1905. a. revolutsioon 10. klass Eesti ajalugu Iseseisvaks läbitöötamiseks, mille põhjal tuleb teha kontrolltöö Tiina Pikamäe 1905. aasta revolutsioon haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematult suure ulatuse. Murrang ja politiseerimine puudutas nii maad kui ka linna, haritlaskonda, keskkihte, proletariaati. Esile tõusid poliitilise ja riikluse küsimused. Vastupanu vormid ulatusid passiivsest vastupanust relvastatud võitluseni. 17. oktoobri manifestiga alanud vabaduspäevadel loodi esimesed legaalsed parteid. 1905. aasta sündmused · 9. jaanuar - 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Peterburis · Kevad, suvi 1905 - Suur streigilaine üle tsaari Venemaa · 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-1903. a. majanduskriis
jõukatele talupoegadele ja linnakodanikele II leer Teataja : Tallinna radikaalid, eesmärk parandada rahva majanduslikku ja poliitilist olukora, suruda baltisakslased välja, Tugines Põhja-Eesti haritlaskonnale, töölistele, linnakodanikele III leer Uudised: nõudsid demokraatlikku vabariiki, kus kehtisid kõik kodanikuõigused, nõuti väikerahvaste õiguste arvestamist ,Toetasid intelligents ja töölisklass 10. Bürgermüsse vs Aula koosolek Aula koosolek - 27 nov 1905 - Juhatas Jaan Teemant, nõudsid demokraatlikku vabariiki, tsaarivõimu kukutamist, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minemisest, nõuti riigi ja mõisamaade andmist rahvale Bürgermüsse . 27 nov 1917 - Juhatas Jaan Tõnisson, nõuti konstitutsioonilist monarhiat, et eestimaa ühendataks ühtseks kubermanguks, baltisakslaste õiguste piiramist, Riigimaade jagamist rahvale, valitsuse abi talude päriseksostmisel 11
Sergei Sahhovskoi - oli Eestimaa kuberner - venestamine (politseikorraldus, koolid vene keelseteks, venestati Tartu Ülikool, soodustati vene õigeusku) 10.Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused?-4p Aula koosolek - 27 nov 1905 - Juhatas Jaan Teemant, nõudsid demokraatlikku vabariiki, tsaarivõimu kukutamist, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minemisest, nõuti riigi ja mõisamaade andmist rahvale Bürgermüsse . 27 nov 1917 - Juhatas Jaan Tõnisson, nõuti konstitutsioonilist monarhiat, et eestimaa ühendataks ühtseks kubermanguks, baltisakslaste õiguste piiramist, Riigimaade jagamist rahvale, valitsuse abi talude päriseksostmisel
38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets
õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu. Uus rahvuslik tõus Enamik seltse tegutses edasi. Tekkisid uued seltsid: karskusselts- tervise hoidmine on rahvuslik kohustus, moodustati kutseühinguid ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Rahvusliku liikumise uus juht Villem Reiman. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo uurimisele. 1884a. Pühitseti Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp. Poliitiline olukord Eestis 20.saj algul ning 1905.a. revolutsioon Tartu ja Tallinna poliitiliste ringkondade võrdlus: Tartu liberaalid Tallinna Konservatiivid (radikaalid) Päevaleht Postimees Jaan Tõnisson Päevaleht Teataja Konstantin Päts Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astusid Ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeris vastu venestamisele ja saksastamisele. Esikohal rahvus- majanduse edendamist. Eesmärk eestlaste majanduse
· 1850-1860-ndatel algas eestlaste rahvuslik liikumine (rahvuslik ärkamisaeg). · 1869 toimus Tartus esimene üldlaulupidu · 1880-ndatel alustati Eestis venestusreforme ning kaotati Balti erikord. · 1870-ndatel alustati Eestis raudteevõrgu väljaehitamist. · 20.sajandi alguseks kujunesid Eestis välja poliitilised voolud ja 1905 revolutsiooni tulemusena (17.oktoobri manifest) esimesed partied. · 1905 toimus Eestis (analoogselt Venemaaga) isevalitsuse vastane revolutsioon, mille käigus toimusid streigid, peeti isevalitsusevastaseid demonstratsioone, nõuti demokraatiat ja põletati mõisaid. Revolutsioon suruti repressioone ja järeleandmiseid tehes maha. · 1909 loodi Raadi mõisas Eesti Rahva Muuseum. · 1914-1918 toimus Esimene maailmasõda. Vene sõjaväkke mobiliseeriti ~100 000 eestlast, kellest ~ 1/10 hukkus. Sõjategevus jõudis Eesti territooriumile 1917 sügisel.
20sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühingud pakkusid võimalust majanduselus osalemiseks. Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-
EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme.
1 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on
suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga muutus linnade rahvuslik koosseis - eestlastel oli kindel arvuline ülekaal kujunes rida aleveid (Jõhvi, Otepää, Põltsamaa jt) Ühistegevus selle ajendiks oli piimakarjanduse levik talupojad hakkasid rajama piimaühistuid (esimene 1898.a Restu-Antslas) 1902. Eesti Laenu- ja Hoiuühistus - Eesti esimene rahvuslik pank 38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon Tartu renessanss • 1896 lahkus ametist “Postimehe” toimetaja Karl-August Hermann • Uus toimetaja Jaan Tõnisson (elas 1868-1941) • Tõnisson koondas ajalehe ümber rahvuslikult meelestatud haritlasi, nagu August Kitzberg, Karl- August Hindrey, Peeter Põld, Anton Jürgenstein • Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise. Ta astus välja venestumise ja saksastumise vastu
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt)
maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Sihiks sai majandusliku olukorra parandamine.Loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalisi reforme. Sotsiaaldemokraadid- Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ringid pea kõigis suuremates Eesti linnades. Erakondlik tegevus oli Venemaal keelatud, tegutseti põrandaaluselt. 1903. sotsiaalse suunitlusega ajaleht ,,Uudised". Lehe üks asutaja ja toimetaja: Peeter Speek. Tema kõrval tegutsesid veel Eduard Vilde, Mihkel Martna, Aleksander Kesküla jt. Need ringkonnad propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste austamist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed. Revolutsiooni ajendiks sai Verine
1) Ühiskondlik poliitilised suunad 20.saj algul? Tartu liberaalid Rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees(1896). Seda asus toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees tahtis edendada eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, olles venestamise ja saksastamise vastu. Postimees sekkus ka kohalikku poliitikasse ning üritas lugejatele selgitada, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning see tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga. Peeti vajalikuks eestlaste võrdsustamist sakslastega ning maa-ja haridusrehorme. Postimees jättis
Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Autonoomia......................................................................................................... 5 Oktoobripööre.........................................
ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Sellele vaatamata jäi 19. sajandi lõpu Eesti agraarmaaks: põllumajanduses töötas ligi 65%, tööstuses ja ehituses üle 14%, kaubanduses ning transpordis, sides ja teeninduses 14% rahvastikust. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja venelased; alamrahvas, talupojad ja töölised, olid valdavalt eestlased. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine -- industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng, poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine. Järsult elavdas kogu ühiskonnaelu eesti poliitikute uue põlvkonna esilekerkimine. 1904. aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti-
käes, ka tegelikuks töökeeleks jäi seal eesti keel. Venestusaeg pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid võimalusi eneseteostuseks, sest baltisaksa eriõigusi oli tunduvalt kärbitud. Nii said nad näiteks saada valitud linnavolikogudesse ja koguni proovida linnavalitsust enda kätte võtta. See õnnestus esimesena Valgas, kus see toimus koostöös lätlastega, Tallinnas tehti seda koostöös venelastega. 1896. aastal sai Tartus Eesti Postimehe peatoimetajaks Jaan Tõnisson, kellel oli Lõuna-Eesti juhtivate rahvuslike tegelaste Villem Reimani, Oskar Kallase ja Karl Koppeli tugev toetus. Noore ja innuka rahvuslasena asus ta propageerima eesti keele avalikku kasutamist ja keskendus oma lehes eestlaste rahvuslikele ja majanduslikele probleemidele. Samuti propageeris ta ühistegevust ja vabatahtlikke ühinguid, eriti karskusseltse, millest riigipoolse surve tingimustes said ühed peamised rahvusliku liikumise keskused
1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölised Üliõpilased, töölised
................................................................................. 39 Baasid ja ajajärk.........................................................................................................................39 Salajased lisaprotokollid............................................................................................................39 II maailmasõja sündmused Eestis..............................................................................................39 Revolutsioon ja reform.............................................................................................................. 40 Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel......................................................................... 43 Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda ............................................................43 Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33...............................................................................45
lubamatu piiril balansseerides asuda õhutama motet, et ka väike rahvas, kellel pealegi on võimalus saada suureks kui mitte arvu, siis vähemalt vaimu läbi. Tema eestvõttel rajati 1902. a esimene eestlaste krediidiasutus Eesti Laenu ja Hoiuühisus. Tartest lähtuvat uue lootuse puhangut on hakatud nimetama "Tartu renessansiks". Selle säravaimaks ilminguks oli Tõnissoni ajakirjanduslik duell Grenzsteiniga väikerahvaste saatuse küsimuses, kus Tõnisson väikerahvaste eluõigust kaitses ja Grenzstein seda mõttetuseks pidas. Grenzstein, tundes, et hakkab alla jääma, üritas salakaebuste abil Tõnissoni ja tema lehte kõrvaldada, kuid see ei õnnestunud. 1901.a andis G alla. Pats ja pragmaatiline suund Kui Tõnisson rõhutas rahvuse kultuurilist edenemist, siis Tallinnas kujunenud ringkond, mis koondus 1901.a asutatud päevalehe "Teataja" umber, hakkas üha kõvamalt kõnelema rahvuse majanduslikust edenemisest
Venestamine oli eesti kultuurielule rängaks hoobiks. Ado Grenzstein algselt oli rahvuslikus liikumises osalenud, aga 1880ndate lõpul asus venestama. Tema ajaleht oli ,,Olevik." Üritas välja tuua kasusid, mis eestlasi ootavad, kui venestuvad. Ainus vaimu ärkvel hoidev ajaleht oli Karl August Hermanni tõoimetusel Tartus ilmuv ,,Postimees." 1884. aastal õnnistati Otepää kirikus sinimustvalge lipp. 1870. aastal valmis Balti raudtee.(Paldiski sadam-Tallinn-Narva-Peterburi). Jaan Tõnisson. ,,Postimees." Tartu. Seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astus välja nii venestamise kui saksastamise vastu. Koos oma mõttekaaslastega kõneles eesti keeles, see levis. Tugines eesti haritlaskonnale, jõukatele taluomanikele ja linnakodanlusele. Eitas täielikult klassivõitlust see ei saavat Eesti oludes koduneda. Konstantin Päts. ,,Teataja." Tallinn. Esikohal oli majanduslik ja poliitiline võitlus. Eestlaste
Lauldi isamaalisi laule "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm".Rahvusliku liikumise liidriks tõusis Villem Reiman, tema edendas karskusliikumist ning pani aluse ajaloo ja kultuuriloo uurimisele. Samuti loodi Eesti Üliõpilaste selts, mis kujunes tähtsaks kooskäimiskohaks. Suheldi emakeeles ning 1884. aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS lipuks sinimustvalge lipp. 1883. aastal loodi Hugo Treffenri Gümnaasium ning 91. aastal sai Postimehest päevaleht. Toimetajaks oli C.A.Hermann ja prst Tõnisson Pilet 3 Põhjasõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Põhjasõda (1700-1721) Põhjused: sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks. Venemaal oli vaja mereteed Euroopasse. (tollal oli selleks vaid Arhangelsk, mis oli mõned kuud aastas jäävaba) August II tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 1700
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
eest.Esimene taoline rajati 1898.a. Restu- Antslas. -Tähtsaks sammuks ühistegevusliikumises kujunes 1902.a. Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asutatud Eesti Laenu ja Hoiuühisus, mida võib lugeda esimeseks eesti rahvuslikus pangaks. -Edaspidi loodi taolisi rahaasutusi kõikjal Eestis ning need andsid tõhusa panuse Eesti majanduselu edendamiseks. 38-39.Eesti poliitiline areng sajandivahetusel.1905.aasta revolutsioon: Tartu renessanss -1896.uueks ''Postimehe''toimetajaks sai Jaan Tõnisson. -Ta sündis Viljandimaal taluomaniku perekonnas, lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, olles samal ajal Eesti Üliõpilaste Seltsi esimeheks, tegutses mõnda aega ''Postimehe'' toimetuses ning asus siis kohtuametnikuna tööle Venemaal. -Seadis oma tegevuses esikohale rahusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestumise kui saksastumise vastu. -Püsivasse ja üha teravnevasse konflikti sattus ta baltisakslastega, kes nägid eestlaste rahvustunde
Oluline sündmus oli Hugo Treffneri eragümnaasiumi rajamine 1883.a. Üheks rahvusluse keskuseks kujunes Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), kes muuhulgas 1884.a Otepääl õnnistas esimese sini-must-valge lipu. Uuele rahvuslikule tõusule panid aluse J. Hurt ja Villem Reimann. Hurt algatas 1888.a üleeestilise rahvaluule kogumise, Reimann aga karskusliikumise ja Eesti kultuuriloo teadusliku uurimise. 24. EESTI POLIITILINE ARENG SAJANDIVAHETUSEL JA 1905. AASTA REVOLUTSIOON 1890-te aastate lõpu hakkas venestussurve nõrgenema ning saabus uue rahvusliku tõusu periood. Rahvuslike ideaale hakkas maaharitlaste asemel edasi viima linnakodanlus. Eesti poliitilises elus tekkis mitu suunda: · Jaan Tõnisson (1868-?) ja rahvuslased. Tõnisson sai 1896.a K. A. Hermanni asemel "Postimehe" peatoimetajaks. Ta koondas lehe ümber terve rea rahvuslikult mõtlevaid eesti soost haritlasi (Peeter Põld, Karl August Hindrey jt) Oma tegevuses seadsid rahvuslased
Venestusaeg sätestas ka sellele koolile kitsendusi aga siiski sai sealt ettevalmistuse suuremosa Tartu Ülikooli õppima läinud eestlased. Villem Reiman: TÜ usuteaduskond Eesti ajaloo ja kultuuriloo uurimine Eesti Üliõpilaste seltsi üks loojatest Eesti keele kasutamine haritlasringkondades 4. juuni 1884 õnnistati Eesti Üliõpilasseltsi lipp (hiljem eesti lipp) 35. Eesti poliitiline areng 20. sajandi algul. 1905 aasta revolutsioon Tartu renessanss: Ametist lahkus ,,Postimehe" toimetaja Karl-August Herman. Vältimaks lehe sattumist rahvusküsimuste suhtes ükskõiksete äriringkondade kätte, ostsid Tartu rahvuslaste juhid ,,postimehe" ära ning kutsusid uueks toimetajaks Jaan Tõnissoni. Jaan Tõnisson(mõõdukad) Konstantin Päts (radikaalsed) eluaastad 1868-1847 1874-1956 haridus õigusteadus õigusteadus
mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni. Riigikogu peamine ülesanne on töö seadustega, mis jaguneb kolme järku: 1) algatamine (algatamise õigus on riigikogu fraktsioonil, liikmel või komisjonidel ja vabariigi valitsusel), 2) arutamine ja vastuvõtmine, 3) väljakuulutamine 2) Taasiseseisvuse ettevalmistamine (IME, Kodanike komiteed, keeleseadus, Eesti Kongress, Balti kett, Rahvarinne). Taasiseseivumisele pani aluse laulev revolutsioon (1988). Meeleavaldustel toodi taas välja rangelt keelatud olnud Eesti sinimustvalge lipp. Sajad tuhanded inimesed kogunesid Tallinna lauluväljakule, kus ühiselt lauldi ning nõuti Eestile vabadust. 20. augustil 1991 kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks. IME ehk Isemajandav Eesti oli Eesti taasiseseisvumise eel (1987) välja töötatud ja suurt vastukaja tekitanud majandusprogramm, mille kohaselt tulnuks Eesti NSV majandus sisuliselt lahutada üleliidulisest. IME
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused
20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% venelased ja 3,5% sakslased.
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............
...............................................................................................................................................46 TÖÖSTUS.............................................................................................................................................................46 POLIITILINE MAASTIK..........................................................................................................................................48 1905.AASTA REVOLUTSIOON...............................................................................................................................49 EESTI I MAAILMASÕJA AJAL............................................................................................................................... 51 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE..................................................................................................................... 53 VABADUSSÕDA...........................................
loengud ja dispuudid esinemis-ja vaidlusoskuse arendamiseks. Johan Skytte- Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner, atendas suurt osa haridusolude korraldamisel. 26. Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõja kaart, peamised lahingud Peeter I- Vene tsaar. Karl XII- Rootsi kuningas. Narva lahing 1700: Suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Sksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid vene väed narva alla. Oktoobri teisel poolel alustas peavägi Peeter I juhtimisel linna ägedat pommitamist. Erastvere lahing 1701: Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed olulisema võidu Põhjasõjas. Kastre lahing 1704: mai algul sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust peipsi poole. Ettevaatuste tõttu sattuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Tartu vallutamine 1704: 12. juuli algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus.
loengud ja dispuudid esinemis-ja vaidlusoskuse arendamiseks. Johan Skytte- Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner, atendas suurt osa haridusolude korraldamisel. 26. Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõja kaart, peamised lahingud Peeter I- Vene tsaar. Karl XII- Rootsi kuningas. Narva lahing 1700: Suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Sksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid vene väed narva alla. Oktoobri teisel poolel alustas peavägi Peeter I juhtimisel linna ägedat pommitamist. Erastvere lahing 1701: Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed olulisema võidu Põhjasõjas. Kastre lahing 1704: mai algul sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust peipsi poole. Ettevaatuste tõttu sattuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Tartu vallutamine 1704: 12. juuli algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus.
Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu. Rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse. Tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus(mõõdukas ja radikaalne tiib) ja sotsialism(rahvuslik ja rahvusvaheline). *Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896 asus seda toimetama Jaan Tõnisson. Ta astus välja venestamise ja saksastamise vastu, sama ägedalt ründas ta baltisakslaste ülemvõimu ja kadakasakslust. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse: Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga ja eestlased peaksid suurest poliitikast eemale hoidma. Peeti vajalikuks õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. *Tallinna radikaalid 1901
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
