Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Näidend: Õnnetu merelkäik (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis sa arvad Paul kas me pääseme siit eluga?
  • Mis juttu sa ajad Paul kas segaseks oled läinud?
Henri Reinsalu 11.d

Õnnetu merelkäik
Osatäitjad :
  • Kalamees Paul 36-aastane
  • Kalamees Tarmo 40-aastane
    Edaspidi kasutan Paul-i lühendiks P-tähte ja Tarmo lühendiks T-tähte
    Kaks kalameest on aerupaadiga merel ja püüavad kala. Ilm on soe ja päikesepaisteline. ( Laval on paat kus seal sees on Paul ja Tarmo. )
    P: Kas pole mitte suurepärane ilm ? Päikesepaiste ja mõnus meretuul , ma lausa armastan seda tunnet , kui soe meretuul puhub läbi juuste. ( Naeratab muhedalt )
    T: Sul on õigus, see on tõesti üks hea päev kalapüüdmiseks, pole ammu juba sellist päeva olnud, et meri oleks nii rahulik.
    P: Ei tea kas täna kala ka näkkab, eelmine kord ikka sai oma 20 kala kätte.
    T: Eks me näe, mis suguse kalasaagiga me koju lähme.
    ( Kalamehed on juba püüdnud 2 tundi kala, ja siiamaani pole veel näkkand, kalameestel hakkab juba kala püüdmis isu otsa saama, kuid järsku haarab keegi Pauli söödast kinni)
    P: Näkkab Näkkab ! ( Hõiskab rõõmsalt Paul Tarmole)
    T: Lõpuks. ( Ohkab kergendavalt)
    (Tarmo näeb, et Paulil on raskusi õnge kinni hoidmisega, kuna kala on tugev ja punnib täiestjõust vastu)
    T: Ma tulen sulle appi !
    P: Tule ruttu ma ei jaksa enam üksi seda õnge kinni hoida
    (Paul ja Tarmo tõmbavad õnge koos, kuid kahjuks õng läheb katki)
    P: Pagan küll. ( räuskab kurjalt)
    T: Pole hullu , see oli kõigest kala mis pääses ( Lohutab Pauli)
    P: Sul on õigus, loodan et tänane päev hullemaks ei lähe.
    (Suur linnuparv lendab üle paadi mere poolt mandrile)
    P: Vaata sinna poole ! ( hõiskab ehmunult )
    (Lähenemas oli torm , mida ei osanud keegi ette aimata)
    T: Kähku võta aerud , ja hakka sõudma kalda poole !
    (Kaldani oli oma 1 km ja torm lähenes väga kiiresti)
    R: Me ei jõua kaldani, see torm läheneb liiga kiiresti, me peame selle tormi vastupidama.
    T: Näe võta ! ( Tarmo võttis istme alt päästevestid ja andis ühe Paulile )
    (Torm on jõudnud kalameesteni, vihma sajab ja äikest lööb, tuul puhub väga kõvasti ja lained on suured)
    R:See päästevest on mulle liiga väike, see ei mahu mulle selga .
    T: Pane siis see vähemalt ümber käe kinni.
    (Sellepeale hakkab Paul, pääste vesti käe kõlge kinnitama)
    (Torm muutub aina tugevamaks ja tugevamaks.)
    P: Mis sa arvad Paul, kas me pääseme siit eluga?
    T: Mis juttu sa ajad Paul, kas segaseks oled läinud? Loomulikult me pääseme siit eluga, olen varemgi taolieses tormis vastupidanud. (Julgustades Pauli)
    P: Sa oled hea mees Tarmo !
    T: Sina samuti Paul, peavastu , küll me siit pääseme.
    P:Aga Tarmo kas sa kardad surma? Ma olen ikka vahel mõelnud et, mis edasi saab pärast surma, kas tõesti on olemas põrgu ja paradiis,
    T: Ei ma ei karda surma, minu arvates see on lihtsalt üks elu etapp, ehk elu finišh .
    P: Ma soovikisn, et mind maetakse mulda vanemate juurde, tahan pärast surma olla koos lähedastega.
    T: Küll sinna on aega, kui sind maetakse. Ma olen ikka alati tahtnud palju reisid , minu soov ikka oleks et keegi puiskak minu tuha merre, et ma saaksin reisida , kuhu süda ihaldab.
    P: Tarmo mul on sulle üks küsimus,kas sa oled usklik?
    T: Mingitmoodi olen ikka, sest merel vahel ikka jumala abi vaja.
    P: Kas me praegu võiksime jumala poole pöörduda?
    T: Jah, Paul teeme seda, see on hea mõte.
    P:Võta see kee, ma arvan, et sul tuleb jumala poole pöördumine paremini välja(Paulil on kaelas ristiga kaelakee, ning ta võtab selle kaelast ja ulatab selle Tarmole)
    T: Jumal, kui sa olemas oled siis ma palun sind, et sa aitaksid meid siit tormi vangist ära, Jumal, Jumal, Jumaaaal, palun aita meid ! Jumaaaaaaaaal ! (Karjub kõigest väest )
    Järsku lööb välk paati ja paat läheb pooleks, Raul ja Paul kukuvad vette ja on kaotanud teadvuse. Kahjuks mõlemad mehed upuvad ja meri võtab nad endale.
  • Näidend-Õnnetu merelkäik #1 Näidend-Õnnetu merelkäik #2 Näidend-Õnnetu merelkäik #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kollanekurk Õppematerjali autor
    Ise välja mõeldud näidend kooli jaoks.

    Sarnased õppematerjalid

    Mees kes tahab saada piraatide kuningaks
    5
    docx

    Mees kes tahab saada piraatide kuningaks

    Mees kes tahab saada piraatide kuningaks proloog Rikkus, kuulsus, võim. Mees, kes sai endale kõik maailmas, piraatide kuningas, Hõbe Reorg. Viimased sõnad mis ta oma hukkamisel ütles saatis inimesed merele. ´´Minu rikkus ja aarded. Kui tahate siis võite saada. Otsige seda, ma jätsin selle kõik sinna.´´ Inimesed nüüd, ajades oma unelmaid taga, lähevad Lõputu Sinise suunas, et leida maailma suurim aare Neo Asus. Pidu laeval Oli tavaline päikseline päev ja kajakad lendasid laeva kohal ringi lauldes oma lugusi. Kahte madrust oli laeva peal näha. Nad vaatasid merd. Järsku käis mingi kolin nagu oleks midagi paadi pihta põrganud ja mehed vaatasid alla. All nägid nad ühte vaati vee peal ulpimas. Samal ajal käis laevas üks suur pidu. Palju kuulsad inimesed oli kogunenud kohale. Ühe akna juures oli daam, kes aknast välja ühe saare poole vaatas.

    Kirjandus
    Luuletusi lastele ja suurtele
    52
    doc

    Luuletusi lastele ja suurtele

    1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA

    Laste- ja noortekirjandus
    Rändavate Pükste Õeskond
    47
    rtf

    Rändavate Pükste Õeskond

    ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d mõtt el e teks a s ei d suve jooksul oma v a h e l jagad a , saa t e s ne e d postiga järg mis el e sõbra t a rile ja asut a v a d õeskon n a . Nõnda alga b pükst e ränn a k ja me eld ej ä ä v ai m suvi tüdruku t e elus. 1.Rändavate Pükste Õeskond. 1.1Kirjanikust Ann

    Kirjandus
    Novell lõputust armastusest
    6
    docx

    Novell lõputust armastusest

    Paratamatu elu California Tüdruk Sofia, kes armastab üle kõige merd ja loodust, haigestus ootamatult. Ta pole mitmeid aastaid juba väljas käinud, sest talle on diagnoositud immuunsuse puudumine. Esimene kord, kui tal tekkisid sümptomid, oli ta oma isa sünnipäeval, kes samal ööl hukkus. Ta hukkus, sest oli endast väljas ning üritas igati tüdrukule abi kutsuda. Nad pidasid isa sünnipäeva metsamajakeses, kus polnud levi, seega ta pidi otsima abi eemalt ning sõitma selleks mitmeid kilomeetreid. Selle ajaga, kui isa abi otsis suutis Sofia tervis kriitilise seisundi võtta ning tal tekkis haigus, millest keegi, mittekunagi lahti ei saa. Nüüd pole ta juba 5 aastat väljas käinud,mistõttu tal pole sõpru, ega ka normaalset elu. Ainukesed inimesed, kes tema olemasolust teavad on tema ema Eva, tema medõde, Carla ning Carla tütar Eliise. Tema isa suri tol ööl koos vennaga suures autoõnnetuses, mistõttu ta on üksiklaps ja elab emaga kahekesi. Arstid väidavad, et kui ta

    Kirjandus
    Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest
    56
    pdf

    Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

    Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N?

    Kirjandus
    Ristumine peateega
    110
    doc

    Ristumine peateega

    Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola

    Kultuur
    Rahvale lauldavate laulude kogumik
    48
    doc

    Rahvale lauldavate laulude kogumik

    SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.............................................................................................................................6 Jaanipäev.......

    Muusika
    Hiir rätsepaks
    57
    doc

    Hiir rätsepaks

    Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun