TOITLUSKRIIS Juba kaua aega tagasi kujunesid välja põhilised tegurid, mis tingisid toitluskriisi jõudmise sellesse staadiumi, kus maailma paljudes paikades tekkis katastroofiline lõhe elanikkonna füüsilise toiduainetevajaduse ja selle rahuldamise võimaluste vahel, mille tulemusel hukkub igal aastal miljoneid inimesi. Toitluskriise on ette tulnud ka varem, ent 1960 1970. aastatel kujunes olukord juba krooniliseks ning nälg omandas nüüd enneolematu ulatuse, olemata seejuures seotud mingite erakorraliste asjaoludega (ikaldused, üleujutused, sõda) nagu varasematel ajajärkudel . Ajaloost tuntud näljahädad olid määratud geograafiliselt (näiteks madalate saakidega mingis piirkonnas), kuid tänapäevases majanduslikult integreeritud maailmas on need
Fariza Imanova Vesi ja veeprobleemid maailmas.Veekaitse naiste ja tüdrukute aeg kulub pikkadele veetoomisreisidele, mistõttu ei jää neil aega näiteks kooliskäimiseks või töötegemiseks. Aafrikas ja Aasias peavad naised vee toomiseks päevas keskmiselt kuus kilomeetrit maha käima. Rasked käiguretked nõrgendavad ka naiste tervist; eriti just rasedate naiste jaoks on raskete veekanistrite kandmine eluohtlik. Tüdrukute kooliminekut takistab koolides spetsiaalsete sanitaarruumide puudumine. The Forum of African Women märkis, et üle poole tüdrukutest, kes põhikooli pooleli jätsid, tegid seda hügieenisidemete, eraldi tualettruumide ja vee puudumise tõttu. Arengumaades kasutavad inimesed päevas vaid 10 liitrit vett. ÜRO soovituse järgi on igal inimesel õigus vähemalt 20 liitrile veele ning vesi ei tohiks olla kaugemal kui 15-minutilise jalgsikäigu teekonna kaugusel.
Lisaks otsestele terviseriskidele põhjustab puhta vee puudus probleeme ka kaudselt: miljonite naiste ja tüdrukute aeg kulub pikkadele veetoomisreisidele, mistõttu ei jää neil aega näiteks kooliskäimiseks või töötegemiseks. Aafrikas ja Aasias peavad naised vee toomiseks päevas keskmiselt kuus kilomeetrit maha käima. Rasked käiguretked nõrgendavad ka naiste tervist; eriti just rasedate naiste jaoks on raskete veekanistrite kandmine eluohtlik. Tüdrukute kooliminekut takistab koolides spetsiaalsete sanitaarruumide puudumine. The Forum of African Women märkis, et üle poole tüdrukutest, kes põhikooli pooleli jätsid, tegid seda hügieenisidemete, eraldi tualettruumide ja vee puudumise tõttu. Arengumaades kasutavad inimesed päevas vaid 10 liitrit vett. ÜRO soovituse järgi on igal inimesel õigus vähemalt 20 liitrile veele ning vesi ei tohiks olla kaugemal kui 15-minutilise jalgsikäigu teekonna kaugusel.
