Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti geoloogiline ehitus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tööleht: Eesti geoloogiline ehitus nimi.......................................... klass........
KOPEERI TÖÖLEHT arvutisse , täida ära ja saada õpetaja mailile [email protected]
Faili nimi peab olema: Teie nimed + tööleht
Kirjuta töölehele punktiiri asemele oma nimi ja klass.
Salvesta aeg-ajalt oma tööd!

Pildi kopeerimiseks ava pilt, parem hiireklahv kopeeri pilt – leia tabelis õige lahter , kleebi, vähenda pilti!

EOON
AEGKOND
AJASTU
TÄHTSAMAD FOSSIILID
KLIIMA
GEOLOOGILISED
VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS
Fanerosoikum
Kainosoikum
uusaegkond
kvaternaar Q
~1,8 milj
jääaeg
Viru Raba
Neoneen N
1,8 -23milj
kliima hakkas külmenema aga meenutas tänapäevast
~65 milj
Paleogeen E
23 -65,5milj
külmem ja kuivem kliimaperiood,vahel oli ka troopiline
Mesosoikum
kesaegkond
Kriit K
65,5 -145,5milj
troopiline kliima
fanerosoikum
Juura J
145,5 -199,6milj
troopiline kliima
65-251 milj
Triias T
199,6 -251milj
kuiv ja külm eriti esimesel poolel
Paleosoikum
Vanaaegkond
Perm P
251 -299milj
kliima muutus kuivaks ja kontimetaalseks
Karbon C
299 -359milj
kliima oli valdavalt soe ja niiske ja see soodustas taimestiku teket
Fanerosoikum
Devon D
359 -416milj
kontimentaalne kliima
Härma müürid
Silur S
416 -443milj
Sammalloom Stromatopoor
kliima stabiliseerus,ekvaatori piirkonnas oli kliima soe ja päikseline ,seal moodustusid ulatuslikud rifid
Ordoviitsium
443 -488milj
tabulaad triobiit
soe kliima,ordoviitsuimi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ja põhjustas ühe külmima perioodi maa ajaloos
Pakri pank
Vasalemma rifilubjakivi
Keila juga
~542milj
252-542milj
Kambrium
488 -542milj
merikera
mõõdukas,mitte eriti külm,ega ka soe
Pakri pank
Proterosoikum
Neoproterozoikum
542-1000milj
Ediacara
Krüogeen
Ton
külm kliima
Mesoproterozoikum
1000-1600milj
Sten
Ectas
Calymn
542-2500 milj
Paleoproterozoikum
1600-2500milj
Stather
Orosir
Rhyac
Sider
Arhaikum
Neoarhaikum
2500-2800milj
põhiliselt polnudgi,sest maa atmosfäär koosnest surmavatest gaasidest
Mesoarhaikum
2800-3200milj
Paleoarhaikum
3200-3600milj
Ei eristata ajastuid
2500-4600milj
Eoarhaikum
3600-4600milj
Eesti geoloogiline ehitus #1 Eesti geoloogiline ehitus #2 Eesti geoloogiline ehitus #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor arvuti11 Õppematerjali autor
geoloogiline ehitus eestis ja mujal maailmas

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Erinevad ajastud
29
docx

Erinevad ajastud

Siis moodustunud kulla-, vase-, nikli-, koobalti-, polümetallide, uraani ja teiste maardlatel ei ole võrdseid hilisemate seas. Kahjuks on need kivimid enamasti üsna sügaval. Nad paljanduvad niinimetatud kilpidel. Ida-Euroopa platvormil on kaks suur kilpi ­ Balti ja Ukraina kilp. Ulatuslikud kilbid asuvad ka Aafrikas, Indias, Austraalias, Kanadas, Gröönimaal ja Siberis (Ivar Arold, 1987). 2. Vanaaegkond ehk paleosoikum Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (joonis 1.)(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). Joonis 1. paleosoikumi geokronoloogiline tabel Selle aja aja jooksul leidsid aset baikali, kaledoonia ja hertsüünia kurrutused. Üldise maakerke

Loodus õpetus
Tööleht-Elu areng maal
3
doc

Tööleht: Elu areng maal

atmosfääri toimus kaks olulist muutust: NÄITEKS REAGEERIS HAPNIK ATMOSFÄÄRIS OLNUD MEILE MÜRGISTE GAASIDEGA JA METAANI JA AMMONIAAGIGA. ATMOSFÄÄRI KÕRGEMATES KIHTIDES MOODUSTUS HAPNIKU MOLEKULIDEST OSOOOOONI KIHT . Anaeroobne organism ei vaja elutegevuseks HAPNIKKU.Maakera esimene suur väljasuremine on seotud organismidega, kes ei SUUTNUD KOHANEDA HAPNIKUT SISALDUVA KESKKONNAGA . Proterosoikum Proterosoikum ehk Agueoon on geoloogiline eoon, mis järgnes Arhaikumi eoonile ja eelnes Paleosoikumi aegkonnale; algas 2500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumi geokronoloogiline tabel Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Vt. õpik lk. 98! Täida kirjalikult järgnevad ülesanded. 1. Selgita mõiste ,,eukarüoot". PÄRISTUUMNE RAKK(PÄRISTUUMNE RAKUS ÜHINESID KÕIGEPEALT ERINEVAD RAKUKESTATYA BAKTERID, DNA HULK KASVAS NING SELLE

Bioloogia
Paleosoikum ehk vanaaegkond
9
pptx

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Anna Renzina 10 b klass Jõhvi Gümnaasium Palosoikum Palosoikum ehk vanaaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542...251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga. Niiskuslembeste eostaimede asemele paljasseemnelised okas ja hõlmikpuud, maismaa loomastikus kahepaiks

Geograafia
Elu areng Maal
45
pdf

Elu areng Maal

Neogeen(23,03-1,806) Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena moodustusid mäeahelikud- Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega Hakkasid levima paljud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed Esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus Kvaternaar(1,806-) Nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks mammut, karvane ninasarvik) on tänapäevaks välja surnud Kasutatud materjalid http://www.ut

Bioloogia
Paleobiogeograafia ajastud
7
docx

Paleobiogeograafia ajastud

· Ajastu lõpul suur massväljasuremine · Õitsengu saavutavad rüükalad · Ilmuvad luukalad · Luukaladest eristuvad kopskalad ja vihtuimsed kalad · Lehtede teke · Uued eostaimerühmad: kollad, osjad, sõnajalad · Seemnetaimede teke · Puittaimede (Archaeopteris) ja metsade teke · Putukate ja kahepaiksete teke Peamine kalade õitsenguaeg. Baltika kontinent liikunud üle ekvaatori ning põrkas kokku mandriga kus oli ka p- ameerika. Eesti aladel on hakanud kujunema maismaaline piirkond. Seda ajastut loetakse selleks ajaks kui toimus maismaa vallutamine. Kala fossiile on leitud hästi palju. Ilmusid esimesed kahepaiksed. Lähimad kahepaiksete fossiilid Lätist. Eestis ei ole. Arenesid kõhrkalad ­ haid ja raid. Maismaa vallutamine ­ on leitud organismi fossiile, kes olid maale minejad. Ka Gröönimaalt on neid leitud. Nimetatakse teda Ichthyostega-ks. Ilmusid esimesed putukad

Biogeograafia
Loengu materjale III
2
doc

Loengu materjale III

perioodi Maa ajaloos. Ordoviitsuimis jätkas Batlika manner liikumist ekvaatori poole. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed. Põhja-Eestis leidub kivimeid. · Silur: 443,7 ­ 416 miljonit aastat tagasi. Kliima oli soe. Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti. Baltika liikus endiselt Ekvaatori suunas. Leidub Kesk-Eestis ja Saaremaal. · Devon: 416 ­ 359,2 miljonit aastat tagasi. Lõpus jahedam. Eesti oli siis Ekvatori all (piirkonnas). Merevees peajalksedm ja ka kalad. Devonis tekkisid esimesed hulkjaalgsed. Elu põhiliselt maismaal: putukad, sõnajalad jne. Leidub Lõuna-Eestis. · Karbon: 359,2 ­ 299 miljonit aastat tagasi. Ürgmandrid hakkasid..Soe ja niiske kliima. Elu arenes maismaal, olulisi muutusi ei olnud, ämblikulaatsed tegutsesid, kahepaiksed.. · Perm: 299 ­ 251 miljonit aastat tagasi. Suurenes paljasseemnete osakaal, maismaal

Geoloogia
Biogeograafia
38
docx

Biogeograafia

Biogeograafia Biogeograafia · Teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see on ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Mis on teadus? · Uute teadmiste saamise protsess · ,,teaduse tegemine on korduvate seaduspärade otsimine, mitte lihtsalt faktide kuhjamine" ­ Robert MacArthur Biogeograafia tegeleb · Taksonid · Ökoloogilised kooslused · Ökosüsteemid · Seosed (ökoloogia) · Takson Klassifitseerimisaste eluslooduses Põhiühik on liik Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, ri

Biogeograafia
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon
51
ppt

Maa geoloogiline areng ja evolutsioon

Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun