Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas ma oskan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada ? (0)

1 Hindamata
Punktid
,,Kas ma oskan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada ?’’
Minu kui gümnaasiumi õpilasel , ei olegi võimalust ise teenida raha. Ka koolis käimine võtab oma aja . Käies täiskohaga koolis, on kool minu töökoht. Seega ise mul pole võimalik oma raha teenida - ma olen koolis, väljas pool kooli enamasti tegelen kooliasjadega edasi. Raha allikaks on minu vanemate rahakott, mistõttu on minu raha ning aja kasutamine väga ratsionaalne .
Kasutades aega ja raha mõistlikult . Pean tegema väga palju otsuseid , mida osta ja mis jätta ostmata , kuidas sisustada oma vaba aega , kas minna mõnda trenni või mitte , kuid see nõuab jälle aega ,et millegagi tegeleda , mis mulle meeldiks , huvitaks ja pakuks lõõgastust . Iga inimene kasutab enda vaba aega nii , kuidas talle sobib . Mina sisustan seda spordiga , see meeldib mulle . Igal inimesel on omad huvid ning mida me ka ei valiks, toob see meile alati rõõmu, rahuldust, võimalust puhata tõeliselt . Igaüks, kes töötab palju ja tegeleb tähtsate asjadega , teab , et aeg on kõige väärtuslikum , mis meil on . Seepärast vaba aja tunnid ja minutid on just need elu osad, mida ma võin pühendada endale ja oma lähedastele . Tõeline elu on siis , kui on võimalus vaadata ümbritsevat maailma , eemalduda koolitöödest . Just see , kuidas mina veedan oma vaba aega , saab üheks peamiseks hindamis-faktoriks , kui ma mõtlen sellele , milline on teiste elu. Kas see on täidetud rutiiniga või vastupidi , erksate sündmustega . Aga , et tegeleda erksate sündmustega on vaja osata rahaga ümber käija ning see nõuab aega ja mõtlemisainet. Paljud noored ei tea raha väärtust ja laristavad seda kuni viimse sendini . Neil puudub kohusetunne. Nad ei tea kui raske tööga nende vanemad selle teenivad . Samamoodi võiks ka noored selle välja teenida tööga näiteks abistada oma vanemaid kodutöödes või milleski ,et natukenegi näidata välja austust vanemate vastu . Lõpetada liigne raha raiskamine pahna peale . Igasugune pudi -padi on minu jaoks mõtetu ja väga palju raha jääb tarvilike asjade jaoks , mida elus rohkem vaja läheb . Seega pean raha teenima kuidagi ja kuidas on juba oma ette probleem . Et tööd leida peab mul olema kogemusi , aga neid saada pean lõpetama gümnaasiumi ja minema veel edasi õppima . Hetkel pean leppima põhikooli haridusega ja nende oskustega mis mul on . Otsides tööd ei anna põhikooli haridus mulle midagi , et kuskil töötada saaks . Vaja on keskharidust , et teada kui kogenud oskustega olen .Võibolla leidub suvel mingi koht kas või kellegi kaudu , kus saab raha teenida , aga see võimalus on väike . Isegi kui selline võimalus leidub , jätkuks tööd mulle ainult suveks ja see oleks kah juhuots ja sellest tööst jääks väheks ja palgast ei jääks midagi järgi , sest palk on väike ja elada selle palgaga terve kooliaasta on võimatu ja seda ei jätkuks eriti kauaks . Näiteks eelmine suvi sain tööd sõbra ema kaudu , kes töötas Rannahotellis . Pidin seal hommikulaua jaoks asju välja panema . Vaadates kuidas kõik teised seal tööd rügavad tundus selle töö juures , mis ma tegin veel kerge . Palk oli tunnitöö eest seega suhteliselt normaalne , see aeg mis kell tööle läksin oli kah . Hommikuvara kuni lõunani, vähemalt oli terve päev vaba ja sai oma tegemisi teha . Kuu aega selle palga oleks isegi ära elanud . Oleks tahtnud see suvi kah minna sinna tööle , aga majandussurutis rikkus kõik ära . Teeninud endale väikest sissetulekut . Ma arvan , et enamus sellest läheks vajalikke asjade peale nagu näiteks kooliasjad ja enamus kuluks taskuraha peale , sest vahepeal võib ka lubada endale midagi kallist ja isuäratavat .Üks võimalus tegelt oleks käija kooli kõrvalt tööl ja teenida endale eluks vajalikku ressursse . Kooli kõrvalt tööl käijes ei jätku vaba aega muudeks tegevusteks , siis see võib mõjutada väga palju õppimist , aga aitab tulevikus kergemini leida töökohta. Kusjuures arvan ka seda ,et vanemad poleks nõus ,et käiksin kooli kõrvalt tööl ja jätaksin õppimise sinna paika . Tean väga palju selliseid noori , kes käivad kooli kõrvalt tööl , sest majanduslikult raske olukord on peres . Ema ja isa on töötud ja tal õnnestus töökoht saada ja nii peabki ta oma pere üleval selle vähese palgaga . Tuleb ära elada , midagi ei ole teha , elu on selline . Kuid sellega kaasnes ka see ,et õppimine läks järk – järgult alla , sest õppimise jaoks ei olnud lihtsalt aega . Selle leiti lahendus ja nüüdseks on kõik jälle hästi . Võtaksin seda kui õpetus sõnasi ja õppetundi , kui raske on kooli kõrvalt tööl käia ja raha teenida ja leida aega õppimise jaoks .
Nii kaua kuni mina elan ema ja isa rahakoti peal on kerge veel elada , aga lõpetades kooli ja asudes elama oma elu ja hüpates ema ja isa rahakotist välja on juba raskem . Alles siis õpitakse tundma raha väärtust ja tegelikuse elu mõnu . Oska hoida raha ja planeerida aega ratsionaalselt .


