Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eelkoolipedagoogika ajalugu vastused küsimustele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fröbel, lasteaed, fröbeli, annid, individuaalsus, kuup, mänguvahend, üldõpetus, seminar, lastehoiu, algõpetuse, kodulugu, algkool, mänguvahendid, liikumismängud, silinder, kasvatamine, hariduselu, eisen, õppeaine, algkooli, eelkoolipedagoogika, lapseeas, aiahooldus, rahulikult, maailmaga, prismad, tasapinnalised, meisterdamine, mustridvaimset ja kehalist arengut. LASTEASUTUSE LIIGID ON: Eelharidus lastesõimed kuni 3 aastastele ja lasteaiad kuni 7aastastele (munitsipaalasteaiad) Lapsehoiuteenus lastepäevahoid ja ka puuetega laste päevahoid Erilasteaiad kuni 7 aastastele erivajadustega lastele Eralasteaiad enamus registreeritud eralasteaedu tegutseb mittetulundusühingu või osaühinguna ning pakuvad lisaks lastehoiu ja toitlustusteenusele ka võimalust osaleda erinevates huviringides ning rendivad ruume välja sünnipäevadeks ja muudeks üritusteks. II. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (struktuur, koostamise alused, korraldus, eesmärk, põhimõtted) Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused olenemata lasteasutuse õiguslikust seisundist.
õpetamise metoodika. Abiks kasvatamisele perekonnas kirjutas raamatu ,,Emade raamat." Laste päevahoiu süsteemi kujunemine sai alguse ühiskondlikest muutustest linnastumine ja naiste tööhõive suurenemine. Päevahoiud olid mõeldud eelkõige töölisklassi lastele. Nende asutuste peaeesmärk oli pakkuda laste hoiuvõimalust ja õpetada mõningaid hügieeni- ja moraalinõudeid. Esimesed päevahoiuasutused olid eraalgatuslikud, mitte riiklikud. Kui Fröbel hakkas kasutama sõna lasteaed, siis see muutis lasteasutuse rolli. Lasteaia idee oli suunatud kõikidele lastele, mitte ainult neile, kelle vanemad tööl käisid. Algselt lasteaiad 3-6 aastastele lastele, hiljem alla 3 aastastele. Esimeste koolieelsete lasteasutuste töö riiklik reguleerimine seaduste abil toimus Prantsusmaal ja Hispaanias 19. saj. esimesel poolel. Algselt oligi lasteaedade kontseptsioon välja kasvanud Fröbeli ideest. Tänapäeval palju erinevaid vorme
viibimine looduses. Sellepärast võiks igal lasteaial olla maksimaalselt suur aed, kus lisaks mängu atraktsioonidele oleks ka kasvavat ja kastetavat. Ei peaks ehk hakkama istutama peenratäis taimi, piisab ka põõsastest ja puudest kuid rühmas võiksid potililled ka olla. Siis saavad lapsed igapäevaselt jälgida taime arengut. Uute teede otsinguid alustas Käis kõigepealt algõpetuses, mille jaoks valmistas seminar juba ette ka õpetajaid. Keskmeks nooremates klassides pidi kujunema kodulugu. Käisi mõtte järgi polnud mitte kui uus aine, vaid kui uus õppemeetod, mis arendab õpilaste vaatlusvõimet, iseseisvat tööd ja harjutab mõtlemist. Laps õpib tundma kodukoha loodust ja inimese tööd. Käis rõhutas, et lapsi tuleb õpetada mitte niipalju tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma. (Eisner 1985: 9-10) J.Käisi süsteemi keskseks küsimuseks on õpilaste individuaalsus, iseseisev töö
tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes. Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, kus on oluline roll täiskasvanupoolsel juhtimisel. Ta töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused, laste perekonnas kasvatamise ja õpetamise metoodika. I lasteaia/eelkoolieelse asutuse töötas välja sakslane Friedrich Fröbel. Ta töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Inimese kujunemine lapseeas algab läbi mängu, mäng on võti välismaailmaga suhtlemiseks. Mängul on kolm põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud, 3) aiahooldus (lasteaias oli igal lapsel oma peenar, kuna taime kasvamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega). KUUP, KERA SILINDER- 3 esimest andi (annid). 1840 esimene lasteaed!
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused
kasvatusprotsessi perekonnas ja koolis. -Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, millel on oluline roll täiskasvanupoolsel juhtimisel. Pestalozzi nõudis ühtsust ja seostatust eelkooliealiste ja kooliealiste laste kasvatamises ja õpetamises. Ta töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused. Iga kirjaoskaja ema võib ja peab oma last õigesti kasvatama ja õpetama. ,,Lienhard ja Gertrudd" Friedrich Fröbel (1782-1852) -Institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. -Asutas esimese eelkooliasutuse, mille nimi oli ,,lasteaed" ja töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. -Pedagoogilist tegevust mõjutas nii isiklik elukäik, looduse- ja geomeetriaõpinguid, kokkupuude Pestalozzi tegevusega. -Tema maailma aluseks oli kristlik maailmapilt, looduse tähenduslikkus ja humanism. -Neli pedagoogika põhiprintsiipi Täiuslikkuse printsiip Isetegemine Mäng
tagasihoidlikult, sest ei mõistetud veel koduloo kui õpetamise printsiibi olemust. Puudusid vastavad käsiraamatud ning õppekirjandus, samuti kõige hädavajalikumad õppevahendid. Olulise pöörde tõi sinna aga Käis ise, kes järgnevatel aastatel töötas läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning soetas juurde vastavaid käsiraamatuid ja õppekirjandust. (samas, 1985) Uute teede otsinguid alustas Käis kõigepealt algõpetuses, mille jaoks valmistas seminar juba ette ka õpetajaid. Keskmeks nooremates klassides pidi kujunema kodulugu. Käisi mõtte järgi polnud mitte kui uus aine, vaid kui uus õppemeetod, mis arendab õpilaste vaatlusvõimet, iseseisvat tööd ja harjutab mõtlemist. Laps õpib tundma kodukoha loodust ja inimese tööd. Käis rõhutas, et lapsi tuleb õpetada mitte niipalju tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma. (samas, 1985) J.Käisi toimetusel ja kooliuuendusrühma liikmete kaastööl ilmus aastatel 1931-1936 13
FRÖBELI PEDAGOOGIKA PÕHIMÕTTED JA NENDE MAAILMAVAATELISED EELDUSED Referaat Juhendaja: MA M.Torm Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID LK 4 LASTEAEDADE AJALUGU EESTIS LK 7 KOKKUVÕTE LK 9 ALLIKAD LK 10 2 SISSEJUHATUS Friedrich Wilhelm August Fröbel sündis 21.aprillil 1782.aastal Saksamaal. F.Fröbel oli saksa pedagoog, koolieelse kasvatuse teoreetik, J.H.Pestalozzi mõttekaaslane. Ta asutas koolieelseid kasvatusasutusi, tõi termini ,,lasteaed", koolitas lasteaednikke. Uuris mängu arendavust ja kasvatavust, rõhutas emakeelse õpetuse, isetegevuse ja käsitöö kasvatuslikku tähtsust (ENE 3.köide, Tallinn Kirjastus ,,Valgus" 1988). Lapsepõlves kannatas F.Fröbel võõrasema halva kohtlemise all. Teda ei peetud arukaks,
Koostaja:Sandra Aruste KELA Eesmärgid Saada teada kuidas: on saanud alguse koolieelse pedagoogika areng Eestis leidis aset lasteasutuste ja kasvatustegevuse loomine Eestis Koolieelne pedagoogika Koolieelne pedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7 uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses uuritakse nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandit Friedrich Fröbel ja esimene ,,lasteaed" 1840. aastal asutas esimese eelkooliasutuse spetsiaalse metoodika väljatöötamine(3-6) kristlike maailmavaadetega mängupedagoogika lasteaedniku ülesandeks pidas pedagoogilist inimesekasvatust. Fröbeli pedagoogika 4 põhiprintsiipi täiuslikkuse printsiip isetegemine mäng usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel M.Montessori pedagoogika põhimõtted laps loob end oma sisemiste jõudude abil
Elulähedane, lapsepärane ja näitliku õpetuse nõue! Õppe- ja kasvatustegevuse dokumentatsioon lasteaias - rühmas, päevakava, rühma tegevuskava, nädalakava, päevik Pideva õppimise ja parendamise tsükkel PDCA - Plaani (plan): tulemuste parendamiseks kavanda või muuda tegevusi. - Tee (do): rakenda plaan ja hinda selle toimivust - Kontrolli (check): hinda tulemusi - Tegutse (act): otsusta, millised on protsessi täiustamiseks vajalikud muudatused Pedagoogilised suundumused F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja Friedrich Fröbel (1782 1852) ja esimene lasteaed · Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja Montessori
Tartu 2012 Sissejuhatus Minevikku on vaja vaadata ja seda tundma õppida. Sellest mis väärt, tuleb õppida. Taagast tuleb vabaneda, et edasi minna. Esimese Eesti Vabariigi aegsed lasteaednike mureprobleemid on aktuaalsed ka täna, seetõttu annab minevikukogemuse tundmaõppimine ehk vastuse küsimustele - kuidas suudeti vastu pidada 50 aastat kestnud vene ideoloogia pealetungile ja kuidas peaks edasi minema tänane Eesti lasteaed. Kristliku kasvatuse periood 1840 1905 19. sajandi keskel hakkasid eraisikud ja seltsid looma Eestis väikelaste hoiuasutusi, mis olid mõeldud eelkõige puudustkannatava lihtrahva lastele. Esimeseks väikelaste kasvatusasutuseks Eestis võib pidada 1. augustil 1840. aastal paruniproua Elisabeth von Üxküll´i (1776 1867) poolt Tallinnas asutatud Väikelaste Hoiuasutust. Sinna võeti vastu 2 7 aastaseid, eestlastest lihtrahva lapsi, kelle emad töötasid väljaspool kodu
Friedrich Fröbel, kes on tuntud kui lasteaedade asutaja, sündis 21.aprillil 1782. Aastal Saksamaal. Tema elu ei olnud kerge, kuna tal tuli kaua kannatada võõrasema halva kohtlemise all. Teda ei peetud arukaks, kuid ta jõudis siiski ülikooli, tänu oma tungivale soovile. Ta töötas paar aastat oma erialal ning siis 1805 läks tööle kasvatajana. 1838 a. ilmusid tema väga kuulsad annetused tekstivihikutega: ,, Esimene annetus: pall kui lapse esimene mänguasi" ja ,,teine and : kera ja kuup kui lapse teine mänguasi". 1840 asutas ta üldise Saksa lasteaia. Järgneval kümnendil ta tegeles veel lastega, kuni 1851. Aastal keelati lasteaiad Preisimaal. Fröbel oli seetõttu väga kurb, et suri järgmine aasta 1852. Fröbeli pedagoogilisi vaateid Fröbelit tuntakse igal pool kui lasteaedade asutajat. Lasteaiad on levinud üle ilma. Lasteaedade siht on lapsi eelkoolieas mitte ainult järele vaadata, vaid anda tervele nende olule
viia läbi arenguvestlus perega. Erinevalt tavarühmadest on lapsega tegelev meeskond suurem ning esimesel arenguvestlusel on vajalik kõikide meeskonnaliikmete osalemine, et perele oma valdkonda ja rolli tutvustada. Mida suurem on lapsega tegelev meeskond, seda enam on vajalik, et meeskonna tegevust koordineeriks eraldi inimene. Arenguvestluse tulemusena tuleb panna paika pikaajalisemad ja lühemad eesmärgid, mille suunas lasteaed erivajadusega lapse arengut toetades liigub. Läbi tuleb arutada ka töövormid, näiteks lepitakse kokku individuaalse arenduskava vajadus, milliseid teenuseid saab pakkuda lasteaed ja mida on vaja perekonnal lisaks teha või kust abi saada. Seega on nii tava- kui ka sobitus- ja erirühmades vajalik kõigepealt lapse arengutaset hinnata, seejärel olukorda arutada lasteaiatöötajatel omavahel ning koos lapsevanemaga.
ühisarutlusi rühmas. Tema didaktiline süsteem ja õppeviiside kogum rajaneb lapsepsühholoogial, lapse psüühilise eripära ning individuaalsete võimete arvestamisel. See nõue saadab kõiki tema soovitusi. Piirdudes vaid meelte tegevuse ja sõnalise käsitlusega, ei ole meil mingit karantiid, et laps vaatlusel kõike olulist näeb ja tähele paneb. Seega, kui joonistamine, kleebime, voolimine jm, seostame ning kinnistame käsitletud teemat. J. Käisi järgi ei sea üldõpetus õpetajale suuremaid nõudmisi ega tekita muid raskusi rohkem kui iga läbimõeldud ja kavakindel õppekorraldus. Ilma selge töökavata, vaid päevast päeva elamisel, jääb palju saavutamata sellest, mis üldõpetus võib anda lugemis, kirjutamis ja arvutusõpetuses. Teiselt poolt võib töökava puudumisel tekkida õpetajal kiusatus anda õpilastele lihtsalt ajatätitetöid, eeskätt joonistamist (Käis 1989).
ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi: - Ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid - Nakkus- ja kroonilised haigused - Keskkonna mürgid - Ema vanus, elustiil ja traumad - Sotsiaalsed suhted perekonnas Füüsilised (ruum, vahendid) ja sotsiaalsed (inimesed, tegevused) tegurid: 1) Kodu ja perekond 0-1,5a : turvalisus ja mitmekesisus, füüsiline kontakt 1,5-7 (8)a : kogemusega seotud tegevused, kõik pereliikmed (mitte ainult 1 hooldaja), 5.ast sõbrad 2) Lasteaed ja õpetajad 1,5-3a : esemeline tegevus, ei oska jagada! (ühesugused asjad) , suureks üleelamiseks on arusaamine et ta on teistega võrdne, sõimeõpetaja (ühiselureeglid) 3-7 (8)a : rühmaruumi kujundamine rollimänguks, välised vahendid aitavad last rollis püsida 3) Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused Polikliinikud ja haiglad Rehabilitatsiooniasutused Õppenõustamiskeskused 4) Huviringid
Analüütiline essee alternatiivpedagoogikas Tallinna Pedagoogiline Seminar Alternatiivpedagoogika Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad
ettevalmistamisest. Erilist tähelepanu pöörati seejuures noorsoo kasvatamisele ja õppeasutuste rajamisele. Tartu kool sai 1585.a. kolleegiumi õigused. Õpilased elasid internaadis. Jesuiitide kolleegiumid jagunesid õppetegevuse alusel alam- ja ülemastmeks. Esimeses astmes oli viis, teises kolm klassi. Tartus avati viis klassi, mis vastas gümnaasiumi kursusele. Põhiainete õpetamine tomus ladina keeles. 1585. aastal avati tõlkide seminar, kuhu tuli kasvandikke mitmelt poolt. Jesuiidid said aru, et vanade õppe- ja kasvatusmeetoditega pole võimalik protestantismi vastu võidelda. Õpilastele anti tasuta õpetust, õppetöö toimus avarates ja valgusküllastes ruumides, klassid varustati õppevahenditega, õppetöös nõuti õppematerjali selget liigendust, aine jaotamist teemadeks ja alamteemadeks. Iga tund lõppes kordamisega, igal laupäeval tuletati
Vabadus valida tegevus, vahendid, võimalus tunda lõpetatud tööst heaolutunnet ja rahuldust, treenib kannatlikkust, keskenudmisvõimet ja kasvatab ausust teiste tegevuse suhtes. Lapse arengu tähtsaim tunnusjoon on usk iseendasse. See tunne tekib ja areneb sünnimomendist alates, kui võtame last sellisena nagu ta on, õpime tundma tema võimeid, austama tema eripära ja aitame tal koondada jõudu sinna, kus tal abi ja jõudu tõesti vaja on. Tihti tunnevad vanemad huvi, kas Montessori lasteaed valmistab ka kooliks ette. Tuleb öelda, et lasteaed valmistab mudilasi ette eluks, mis on tähtsam, kui miski muu. Aga see, et lapsed õpivad siin kergesti spetsiaalsete materjalide abil kirjutama, lugema, tutvuma matemaatika alustega, on vaieldamatu. Maria Montessori on lapse loomust ja õppimise olemust kirjeldanud järgmiselt, samu põhimõtteid on välja toonud ka Johannes Käis: laps loob end oma sisemiste jõudude abil;
mis teistel mitmerühmaliste lasteaedade kasvatajatel. Töö segarühmas on raskem kui eri vanuserühmades, kuid omab sealjuures ka palju positiivseid jooni. Erinevad vanuseastmed loovad soodsa pinna tähelepanelikkuse ja sõbralikkuse kasvatamiseks. Noorematel lastel on kõne arenemine tavaliselt edukam, mis on tingitud suhtlemisest vanemate lastega. Rühmas tuleb arvestada lapse anatoomilis- füsioloogilisi iseärasusi ja kohandada lasteaia sisustus neile vastavalt. Segarühmaline lasteaed peab olema varustatud vajalikkude vahenditega, mänguasjade ja materjalidega. Kasvatustöö segarühmalises lasteaias kulgeb edukalt, kui kasvataja hoolitseb selle eest, et laste tegevused ja mängud oleksid kasulikud ja huvitavad. Kasvataja peab lapsele omast uurimis ja teadmishimu ülal hoidma ja arendama. Kuid seejuures ei tohi lapse arengut forsseerida ja last koormata liiga keeruliste teadmistega. See, mis on jõukohane 6-7 aastastele on arusaamatu väikesele 3-4 aastasele lapsele ja
mis teistel mitmerühmaliste lasteaedade kasvatajatel. Töö segarühmas on raskem kui eri vanuserühmades, kuid omab sealjuures ka palju positiivseid jooni. Erinevad vanuseastmed loovad soodsa pinna tähelepanelikkuse ja sõbralikkuse kasvatamiseks. Noorematel lastel on kõne arenemine tavaliselt edukam, mis on tingitud suhtlemisest vanemate lastega. Rühmas tuleb arvestada lapse anatoomilis- füsioloogilisi iseärasusi ja kohandada lasteaia sisustus neile vastavalt. Segarühmaline lasteaed peab olema varustatud vajalikkude vahenditega, mänguasjade ja materjalidega. Kasvatustöö segarühmalises lasteaias kulgeb edukalt, kui kasvataja hoolitseb selle eest, et laste tegevused ja mängud oleksid kasulikud ja huvitavad. Kasvataja peab lapsele omast uurimis ja teadmishimu ülal hoidma ja arendama. Kuid seejuures ei tohi lapse arengut forsseerida ja last koormata liiga keeruliste teadmistega. See, mis on jõukohane 6-7 aastastele on arusaamatu väikesele 3-4 aastasele lapsele ja
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
(otsuseid tuleb tihti muuta) Õppemeetodid, mida kasutatakse on osa globaliseerumisest.Õpilased asuvad õppima välismaale,ka see on osa globaliseerumisest. Globaalsus hajutab ära meie oma kultuuri.Kas see on õige? Kas seda on vaja? SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSTESSE S.Hirsijärvi J.Huttunen Sisukokkuvõte KASVUKESKKONNAD Olen nõus, et pere roll varajases kasvueas on lapsele olulisim.Hiljem laieneb see suhtlusring, tekivad omaealised sõbrad ja lasteaed. Lapse võimalused parimaks arenguks sõltuvad lapsevanemate ja lasteaia koostööst. Kasvukeskkonnad on jagunenud: Formaalseks – kool Informaalne – pere, sõbrad, töökollektiiv, huvirühmad Mitteformaalne – täiskasvanute täiendkoolitus Formaalse kasvatusega tegeleb kool, kust õpingute lõpuks saadakse ka tunnistus. Informaalse st. mitteametliku kasvatuse all mõeldakse koolisüsteemist väljaspool olevat kasvatust.
