AUGUST MÄLK Töö koostas Merike Olo, Kuressaare Põhikooli emakeeleõpetaja Juhendas Maidu Varik Töö on mõeldud lisamaterjalina 9. klassi kirjandusõpiku juurde. SISUKORD Andmeid elust Lagle talu Tuntumad teosed Õitsev meri Taeva palge all Hea sadam August Mälk merest 1900-1987 Eelmine Järgmine Andmeid elust Sündis Saaremaal Lümanda vallas Kipi külas Isa Toomas vaikne autoriteetne talumees, ema Marie jutukas ja lõbus naine. Kasvas kokku ranniku ja merega. Õppis Lümanda ministeeriumikoolis, Kuressaare linnakoolis. Töötas Torgu ja Mõntu koolis, hiljem 10 a Lümanda kooli juhatajana. Oli Lümandas populaarne, juhtis seltsielu, oli osav kõnemees. Vabakutseline kirjanik Tallinnas 1944.a lahkus Rootsi, kus viibis elu lõpuni. Sisukord Eelmine Järgmine LAGLE TALU 1937.a sai August Mälk kui parim rannakirjanik president Pätsilt ...
REKURSIOON - Recursion Otsene ja kaudne rekursioon ehk iseenesessepöördumine Otsene: Kaudne: ->>PROCEDURE P(...); PROCEDURE P(...);FORWARD; 2 . ... -- P(...); -->PROCEDURE Q(...); 1 ... ... END; -- P(...); Q ... 2 ... 3 --- P(...); END; { Q } --->>PROCEDURE P(...); ... ...
,,Tähtajaline elu" Heli Künnapas Heli Künnapas O 10. märtsil 1982 O Hariduselt personalijuht O Kirjanik, blogija, poliitik ja kirjastaja O Heli Kirjastus O 14 raamatut ,,Tähtajaline elu" O Esimene osa kaheosalisest teosest O Ilmus 2015. aastal O llustreerija: Lisette Eriste O Kirjastus: Heli Kirjastus Tegelased O Rebecca- peategelane, lapsehoidja O Teele- ,,parim sõber" O Sven- eelmine poissõber O Marek- Teele poissõber O Kris- uus sõber Eestis O Elina ja Kristel- au pairid Ameerikas Kokkuvõte O Rebecca otsus minna Ameerikasse O Enne lahkumist tutvub Krisiga O Sõit Ameerikasse O Koolitus O Tutvus perega O Töö Kokkuvõte O E-mailide kirjutamine kodustele O Tutvus sakslastest au pair´idega O Elina ja Kristel O Florida perepuhkus O Uus pere Arvamus O Lihtne ülesehitus O Mõned ebaloogilised hüpped ajas O Põnevus O Meeldis Aitäh kuulamast!
Yolo Ma panin pealkirjaks kõigile tuntud sõna "yolo", mis on siis lühend inglise keelsest lausest You only live once. Ma valisin selle tsitaadi sellepärast, et me saaksime aru, et elu tuleb elada täiel rinnal, kuna meil kõigil on vaid üks elu. Minu tutvusringkonnas on palju selliseid eakaid inimesi, kes järgivad seda põhimõtet ka soliidses eas. Tean üht Härrat, kes on juba 72 aastane, aga alles paar aastat tagasi tegi ta lõpparve päästjana, nimelt ta oli tuuker, kelle elu ei ole teps mitte lihtsamate killast. See Vanahärra kulutab oma päevasest energiavarust 100% täielikult ära. Hommikul tõustes ei lähe ta unisena söögilaua taha lehte lugema, vaid paneb spordiriided selga ja jalgrattaga sõitma. Peale trenni suundub ta tööle, nimelt see Härra on turvamees. Peale tööl käimise on tal palju hobisid, näiteks talviti käib ta jääaugus suplemas, suveti peab vahti rannas rannavalvurina. Kõige muu kõrv...
Tartu Tervishoiu kõrgkool LASTE EELMISED ELUD Referaat/Essee Juhendaja Marju Koor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Sissejuhatus See teema, millest järgneva referaadi/essee kirjutasin on erinevatel aegadel kuidagi minuni jõudnud. Mitte, et ma ise oleks kuidagi reinkarnatsiooni tunnistajaks olnud, vaid seetõttu, et viimane juhtumi puhul rääkis mulle tuttav, et tema kolme aastane poeg räägib sõduritest ja sõjast. Poiss polnud iialgi näinud sõdu kajastavaid filme ega puutunud kokku sõjaga seonduvate mänguasjadega. Seega oligi ema jaoks hämmastav, kui Tallinnasse jõudes, oli väike laps hüüdnud oma emale, et "näe emme, siin ma teiste meestega marssisingi". See oligi tõukeks, miks hakkasin asja uurima. Leidsin end seetõttu ka mitmeid tunde youtubest, kus vaatasin erinevaid lugusid lastest, kes reaalselt teavad fakte eelmise perekonna kohta, mida ...
Milleks meile seadused? Kujutagem korraks ette elu ilma ühegi seaduseta. Alguses on muidugi lõbu laialt, inimesed teevad, mida heaks peavad, kuid see ei kesta kaua. Lõpuks tüdinetakse piiramatust vabadusest ning nad tahavad midagi, mis aitaks neil elada, midagi, mis seaks nende maailmale kindlad piirid. Nad vajavad seadusi. Kuid miks on inimestel vaja neid keerulisi, pikki ja sisukaid dokumente, kus on punkti kaupa välja toodud, mida võib ja mida mitte teha? Meil on vaja piire. Inimesed nõuavad enda ümber seda kasti, mille sees nad turvaliselt tunnevad, millest väljaspool on tundmatu maailm, mida ei tohi puutuda. Piirid tähendavad meie jaoks ohutust, mis teeb elu lihtsamaks. Liikluseeskirja järgi on algajatel keelatud sõita maanteel suurema kiirusega kui 90 kilomeetrit tunnis ning ma arvan, et selline piirang on selle pärast, et nad pole nii kogenud kui vanemad sõidukijuhid ja neil on ka aeglasemad ...
Tänapäeva noorte elu Räägin, kuidas tänapäeva noored oma vaba aega veedavad ning kuidas on elu muutunud võrreldes kunagise ajaga. Kuidas on noorte elu muutunud, kui polnud selliseid huvisid nagu, arvutimängud ja lõputud joomingud. Tänapäeval ei väärtustata haridust niivõrd nagu vanasti. Eelistatakse tööd kooli asemel, et teenida suuremat elatist välismaal väiksema haridusega. Algul ei mõisteta seda, kui oluline on tegelikult haridus ning hiljem kahetsetakse, et kooli ära ei lõpetatud. Tänapäeva noorte elu põhineb joomisel, pidutsemisel, arvutidel, telefonidel jne, võrreldes sellega kuidas vanasti oli, on väga palju muutunud. Paljud noored ei pea enam koolis käimist peamiseks ja puudutakse igast erinevatel põhjustel näiteks, ei jõuta kooli kuna eelmine päev on pidutsetud ja kui lihtsalt ei viitsita. Tänapäeva noorte plussid on näiteks see, et paljudele meeldib tegeleda tehnikaga. Saavad hakkama sellega, neile ...
Milles väljendub Egiptuse kõrgkultuur? Egiptuse kõrgkultuurile mõeldes meenub ikka ja alati miskipärast üks sõna“ vaarao“, ehk on see seetõttu, et vaarao oligi põhiline, kelle ümber Vana-Egiptuse ajalugu tiirleb? Mis kõik asjad on välja arenenud tänu vaarao suurtele soovidele? Vaarao oli oma rahva karjane ja tunnusmärgina kandis karjasekeppi kui võimu sümbolit. Inimesed teenisid truult vaaraod, ehitasid talle massiivseid ehitisi ning olid talle truud ainuüksi uskumuse tõttu,et vaarao on jumala ja inimeste vahetalitaja. Vaaraodel oli vajadus olla parem kui eelmine vaarao ja veel parem kui järgmine. Nad lasid endast teha väga ekstravagantseid ning kalleid maale, kujusid ja palju muud. Ning kõike seda ainult selleks, et end suurena tunda. Egiptlased olid suured surmajärgse elu uskujad.Vaaraodele ehitati hauakamberid, mis ei olnud sugugi lihtsad ning ilmetud. Vastupidi, Egiptuse hauakambrid olid väga si...
Võlg on võõra oma Paljud inimesed on sattunud rahahätta töö kaotades ja neil pole enam raha sissetoovat allikat. Hakatakse otsima kedagi, kes annaksid neile laenu, olgu see siis pank või mõni sõber. Nad ei arvesta sellel hetkel kui nad laenu võtavad, et võlaga kaasnevad ka intressid. Algul võetud laen on kasvanud suuremaks ja tasumisele kulub rohkem raha. Laenu võetakse pankadelt ja ka sõpradelt. Peab kokku leppima laenu tagasi maksmise tingimused, enne kui laenu võtad. Kui laen on lõpuks võetud tuleb hakata mõtlema, kuidas seda tagasi maksta. Ongi nii, et hea võtta aga paha maksta. Inimestel hakkavad tekkima probleemid raha tagasi maksmisel. Võetakse veel laenu, et maksta eelmine laen ära. Elu võlgnikuna ei ole hea. Hakatakse vaatama kust saaks raha, et maksta võlg mis on intressiga kasvanud väikselt summalt suuremale summale. Võlaga kaasnenud tunded on mõnel inimesel positiivses, sest nad mõtlevad, et sai...
Kõige suurem on rõõm pisiasjade üle Oskus rõõmustada pisiasjade üle annab võimaluse rõõmu tunda igal päeval. Õnnis on see inimene, kes tunneb rõõmu ilusast ilmast, tervest kariloomast, viljakandvast puust. Muinasjutus ,,Mida taat teeb, teeb õigesti" olid tegelased positiivsed ning siirad. Nende omavahelised suhted olid head eit usaldas alati taadi otsust. Kui taat tuli laadalt koju ning oli hobuse vahetanud kotitäie mädanenud õunte vastu, ei mõistnud eit teda mitte hukka, vaid kiitis teda. See oli rõõm väikese asja üle eelmine aasta oli neil olnud vaid üks õun ning seegi mädanenud, nüüd oli aga õunu kordades rohkem. Inimesed, kes arvavad, et rõõmustamist väärt on vaid suur õnnestumine, ei pruugi kunagi rõõmu tunda, sest oodatud õnnestumine ei tarvitse saabudagi. Ja kui ükskord saabubki, on inimene suurest ootamisest nii kurnatud, et rõõm ei jõuagi kohale. Tänapäeva inimesed on tujutud ning närvilised ega...
Olla vaba Miina Eliise Udeküll Essee Vaba olla on arvatavasti iga inimese suurim soov, kuid sageli otsustatakse alateadlikult endalt vabadus ära võtta, järgides kõiki ettekirjutisi, reegleid ja ühiskonna ühtsest massi, mis rõhub. Inimesed on pannud end nii öelda vangi, lukustanud end ühiskonna trellide taha ,otsustades käituda nii, nagu kõik teised seda ootavad, muutes ennast selle üksluise elu ja rutiini orjaks - inimeseks, kes on kaotanud oma vabaduse. Et elada vabalt, ilma rõhuva raskustundeta südames, jõutakse küsimuseni, kas olla, või mitte? Lihtne oleks ju minna kergema vastupanu teed ja teha bioloogilise surma ees ninanipsu, ning saata kõik kus see ja teine. Nii valiks me mitte olemise. Või siis lihtsalt hulluks tembeldamine, alatihti tunnevad inimesed ennast piiridesse surutuna, kui peatakse päevast p...
Islam Ka islam on monoteistlik religion, nii nagu on Judaism ja kristlus, mis on rajatud usule Ainujumalasse. See tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhamaadile. Selle usundi pooldajaid kutsutakse moslemiteks. Moslemid kasutavad oma Jumala, maailma ja kõige elava Looja poole pöördumisel sõna Allah, mis tähendab araabia keeles Jumal. Allah on moslemitele kogu universumi isand. Islam on järgijate arvult teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale kutsutakse moslemiteks. Maailma 6-miljardilisest elanikkonnast moodustavad moslemid suure osa: nende ligikaudne arv on 850. miljonist 1. miljardini. Muhammad oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja ning ka valitseja ning kohtunik oma rahva seas. Ta oli mees kes elas Jumala teenistuses alandlikku elu ning ...
ISLAM Islam, maailma üks levinumaid usundeid, on järgijate arvult teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale, kutsutakse moslemiteks. Nii nagu judaism ja kristlus, on ka islam monoteistlik religioon, rajatud usule Ainujumalasse. Moslemid kasutavad oma Jumala, maailma ja kõige elava Looja poole pöördumisel sõna Allah, mis tähendab araabia keeles Jumal. Moslemitele on Allah kogu universumi isand. Sõna islam on araabiakeelne ja tähendab allumist Allahi tahtele. Moslemid usuvad, et Allah saatis oma sõnumi inimkonnale selleks, et juhtida neid, kes on talle ustavad, ning hoiatada patustajaid oma viha eest. Mees, kelle Jumal valis oma uut sõnumit edastama (maailmas on üks Jumal Allah), oli Muhamed, õigemini Muhammad ibn Abd Allah, 40-aastane kaupmees Mekast. See Muhamedile VII sajandi keskpaiku saadetud ilmutus sai tuntuks Koraani nime all. Tänapäeval tähendab Koraan moslemile Jumala ...
HÜPNOOS Reelika Rohi Mis on hüpnoos? Suunatud keskendumise ja lõõgastumise loomulik seisund Kõrvalejuhitud Teadvuse seisund,tähelepanu + usk + lootus millesse sisenetakse = hüpnoos loomulikult, enamjaolt nimetatakse avasilmi unenägemiseks. Pole ohtlik ega ka mõtete kontrolli vorm! Kasutatud ravi tõhustamiseks rohkem kui 50 000 aastat 2 500 tundi igast inimese eluaastast veedetakse loomuliku hüpnoosi seisundis 4 tundi sellest koguarvust iga päev avasilmi unistamine + 3 tundi REM-uni. 5 peamist tunnusjoont 1) Lõdvestumine 2) Sihipärane liikumine 3) Liikumatus 4) Viie meele ülim teravdumine 5) Kiired silmaliigutused Parimad hüpnotiseeritavad on inimesed, kes kaotavad kergesti mõttejärje, väljendavad vabalt tundeid, intelligentsed, visualiseerimisoskus Halvimad - viletsa kujutlusvõimega, ülemäära kriitilised, madala intelligentsitasemeg...
Elulugu Siim Saaresalu Elu on täis seiklusi, õppimist, vaimukust ning igasugu muid asju. Minu eas paljusi asju pole veel toimunuudki, aga mõned saan ma ikka nimetada. Siin ma nendest räägingi. Esimene asi mis ma mäletan, oli aeg, kui käisin väikeste laste mängutoas või teise nimetusega Väikese Päikese rühmas. Olid jõulud ja pidin minema sinna oma emaga, sest külla pidi tulema jõuluvana. Erilist mis ta seal tegi ma ei mäleta, aga seda mäletan küll, kuidas a pidin jõuluvana habet paitama. Rühmast sain ma endale esimesed sõbrad samuti, kellega siiani suhtlen. Rühmas käisin ma ajal, kui olin lasteaia esimeses rühmas. Esimesest rümast ma suurt midagi ei mäleta, ainult seda et me olime teinud ämbriga ühe liiva torni. Samal ajal kodus juhtus igasugu põnevaid asju! Ma olen mäletama jäänud üht erilist kiike, mille peal ma alati magama jäin. Tavaliselt kui ma selle peal kiikusin, lükkasid mull...
Kristiina Ehin Kristiina on sündinud 18.07.1977. Ta haridus on saadus Rapla I keskoolis aastal 1995 , Tartu Ülikooli bakalaureuseõpe 2001 aastal, magistriõpe 2004 aastal. On olnud ka loovtantsuõpetaja ja looduskaitseala valvur. Tema esimene esimene luuletus avaldus ,,Tähekese" ajakirjas aastal 1985. Naisel on 5 luulekogu: ,,Kevad Astrahanis" (2000) ,,Simunapäev" (2003) ,,Luigeluulinn" (2004) ,,Kaitseala" (2005) ,,Emapuhkus"(2009) Ta on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses. Ka tema "Luigeluulinna" nime all ilmunud värsked värsid õhukesel paberil väärivad kindlasti tähelepanu. Nagu Kristiina eelmine raamat "Simunapäev", on ka "Luigeluulinn" neljakümne kaheksa leheküljeline. See on maht, milles on hea esitada mõni kontseptuaalne kogumik luuletusi ja mis ühtlasi ei muutu lugejale koormavaks ka kogu raamatu järjest läbilugemisel. "Luigeluulinn", nagu pealkiri lausa eeldab, ...
Sündmused muudavad inimest (A. Dumas) Inimene õpib kogu elu, igapäev omandame midagi uut ning harime end alateadlikult läbi erinevate juhtumiste ning probleemide. Korra juba läbi kogedes midagi halba, teame, kuidas käituda targemini ning läbimõelduna kui eelmine kord. Muidugi, kõik need kokkupõrked ei pruugi jätta alati positiivseid tagajärgi. Kõik on elus kogenud nii halba kui ka head, see on loomulik ningsellest ei saa üle ega ümber, see käib elu juurde. On tõestatud, et inimene on pessimist ning jätab pigem meelde traagilisi sündumusi, kui rõõmsaid hetki. Valusad mälestused on rasked mälust kustuma, sest need on kaalult kogukamad kui õndsad hetked. Kõige suurem ebameeldiv mälestus on neil, kes on läbi elanud sõjad ning küüditamised. Ohvritel ja kannatajatel on rääkida lõpmatuseni lugusid, mis jäävad neid elulõpuni kummitama. Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest- emadest või naisest-mehest. Palju h...
1) Selgita mis on elupaik. Nimeta liike, kelle elupaik on suur, väike Elupaik on ala, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. Suur: Hunt, Rebane, Karu (metsas, soos, võsades) Väike: (Peatäi inimeste juustes), (toakärbes inimelamutes) 2) Võrdle looduse eluta ja eluosa tegurite mõju niidul kasvale ristikule kuusemetsas kasvale jänesekapsale? Jänesekapsas saab vähem päikest kui ristikule selle pärast päike ei lähe nii hästi puudevahelt läbi. Jänesekapsas ei saa nii palju vett ( sademed, jäävad puus kinni) kuid metsas on niiskem. Temperatuur on metsas soojem kuna tuul seal nii palju ei puhu 3) Mille alusel rühmitatakse taimi lühi- ja pikapäevataimedeks? Rühmitakse selle järgi kui palju valgus neil on vaja. Lühipäevataimedel saavad õitseda siis, kui päeva pikkus on lühem kui öö pikkus (umbes 12 tundi) (Nt: tubakas, sojauba) Pikapäevataimedel vajavad õitsemiseks üle 12 tun...
Evald Piirisild Retsensioon Mina käisin kunstinäitusel Kuressaare kultuurikeskuse saalis, 8. jaanuaril. Sinna olid üles riputatud tema akrüülmaalid teemal: Eestimaa linnused. Eksponeeritud oli 36 maali. Harrastuskunstnik Evald Piirisild on sündinud 1960. aastal ja ta pidas eelmine aasta oma 50. juubelit. Mööblitisleri haridusega Evald Piirisild on mitmekülgsete huvidega mees, kellel on õnnestunud viibida maailma eri paigus. Tema huvialad on veel ravitsemine ja indiaani kultuur. Huvist ajaloo vastu on kunstnik maalinud Eesti tuntud ja vähem tuntud linnuseid ja maalinnu. Saaremaalt on pildile jäädvustatud Kuressaare linnus ja Pöide maalinn, veel võib näha Virumaa Toolse, Viljandimaa Karksi, Harjumaa Laiuse linnust jne. Näitus mulle väga meeldis ja seda, et ta hästi maalida oskab mõistsin üsna kohe. Maal, mis mulle kohe silma hakkas oli Karksi ordulinnus...
Kaasus KorS § 47 ja TS § 18 kohta KorS § 47. Turvakontroll (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil, et olla kindel, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid: 4) kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 5) kui isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse või 6) kui käesolevas seaduses sätestatud meetme kohaldamisega kaasneb vajadus toimetada isik Politsei- ja Piirivalveametisse või muu haldusorgani asukohta. (2) Turvakontrolli teostab kompimise teel ametiisik, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ametiisik, kes ei ole isikuga samast soost. TS § 18. Riikliku järelevalve erimeetmed Maksu- ja Tolliamet võib ...
KAEBAJA Olen elanud vaesuses terve elu. Matit, kelle juures me elanud oleme, mäletan juba sellest ajast, kui ma oma elu meenutada oskan eputavana, vastikuna ja ennekõike kadestamisväärselt rikkana, minu ema oli tema juures teenija ning isa hoidis tema suurt aeda korras, mistõttu lubati meil seal elada ning seal süüa. Lisaks oli Matil veel minust 3 aastat noorem poeg, Karl, kes oli üks ühele koopia oma isale. Veel elas selles majas Mati abikaasa Kati, kes minuga kokku ei puutunud, kuid kohtles mu ema väga vastikult, järeldasin seda sellest, et igakord kui Kati tahtis mu emaga rääkida tuli ema nuttes toast välja ja pärast ei rääkinud mulle murest, kuid isa rääkis, et Kati ärvardavat meid siit välja ajada. Sellest algas minu viha nende perekonna vastu. Olin talunud 20 aastat enda ja oma pere alandamist. Ühel päeval, kui mind oli jälle linna saadetud pererahvale toitu tooma, kuulsin ma juhtumisi kahe inimese vestlust, kus osalesid minuvan...
Kuidas mõjutab elukoht Eesti noori. Eestis on palju erinevaid noori, on töökaid, on laisku, on pidutsevaid jne. Aga kuidas neid mõjutab nende elukoht. Kas maal on töökamad noored kui linnas või on vastupidi. Noored on riigi tulevik. Aga millised noored kasvavad linnades ja millised kasvad maal. Mina kui väikelinna noor arvan, et linnades on noortel rohkem tegevusi kui maal ja see mõjutab ka nende käitumist. Näiteks: Linnades noorukid tegelevad rohkem oma huvidega, ehk käivad erinevates trennides ja ringides. See jällegi tähendab seda, et neil on vähem aega huligaanitsemiseks. Näiteks eelmine aasta panid noored mu vanaema lähedal asuvas külas mahajäetud maja põlema. Kas see on normaalne, ei ole. Aga sinna ei saa jällegi midagi parata kuna maakohtades pole võimalusi huvidega tegelemiseks ja siis noored hakkavadki halbu asju tegema. Ja sinna ei saa midagi teha ka sest maakohad hakkavad välja surema...
Miks on Tammsaare eestlastele tähtis? Kui tuleb jutuks, milline eestlane oma iseloomult ja tegemistelt on, siis pakutakse tavaliselt välja sellist eestlase prototüüpi, nagu Anton Hansen Tammsaare teda kirjeldanud on tööka, alalhoidliku ja konservatiivsena. Tammsaare ei kirjelda taustu, vaid peab oluliseks inimese tegevust, käitumist ja hingeelu. Ajad on küll muutunud, aga eestlane ei ole ajas muutunud, vaid püsib ikka sellisena, nagu Tammsaare teda kujutas. Ega asjatult ei peeta A. H. Tammsaare "Tõde ja õigust" rahvusliku iseloomu ja eestlase identiteedi üheks alustaladeks. Aga mis teeb teeb Tammsaare eestlastele nii tähtsaks ja miks me veel praegu ja kindlasti ka tulevikus temast räägime? Tammsaare on üks vähestest kirjanikest, kes on püüdnud eestlase hingellu, tegemistesse ja mõttemaailma süveneda ning kellel see ka õnnestunud on. Ta on avastanud eestlase tõelise olemuse. Tema teostes on tähtsal kohal võitlus - võ...
Mis on õnn? Kõik igatsevad õnne. Need kes seda ei tee on kas jumalad või lihtsalt imelikud. Tihti ei teagi inimesed, millist õnne nad täpselt soovivad ja mis see üldse on. Mõni naljahammas arvab, et õnn on see, kui õnn sulle äkki sülle langeb. Mitte pähe. Mitte kõrgelt. Ja mitte üle 75 kg korraga. Õnn on väga suhteline mõiste. Kui küsida inimestelt, mis nende meelest õnn on, oleks vastuseid sama palju kui vastajaid. Aga kuidas õnne määratleda.? On ta midagi materiaalset või vaid indiviidi peas eksisteeriv kujutlus? Kas õnne on vaja või saab ka ilma hakkama? Paljud ajavad sassi õnne ja naudingu. Nauding on küll õnnele üsna sarnane aga siiski tunduvalt lühiajalisem kui õnnetunne. Minu meelest sarnaneb õnn kõige rohkem uhkusele või rahulolule. Ehk inimene on uhke oma saavutuste üle ja tunneb rõõmu läbi nende võimalikuks saanud hüvedest. Kuigi samas on õnn ka midagi palju enamat, mida mina sõnades...
Valgamaa Kutseõppekeskus Logistika klienditeenindaja Jürgen Käärmann LKT-12 Tallink Baltic Queen Praktika aruanne Koolipoolne juhendaja: Aili Metsküla Ettevõttepoolne juhendaja: Mart Piks Valga 2014 Sissejuhatus Minu praktika toimus OÜ Hansaliinide M/S Baltic Queen pardal. Otsustasin laeva kasuks kuna olin ka eelmine aasta laeval. Meeldib laeval tööd teha kuna seal saab väga palju iseseisvust. Laevale saamiseks oli vaja täita avaldus ja jääda vastust ootama. Kuna sain eelmine aasta meremehe tõendi kaheks aastaks siis seekord seda enam tegema ei pidanud. Seekord pidin enne laevale minekut läbima turvaalase koolituse ja lõpus sooritama eksami. Praktika kestvus oli kokku 8 õppenädalat ehk 320 tundi. Praktika eesmärgiks oli harjuda töökeskkonnaga, omada ja arendada praktilisi oskusi, õppida tundma ettevõtte töö korraldamist, saada iseseisva töö korraldamise j...
Saatust ei ole, on elu Sophokles ,,Kuningas Oidipus" ,,Nii see rikkus tuleb!", ütles eile ema, kui auto esiklaasil linnusitta nägi. ,,Sitt on sitt...", mõtlesin mina. Igaüks mõtleb nii nagu soovib või õigeks peab. Osa inimesi usub saatusesse, teine osa on selliste saatuse märkide ja ettekuulustuste suhtes skeptiline. Kui suur aga tegelikult on meie valikuvabadus ning kui palju on meile osakslangevas paratamatut? On ju minu vaba valik, kuidas ma olukordadele reageerin ja mida oma elus teen. Kuidas siis ikkagi juhtub vahel nii, et satume situatsioonidesse, mis meile ei meeldi? Mugav on ju öelda, et see oli saatus. Kas meie uskumused määravad meie elu? Kuidas oma elukäiku on võimalik muuta? Miks juhtuvad halvad asjad heade inimestega? Miks peetakse elus juhtunut enda süüks? Planeet Maa on nagu suur mänguväljak , kus käib...
,,Tapamaja, korpus viis ehk Laste Ristisõda: sunnitud tants surmaga" Rabavalt mitmetahuline romaan sõja mõttetusest, inimlikust surmahirmust ja elu mõtte otsimisest on endiselt iga lugejat isiklikult kõnetamas. Kes raamatu kätte võtab, võib kogeda magus-pineva iroonia kõditust, sest kuigi autor osaleb küll ka ise pealtnäha kuulekalt sõjas, argielus ja surmas, paljastab ta samas visa järjekindlusega vahendeid, millega valitsus on inimesi sugereerinud sõda, argielu ja surma tõsiselt võtma, kartma ja pühaks pidama. Ta on lugeja ja propagandamasina vaheline agent, kes pöörab kaarte ja avab silmi. See USA-vastane iroonia on ka põhjus, miks sai võimalikuks raamatu avaldamine Nõukogude Liidus 1971. a ja miks oli nii vajalik anda välja kordustrükk aastal 2003. Kurt Vonnegut on end alati nimetanud humanistiks; ta pooldab eelkõige inimlikkust ja tegeleb selle avamisega läbi oma kirjutiste. Ehk on just see tõsiasi põhjuseks, miks ,,...
Mäeküla piimamees Suureks kasvades ehk täiskasvanuks saades otsib iga inimene endale kaaslast, kellega kogu oma ülejäänud elu elada ja oma muresid-rõõme jagada. Sellest kujunebki välja abielu. Kuigi tänapäeva abielu ja inimeste kooselu on oma ilmet veidi muutnud, siis on põhimõte siiski samaks jäänud. Minu arvamus on abielust on mitmetahuline ent kui mõelda loo peale Marist, Prillupist ja Kremerist, siis on kohe näha, mis selles loos kõik valesti tehti. Prillupi naine suri. Tol ajal oli kombeks võtta endale uus naine, kui eelmine suri, sest elu oli raske, oli vaja teha tööd, lapsi kasvatada ja majapidamist korras hoida. Nimekiri võiks veel edasigi minna. Mida tegi selles olukorras härra Prillup? Ta käis kosjas oma naise nooremal õel. Loomulikult on see veider, sest kes siis põhimõtteliselt oma sugulast naiseks võtaks? Kõik ju teavad, et ega sugulastega tule alati probleeme ja seda on ju tänapäevalgi iga nurga peal näh...
Millised on ülimad käsud? Kui räägitakse ülimtest käskudest, siis kõigepealt meenub ,,10 käsku" piiblist. Paljud inimesed on arvamusel, et igasugused seadused ja piirangud on tänapäeval ajast ja arust. Kuid uurides lähemalt kümmet käsku leiame, et need ei olegi kahekümne esimesel sajandil nii unustatud ja hüljatud reeglid. Mitmeid vanasõnu ja ütlusi on tulnud just piiblist, kui mõne kuldse reegli endale motoks võtta, oleks elu kindlasti rikkalikum. Kõik võivad nõustuda käsuga: ,,ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks". See on hea ja õiglane käsk, sest keegi ei taha, et neile liiga tehtaks. Samast allikast, milleks on piibel, tuleb ka teine reegel, mis minuarvates on veelgi ilusam ja üllam. Kui eelmine ütles, et sa ei tohi teha halba, siis järgnev on sellest, et teeksime head: ,,Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks". Võiksgi elada sellise mõtte järgi, et teha teistele head...
Probleemid Andrese ning Pearu vahelised suhted. Kahe talu vahelised pinged, mis A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus I" lõpuks kohtuistungitega päädisid, põhjustasid asjatuid pingeid nii mõlemale perele kui ka ümberkaudsetele kõrvalisematele isikutele. Jussi ning Mari suhted. Pärast Krõõda surma pidi Mari hakkama Tegevuse koht ja aeg tegelema Mäe talu lastega. Juss, saatudes masendusse hirmust Marit kaotada, Vargamäe, 1870-1890 ...
Eesti Vabariigi võimuorganid 1.Riigikogu: Riigikogu kosseisus on parlament, mis on rahvaesindusorgan ja saadikud, kes on rahva tahte esindajad. Saadikutel on eristaatus, saadikut ei tohi ilma parlamendi nõusolekuta arreteerida ega kohut mõista tema üle. Neil on kõrge palk ja mõningad soodustused(eluaseme-, sõidukulude-, telefonikõnede kompentseerimine). Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, juhtuse moodust. Riigikogu esimees(Ene Ergma) ja 2aseesimeest(Kristiina Ojuland, Jüri Ratas). Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse(10alalist komisjoni). Franktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte franktsiooni, ta võib ka loobuda franktsioonides osalemast. Franktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende puhul seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hä...
Ideaalid ja tegelikkus Kindlasti on enamus inimesi oma elus kogenud juhust, kui lootes saavutada paremat peame tunnistama, et varasem oli tegelikult sobivam ning südamelähedasem. Abielus mees jätab naise maha arvates, et uus kaasa on justkui igati etem. Uus auto soetatakse moe pärast, sest kõik ju teevad seda, peale mõnda kuud uue masinaga sõitmist peame aga vaikselt endamisi tunnistama et eelmine oli parem ja sobivam. Endine naine tundub ka palju parem ja armastatum kui uus, kellel avastatakse üha rohkem puudusi. Raamatus `Madame Bovary' näeme samuti naist, kes otsib seiklusi ja suuremat armastust, kuid alles viimasel hetkel märkab, et kõik oli tema elus juba olemas olnud ning suure armastuse otsimine näis mõttetu. Kas Emma pikad ideaaliotsingud tõid tulu ning kas ta jõudis oma eesmärgini? Nooruses ei olnud Emmal suurt võimalust meest valida, ta pidi leppima sellega, mis parajasti pakuti...
,,Aeg ja inimene" Meie elus võib juhtuda situatsioone, kus me ei oska ajaga midagi peale hakata minevikus elada tähendab seda, et aeg justkui peatuks, tulevikus elada tundub, et aeg möödub liiga kiiresti ning ainult hetkes elada tundub hoopis nagu me ei vastutaks oma tegude eest. Mis siis oleks inimeste jaoks kõige õigem, et aega väärtuslikult kulutada? Aeg ei ole lihtsalt üks kella tiksumine, vaid selles peitub meie endi kogemused elust. Läbi kogemuste me muutumegi ja seda ei oleks ilma minevikuta. Mis juhtub aga siis, kui jääme kinni minevikku? Aeg peatub. Mitte kell ei lõpeta tiksumist, vaid me ei saa edasi minna, kui pole lasknud lahti oma süümepiinadest või vihast. Minu jaoks on elus kõik mööduv ja kaov. Me oleme kõigest inimesed, me teeme vigu ning kuskil pole kirjas, et peaksime ilmtingimata kahetsema neid. Peame vaatama kaugemale, küsima endalt: ,,Mida ma sellest õppisin?" , ...
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 12. klass Matilda Puuk Kontserdiarvestus Juhendaja: Tuuliki Jürjo NARVA 2010 Neljapäeval, 4. novembril kell 18.00 toimus Narva Linnuses kitarrikontsert. Käisin seal oma klassikaaslastega Urmase ja Juliaga. Seal ajal olid Narvas IX rahvusvahelised kitarrimuusika päevad nimetusega "Fiesta de la guitarra". Lootes saada paremaid kohti, jõudsime kohale tükk aega enne kontserdi algust. Nagu hiljem selgus, polnud me ainukesed. Saal oli väga täis, isegi toole ei jätkunud kõikidele. Me saime pea aegu viimased kohad, kuid see ei takistanud meid muusikat muulamast, kuid esinejaid me mängimise ajal ei näinud. Paar minutit enne kontserdi algust ilmus lavale kontserdijuht ning lausus:"Ma teadsin küll, et Narvas armastatakse kitarrimuusikat, kuid ma ei arvanud, et kohe nii kõvasti." Seejärel rääkis ta natuke esinejatest. Need olid kaks noormeest, Aleksei Sokolov, kes on 26 aastat ...
,,Kas ma oskan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada ?'' Minu kui gümnaasiumi õpilasel , ei olegi võimalust ise teenida raha. Ka koolis käimine võtab oma aja . Käies täiskohaga koolis, on kool minu töökoht. Seega ise mul pole võimalik oma raha teenida ma olen koolis, väljas pool kooli enamasti tegelen kooliasjadega edasi. Raha allikaks on minu vanemate rahakott, mistõttu on minu raha ning aja kasutamine väga ratsionaalne. Kasutades aega ja raha mõistlikult . Pean tegema väga palju otsuseid , mida osta ja mis jätta ostmata , kuidas sisustada oma vaba aega , kas minna mõnda trenni või mitte , kuid see nõuab jälle aega ,et millegagi tegeleda , mis mulle meeldiks , huvitaks ja pakuks lõõgastust . Iga inimene kasutab enda vaba aega nii , kuidas talle sobib . Mina sisustan seda spordiga , see meeldib mulle . Igal inimesel on omad huvid ning mida me ka ei valiks, toob see meile alati rõõmu, rahuldust, võimalust puhata ...
Franco. Francisco Paulino Hermenegildo Teódulo Franco y Bahamonde Salgado Pardo ehk Francisco Franco Bahamonde oli Hispaania riigijuht alates 1939. aastast kuni oma elu lõpuni.Franco suri 1975.aastal. Franco on sündinud Ibeeria ranniku linna El Ferrolis.Tal oli kaks venda ja üks õde.Franco tahtis jägida perekonnatava ja liituda mereväega,aga riigi ressursid ei lubanud seda ja ta elu kaldus teises suunas.14 aastaselt läks ta militaarsesse akadeemiasse Toledos.Järgmised kolm aastat tegeles ta ratsutamise,vehklemise,relvakäsitlemise ja sõjateooriate omandamisega.17 aastaselt sai ta juba teiseks leitnandiks. Franco suguvõsas on ka Portugali kuningaid mis tegid tema perekonnast tõsiseltvõetava grupi.1926.aastal sai temast Hispaania üks kõige noorematest kindralitest. 1936-1939 juhtis ta Hispaania kodusõjas falangistide, katoliiklaste ja monarhistide koalitsiooni vabariiklaste vastu.Hispaania kodusõda oli 1936 ...
Andrese abielud Liisi Pajula 11 b Andrese esimene abielu Krõõdaga oli kindlasti õnnelikum kui tema teine abielu Mariga. Kuna ta oli oma esimese naisega koos Vargamäele tulles alles väga noor ja täis uudishimu ja teotahet, siis ülistatkse seda perioodi romaanis. Tema elu Krõõdaga sai kogu Vargamäe rahvale - nii Mäe kui ka Oru talule - oma pereõnne mõõdupuuks, mille vastu kaaluti oma käekäiku veel pikalt peale Krõõda surma. See on iseenesest huvitav, sest tegelikult ei olnud ju nende kooselu väga rõõmus. Pigem möödus see ajajärk lihtsalt suures õnnes uuest majapidmisest. Siiski kummitas Krõõda vaim Vargamäel palju pikemalt kui Jussi armetu tondike. Ma usun ka, et Krõõt oli ainuke, keda Andres tõeliselt armastas, tema suhted Mariga tulid pigem vajadusest leida oma lastele ema ja talule perenaine. Ai...
1. Maardu Paeingel Miikaeli kirik. Vastavalt elanikkonna kooslusele on suurem osa Maardu usklikest vene õigeusklikud, loomulikult on nende elu paljuski seotud kirikuga. Seetõttu saigi nii linnavõimude kui õigeuskliku elanikkonna jaoks kõige suuremaks uhkuseks uus õigeusupühamu, Maardu Peaingel Miikaeli Kirik, mis õnnistati sisse Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse poolt 9.juunil 1998. aastal. Maardu Miikaeli kirik on ehitatud Moskva arhitekt P.Vlassovi projekti järgi koguduse annetustest. Ikoonid on kirikule maalinud Tallinnas elutsev meister Nikolai Merkurjev. Kirikule on kingitud ka palju vanu ikoone, mille seas on harulduseks Rooma keisri Diolectianuse, tuntud III — IV sajandi m.a.j. kristlaste tagakiusaja,kristlasest abikaasa püha keisrinna Aleksandra ikoon. Nüüd juba manala teed läinud Eestist pärit Moskva ja Venemaa eelmine patriarh Aleksius II autasustas Maardu linnapead ja Maardu õigeu...
Uue sajandi väljakutsed 21. sajandi alguse eel valitses inimeste hulgas teadmatus ning paanika tuleviku suhtes. Arvati, et milleeniumivahetusel saabub maailma lõpp. Apokalüpsis jäi siiski tulemata, kuid kas oli hirm uue ajastu ees õigustatud? Teadlased on leiutanud mitmeid asju, mis aastasaja alguses veel täiesti mõeldamatuna tundusid, ning mis on toonud inimkonnale võib-olla rohkem kahju kui kasu. Praeguses ühiskonnas on väga oluline haritus ja oskused. Veel sajand tagasi piisas kohalikus külakoolis omandatud algharidusest, kuid tänapäeval teevad masinad inimeste eest ära tööd, mis nõuavad lihtsamaid teadmisi. Selleks, et ära elada ning elus oma kohta hoida või saavutada on vaja omandada rohkelt tarkusi, olla ambitsioonikas ja jõuda kõige muutuvaga sammu pidada, sest vastasel korral on elu hammasrataste vahele sattumina üsna tõenäoline ning sealt välja saada on palju raskem kui sinna sattuda. ...
Richard Johannes Roht Sissejuhatus Sündis 12. Aprill 1891 aastal. Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas Karaski külas Tinno talus. Kui R.Roht oli 6aastane, suri ta ema Anu. Isa Johan oli kitsi ja vanameelne talumees. Noorus kui sünge argipäev. Noor kirjanik kiindus loodusesse. Loodustaju oli Rohu loomingu kõige isikupärasemaks rikkuseks. Lugema õppis kuue aastaselt. Suri Pääskülas 22. augustil 1950 aastal. Maetud Metsakalmistule Haridus Kooliteed alustas Roht kohalikus Karaski külakoolis Õppekavas domineerisid katekismus, kirikulaulud ja piiblilood Edasi õppis noormees Kanepi kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis; viimases luges ta usinasti ka ilukirjanduslikke teoseid. Lõpetanud Võru linnakooli astus ta 1906. aasta talvel H.Treffneri eragümnaasiumi, mille pidi aga majanduslike raskuste tõttu pooleli jätma. Töö Tartus alustas Roht suletööd, kirjutades mitmetele ajalehtedele sisult väheütlevaid jutukes Aastal 1930 asus kirjanik T...
Absolutism ja valgustatud absolutism erinevused ja sarnasused Euroopa riikides Eelmine ajajärk ehk keskaeg lõppes ususõdade lepingutega, mis andsid palju võimu uutele valitsejatele. Kogu ilmalik võim sai nüüd koonduda ühe isiku kätte ning vaimulik võim gardinali kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu absolutismi ajastu, absolutismi välised toed olid ühtsest keskusest juhitud. Valgustatud absolutismis vabanesid mingil määral maailma vaated. Valgustus ajastul kuulutati absolutism progressi piduriks. Riigi võim oli jagamatu nii absolutismis kui ka valgustatud absolutismis. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV'le omistatav lause ,,Riik see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli riigivalitseja. Louis XIV'l õnnestus tegeleda mitme ametiga kuid sellega suurenes ka märgatavalt tema töökoormus. Riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi, mis nõudis märksa keerukamat haldus- j...
Henri Reinsalu 11.d Õnnetu merelkäik Osatäitjad : 1) Kalamees Paul 36-aastane 2) Kalamees Tarmo 40-aastane Edaspidi kasutan Paul-i lühendiks P-tähte ja Tarmo lühendiks T-tähte Kaks kalameest on aerupaadiga merel ja püüavad kala. Ilm on soe ja päikesepaisteline. ( Laval on paat kus seal sees on Paul ja Tarmo. ) P: Kas pole mitte suurepärane ilm ? Päikesepaiste ja mõnus meretuul, ma lausa armastan seda tunnet, kui soe meretuul puhub läbi juuste. ( Naeratab muhedalt ) T: Sul on õigus, see on tõesti üks hea päev kalapüüdmiseks, pole ammu juba sellist päeva olnud, et meri oleks nii rahulik. P: Ei tea kas täna kala ka näkkab, eelmine kord ikka sai oma 20 kala kätte. T: Eks me näe, mis suguse kalasaagiga me koju lähme. (Kalamehed on juba püüdnud 2 tundi kala, ja siiamaani pole veel näkkand, kalamee...
Mõjustamine Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Cacioppo, T. J. & William, P. (2008). Loneliness. Human nature and need for social connection. W.W Norton & Company Sotsiaalne mõju Interaktsioonid inimeste vahel ja sotsiaalse elu korraldamine Mõjustamine – protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine Teiste indiviidide poolt esile kutsutud muutused käitumises jne (vt eelmine definitsioon) Mõjustamine annab võimaluse kontrollida, suunata teisi ja iseenda elu (luuakse sobiv keskkond) Inimene - sotsiaalne loom -> Valmisolek ja kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud – psühholoogilised vajadused (teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse...
Majanduslanguse õppetunnid Majandust on ajast aega mõjutanud nii suuremad, kui ka väiksemad majanduslangused. Hetkelist majandusurutist peetakse võrdväärseks 20. sajandil aset leidnud suure depressiooniga, mis hõlmas kogu maailma. Igaüks meist on kindlasti palli loopinud õhku ning jälginud, kuidas see mõni aeg järjest ülespoole kerkib ja seejärel langeb uuesti maha. Sama on majandusega, sellel on tõusuperiood ja alati peale seda tuleb langus. See on üldine seaduspärasus ning selle vastu ei saa, isegi kui kõigest väest püüelda. Esimene reaktsioon, kui teemaks tuleb hetkeline maailamamajanduskriis ,on inimestel negatiivne arvamus selle kohta, aga nagu on ütlemine, et pole head ilma halvata, pole ka halba ilma heata. Alati leiab negatiivsest kasvõi väikse killukese positiivsust, mis kokkuvõtteks õpetab meid. Juulikuu jooksul oli töötuna arvel kokku üle seitsmekümne tuhande inimese, mis on ligikaudu neli kord...
Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Kuna mul on antud võimalus pidada täna kõnet teie ees, mõtlesin ma pikalt mida ma räägin, ja suutsin korduvalt ümber mõelda teema suhtes raisates nii enda päevast terve hommiku. Kuid olen leidnud et sobiv oleks rääkida Vabadusest ja selle eksisteerimisest. Maailm on suur, nii suur et siin leidub kõike. Vaesust rikkust kurbust kui ka naeru. Kui me räägime vabadusest, siis leian mina et vabadust ei eksisteeri. Pole olemas kedagi, kes ei oleks ühel või teisel määralt milleski sõltuv. Ma ei räägi siin kohal vajadust saada toitu ja vett. Vaid kõigest sellest, mis on inimene suutnud luua enda über. Tegelikult ei erine inimene loomariigi seadustest absoluutselt. Nagu ka kõik teised loomad vajavad ka inimesed endale juhti ja territooriumi. Nii on see ka kõik välja kujunenud. Igal riigil on oma territoorium, mida nad kiivalt kaitsevad, igal riigil on omad juhid, keda me pimesi usaldame. Nii...
Kodutöö Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt" Oma artiklis käsitleb Hegel abstraktselt mõtlemist tolle aja ühiskonnas. Oma arvates teavad kõik, mis on abstraktne mõtlemine, kuid Hegeli arvates see päris nii ei ole. Paljude arvates, on abstraktne mõtlemine sobilik vaid neile, kes ei suuda oma mõtteid selgelt väljendada. Leidub aga ka neid, kes siiski suudavad mõelda abstraktselt, neid küll aga on vähe. Teoses on ta abstraktselt mõtlemist näidetega esile toonud. Esimeses näites võib lugeda, kui erinevalt on võimalik pealtnäha tavalist mõrvarit käsitleda. Enamuste jaoks on ta lihtlabane mõrvar, kes ongi oma tegudega oma karistuse välja teeninud. Abstraktselt mõtlevat inimest on ta kirjeldanud väga mõtlevana, sest tema jaoks abstraktne inimene hakkab enda jaoks looma erinevaid seoseid selles osas, mis on õhutanud mõrvarit oma tegusid tegema ning üritavad selgeks teha, kas nn mõrvar siiski on nii k...
Põlvkonnalt põlvkonnale Juba aastatuhandeid on inimesed oma lastele ja lastelastele edasi andnud oma teadmiseid, kultuuri, traditsioone, uskumusi ja materiaalseid esemeid. Meie oleme nad avasüli vastu võtnud, et mitte näidata oma lugupidamatust oma vanemate ja vanavanemate vastu. Aga kas me oleme kohustatud kõike omaks võtma, mida eelmised põlvkonnad meile annavad või isegi peale sunnivad või iga isiksus otsustab ise, mida võtta vastu ja mida mitte? Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" tahtis Andres oma lastele pärandada parema tuleviku- tema nägi paremat tulevikku selles, et talu ja maa on korras- pole enam soist maapinda ega lagunevaid taluhooneid. Andres soovis, et tema järglastel oleks kergem elu, kui tal enesel. Vargamäe peremees töötas ainult ühe eesmärgiga- pärandada kunagi see tulevasele põlvkonnale. Kahjuks vana Andrese ja noore Andrese nägemused tulevikust ei langenud kokku ning n...
Kiirus Aeg maha Õues sajab lund.On jõulueelne aeg.Kõik tormavad kuhugi teadmata suunas suured kingikotid käes.Kellegil pole aega tagasi vaadata ja hetkeks peatuda. Imetleda seda lumehärma mattunud maailma. Selles saginate virr-varris kohtuvad äkitselt Laura ja Andres.Nad on ammused tuttavad,kes pole teineteist näinud alates keskkoolist saati. Ootamatult teeb Andres ettepaneku koos kohvi jooma minna.Nad jõuavad sõõriku kohvikusse,tellivad kakaod ja võtavad istet. Andres huvitatult: ”Millega sa tegelenud oled? Oled justkui ära kadunud,mitte mingisugust infot pole sust kuulnud.” Laura: “Ah,mis siin ikka rääkida.Olin vahepeal välismaal,reisisin häälega mööda Euroopat. Tahtisn lihtsalt sellest maailmast puhata ning elu nautida.” Andres: “Kuidas oli häälega reisida? Kas hirmu polnud pervertide ees?” Laura: ”Äge,eks väike hirm oli aga õnneks läks hästi ja pe...
Kuressaare Gümnaasium Akon Referaat Koostaja: Mare Kiider 9a klass Juhendaja: Laine Lehto muusikaõpetaja Kuressaare 2007 Akoni elu ja muusika Aliaune Thiam - aka Akon sündis 14.oktoobril 1981 aastal ja kasvas üles Senegalis enne kui tema ja ta perekond 1986 aastal Ameerikasse New Jerseysse elama asus. Akon kasvas üles perekonnas, kus austati muusikat ning seda peeti tõsiseks kunstiks. Ta on jazzimehest löökriistamängija Mor Thiam'i poeg. Muidugi on kõik see Akoni ellusuhtumist ja muusikalist stiilitunnetust tugevasti mõjutanud. Nooruki- iga New Jerseys möödus vaevaliselt. Pahandusi oli nii kooli kui ka seadustega. Mingil hetkel hakkas Akon isa jälgedes astuma ning erinevaid löökpille mängima. Huvitav on see, et alguses ei tundnud Akon hip-...
Elu raskeim algus ! Martin Haug 10B Asusin septembrist uude kooli õppima, Saaremaa Ühisgümnaasiumi . Alguses oli väga raske, ikka poole raskem kui põhikoolis . Kõik oli teistmoodi kui rahulikus põhikoolis , vahetundides oli koridoris nii suur müra ja kisa , et ei kuulnud õigesti isegi seda , mis ise rääkisin . Muidu üldmulje jäi ikka hea , õpetajad on väga head ja kassikaaslased on ka toredad . Pikapeale olen hakanud sellega harjuma , mis toimub . Kooli sisse elamine ja aru saamine , et ei käi enam põhikoolis võttis ikka aega ja arvan , et ega praegugi veel pole kõik päris selge . Tulles tagasi õpetajate juurde siis nendega oli ka raske kohaneda, sest osad soovisid sinatamist, aga teised teietamist . Eks ka sellega tuli harjuda ja nüüd on ikka teada , keda kuidas kutsuda . Eks see oli raske kõigile, kes maalt tulnud . Selle kõigega tuli harjuda ja see...
annaabi.ee 