Kas ma oskan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada- #1 Kas ma oskan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada- #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marike2756 Õppematerjali autor
Kirjand teemal "Kas ma oskan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada ?"

Sarnased õppematerjalid

Kas ma oskan oma raha ja aega ratsionaalselt kasutada
2
doc

Kas ma oskan oma raha ja aega ratsionaalselt kasutada?

Kas ma oskan oma raha ja aega ratsionaalselt kasutada? Ei ole kellegi jaoks uudis, et meil kõigil on päevas kasutamiseks antud 24 tundi. Kui ratsionaalselt me seda ära kasutame on iga inimese enda otsustada. Kahjuks nendest tundidest kulutame me 8 tundi magamisele ja 8 tundi tööle ja õppimisele. Seega on meil tegelikult kasutada umbes 8 tundi. Neid tunde oskuslikult kasutades võime olla edukad ja targad ning aega ja raha võib jääda üle, et teha midagi meelepärast. Igapäeva saginas teeme aga mõttetuid liigutusi- ostame asju, mida meil vaja pole, või rohkem kui meil päriselt vaja on. Kui kõik need mõtlematud kulud kärpida võiksime elada palju säästlikumalt. Niiviisi talitades on elu hea ning harmooniline. Miks me ei tule olemasolevaga ajaga toime ja tunneme, et kohustusi on rohkem kui aega nende täitmiseks? Me võtame kas liiga palju kohustusi või kasutame aega ebaotstarbekalt. Iga

Majandus
Kool-mida võtab-mida annab
2
doc

Kool, mida võtab, mida annab?

Kool, mida võtab, mida annab? Enamus inimesi käib või on käinud koolis. Mõned rohkem aastaid, mõned vähem. Paljud leiavad, et see on üks suur mõttetus, teised aga, et hariduseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Järgnevalt püüangi üles lugeda miinused ja plussid ehk, mida kool annab ja võtab. Kool, mida võtab, mida annab? Igaüks vastaks sellele küsimusele, et annab hea hariduse, aga võtab palju vaba aega. Nüüd tekib küsimus, kas terve oma noorus on väärt raisata kooli peale? Mina arvan, et jah, sest kui sul ei ole head haridust, ei pruugi sind keegi tahta tööle võtta. Pead palju pingutama ja koolis käima, et elus paremini läbi lüüa, sest mida hoolsamini õpid, seda parem on tulemus. Kui sul on hea tulemus, saad sa minna edasi teistesse koolidesse ja omandada kõrghariduse. Tänu sellele võid leida hea töökoha.

Kirjandus
Miks jätavad noored gümnaasiumi pooleli
4
docx

Miks jätavad noored gümnaasiumi pooleli?

