Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Eesti Ajalugu - sarnased materjalid

stati, haridus, jakobson, revolutsioon, armee, gede, hurt, sakslased, idend, jannsen, maap, hurda, petus, imalus, hendas, likool, enamlased, rgeim, rval, rahvaluule, koole, udude, 1902, palvekirjad, anvelt, seisis, rahvusluse, ukogude, pilaste, steem, tuim, rgeima, vabadused, raudtee, koosolekud, ppej, riigiduuma, igeusu, gaas, allveelaevad, petuse
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

...............................................................................................................................................46 TÖÖSTUS.............................................................................................................................................................46 POLIITILINE MAASTIK..........................................................................................................................................48 1905.AASTA REVOLUTSIOON...............................................................................................................................49 EESTI I MAAILMASÕJA AJAL............................................................................................................................... 51 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE..................................................................................................................... 53 VABADUSSÕDA...........................................

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

liivlasi varitsema. Need võideti ootamatu rünnakuga. Innustas eestlasi. 1210 - Novgorodi vürst Mstislav Uljas ja Pihkva vürst Vladimir piirasid Otepääd. Linn ostis ennast vabaks 400 marga hõbeda eest (80kg hõbedat). 1211 - Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt. Esmakordselt eestis kasutati piiramis torne, kiviheite masinaid ja ambe. Kuuendal päeval algasid läbirääkimised. Linnas oli puudus joogiveest ja palju haavatuid. Preestrid ristisid linnuse (mitte selle elanikke) ja sakslased võtsid pantvange ning läksid tagasi liivimaale. 1211 algus - Sakalaste, Ugalaste, läänemaalaste ja saarlaste retk Toreidasse. Loodeti isegi Riiat vallutada, kuid sakslastele saabus abivägesid ja eestlased pidid taanduma. 1212 - Toreida rahu (3 aastat). See saadi, sest saarlased piirasid Toreida linnust, kus valitses Kaupo. Rahuleppingu sõlmimise põhjuseks oli kõige muu ka eestisse jõudnud katk. 1212 - Mstislav Uljas, Novgorodi vürst, tuli sõjakäiguga järva- ning harjumaale

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

põhimõte. Kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Eesti talurahva haridustee algas vallakoolis, millele järgnes kihelkonnakool. Kohustuslik koolisundus kehtestati 1854. aastal. Esimene eestikeelne ajaleht 1806. aastal ­ ,,Tarto maa rahwa näddaliLeht." Püsiv eestikeelne ajakirjandus 1857. ­ Johann Voldemar Jannseni nädalaleht ,,Perno Postimees." Rahvuslik liikumine 1840.-50. aastale palvekirjade aktsioonid. Johann Voldemar Jannsen. Perno Postimees. Programmiks oli tal eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. Tütar oli tal Lydia Koidula, temaga loodi 1865. aastal laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine." 1869. aastal oli esimene laulupidu. Jakob Hurt. Püstitas eestlastele üleasnde saada suureks vaimult. Eesti Kirjameeste Selts. 1872. loodi. Koondas haritlasi jms. Ülesandeks oli kooliõpikute väljaandmine. Seltsi esimene president oli Hurt. 1872. aastal mingi üle uue kirjaviisi kasutamisele

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

Metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale. Lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Eestlaste vastupealetungil Riiasse peale Viljandi piiramist piirati sisse Toreida linnus. Eestlaste kaotused olid suured. Aga kuna mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega sõlmiti 1212. aasta kevadel Toreida vaherahu, mis pidi kehtima 3 aastat. Eestlaste ja venelaste suhted olid üsna teravad. 1215. aasta alguses tegid sakslased sakslased koos abilistega suurema sõjakäigu Ridalasse, mis oli ootamatu, sest vaherahu pidi kestma kevadeni. Sama aasta kevadel ilmuti ka Sakalasse. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Lembitu võeti sakslaste poolt kinni koos teiste vanematega ja vabastati alles pärast poegade pantvangi andmist. Madisepäeval(21.septembril) 1217. aastal kohtusid väed Viljandist 10-11 km eemal Risti kabeli läheduses. Puhkes vihane lahing, kus

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

Ümera äärde varitsema. Metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale. Saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Eestlaste vastupealetungil Riiasse peale Viljandi piiramist piirati sisse Toreida linnus, kaotused olid suured. Aga kuna mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega, sõlmiti 1212. aasta kevadel Toreida vaherahu, mis pidi kehtima 3 aastat. Eestlaste ja venelaste suhted olid üsna teravad. 1215. aasta alguses tegid sakslased sakslased koos abilistega ootamatult suurema sõjakäigu Ridalasse, sest vaherahu pidi kestma kevadeni. Sama aasta kevadel ilmuti ka Sakalasse. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Lembitu võeti sakslaste poolt kinni koos teiste vanematega ja vabastati alles pärast poegade pantvangi andmist. Madisepäeval(21.septembril) 1217. aastal kohtusid väed Viljandist 10-11 km eemal Risti kabeli läheduses. Puhkes vihane lahing, kus langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad

Ajalugu
389 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti ajalugu

Talle kuulus Leole linnus. Ta võitles kindlalt sakslaste ja ristimise vastu. Hukkus Madisepäeva lahingus. Madisepäeva lahing- 1217 aastal. Osutus eestlastele raskeks kaotuseks. Muhu linnuse vallutamine- 1227 aastal. Sakslaste väed olid nii suured, et muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida. Sellega aga ei lepitud ja peeti maha suur lahing. Valjala- vaenuvägi liikus edasi Valjalga, kus asus Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Sakslased nõustusid lõpuks läbirääkimistega. Lõppes muistne vabadusvõitlus. 11. Eestlaste allajäämise põhjused Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed Eestlastel puudusid kogemused Sakslastel oli parem relvastus Eestlastel oli puudus elavjõust Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates

Eesti ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Eesti ajalugu

M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 ­ rajati Riia linn. 1202 ­ asustati Mõõgavendade Ordu 1210 ­ eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 ­ Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 ­ alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 ­ venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 ­ Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 ­ Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seavad eesmärgiks kogu maa vabastada.

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

1206. aastal oli ristisõja nime all toimunud ka taanlaste retk Saaremaale, kuid nende edu jäi vaid ajutiseks: pärat suurema väesalga lahkumist ilmnes, et taanlased ei suuda oma linnust mehitada ning põletasid selle ise maha. 1208. aastal algas aga maa sihipärane vallutus, 1217. aasta järel olid lõunapoolsemad maakonnad Sakala ja Ugandi sunnitud alistuma, 1219­1220 hõivasid taanlased ka Põhja- Eesti. 1222­1223 toimunud eestlaste vastulöögi järel hõivasid sakslased ja taanlased Mandri- Eesti 1224. aastaks uuesti ning 1227. aastal vallutati ka Saaremaa. Et hilisemate aastate kohta aga väga täpseid andmeid ei ole, pole ka selge, kas eestlased suudeti lõplikult allutada. Saaremaa kohta on teada, et vähemalt aastatel 1236­1241 ja 1260­1261 oli see taas ordu ja piiskoppide võimu alt väljas. Keskaeg · Võimu- ja haldusjaotus Keskajal kuulus Eesti ala koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. See oli koondnimetus

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Rüütlitele saadeti Riiast abiväge ja eestlased taganesid Koiva (läti keeles Gauja) lisajõe Ümera äärsetesse metsadesse. Ootamatu rünnakuga jälitajad purustati. Lahingu tähtsus seisnes eelkõige julguse andmises edasiseks võitluseks. 1211.a piirasid sakslased Viljandi linnust, sundisid eestlased alistuma ning ristisid neid. Samal aastal tegid eestlased vasturetke liivlaste Toreida linnuse alla. Kuigi edu ei saavutatud, olid mõlema poole kaotused suured. Kuna vastastikused röövretked olid maa välja

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti ajalugu.

1202 aastal asutati Mõõgavendade ordu. 1208 aastal algas sissetund Eestisse. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Tapeti, põletati ja rüüstati. Otepää linnus pandi põlema. 1210 tegid eestlased vasturünnaku Mõõgavendade ordu ühele tähtsamale tugipunktile Võnnule. Rünnati päris edukalt 3 päeva ja siis lahkuti teate tõttu et tuleb suur abivägi vaenlastele. Linnusest asuti jälitama. Ümera lähistel tungisid eestlased ootamatult sissetungijatele kallale. 1211 piirasid sakslased vastu Viljandi linnust, see oli nende suuroperatsioon. Viljandit ei suudetud 5 päevaga vallutada ja sõlmiti rahu. Eestlaste vasturünnakud toimusid vaenlaste aladele. Tehti ka sõjaplaan. 1212 sõlmiti sakslastega Toreida vaherahu. PT 8. Võitlused aastai 1215-1221 1215. aasta alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Põhja-Läänemaale Ridalasse. Asuti rüüstama ja see kõik oli üllatus, sest sakslased rikkusid vaherahu. 1215 tegid

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% venelased ja 3,5% sakslased.

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

* Rootsi ja Taani kuningad tahtsid ristisõjas oma võimu laiendada · I PERIOOD (1208 ­ 1212) ­ 1208. aasta Sügis. Saksa väed tungisid Ugandi maakonda, süütasidsid Otepää linnuse, rüüstasid maad, tapsid inimesi ­ Ugalaste ja sakalaste vasturetk latgalite maale ­ 1210. aastal algas Võnnu linnuse piiramine eestlaste poolt ­ Ümera lahing, Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust ­ 1211. aastal Sakslased piirasid Viljandi linnust Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt ­ 1212. aastal Novgorodi vürst ründas Harjumaad. ­ Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel (3-ks aastaks) · II PERIOOD (1215 ­ 1220) ­ 1215 Ristisõdijad alustasid enne rahulepingu lõppemist rüüsteretki Ridalasse ­ Sakslaste rüüsteretk Sakalasse Lõhavere (Leole) linnusele. ­ Eestlaste vanem Lembitu võeti kinni Kolme maleva manööver (eestlased ei saavutanud edu)

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Esiajalugu

Soontaganasse. 1210–11 Esimene teadaolev katk Eestis. Eestlaste retked Lätisse; sakslaste, lätlaste ja liivlaste retked Eestisse, Viljandi linnuse piiramine ja alistamine, eestlaste ristimine Sakalas; eestlased piirasid Turaida 1211 linnust ja said Koiva lahingus lüüa; venelaste retk Varbola alla; Lembitu retk Pihkvasse. 1212 Turaidas sõlmisid eestlased ja sakslased kolmeks aastaks vaherahu. 1213 Leedulaste rüüsteretk Sakalasse. Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse (Leole linnuse vallutamine); kevadel eestlaste kolme maleva sõjakäik; suvel lätlaste 9 1215 rüüsteretke Ugandisse ja Vaigasse; Uue sadama lahing Saaremaa rannikul; Ugandi ja Sakala maakonna ristimine.

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu

Nad tekkisid pigem maale, mõisate juurde. Tellisevalmistamine: telliselööv. Saeveskid, pabermanufaktuurid. Eestlane õppis lugema. Suurim oli Hiiumaale rajatud klaasimanufaktuur (aknaklaas, pudelid, klaaskausid). Kirikuelu Luterlus muutus valitsevaks usuks. Sellest kõrvalekaldumine oli keelatud. Kaks meest: Em oli oluline roll piiskop J. Ihering. Lm oli kõrgeim vaimulik kindralsuperintendent J. Fischer. Polnud vaid vaimulikud, kuid ka rahvavalgustus. Haridus ja eesti keelne kirjandus. Sakslased panid kirja esimesed eesti keele grammatikad. Usuga seotud mäss: Pühajõe mäss. (Võhandu jõgi) Jõe peale oli ehitatud vesiveski. Samal ajal tabas piirkonda viljaikaldus. Süüdi oli loomulikult veski. Tuli ja tehti: lõhuti maha. Rootsi aeg oli kõige suurem nõiaprotsesside aeg. Läbi viidi 1699. Haridus 08.01.09

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu

varumine, nekrutikohustuse jaoks varustuse hoolitsemine 4) talurahva koormised ­ mõisa-, riiklikud ja kogukondlikud koormised · Mõisakoormised ­ Teotöö (nädala- ja abitegu) · Riiklikud koormised ­ Pearaha ja nekrutiandmine · Kogukondlikud koormised ­ Teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jne 11.Vaimuelu Eestis XIX saj I poolel 1) haridus ­ ühtluskool, õpetajate ettevalmistamine · Seati sisse neljaastmeline ühtluskool: 1) Vallakool maal ja elementaarkool linnas 2) Kihelkonna kool maal ja kreiskool linnas 3) Gümnaasium 4) Ülikool · Õpetajate ettevalmistamiseks: 1) elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamine seminar Tartus 2) Kihelkonnakoolide ettevalmistamine Valgas J. Cimze seminar 2) Tartu Ülikool ­ taasavamine, G. Parrot, teaduskonnad, esimene rektor, õppetöö, õppejõud ­ W

Eesti ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti ajalugu

Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, saabus ka käsitöölisi, kalureid ja kaupmehi kes paiknesid Ida-Eestis Suure grupi moodustasid ka lätlased, kes asusid elama eelkõige Valga ümbrusesse Kokku oli u 10 võõrrahva liikmeid: (poolakad, sakslased, leedulased,rootslased, ungarlased, hollandlased ja sotlased Tagasilööke tõi Vene-Rootsi sõja sündmuse ajal katk, rahvastiku kasv pidurdus Kindralkuberneri ülesanded kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge nim. ametisse ja kontrollisid riigiametnike töid jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu kandes hoolt avaliku korra eest

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Eesti Ajalugu

Polnud võimalik soetada uusi põllutööriistu ega väetisi, katkesid maaparandustööd, sordiaretus ning tõuparandus. Toodangu vähenemise ning sõjatarvete kasvuga kaasnesid varustusraskused, mis ähvardas suuremaid linnu näljaga. Siiski leidus ka midagi positiivset ­ elavnes rahvuslik liikumine. Tõuke selleks andis erinevate sõjaga seotud ühiskondlike organisatsioonide loomine (olulisemad olid Linnadeliidu Komitee Tallinnas ning Põhja-Balti Komitee Tartus). Need tegelesid Vene armee ja sõjapõgenike abistamise ning tagala korrastamisega. Selle kõrvalt jätkati aga ka võimude eest varjatult rahvusluse propageerimist ja omaalgatusliku tegutsemise õpetamist. Arutati päevakohaseid probleeme ning Eesti tuleviku küsimusi. Sõja-aastail kerkisid esile noored haritlased, kes tähtsustasid ühiskonna sotsiaalse ümberkorraldamise vajadust. Nende üks juhtidest oli Jüri Vilms, kes 1916. aastal esimest korda

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti ajalugu

3. Põhjasõda (Venemaa ja Taani soovisid ülemvõim Läänemerel, Poola soovis tagasi saada oma endised alad ning Rootsi tahtis kaitsta oma alasid. 1700-1721 aastal toimunud sõja tulemusel pidi Rootsi loobuma oma valdustest Liivimaal. Algas veneaeg, mis kestis kuni 1917-aastani) 4. Esimene maailmasõda ( 1914-1918. Kuni 1917 aasta sügiseni otsene sõjategevus Eesti aladel puudus. Veebruari revolutsioon AutonoomiaOktoobripööreVenemaast lahtilöömineiseseisvuse väljakuulutamine (Päästekomitee) Saksa okupatsioon 5. Vabadussõda (1918-1920. Eesti ja Venemaa vahel toimunud sõda. Eesti soovis iseseisvust, Venemaa aga soovis taastada impeeriumit endistes piirides. Suutis võita (tugev tahtmine ja välisabi) ning 1920 aasta Tartu rahuga tunnistas Venemaa Eesti suveräänsust (de jura). 1920-1940 Eesti Vabariik) 6

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu

Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatiat on kahte tüüpi- revolutsiooniline sotsialist(kommunism) ja sotsiaaldemokraatia. Venemaa sotsiaaldemokraatlik partei lõhenes kaheks- enamlased(bolsevikud, kommunistid) ja vähemlased(mensevikud). 2)1905 aasta revolutsioon Põhjused · Vene keisri piiramatu valitsemisõigus · Isevalitsuslik monarhia · Vastuolud linnades ja maal · Valitsuses korrumpeerunud inimesed · Puudusid kodanikuõigused · Venemaa kaotus Vene-Jaapani sõjas · Verine Pühapäev Käik · Streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga, mõisavara hävitamine, palvekirjade esitamine · 17.oktoobri manifest-venemaale parlament, põhiseadus ja kodanikuõigused

Eesti ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Läti ajalugu

erinevus e (katus) (vesture- västere ajalugu) Eesti ja läti sarnasus Ühiselt kaotati muistne iseseisvus- ristimisele võeti omaks luterlusele sõdade periood: Venemaa- Liivimaasõda Põhjasõda elati Vene keisririigist- Balti kubermangud sai alguse Rahvuslik liikumine kaotati iseseisvus II Ms järel ja vabaneti ka. Erinevusi on ka. Läti ajaloo uurimine- langeb kokku ka eesti omadega: Liivimaa Henriku kroonika Balti- sakslased. Läti enda rahvuslik ajaloo uurimisel pärast läti vabariigi loomist. Tingimused polnud eriti soodsad (polnud oma ülikooli). 1919 Riiga rajati oma rahvuslik ülikool. Läti ülikool- koondusid ajaloolased peamine uurimus 1936 aastani. Siis tekkis Läti ajaloo uurimise keskus- läti ajaloo Institutsioon- tegutses aktiivselt, andis välja ajakirju ja allika publitsatsioone. Suurteoseid lätis ei ilmunud. 1950 Stockholmis Taugava (Läti kirjastus) 10 köidet

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

18. saj rahvastikupilt ühtlane 1720. oli Tartumaal võõraste osakaal 10%, mujal isegi väiksem. 18. saj lõpus oli 95% rahvastikust eestlased. Üheski linnas ei olnud eestlasi siiski üle 50%. Peipsi äärsetel alasel oli palju venelasi ja saartel ja Läänekaldal oli plaju rootslasi. Linnades elas siiski vähe inimesi(talupoegi oli 95%, aadlike 0,5-1%). Välismigratsioon: 17. saj algul (venelased, soomlased, lätlased, holland, sot, ungar, leedulased) Eestis olid sakslased pealmiselt kõrgkihis, kuid neid leidus ka madalamates kihtides. 18. saj tuli palju saksa käsitöölisi Eestisse. Venelaste osakaal oli siiski väike, neid oli peamsielt seoses väesalkadega. Venelased kuulusid eestalstega linnades alamkihti. 19. sajandil lubati tahtsid talupojad minna keelatud Venemaale, lootes sealt leida paremat elu, kuid ei leidnud seda. 3. Eesti ala valitsemine Rootsi ajal ja Vene ajal. Haldusjaotus: Rootsi ajal, Vene ajal, asehalduskord

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Eesti uusaeg

XII Türki ja algab Põhjasõja järelmäng ning Euroopa saab aru, kes on järgmine peremees. Mis sai saatuslikuks rootslastele? Miks rahva meeleolu ka järk-järgult vene poolele kaldus? Eestlased küll ei avaldanud oma meelsust, seda tegid Balti ja Liivimaa rüütelkonnad. Põhjused: - kogu 18. sajandi alguses on 1695.-1697 aasta nälja mõju veel tunda. - Rootsi võimud on Põhjasõja puhkedes peale pannud suured sõjakoormised ja -maksud, mida võeti sunduslikult. - Rootsi armee paigutamine inimeste kodudesse oli kurnav. - massilised kindlustustööd. Talupojad pidid appi tulema ning nende oma tööd jäid seisma. - tuli osaleda ka küüdikohustuses ­ rekvireeriti vankreid ja hobuseid. - aadlilt nõuti samuti täiendavaid kohustusi: aadlilipkonna moodustamist. Talurahvast ja linnakodanikke võeti maamiilitsasse. Tuli ka sunniviisiline värbamine (mehed joodeti tihti purju ja võeti meestelt allkiri, et tulevad sõjaväkke)

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Eesti Uusaeg

baltisaksa ühiskonda, alates 18. saj lõpust seltsitegevus jõuab Eesti ühiskonda. Ajakirjandus, esimesed ajalehed 17. saj lõpust. 19. saj ajakirjandus eesti keeles. Statistilised materjalid: Statistikateenistus 19. saj keskpaiku. Balti kubermangude üldine rahvaloendus 1881. Vene impeeriumi üldine rahvaloendus 1897. 3) 1710. aasta võimuvahetus: 1700 - Narva lahing, Peeter I sai lüüa Rootsi vägedelt. 1709 - Oktaava lahing, Karl XII sai hävitavalt lüüa. 1710 - Vene armee hõivas Eesti ja Liivimaa kubermangu. Lõppes Rootsi aeg. Algas Vene ülemvõimu periood, mis kestis 2 sajandit. Võidu põhjused: Vene vägede suur ülekaal baltikumis Rootslaste garnisonides oli vähe sõjaväelasi. Katku epideemia levis Rootsi garnisonides. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid: Venemaa sõlmis kapitulatsioonid Rootsi garnisoniga Riias, Pärnus ja Tallinnas ja Liivimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkond

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1.4.3 VÄLISPOLIITIKA 1899-1902 Inglis-Buuri sõda. Toimus Lõuna Aafrika Vabariigis. 1910 - Lõuna Aafrika Vabariigist sai inglismaa dominioon. Iiirmaa kuulus Suurbritanniale. Seal algas ärkamisaeg. Gaeli Liiga - 19. sajandi lõpus Iirimaal tekkinud organisatsioon, mis võitles rahvuskultuuri säilitamise eest. Sinn Fein (Meie Ise) - loodi teise rahvusliku organisatsioonina. Tahtsid majandust oma kätte haarata. Sinn Feinist eraldus IRA - Iiri Rahvuslik Armee. Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega. Iirlased hakkasid nõudma omavalitsust ehk home rule'i. 1914 - Suurbritannia parlament võttis päevakorda Iirimaale omavalitsuse andmise küsimuse, kuid see ei läinud läbi - ei kinnitatud. 1916 - Iirlased alustasid lihavõtte ülestõusu. See suruti maha. Hukati 16 juhti, kuid üks juht pääses. Tema sai 1920 aastal Iirimaa presidendiks. 1

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
48
docx

LÄHIAJALUGU

Mis on positsioonisõda, miks sai võimalikuks?  Positsioonisõda – rinne ei liigu ja on paigal, kaevikud ja kaitseehitised. See sai võimalikuks, kuna välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja –vahendid olid muutunud ründerelvadest tõhusamateks, olord muutus kui kasutusele võeti tangid Tähtsamad lahingud Läänerindel  Marne’i lahing-sakslaste pealetung peatati  1915.a kasutasid sakslased esimest korda Ypres all gaasi  1916.a. Verduni lahing (11 kuud), kanti tohutuid kaotusi, surnud ca 1 mil  1916.a. Somme’i lahing esimest korda kasutati tanke  positsioonisõda Idarindel  Venemaa edu Austria-Ungari, kuid mitte sakslaste vastu  manööversõda  positsiooni sõda kujunes välja kui venelased peatasid sakslaste läbimurde Riia-Pinski joonel

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
55
docx

Eesti Lähiajalugu

Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad

Eesti Lähiajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
106
docx

EESTI UUSAEG

on nõrgad. Gustav III lootis, et Prantsusmaa ja Preisimaa astuvad Rootsi poolel välja ning 1788 aasta juunikuus esitas Rootsi Venemaale ultimaatumi ja nõudis sõja lõpetamist Türgiga. Katariina II lükkas selle tagasi ja kuulutas Rootsile sõja. Rootsi sõjaplaan oli selline, et kõigepealt vaja saavutada ülekaal merel ja seejärel alustada sõda Soome pinnal. Vene sõjalaevastik ei olnud Läänemerelt veel lahkunud, Rootsi oli teinud suure valearvestuse. Prantsusmaal 1789 revolutsioon ning ei saanud Rootsile appi minna. Gustav III vastu oli suur osa aadelkonnast, kellele ei meeldinud absolutistlik riigipööre. Suurem osa ohvitseridest pärines aadliseisusest, kes olid kuninga poliitika vastu. Kõik need argumendid tõid kaasa selle, et Rootsi selle sõja kaotas. Talupojad rannikumetsades olid rootslasi ootamas. On teada, et talupoegi metsadesse läks, arvu pole teada. 1790.a kevadel aprillis toimus merelahing Tallinna lähistel, mis

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Leedu ajalugu

1843. aastal moodustati 7 Leedu maakonnast Kaunase kubermang. Leedu aadel säilitas oma võimsuse ja mõju ühiskonnas - Säilis aadli omavalitsus kubermangus ehk Seimikute näol. Poola jagamine: Edela-Leedu, mis läks Preisi võimu alla leidsid aset muutused. Seal elas 1/5 etnilistest leedulastest. Loodi Varssavi hertsogiriigi, kus kaotati ära 1807. aastal pärisorjus. Leedu 1830-1831ja 1863-1864 Poola ülestõusu ajal- 1830-1831. aasta revolutsioon sai alguse Varssavis, mille peapõhjuseks oli Nikolai I püüded vähendada Poola kuningriigi autonoomiat. Leedulaste rahulolematuse põhjuseks oli asjaolu, et Leedu maadel oli väiksem atuonoomia kui Poola kuningriigil. Eesmärk: Iseseisvuse saavutamine Venemaast ja Poola-Leedu taastamine. 1831. aastal organiseerisid leedu aadlikud võitlussalku (30 000). Vallutasid mässajad terve rea maakonnalinnu ning lõid oma võimuorganid