levinud suuresti Nigeri ja Mali aladel. See põhineb tähtedel, mida on alfabeedis 24-40 ning selle kohta on öeldud, et tegu oli pigem naiste kirjaga. Bamumi kirjakeel, mis loodi 1896. aastal Kameruni valitseja Njoia poolt, oli mõjutatud ladina tähestiku poolt ja oli tähestikkiri. Suuline pärimus on Aafrika ajaloo uurimisel oluline, sest see on varaste ajastute kohta ammendamatu varamu. Seda ei saa samas eriti usaldada, sest Rwndas anti nt teatud koolides suulist pärimust põlvest põlve edasi. Selle tähtsustamine toimus suuresti alles 1960. aastatel tänu Belgia ajaloolasele Jan Vansinale. Tänu temale on suulist pärimust palju kasutatud, aga selle abil ei saa minna eriti kaugemale kui 1800. aasta. Ghana keskaladel elavad ashanti hõimud, kes 17. saj moodustasid konföderatsiooni ja allutasid mitmed teised rahvad ning alustasid integratsioonipoliitikat: nad keelasid teistel rahvastel enda ajalugu mäletada ning suulist pärimust hoida
tähendus on enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus (Lindgren 1994). Eesti Entsüklopeedia selgitab distsipliini kui kindlaksmääratud korrast kinnipidamist, olgu see kas vabatahtlik või sundusega saavutatav (ENE 1987: 136). Enamasti mõistetakse distsipliini kui allumist teatud reeglitele, mis on kohustuslikud kõigile, kes kuuluvad antud ühiskonda või teatud gruppi. Näiteks kui me lasemeloomaaias kasvanud looma vabasse loodusesse öeldes oled vaba, siis ta tõenäoliselt hukkub, sest ta ei tunne looduses valitsevaid kindlaid reegleid, mis tagavad olelusvõitluses ellujäämise. Seega reeglid ja normid aitavad meil kohaneda ja ellujääda tunmatus maailmas. Kasvatussüsteemis räägitakse reeglitest,normidest kinnipidamisest ja distsipliinist kui mõeldakse karistamist ning korralikku käitumist. Lapse käitumise suunamine ja kontrollimine eeldab seda, et teda eksimuse korral karistatakse. Distsipliin ei ole kaasasündinud ega tule iseenesest, see ei ole võimalik
Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu. Minu seisukohalt on see väär. Lisaks
Tööleht. Õigus taotleda asüüli Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleeme. Allikas 1. Pagulasseisundi konventsioon Esimene rahvusvahelisel tasandil varjupaigataotlejate õigusi puudutav õigusakt on 10. detsembril 1948 ÜRO peaassambleel vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioon, mille artikkel 14 sätestab iga inimese õiguse tagakiusu eest varjupaika otsida teistes maades ja seda varjupaika kasutada. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga (inglise Convention Relating to the Status of Refugees) määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad. Esialgne 1951. aasta konventsioon puudutas Euroopa sõ
emadekaitse asutused. Teisel lapse-eal (see on peale 2-3 a. vanuse) tulevad teissugused hooldamisviisid käsitlusele. Laps asub nüüd ühendusse teiste lastega, hakkab nö seltskondliku elu elama: ta viiakse lasteaeda ja hiljem kooli. Tema tervise eest on nüüd seltskond vastutav. Otsene valve koolide järele on usaldatud kooliarstide kätte, kes peavad silmas pidama laste korralikku edenemist ja takistama nakkushaiguste pääsmist neisse asutustesse. Peale algkooli lõpetamist, nii 14-16 a. vanuses, astuvad noored inimesed mitmesugustesse asutistesse või mujale ametisse. Ka siin valvab ühiskondlik tervishoid nende töö- ja elutingimuste järele. Ühiskondlik tervishoid ei valva mitte ainult tervete laste järele, vaid ka pakub oma abi ka haigetele lastele. Siia kuulub laste maksuta arstimine ambulantsides, haigemajades ja sanatooriumites. Samuti ei jäta ta vigaseid lapsi, pimedaid, kurttumme, imbetsille ja idioote
aluseks. Oluline põhjus kakskeelse hariduse jätkamiseks keskkoolis on keele hariduslik järjepidevus. (Baker, 2005, 194-197.) Kakskeelne hariduse koolitüübid Leidub paljusid erinevaid kahe õppekeelega koole. Kahe õppekeelega koole võib järjest rohkem leida ning nende kirjeldamiseks kasutatakse terve rida erinevaid termineid: kahe õppekeelega koolid, kahesuunaline keelekümblus, kahesuunaline kakskeelne haridus, arendav kakskeelne haridus ja kakskeelne haridus. Kahe õppekeelega koolides on enamuskeelsete ja vähemuskeelsete laste hulk enamvähem tasakaalus, tegemist on segaklassidega. Kahte keelt kasutatakse koolides võrdselt, et võimaldada lastele kahe keele omandamist keeles ja kirjas. Kui kahte keelt ei oleks võrdselt, võidakse hakata kasutama rohkem ühte keelt, jättes teine keel teisejärguliseks. Kahe õppekeelega kooli eesmärk on midagi enamat kui kakskeelsete ja kakskeelse kirjaoskusega laste väljaõpetamine
ise ebameeldivatest probleemidest. Tegelikult avaldub hoopis bumerangiefekt. Ohtra väetamise ja odava tööjõuga toodetud põllumajandustoodang jõuab tagasi rikastesse riikidesse, sealsete inimeste toidulauale. Arengumaad pole seejuures ise kuigivõrd huvitatud loodussõbralikust tootmisest, kuna ähvardava näljahäda ja maailmaturu karmi konkurentsi oludes peavad nad ainsaks ellujäämise teeks võimalikult odavat tootmist, mis ei arvesta niisuguse majandamise tegelikku hinda. Suur vaesus põhjustab ka suuremaid riske. Kui tööstusajastul põhjustasid vaesust vähesed teadmised ja puudulik tehnoloogia, siis nüüd on olukord vastupidine. Just teaduse ja tehnoloogia võimsuses peitub riski juhul, kui poliitikud ei ole valmis neid riske märkama ja ohjama. 1.3 Rahvusvahelise suhtluse tihenemine Globaliseerumine pole päris samaväärne internatsionaliseerumise ehk rahvusvahelistumisega. Internatsionaliseerumine tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel
nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase päeva seisuga natukene aegunud. Hästi palju leidub ettekandeid rahvusvahelistelt lastekaitsealastelt konverentsidelt. Probleemseks osutus
kadunud. Meie vahekord pole nüüd enam nagu kahekõne, vaid pigem otsekui raamatu kirjutamine lahkunust. Meile tuleb meelde, mis ta on teinud ja öelnud. Me tahame talletada kõik mälestused temast ning avastame seda tehes, kuidas ta meie elus edasi elab selle läbi, mida ta meie jaoks tähendab, kuidas ta meie elu on muutnud ja veel praegugi seda mõjutab. Teine vale: aeg parandab kõik haavad. Aeg ise ei paranda mitte midagi. Tervenemine saab tulla vaid sellest, mida me aja jooksul teeme. Esiteks on vaja endale tunnistada, mis meie elus on toimunud ja mida me tunneme. Mistahes tunded meid ka ei valdaks, ükski neist pole vale ega kohatu. Paraneda aitab ka võimalus vähemalt ühe inimesega siiralt jagada seda, mis meie hinges toimub. Kaotusevalust kõnelemine ei ole nõrkuse tunnus. Tihti soovitatakse leinajal olla tugev ja vastu pidada. Kui sellega mõeldakse surma läbi inimeses toimunud muutustest vaikimist, siis ei aita
.......... 28 11.Kasutatud kirjandus......................................................................................... 29 Lisad.................................................................................................................. 30 2 Sissejuhatus Ma valisin uurimisteemaks koolikiusamise, kuna see on väga suur ja lai teema millest rääkida ja kirjutada. Olen näinud kiusamist igal pool ja samuti on see koolides, huviringides, linnas, tänaval väga levinud. Enda huvi ja kogemus mängib teema valimisel väga suurt rolli. Minu teema valiku põhjendus on lihtne ma valisin sellise teema sellepärast, et ma olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle väga tähtis ja ka teistele tähtis sellepärast, et koolikiusamine võib olla valus kogemus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu.
Võiks olla eraldi tund, kus arutada inimeste muresid ning aidata üksteist. Vajame inimest kes sellest räägiks õpilastele, see ei tohi olla mingi komöödiaga pooleks, vaid puhas julm tõde. Õpilased on masenduses, raskustes. Narkootikumid, alkohol ja tubaka tooted ei tohi olla lahendus, eriti veel alaealistel. 36 Ma ei usu, et hetkel on koolides liiga palju õppida või liiga pikad päevad või kõik muu, mille üle tihti kurdetakse. Võib küll juhtuda, et mõned, kellel on rohkem huvisid, loovad endale liiga tiheda iganädalase rutiini. Tuleks ennast paremini tunda, et stressiga paremini toime tulla. Võiks kindlasti olla rohkem eluliste teemade õppimist nagu toitumine, inimsuhted, ajalugu, ühiskonnaõpetus, kunst ja kirjandus samastatuna tänapäevaga (rõhupanek sellele, mida saab
vanuseni jäb arenevaks ja muutuvaks isiksuseks.” (Kügelgen, 1994, 9). Kuivõrd kontakt looduserütmidega on waldorfpedagoogikas niivõrd olulisel kohal, on sellest tavapedagoogikal kindlasti palju õppida. Jälgides viisi, kuidas waldorfpedagoogika õpetab jälgima looduse sisse- ja väljahingamise rütmi, on kõigil õpetajatel võimalik seda uuesti ise mõista ning seejärel ka lastele edasi anda. Reggio Emilia koolides on väga olulisel kohal perekonna reaalne osalus lapse õppimisel. Perekonna kaasamisel kooli ellu on kooli töötajate roll väga oluline. Nii lapsed, vanemad kui vanavanemad on nendega kontaktis igapäevaselt ning suhted on tugevad. (Vecchi 2010, 17, 71). Reggio Emilia hariduslikus lähenemises on oluline jagatud nägemus lapsest, koostöö ja suhete väärtustamine, aktiivne kuulamine, lastega nõupidamine, vanemate kaasamine ning suhted ja lähedaloleva kogukonnaga
keskkoolilõpetanuid noorte hulgas ebapopulaarsetele tööaladele ehituses ja põllumajanduses. 1960. aastate keskel hakati maal väiksemaid koole sulgema, linnas õppijate osakaal kasvas 71%-ni õpilaste koguarvust. Sellega kaasnes maarahva koondumine keskustesse, talude tühjenemine ja noorte jätkuv võõrandumine maaelust. Töö ja elu sidemete tugevdamiseks algab 1969. a. õpilaste kutsenõustamine. Pidevalt laiendatakse soodustusi töölisnoorte koolides ja üldhariduslikes õhtu- ja kaugõppekoolides õppivatele isikutele. Üldise majandusolukorra halvenemise taustal tugevdati ideoloogilist survet lähtudes rahvuste ühtseks nõukogude rahvaks sulatamise teooriast. Tegelikkuses tähendas see 1970. aastate lõpust uusi vene keele õpetamise tõhustamise katseid, kakskeelsuse ja vene keele kui "teise emakeele" jutlustamist, emakeele ja teiste võõrkeelte õpetamise osatähtsuse vähendamist. 1981. a. hakati vene keelt eesti
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise! Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra- kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua
INTERNET JA NOORED 2.1. Küberkiusamine Koolikiusamise puhul saab välja tuua mitmed tunnused: pahatahtlik, korduv ning sisaldab ebavõrdseid jõupositsioone (näiteks grupp kiusab ühte ohvrit). Küberkiusamine on koolikiusamise üks vorm, mille eripäraks on kõikvõimalike elektrooniliste suhtlusvahendite (mobiiltelefon, interneti jututoad, MSN, erinevad suhtlusportaalid, kaamerad jne) kasutamine. Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides esineb järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine - need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad. Soovitusi küberkiusamise tõkestamiseks: · suhtluskanalites blokeeri kiusaja. Kui keegi saadab sulle mõnes virtuaalses
Õpetajal on palju tegemist lastega, kes kooli tulles ei tunne 11 numbreidki, ning nad ei tule selle peale, et keegi lastest valdab juba esimeste klasside ainekava. Mõni laps on tagasihoidlik ega tüki oma võimeid esile tooma (ibid). On kindlaks määratud, et märkamata võivad jääda eriti nende laste anded, kes on pärit ebasoodsatest sotsiaalsetest oludest, olgu selleks siis vanemate alkoholism, narkomaania või töötus, vaesus, tahtmatus lastega tegeleda või vähesed võimalused selleks, mistõttu laste potentsiaalsed eeldused jäävad tähele panemata ja välja arendamata. Uurimused on näidanud, et õpetajad kipuvad alahindama halvasti riietatud, kasimatute, näotumate, vähem kombekate laste andeid ning ülehindama nägusaid, hästi riietatud, heade kommetega lapsi. Üheks ohuteguriks peetakse ka seda, et vanemad on sageli tööga niivõrd üle koormatud, et neil ei jää laste jaoks aega ega