Miks jätavad noored gümnaasiumi pooleli? Ideaalses maailmas oleks nii , et kõik kes gümnaasiumi lähevad, lõpetavad ka selle, aga paraku nii ei ole. Tänapäeval jätavad paljud noored gümnaasiumi pooleli, aga miks nad jätavad? Kas nad on laisad ja ei viitsi õppida. Või on hoopis kooli keskkonnas probleem. Äkki hoopis tahetakse minna juba raha teenima. Üks peamisi põhjuseid on noorte laiskus. Kui õpilane on harjunud näiteks põhikoolis koduseid ülesandeid mitte tegema, siis suure tõenäosusega see jätkub ka gümnaasiumis. Aga gümnaasiumis enam nii lihtne ei ole ja sellepärast hakkavadki siis ka hinged langema. Ja kui hinded on kehvad, ega siis kaua vastu ei pea. Teine põhjus ongi ka see, et gümnaasiumis ongi osade jaoks liiga raske, ega siis kõik inimesed pole nii targad. Gümnaasiumis nõutakse palju

Ühiskond
Gümnasistid kooli kõrvalt tööl-- kirjand
1
doc

"Gümnasistid kooli kõrvalt tööl" - kirjand

murduda. Saan aru, kui tudengid õpingute kõrvalt tööd teevad ja sellega enda ülalpidamist püüavad kindlustada, aga ühelt noorelt on seda liiga palju tahetud. Mõneti tuleb kasuks, sest arendab noorel inimese kohusetunnet, sihikindlust, pühendumist, majanduslikku mõtlemist ja rahaga õigesti ümber käimist ning paljusid teisi vajalikke iseloomuomadusi, et elus hakkama saada. Samas halb, sest ta jääb väga paljust ilma. Tal ei ole näiteks vaba aega ja ta ei saa käia trennides ega tegelda oma hobidega ning lihsalt sõpradega koos olla ja ,,hängida". Liisa ütleb, et tal pole aega, et puhata. Ta lisab ka, et kui palgast midagi üle ei jää, siis teda vaevab masendus ja tööl ning koolis käimise isu kaob täiesti. Ma saan aru sellest, sest palk, mis ta teenib tuleb raskelt, aga kulub kiiresti, sest väljaminekud on suured. Väikeseks motivatsiooniks oleks seegi, kui ta saaks oma palga eest endale midagi lubada. Kertu ütleb, et

Kirjandus
Õpilaste väärtushinnangud
24
odt

Õpilaste väärtushinnangud

.............................................................................................14 3.1. Koolis käimise eesmärgid.............................................................................................14 3.2. Õppimise eesmärgid.....................................................................................................15 3.3. Sõprade olulisus...........................................................................................................16 3.4. Raha tähendus...............................................................................................................17 3.5. Kohustuslik sõjaväe teenistusse minek........................................................................19 3.6. Välismaale kolimine ja reisimine.................................................................................20 KOKKUVÕTE........................................................................................................................

Uurimistöö
Analüüs Eesti matus
4
pdf

Analüüs Eesti matus

ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, vaid teeb igasugust muid asju nagu jahiga sõitmine või ratustamine. Näide sellest, kuidas Tiinal on nii palju tööd ja pärast tööpäeva ei jaksagi midagi teha. TIINA: "Nõme on ju niisama kodus istuda, kui vaba päev on. Siis peab ikka kuhugi sõitma. Tavalisel päeval ju ei jõua kuhugi, ma saan tavaliselt alles kell üksteist koju. ANDRES: Nii pikad tööpäevad?"

Kirjandus
Inimese eeldused ja võimalused elus toime tulla
2
doc

Inimese eeldused ja võimalused elus toime tulla

saada head haridust ning kandma hoolt ka selle eest, et neil oleks vabal ajal võimalik tegeleda millegi kasulikuga. Nii on võrdsustatud nii rahakamad kui ka natuke vähema rahakamad pered, sest lapsed on sõltuvad vaid oma vanematest ja nemad ei pea kandma karistust oma venemate eest, kui nad on alkoholist või muudest ainetest sõltuvuses või elu hammasrataste vahele jäänud. Kuid näiteks tahtejõus ja õppimisvõimes ei mängi raha mingit rolli, seda ei saa osta. Mäletan, et isa rääkis mulle kunagi ühe loo, selles loos oli kaks noort tüdrukut, kes kasvasid suures paljulapselises peres, kus isa oli surnud, neiud pidid kooli kõrvalt ema toetama, abiks olema ja nooremate eest hoolitsema, seega õppimiseks ei jäänud neid kodus aega. Nad õppisid koolis, vahetundide ajal ning mõlemad tüdrukud lõpetasid kooli kuldmedaliga. Tüdrukutel pidi olemema väga

Ühiskonnaõpetus
Mina Õppijana
5
doc

Mina Õppijana

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun