisnikud riigilt maad rentima. Asehaldur, ametkonnad, mis koosnesid vakustest. + vakusekohus 1643-1645 sõda Taani ja Rootsi vahel, Brömsebro rahu- Saaremaa läheb Rootsile. Poola aeg Lõuna-Eestis 1561-1629I Sigismund Augusti privileegid + Aadlile kindlustati neile endised maavaldused, säilitati luteri usk, lubati ametikohad täita
Toiduainete hinnad langesid, Kriisiolukorras otsiti 1932 uue põhiseaduse 1. sissetulekud vähenesid, süüdlasi, nõuti presidendi hääletus kukkus läbi tööstuses siseturg kuivas ametikoha sisseseadmist, 1933 2. rahvahääletus kokku, rahva ostujõud põhiseaduse muutmist. kukkus läbi vähenes, väliskaubanduse VAPSIDE esilekerkimine 1933 Vapside põhiseadus, bilanss negatiivseks, Vabadussõjalaste Liidu rahvahääletus läks läbi, riigieelarve tasakaalust väljas liikmed jõustus 1934 Vapside tegevus: Tahtsid oma liikmete majanduslikku olukorda parandada ja sõjamälestisi jäädvustada. Nad lülitusid poliitikasse 1931, sest 2. kongressil otsustati parlamendile ja valitsusele survet avaldada põhiseaduse muutmiseks. Rahvas suhtus neisse positiivselt ja
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
annaabi.ee 