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
Köstrist kooliõpetaja sai üldiseks alles sajandi lõpus. 1641. aasta paiku andis Eestimaa piiskop Ihering välja esimese kindlalt dateeritava eestikeelse aabitsa. Lugemisoskus edenes tasapisi ka väljaspool koole, koduõpetuse teel. 1669 hakkas taas tööle eesti kool Tartu Jaani koguduse juures, mis oli sellal ainus talurahvakool Põhja-Liivimaal. 1680. aastail võib rääkida koolivõrgu algmete loomisest. Pöördeliseks sai rahvakoolide õpetajate seminar, mis asutati 1684. aastal Tartu lähedale Papimõisa ja oli esimene seesugune Rootsi riigis. Seda juhtis rootsi päritoluga Bengt Gottfried Forselius, kes oli töötanud varem kooliõpetajana Ristil. Papimõisa seminaris said õpetust 160 eesti talupoissi, kellest hiljem said kösterkooliõpetajad. Forseliusel on teeneid ka pedagoogikas. Tema meetodiga, mis seisnes tähtede valjus hääldamises ja nende silpide kaupa kokkuveerimises, võis lugemisoskuse kätte saada kiiremini kui seni
Melanie peale ei käitunud nad siiski enam nii agressiivselt, kuid nad sel- probleemid line: valjuhäälne, metsik ning laamendav. Kuid väärkäitumi- kõdu. olid masendunud, sest "miski ei aidanud". Ajapikku lasid nad lasteaed võiks vä(/asP00' ju üritada teda pisut kasvatada. ne veelgi. Melanie'1 teha kõike, mida tüdruk tahtis. Kõdus see ei õnnestuvat. Sel ajal kui üks kasvataja uuris vanaema käest Jonniiga on katsekiviks mõningaid olulisi fakte Melanie kohta, üritas teine
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
ja oma liigutustest; autonoomia tunne hakkab suurenema Lähenemine 1,5.eluaasta-3.eluaasta Füüsiline võimekus ja liikumisvabadus on seotud ka liikumisvajadusega; terviklik mina kujund; tekib ärevus; oluline, milleseks ja kuidas laps areneb (keeleline); ema temperament mõjutab lapse arengut Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus 3.eluaasta Püsiv mina-tunne ja individuaalsus kontseptsioon; tekib super-ego Kriitika: Laps sünteesib kohe informatsiooni; lapsed tajuvad sünnist saati end subjektiivselt (saavad sünnist saati aru, et nad on inimesed, mitte kellegi osa); laps ei nuta põhjuseta, vaid see annab märku, et lapsel on mingi vajadus. Biheiviorism - on mõõdetav Biheiviorismi eelkäijad: Klassikaline tingimine - tingitud stiimul + tingimatu stiimul = reaktsioon
tüüpi lapsi. 80ndatel kiindumusteooria (attachment theory) (saabus Watsoni teooria lõpp). Näidati, et omavaheliste suhete kvaliteet, soojus, toetamine on lapse kasvamiseks hädavajalik. Varajased emotsionaalsed suhted jätavad jälje koguks eluks. Kogu pere sotsialiseerib üksteist vastastikku. Paraku on nii, et vanemate haridustase mõjutab lapse kasvatusviise. Sõltub, kuidas nad lapsi kohtlevad, milline on kodu, mis last ümbritseb, lasteaed ja kool MÕJUTAB OLULISELT LAPSE KASVAMIST. Haritumad vanemad räägivad ja suhtlevad lastega rohkem, mis on äärmiselt oluline lapse arengu juures. Arengupsühholoogia Eestis: Jaan Valsiner tohutult kirjutanud raamatuid (teoreetilisi käsitlusi); Peeter Tulviste (kultuuripsühholoogia); Tiia Tulviste (kultuuripsühholoogi); Pirko Tõugu (kuidas suheldes kodus, õpivad lapsed selgeks selle, kuidas endast rääkida ja endast
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
JRK ORGANISATSIOON KOOLITUSTE ARV OSAVÕTJAD 1. Viljandi Kultuuriakadeemia 2 (1 tudengitele) 34 2. MTÜ Noorsootöö ja Noorsoohariduse Ühing 5 (1 laagrijuhtidele) 193 3. TÜ Narva Kolled 3 (1 tudengitele) 74 4. Tallinna Pedagoogiline Seminar 2 (1 tudengitele 64 5. Tallinna Noorsoo- ja Spordiamet 7 159 6. SA Kesk-Eesti Noortekeskus 1 30 7. SA Õpilasmalev 1 (organisatsioonisisene) 80 8
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intuitiivne interpreteerimine (va
annaabi.ee 