peavad lisanduma tunnivälise kehalise tegevuse võimalused. Toronto ülikooli professor R. J. Shepard rõhutas konsensuse vastuvõtmisel, et parim lahendus on igapäevased kehalised harjutused. Konkreetsed uurimistulemused tõendavad (meil professor R. Silla uuringud juba 1960. aastatel), et igapäevaste kehaliste harjutuste võtmine kooli tunniplaani ei mõju halvasti akadeemilisele edukusele. Igapäevase kehalise aktiivsuse ühe võimalusena on mõnedes USA ja Kanada koolides appi võetud 15-20minutine jooksmine, ujumine, aeroobvõimlemine või aktiivsed mängud kohe pärast tunde kehalisest kasvatusest vabadel päevadel. Muidugi on meil palju mõelda, kuidas muuta kehalise kasvatuse programmid kvaliteetseiks rahvusvahelist kogemust ja teadusmaterjali mõõdupuuks võttes. On selge, et loobuda tuleb spordialadele ja normide täitmisele orienteeritud programmidest. Esiplaanile peavad tõusma 1)
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
Abiõpetajaid saaks siis kaasata oma ideedega nädalaplaanide tegemisse ja lihtsustada õpetaja tööd. Paljudes lasteaedades ei ole toitlustust rühmas, see on viidud eraldi ruumi, eraldi personaliga, mis on vägagi taunitav.See oleks ainult toetavaks jõuks õpetajale, siis jagub abiõpetajal rohkem aega laste ja nende tegemiste jaoks. Artiklist tuleb ka välja mure lasteeaia muusikaõpetajate pärast. Kes peaks neid koolitama,kui muusikaakadeemia lõpetajad ei ole sellest huvitatud aga koolides, kus seda siiamaani on tehtud, lõpetatakse vastavad kursused. Väga mõtlemapanev. Kas ühel hetkel on alushariduses erialaspetsialistide põud? Siinkohal jõuaksin esimese artikli teema juurde, kus arutletakse ühe õpetaja ja kahe assistendi koostöövõimalust, vajalikkust ja sobilikkust. Leian, et meil on alushariduses tunduvalt suuremaid muresid ja probleeme, kui sellised muutused. Me ei vaja hetkel muutusi, mida me
suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist. Lääne statistika andmeil 1000 noorest mehest 1 tapetakse, 6 saavad surma liiklusõnnetustes ja tervelt 250 tapab tubakas. Igal aastal hukkub meil suitsetamise tagajärjel tekkinud tulekahjudes üle 40 inimese. (Maailma Tervishoiu Organisatsiooni statistiline koondaruanne, 1998) 10 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO - World Health Organisation, ka Eesti on selle liige) andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune.
Neil põhjustel suri põhimõtteliselt välja keel nimega pipil. Keele kestvuse või surma üle saavad otsustavaks järgmised sotsiolingvistilised faktorid: emakeelsete kõnelejate arv; emakeelsete kõnelejate vanus; keele edasiandmine järgmisele põlvkonnale; millised funktsioonid on sel keelel keskkonnas, kus seda räägitakse. 5) Küsimusele, miks keelte suremine üldse tähelepanu peaks pälvima, on üldiselt kaks vastust. Esiteks arvatakse, et igas keeles on ainulaadseid omadusi ja iga keele kadumine on seetõttu samm kaugemale universaalsetest tõdedest keele kohta. Teiseks leitakse Sapiri-Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesi vaimus, et kuna iga keel on unikaalne, on igas keeles unikaalsed vahendid maailmakogemuse ja teadmiste väljendamiseks ning seetõttu on iga keele häving ühe maailmamõistmise viisi kadumine.
arvu pideva suurenemise. Lisaks sellele muutuvad moodsa ühiskonna riskid ja haavatavus tänapäeval järjest enam rahvusvaheliseks. Siin on viimaste aastate märksõnadeks terrorism, mis pärast 11. septembrit 2001.a painab suurt osa maailmast, nakkushaiguste levik, katastroofilised loodusõnnetused ja elutähtsate süsteemide1 suurenev haavatavus ning sellega seotud hädaolukorrad. Paljud maailmaosad seisavad silmitsi joogivee puudusega, suurlinnade teke suurendab nende haavatavust õnnetuste osas ning elanikkonna liikumine toob ka suurel hulgal rahvast traditsiooniliselt kõrge riskiga piirkonda (Dynes 1998). Tänapäeva ühiskonda võime kirjeldada ka kui infotehnoloogia ühiskonda. Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav - hankiv, tootev, talletav, levitav ühiskond. Infoühiskond on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust.
Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise. Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra-kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele: asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, ajalehe artikleid. V
psühhiaatriakliinikus. Sel ajal hakkas Maria huvi tundma vaimupuudega laste vastu, täpsemalt selle vastu, kas ja kuidas neid oleks võimalik õpetada. Nii hakkaski ta töötama selle nimel, et arendada vaimselt mahajäänud lapsi. Mariale sai selgeks, et sellised lapsed jäävad oma arengus veelgi rohkem maha, kui nad on ümbritsetud vaid valgete seintega. Ta avastas, et vaimne mahajäämus on suuresti pedagoogiline probleem, seega tuleks koolides ja teistes lasteasutustes muuta nii laste õpetamissüsteemi kui ka tingimusi laste arendamiseks. (Maria's career...). 1899. aastal, mil Torinos toimus pedagoogikakongress, taotles Maria õppimise ja õpetamise humaaniseerimist. Kaitses puuetega lapsi, väitis ta, et nad on täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed ja nende haridus peab olema teistega võrdsel tasemel. Aastail 1899-1901 juhatas Maria nõrgamõistuslike laste kooli, kuhu koondati kõik Rooma koolide
huvi Egiptuse ja vaaraode vastu lummab ka tema klassikaaslasi. Kuid, siis lisanduvad ootamatult klassiperre ülbed kaksikud Ragnar ja Gert, kes otsustavad, et Rasmust tuleb hakata kiusama temast tuleb teha peksupoiss ja rahaväljapressimise ohver. Lugema hakates tundus väga realistlik noortekas. Mõjus isegi veidi masendavalt. Ja ajas mul natuke närvi mustaks. Seda viimast lootusetuse tundest ja kurbusest, et koolides selline tagakiusamise probleem jätkuvalt eksisteerib ja mõnikord eriti võika vormi võtab. Aga siis lisab loo kirjapanija seiku, mis ei ole nii väga reaalse maailmaga seotud, peale selle poetab autor kaante vahele põnevuse tekitamiseks peotäie kriminaalsust, teeb Rasmusest ülijulge ja vapra poisi ning annab tollele kaks toredat emolikku riietumisstiili armastavat sõpra Mari- Liisi ja Elina, nii et kõik see kokku kaotab esialgse masendava üldmulje ja ei mõju enam ka väga realistlikult
profiili- otsivad kõik informatsiooni inimese kohta, mis Internetis leidub. Samuti patrullivad lapsemure.ee lehel, kui ilmuvad enesetapu postitused, siis võtavad inimesega ühendust, kui ei vasta siis lähevad koju kontrollima ( üllatavalt palju, jõuluajal igal nädalal 1 juhtum). Ta prognoosib, et lähima 2 aasta jooksul toimub Eestis koolitulistamine, sest kõik märgid on olemas (relvaga koolis, ähvardused, granaadiga kooli läheduses jms). Käivad koolides rääkimas jms. Millal ja kuidas kaasata veebikonstaablit? Kutse edastamine, otsitava isikuga kontakti võtmine Kadunud isiku kohta postituse tegemine Kadunud/otsitava inimese kohta info otsimine Politseitööga seotud info otsimine iternetist (nt varastatud asjade otsimine müügiportaalidest, keelatud esemete eemaldamine müügiportaalidest nt relvad) Hoiatuse edastamine piirkonna/teema kohta Aitame koguda ja talletada digitaalseid tõendeid
Kuressaare Gümnaasium KASSIDE EEST HOOLITSEMINE Uurimustöö Koostaja: Sigrid Järsk Klass: 10B Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2010/2011 Sisukord 1.Kasside ajalugu..................................................................................................................................5 2.Kassi eest hoolitsemisest üldiselt......................................................................................................8 2.1.Kassi pidamine...........................................................................................................................8 2.2.Kass vajab head kodu................................................................................................................8 2.3.Vabadus on kassile ohtlik..................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