Leedu ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti ajaloo KT

4.Töö allikaga. 5. esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus (täpne toimumisaeg)- 18.-20. juuni 1869 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp (aasta) ­ 1884 Tallinna linnavolikogu valimistel saavutavad eestlased valimisliidus venelastega võidu -1904 Ülevenemaaline rahvaasemike koosolek Tartus- 27.november 1905 Eesti Rahva Muuseumi asutamine- 1909 6. Nimetage rahvusliku liikumise kolm tähtsamat juhti 1860.-1880.aastatel. J.V. Jannsen, J. Hurt, C.R. Jakobson 7.Mis soodustas Eestis uute vabrikute ja asulate rajamist? Raudteede ehitamine, invseteeringud tööstusse 8.Kes aretas talvekindla ,,Sangaste" rukkisordi? Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg 9.Juhtiv tööstusharu sajandivahetusel? Tekstiilitööstus 10.Eesti suurim tööstuskeskus 20.sajandi alguseks. Tallinn 11.Eesti suuremad linnad 1914.aastaks. Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga 12.Kaks suuremat ajalehte sajandivahetusel ning nende toimetajad

Eesti ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte

Haritlased andsid välja eestikeelseid kalendreid, ajalehti ja lugemikke. Hakati koguma ja uurima rahvaluulet, -kombeid ja –kultuuri. 1862.aastal ilmus eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“, mille autoriks oli Võrus tegutsenud arst F.R Kreutswald. 1869.aastal toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. Seda kultuurihuvi, eneseteadvuse ja rahvustunde tekkimise perioodi nimetatakse eesti rahvuslikuks ärkamisajaks. Üks selle aja andekamaid kirjanikke oli Lydia Koidula, tegeliku nimega Lydia Jannsen. Ta sündis 1843.aastal Pärnumaal.Tema isa Johann Voldemar Jannsen hakkas 1857.a välja andma eestikeelset ajalehte Perno Postimees, kus ilmusid ka ta tütre esimesed jutukesed. Hiljem muutis ta ajalehe nime Eesti Postimeheks. Luuletustes ülistas Koidula kaunist eesti keelt ning väljendas armastust eesti rahva ja isamaa vastu. Tema luuletused muutusid kiiresti populaarseks, neid trükiti kalendrites, koolilugemikes, noodiraamatutes ja mujal

Eesti ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Eesti 19.sajandil

tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). - Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale. Seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 19.sajandi alguse koolitüübid Eesti alal olid: 1) Maapiirkondades eestikeelsed: - vallakoolid. - kihelkonnakoolid.

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti 20 saj. alguses

Nendega liitus palju tudengeid ja gümnaasiumi õpilasi.Eesti rahvuslikud sotsialistid nõudsid demokraatliku riiki ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele.1905.aastal oli venemaal ikka veel troonil Vene keiser ja ametnikud , kes olid venemeelsed ja omakasu püüdlikud. Tekkisid tülid maatameeste ja suurtalunike vahel. Puudusid igasugused kodaniku õigused ja keskvalitsus ei astunud sammugi reformide teostamise poole. Venemaal tekkis oht puhkeda revolutsioon ja sedagi aitas kaasa veel vene-Jaapani sõda , mis lõppes venemaa kaotusega. 1905. aasta revolutsiooni käigus algas ülevenemaane streik. Suleti ärid , koolid ja tehased. Tänavad täitusid streikijatega ja lauldi revolutsioonilisi laule.Suurel rahvakoosolekul Tallinna uuel turul aga avas sõjaväe üksus rahva pihta tule. Päev pärast seda kirjutas Nikolai II alla 17. oktoobri manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, aga see enam ei suutnud revolutsioonilist liikumist peatada

Ajalugu
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun