Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Downi sündroom: müüdid ja tegelikkus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sündroom, kromosoom, reaktsioon, vaimupuue, ajaga, bussis, lugedes, armsatress, karvad, vanane, vaimupuudega, varakult, arvavad, püüdke, lastes, keharakus, läbivaatus, puberteet, tööhõive, dieet, müüdid, asjast, parajasti, lugesininust, lapseootel, minust, istudes, imelikultilt, vahi, ebaviisakas, arutama, eripedagoogiks, ausalt, müüte..................................................................................................................................................... 21 Seksuaalelu ................................................................................................................................................. 22 Vananemine ................................................................................................................................................ 24 Sissejuhatus Downi sündroom on kõige levinum kromosomaalne pataloogia. Oleme kõik näinud downi sündroomiga inimesi tänaval, televiisoris, ajalehtedes. Üldjuhul teame tavainimestena kuulsast sündroomist väga vähe, ekslikult arvates, et tegemist on haigusega või raskes seisundis inimesega. Downi sündroomiga inimesed on samasugused nagu meie. Vahe on selles, et nende areng ei kulge nii sujuvalt ja kiiresti nagu tavainimese oma. Nende hinges on rohkem päikest ja rõõmu ning võimet näha
.............3 1.1 Ajalooline informatsioon...........................................................................................................................4 1.2 Terminoloogia...........................................................................................................................................4 1.3 Kui tihti Downi sündroomi esineb?...........................................................................................................4 2 Millest on Downi sündroom tingitud................................................................................................................5 2.1 Millised kromosoomid välja näevad..........................................................................................................6 2.2 Downi sündroomi põhjustav kromosoomihäire........................................................................................7 Downi sündroom tekib siis, kui 21. kromosoome on ühe võrra normist rohkem
.......................12 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................13 2 Sissejuhatus Terve inimelu koosneb katsumustest, mida tuleb iga päev ületada ning probleemidest, mida tuleb lahendada. Vahest on see raske isegi psüühiliselt ja füüsiliselt tervele inimesele, seda enam mõne haiguse küüsis vaevlevale isikule. Downi sündroom on geneetiline haigus. Uurin, mis selle põhjustab ja kas seda on võimalik ravida. Mis õppimis võimalused neil on ning kuidas arendada nende haridustaset? Kuidas on võimalik Downi sündroomi ennetada ja kuidas avastatakse , et loode on Downi sündroomiga. Valisin selle teema, kuna minu suguvõsas on Downi sündroomiga lapsi esinenud kahel korral. Minu õde oli Downi sündroomiga ning mu onu tütar samuti. Õde oli väga sügava vaimse
Vana- Antsla LHG14 Downi sündroom Referaat Juhendaja: Võru 2010 Sisukord 1.Mis on Downi sündroom? 2.Ajalooline informatsioon. 3.Kui tihti Downi sündroom esineb? 4.Kuidas Downi sündroomi ära tunda? 5.Iseloomulikud tunnused. 6.Kokkuvõtteks. Kasutatud kirjandus 2 1.Mis on Downi sündroom? Downi sündroomiga lastel on erinevaid jooni tunduvalt rohkem kui sarnaseid. Kõigil lastel on palju oma vanematelt päritud individuaalseid omadusi. Lapsed võivad sarnaneda oma emaga, isaga, vanaemaga või hoopis oma tädiga. Juuksed võivad olla punased, tumedad või heledad. Silmad sinised, pruunid, rohelised või hallid, ta võib heleda- või tumedanahaline. Tegelikult võib tal olla terve hulk omadusi, mis meid kõiki teistest erinevaks muudavad.
Sotsiaaltöö eriala ST11 Krista Kämer KUIDAS MÄRGATA DOWNI SÜNDROOMIGA LAST Juhendaja : Reet Rääk Mõdriku 2012 MIS ON DOWNI SÜNDROOM? Sündroom on seisund, mille tunneb ära teatud teatud üheaegselt esinevate tunnusjoonte järgi. Juhul kui ühel inimesel esineb rida tunnuseid, mida seotakse teatud sündroomiga, öeldakse, et tal esineb nimetatud sündroom. Downi sündroom on olemas juba sünnihetkel. Selle põhjustajaks on kromosoomide arvuline kõrvalkalle. KUI TIHTI DOWNI SÜNDROOM ESINEB? Downi sündroom on üks kõige levinumatest kaasasündinud sündroomidest. Iga 700 vastsündinu kohta sünnib üks Downi sündroomiga laps ja see kehtib kõigi etniliste rühmade kohta. Poistel esineb sündroomi veidi sagedamini kui tüdrukutel, aga ka need erisused on tegelikult väheolulised. Erilist osa mängib ema vanus
kordi. Sellised kordused kinnistavad hääliku õiget hääldamisoskust. Õpetaja loeb jutukese teksti ning hääldab silbid lapsele õigesti ette. Seejärel hääldab laps neid kas iseseisvalt või koos õpetajaga. Kui laps ei suuda silpe õigesti hääldada, on mõistlik logopeediga nõu pidada. http://www.teatoimeta.ee/Logopeedilised_jutukesed_1091.htm b. Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus. Üks raskemaid vorme lastel on Lennox – Gastaut sündroom. Need lapsed vajavad erilist hoolt ja järelvalvet. Uurimused on näidanud, et epilepsiaga lapsed on enam hüperaktiivsed, agressiivsed, madala enesehinnanguga ja neil napib sotsiaalseid oskusi. Õpetajad on omandanud teadmisi, kuidas nende lastega käituda, kuid nad tunnistavad, et ka nemad tunnevad ebakindlust. Õpetaja ülesandeks on kindlasti aidata lapsel leida oma võimed ja võtta end sellisena nagu ta on. Õpetamise meetodid peavad olema kohandatud lapse võimetele, sinna kuulub ka
................................... 7 2. UURINGU EETIKA................................................................................................ 8 3. LASTE SÜNNIEELNE ARENG JA SÜND..................................................................9 3.1. Viljastumine ja sünnieelne areng..................................................................9 3.2.Sünnieelsed riskid....................................................................................... 10 3.2.1 Downi sündroom................................................................................... 10 3.2. Sünnitus..................................................................................................... 11 3.2.1. Avanemisperiood.................................................................................. 11 3.2.2. Väljutusperiood.................................................................................... 11 3.2.3. Platsenta väljutamine.............................
LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade).
KÜSIMUS Geneetika 1 Maavitsaliste sugukonda kuuluval isetolmleval õistubakal (Nicotiana affinis) esineb nii punaseõielisi kui valgeõielisi vorme. Valge värvus on põhjustatud mutantsest retsessiivsest alleelist. Antud alleeli suhtes heterosügootselt taimelt saadud seemnetest läks idanema 600 seemet. Kui palju valgete õitega taimi me võiksime oodata? Kui palju on nende 600 taime hulgas vanemtüüpi genotüübiga taimi? KÜSIMUS Geneetika 2 Millised allpool loetletud organismid võiksid sobida geneetiliseks uurimistööks, millised mitte? Põhjendage oma valikut! merisiga mais delfiin düsenteeriabakter mammutipuu veis mõõkhammastiiger KÜSIMUS Geneetika 3 Perekonnas on 4 tütart vererühmadega AB, A, O ja B. Milliste vererühmadega on vanemad? Määrake vanemate ja laste genotüübid! KÜSIMUS Geneetika 4 Kaks venda, kes on ühemunakaksikud, abielluvad naistega, kes on samuti ü
kellest enamik oli üldiselt madala intellektiga, samal ajal kui Aspergeri kirjeldatud patsiendid olid enamasti normaalse ja kohati isegi kõrge intellektiga. Sõjajärgselt oli huvi saksakeelsete tööde vastu väike, mistõttu jäid Aspergeri tööd kaua lugemata Inglismaal ja USA-s. Alles 1981.a. avaldas autismiekspert L.Wing ühe suure artikli, käsitledes seisundit, mida ta nimetas Aspergeri sündroomiks. Väga hilja hakati Aspergeri sündroomile tähelepanu pöörama USA-s, kus sündroom sai diagnoosi staatuse 1994.a. Aspergeri sündroomi definitsioon Tänapäeval on Aspergeri sündroomil neli definitsiooni, mis kõik on aktsepteeritud, kuid kõikidega on seotud teatud probleemid. Esimesed diagnoosikriteeriumid esitasid 1988.a. Carina ja Christopher Gillberg. Peter Szatmari avaldas diagnoosikriteeriumid 1989.a., mille erinevus oli see, et Szatmari järgi ei saa diagnoosi panna, kui kriteeriumid autismidiagnoosiks on täidetud. 1993.a
korral võivad need üldmotoorselt saamatud isikud olla üllatavalt osavad. Sümptomid on nooremate laste puhul sageli ebatüüpilisemad, et raske on otsustada, milline diagnoos on kõige õigustatum. Seetõttu tuleb sageli oodata koolieani, enne kui Aspergeri sündroom selgepiiriliselt esile tuleb. See on oluline põhjus, miks diagnoosi sageli enne kuuendat eluaastat ei panda. Põhjused: Kui üks võtab järeldusele, et Aspergeri sündroom on üks autismi häired, siis põhjuste Aspergeri sündroom oleks eeldatavasti sama põhjustab autismi. Täpsed põhjused autistlik häired ei ole tuvastatud, kuigi päris (geneetiline) komponent on arvatavalt seotud. Toetada see idee on see, et Aspergeri sündroom on täheldatud sõidetud peredele. Mõnel juhul, autistlik häired võivad olla seotud toksiliste riskipositsioonide, teratogeenne toime, probleemid raseduse või sünnist, ja sünnieelne infektsioonid. Need keskkonna mõjud võivad
Kaheahelalise DNA vesiniksidemed üsna nõrgad, kuumusega denatureerivad, jahtumisel renatureeruvad. Replikatsioon algab ühe genoomi paljudest kohtades- replikatsiooni origin-punktid, kujuneb replikatsioonimull. Replikatsioon toimub mõlemas suunas seni kui eri replikonidest alanud süntees saab kokku Bakterite rõngaskromosoomis on kindel koht, kust replikatsioon algab (origin). Replikatsioon algab korraga mõlemas suunas ning kestab kuni valmib terve uus kromosoom Initatsioonvalgud- tunnevad origin-punkti Topoisomeraas-avab konformatsiooni Helikaas- lahutab kaksikahela (lõhub H sidemed) ja mood. Replikatsioonikahvli Single Strand Binding Protein (SSB valgud)- kaitsevad avatud ahelat Primaasid- algatavad sünteesi DNA polümeraas III- vastavalt komplementaarusele sünteesib matriitsahelat 5´3´ RNA polümeraas- sünteesib mahajäävale ahelale praimeri. Praimerit pikedab DNA polümeraas III- tekivad Okazaki fragmendid.
liitsugulised taimed b) loomad - temperatuuriga soo määramine - roomajatel (kilpkonnad ja krokodillid). Liigist sõltuvalt 7 kombinatsiooni. Nt 28-32 kraadi juures võrdselt kilpkonnapoegi emaseid ja isaseid, soojemaga emased, jahedamaga isased. Reaalselt soo määramine temperatuuriga kätkeb endas riske - kliima soojenemine. 2. Poidsus - nt mesilased- isased on n ja emased on 2n 3. Sugukromosoomid a) süsteem xx/x - ühel soopoolel 1 kromosoom vähem nt tirtsud, lutikad, koid. See on liigiti erinev, kellel on üks rohkem, kellel vähem. b) ZZ/ZW - ei seostu sugukromosoomi kujuga! See kasutusel lindudel. Ühesuguste sugukroomidega on isased, erinevatega emased. c) XX/XY - imetajatel, kahepaiksetel, kaladel. Emastel ühesugused sugukromosoomid, isastel erinevad. Esmased sugutunnused 1. Eristunud sugunäärmed (munasarjad, seemnesarjad) 2. Suguelundid
Stereotüüpsed liigutused või kõne võib sisaldada järjekindlat või sobimatute sõnade või fraaside kordamist ja žeste ning käitumist. Kõne kordamist ja jäljendamist defineeritakse kui stereotüüpset kõne, milles indiviid kordab, mida teised on öelnud, sisaldades ka kuuldud intonatsiooni. Autismispektri häiretel on mitmeid põhjuseid, peamine probleem on aju struktuuri ja funktisoneerimise ebanormaalsus. Kõik põhjused on bioloogilised. (Smart, 2012, lk 249) Aspergeri sündroom Aspergeri sündroom oli esimene, mis kirjeldas võrdlemisi leebet autismispektri häiret, kus lapsel on üsna hea verbaalne kõne, leebemad mitteverbaalsed suhtlemisoskused ja ranged eelistused huvide ja suhete valdkonnas. Aspergeri diagnoosimise keskmine vanus on 8 aastaselt. Aspergeri sündroomi kirjeldavad kindlad piirid sotsiaalses suhtluses; piiratud ja korduvad huvialad, käitumismustrid ja tegevused; olulised
peaksid uurijad täielikult arvestama nende õiguste ja heaoluga. Arengu biloogilised ja kultuurilised teooriad Kõikide geenide kogumit nimetatakse genotüübiks. Inimesel on 23 paari kromosoome. Genotüübi omadused võivad mõjutada inimliigi käitumise arengut. Käitumisgeneetikud jagavad lapse arengu mõjud kolme liiki: pärilikkus, jagatud keskkond ja mittejagatud keskkond. Downi sündroom esineb ligikaudu ühel vastsündinul 800st. Kromosoomhaigus on tekkinud tavaliselt munaraku vigastamise tõttu enne viljastamist. Vanemad emad võivad suurema tõenäosusega sünnitada Downi sündroomiga lapse. Kuigi ei saa öelda, et käitumine tuleneb peamiselt geenidest ja keskkonnast, võime öelda, er erinevus kahe indiviidi käitumises on tingitud peamiselt geenidest või keskkonnast.
4. Kromosoomid kui pärilikkuse kandjad 4.1. Sugukromosoomid (X ja Y) Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda. Rohutirtsudel on emastel üks sugukromosoom rohkem kui isastel: emastel on kaks X kromosoomi ning isastel üks. Seega on emased tsütoloogiliselt XX ning isased X0 (0 tähistab kromosoomi puudumist). Emaslooma rakkude meiootilise pooldumise käigus X kromosoomid paarduvad (konjugeeruvad) ja seejärel lahknevad ning kõigisse sugurakkudesse jääb üks X kromosoom. Isaslooma organismis jäävad aga pooled seemnerakud ilma X kromosoomita. Munaraku viljastamisel moodustuv sügoot sisaldab seega kas üks või kaks X kromosoomi, andes aluse kas isaste või emaste tirtsude arenguks. Inimese Y kromosoom on X kromosoomist morfoloogiliselt eristatav: ta on tunduvalt lühem ning Y kromosoomi tsentromeer paikneb ühe kromosoomi otsa lähedal. Ühist geneetilist materjali on X ja Y kromosoomil vähe. 4.2. Meioos ja mitoos Raku jagunemine mitoosi teel
Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamine 70-ndatel ja 80-ndatel aastatel on võimaldanud kasutusele võtta rekombinantse DNA tehnoloogia, täiustusid meetodid, mis võimaldavad määrata nukleiinhapete primaarstruktuuri. 1985-nal aastal Kary Mullise poolt väljatöötatud PCR (polümerase chain reaction) meetod võimaldab lühikese ajaga amplifitseerida spetsiifilisi DNA segmente väga väikesest algmaterjali kogusest. Uute meetodite arsenal kasvab pidevalt, võimaldades üha täpsemalt selgitada geeneetiliste protsesside toimumist molekulaarsel tasemel. Ka geeni definitsioon on alates Mendeli poolt kasutatud "pärilikkuse ühikust" (siis veel terminit "geen" ei tuntudki) pidevalt täiustunud NUKLEIINHAPPED 1868. aastal isoleeris Johann Friedrich Miescher rakkudest happelise ühendi ning nimetas selle nukleiiniks.
seksuaalselt vägivaldseks. Seksuaalse vägivalla teiseks vormiks on abielus või koos elavate partnerite vahel toime pandud vägistamine. Ka sel juhul on tegemist mehe prutaalse vägivallaaktiga, mille pojad, kui nad juhtuvad seda pealt nägema, võivad oma ellu kaasa võtta. (Viide: Agressiivne laps (2003), Rüdiger Penthin, Kunst ) 9 Raputatud lapse sündroom Lapse raputamne on väikelapse füüsilise väärkohtlemise vorm, mille käigus füüsilised jõud põhjustavad lapsele tõsiseid vigastusi. Enamasti on lapse raputamise põhjuseks lapsega tegeleja toimetulematus stressi või vihaga, näiteks olukorras kus laps ei lõpeta nutmist. Raputamist võivad esile kutsuda raskused potitreeningul, söötmisprobleemid ja teised juhud kui laps ei tee seda, mida hooldaja soovib. Raputamise põhjuseks võib olla ka lihtsalt tahe nutvat last vaigistada.
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2
Mendelismi pooldajadsattusid vanglasse ja paljud seal ka surid, geneetika kuulutati ebateaduseks. Kuigi Lõssenko teooriatel tõepinda polnud olid paljud teadlased sunnitud ellujäämise või karjääri nimel tulemusi võltsima, näitamaks, et Lõssenko teooria töötab. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Prokarüootse raku genoomiks on üks kaksikahelaline DNA molekul, mis on tavaliselt rõngasmolekul. Haploidne. Histoonid puuduvad. Eukarüootidel on rohkem kui üks kromosoom. Mõnedel liikidel on erinevate kromosoomide arv isegi üle saja. Iga kromosoom koosneb lineaarsest DNA molekulist, mis on valkudega väga tihedalt kokku pakitud. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoosi eesmärk on keharakkude taastootmine, meioos sugurakkude tootmine. Mitoosil üks mitootiline jagunemine, meioosis kaks järjestikust jagunemist. Mitoosil moodustub 2 diploidset identset tütarrakku, meioosil 4 haploidset erinevat tütarrakku.
Prokarüootidel puudub rakutuum, mistõttu paikneb geneetiline info tsütoplasmas nukleoidis. DNA on küll kokku pakitud, ent mitte nii tihedalt kui eukarüootsetel organismidel. Eukarüootsetes rakkudes on transkriptsioon ja valgusüntees üksteisest lahus (RNA süntees rakutuumas, valgusüntees tsütoplasmas ribosoomides), prokarüootsetes praktiliselt koos, kuna tuum pole membraaniga eraldatud. Prokarüootsetes rakkudes on reeglina üks kromosoom (paljude bakterite puhul rõngaskromosoom), eukarüootidel mitu (need on enamasti ka suuremad ja keerukama ehitusega). Eukarüootide genoom on namasti diploidne, st kromosoomid on topelt (kehtib somaatiliste rakkude puhul, sugurakud haploidsed). Bakterid haploidsed. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Eukarüootsed rakud mitoosi teel, prokarüoodid poolduvad. Mitoos. Rakutsükkel: 1) Tütarrakud kasvavad; 2) toimub ettevalmistus: DNA
Sekkumine vastavalt erivajadusele on erinevad sekkumisviisid LIIGITUS Prenataalsed kujunevad enne sündi, mõjutavad enne sündi või pärast. Lisaks jagunevad a) geneetilised- 1) pärilikud neid geene kannavad juba vanemad 2) geneetilised vanemad otseselt ei kanna aga probleemid tekivad uue organismi tõttu. Monogeensed probleem ühes geenis. Polügeens kahjustatud mitmed geenid. Kromosomaals kahjustatud on kromosoom täielikult. b) keskkondlikud 1) traumad 2) tratogeenid teatud ained, mis jõuavad loote organismi, mürgised ained. Perinataalsed- kujunevad sünnituse käigus. Saavad olla ainult keskkondlikud. Kas traumad või nakkused. Postnataalsed- kujunevad peale sündi. Saavad olla keskkondlikud, kas füüsilised või sotsiaalsed. Sotsiaalsed jagunevad omakorda suhted ja õpetamine. GENEETILISED TEGURID Pärilikud prenataalsed
* Need jagunevad paaridesse 23 paari. * Üks paar on mehel ja naisel erinevad sugukromosoomid. * Ülejäänud 22 paari on autosoomid. * sugukromosoomid on inimestel XX - naistel ja XY- meestel. Lindudel Z Z isaslinnul ja ZW emaslinnul. Uue organismi sugu määratakse viljastamisel: *Meioosi tagajärjel saavad pooled spermidest X kromosoomi ja pooled Y. Sugu oleneb sellest, millise kromosoomiga sperm munaraku viljastab. ********************************************* Y- kromosoom määrab meessoo tunnuste arenemise, kontrollib hiljem spermatogeneesi. X- kromosoom määrab: ainevahetuslikke-, arengulisi- ja vaimseid tunnuseid. X-kromosoomi geene nimetatakse suguliitelisteks, kuna neil esineb geene mis põhjustavad pärilikke haigusi ja defekte. Näiteks: daltonism e värvipimedus, hemofiilia jt. Suguliitelised puuded tulenevad retsessiivsetest alleelidest X kromosoomis: *Meestel on üks X kromosoom seega haigus avaldub kui seal on vastav alleel.
Kõiki kaasnevaid haiguslikke seisundeid tuleb siiski täiendavalt eraldi kodeerida. Vaimne alaareng ei ole pervasiivsete arenguhäirete üldine tunnus. Pervasiivsete arenguhäirete jagunevad laiemas laastus kahte rühma: lapsed, kellele esineb eelnimetatud kõrvalekaldeid eakohases arengus vähesel määral (Aspergeri sündroom) ja lapsed, kelle pervasiivsed arenguhäired ja erivajadused on ulatuslikumad (autism). Samas kuuluvad pervasiivsete arenguhäiret alla veel Retti sündroom, lapse muu desintegratiivne häire, Aspergeri sündroom, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ja täpsustamata pervasiivne arenguhäire. RHK-10 alusel kuuluvad pervasiivsete arenguhäirete hulka lapse autism, atüüpiline autism, Rettsündroom, lapse muu desintegratiivne häire, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ning Aspergeri . Autism Autism (Autismus ld. k.; Autism ingl. k.) ehk endassesulgumus tuleneb kreekakeelsest sõnast
Normaalne laps läbib samad arengutähised peaaegu • Normatiivsed ajaloolised muutused on bioloogiline ja samaaegselt teistega, sest paljud lapsepõlves toimuvad ümbruskonnast tulenevad ühised muutused, mis toimuvad muutused on seotud aju ja keha baasilise küpsemisega. Aastate inimestes generatsiooni (põlvkonna) siseselt või eraldi (need kerkivad üles teatud ajaga ja mõjutuskohtade sees). Sellisteks jooksul koos mõtlemise arenemise ja individuaalse kogemuse mõjutusteks on näiteks I ja II Maailmasõda, küüditamised (1941, lisandumisega, mõjutustega elukeskkonnalt kujuneb välja 1949), okupatsioonid, rahareformid ja inflatsiooniperioodid, ~1980 ainukordsus, mida mõistetakse inimeste erinevusena üksteisest. aastate Afganistani ja ~2000 alguse sõjad Ees-Aasias, suured Aafrika
Geneetiline võimekus ei realiseeru. Seevastu heal järjel vanemate lastel geneetiline võimekus realiseerub. Beebi aju on õppimismasin: Aktiivsuse järjekord: a. Aistinguline, s.o. Nägemine, kuulmine, kompamine (max 3-4 kulistel), b. Keeleline, s.o. sümbolid, ideed, verbaalne võimekus, sotsiaalsed suhted (max 8-9 kuulistel), c. Kõrgemad tajufunktsioonid, s.o. kriitiline mõtlemine, reflektoorne mõtlemine, kaalutletud reaktsioon (max 1aasta), Kriitiline iga kuni 2. aastani (lastekodud, adopteerimisaeg) 5. Inimese spetsiifilised vaimsed võimed See, mida saab teha ainult inimene. Nt viiulimäng, joogaga tegelemine jne. 6. Inimese pea geneetiliste tunnuste varieeruvus 7. Inimese keha geneetiliste tunnuste varieeruvus 8. DNA tüübid dsDNA tüübid: B-konformatsioon (Paremale poole pöörduv kaksikahelaline DNA, milles on täispöörde kohta 10,4 aluspaari ja
suurenenud urineerimisvajadus väsimus ja unisus meeleolu kiire vaheldumine(ema peab aru saama lapse tunnetest,meeleoludest ja tunnustest-selleks ema peab läbitunnetama kõiki neid emotsioone.) Poeg või tütar Inimese igas keharakus on 46 kromosoomi Ainukesed erandid on seemnerakk ja munarakk. Seemnerakus on 22 kromosoomi ja kas X- või Y- sugukromosoom Munarakus on 22 kromosoomi ja X-sugukromosoomi. Lapse soo määrab seemnerakkudes olev X või Y kromosoom. Kui on tegemist XX paariga, sünnib tüdruk,kui XY sünnib poiss. Pärast loodukatastroofe sünnib rohkem tüdrukuid, poisse sünnib pärast sõda rohkem. Rasedus ja haigestumus Milline on fertiilses eas naiste tervis täna? Eestis paigutuvad keskele,sugugi mitte väga hea,samas mitte väga halb Milline on fertiilses eas naiste tervis tulevikus?Halvem-keskkond ja käitumisviisid-toitumine vähee liikumine Milline on meeste tervis täna?kehvem võrreldes naistega
On suurendatud riisi toiteväärtust. Tõuaretus. Koduloomade tõuaretuses saadakse klassikaliselt suurema muna- piima- või lihatoodanguga tõuge. Tõuaretusse tõi pöörde kunstliku seemendamise massiline rakendamine, mis võimaldas hakata jälgima tõuaretuse kulgu. Isaslooma sperma kogumisel ja külmutamisel saab seda kasutada tuhandeteks seemendusteks. Järgmisele tasemele jõudis tõuaretus aga loodete siirdamise metoodi väljatöötamisega, mis võimaldab lühikese ajaga kasi välja vahetada või luua kiiresti uus kari. Järgmine tase võib saabuda transgeensete ja kloonitud loomade kasutamisega. Siiani on nende meetodite laialdasem kasutus piiratus oluliste probleemidega elujõuliste ning geneetiliselt täisväärtuslike järglaste saamisel. Transgeensed loomad: tõuomaduste parandamine. Oleks võimalik loomade piimaga koos toota ka muud vajalikke aineid (nt verehüübe faktorit IX lambaste piimast).
Arenguhälvete põhjused 1. Prenataalsed tekivad enne sündi ja mõjutavad arengut juba enne sündi, ka peale sündi. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 10 o Geneetilised: Pärilikud (probleem olemas vanemorganismis) ja geneetilised (vanemad ei kanna aga järglasorganismi alguses võivad tekkida). Võivad olla monogeensed, polügeensed või kromosomaalsed (kahjustatud kromosoom tervikuna, kas neid liiga palju või kromosoomi osa kadunud) o Keskkondlikud: traumad (raseduse käigus saadud traumad emale) ja teratogeenid (ained, mis läbivad platsenta barjääri, jõuavad loote organismi ja mõjuvad lootele ebasoodsalt) 2. Perinataalsed tekivad sünnituse ajal. o Keskkondlikud traumad ja nakkused 3. Postnataalsed tekivad ja avaldavad mõju peale sündi. o Keskkondlikud: füüsilised ja sotsiaalsed
- Lapsed ei otsi ise abi sõltuvad täiskasvanutest - Täiskasvanud võivad oma käitumisega hoida laste probleeme alles Riskifaktorid - Tingimused ja olukorad mis tõstavad psühhopatoloogia tekkimist - Bioloogilised, psühholoogilised, käitumuslikud Lapse arengu riskifaktorid - Pärilikkus - Sünnielsed ja -järgsed kahjustused - Haigused sündroomid, kromosoomi muutused - Temperament - Võimed ja enesehinnang - Atributsioonid Downi sündroom - Vanemate vanus riskieguiks - Levikus 1:800 - Aeglasem areng: kognitiivne, keel, sotsiaalne areng - Mahajäämus motoorikas - Toimetulekuraskused igapäevases elus algklassides võivad teistega koos olla, hiljem jäävad maha - Füüsilised anomaaliad, südamehaigused ja lühem eluiga Mehed haavatavamad häiretele Inimese areng täisiga - 20-44 varane täisiga ehk noorus - 45-64 keskmine täisiga ehk keskiga - 65..
ja ärkveloleku tsükkel sarnane ema omaga (loode magab, kui ema magab) Perioodi lõpul (u 40 näd) on loode u 50 cm pikk ja kaalub u 3000- 4000 g.Alates 6. raseduskuust võib sündinud laps ellu jääda. Loote käitumine Loode on pidevas liikumises. Esimesed tabatavad liigutused on südamelöögid. 1 kuulõpul (loode u 6 mm pikkune). Mõne nädala jooksul muutuvad regulaarseteks 8 nädalast reageerib puudutustele, 16.näd- st on reaktsioon puudutusele lokaliseerunud kontakti piirkondaLootel võib olla kuni 20000 liigutust päevas Alates 16. nädalast tunneb ema loote liigutusi 15-näd-sel lootel on kirjeldatud 15 erinevat liigutusmustrit (hingamisliigutused, võpatamine, luksumine, pea pööramine, ringutamine, haigutamine jm) 17.- 24. nädalal loote aktiivsus väheneb (arenevad kõrgemad ajupiirkonnad) Alates 24
Õppimisteooriad. Vaatlevad inimest kui reageerivat olevust ja inimloomust mehhanistliku ja deterministlikuna. o Põhineb usul, et keskkond vormib ja kujundab inimese käitumist õppimise põhimõtete kohaselt Biheiviorism. Klassikalise tingrefleksi (klassikaline tingitus) korral esitatakse neutraalset stiimulit (N.Kellahelinat) paaris tingimatu stiimuliga (õhujoa surve), mis kutsub esile reaktsiooni (silmapilgutuse). Peale korduvaid koosesitusi muutub reaktsioon tingituks uuele stiimulile (kellahelinale). Operantse tingrefleksi (operantse tingituse)- korral peab enne toimuma käitumine ja alles peale seda selle tugevdamine kinnituse kaudu o Skinner laiendas operantse tingituse põhimõtteid ja rakendas neid hariduse omandamisele. Sotsiaalse õppimise teooria. Laiendab õppimise põhimõtteid sotsiaalsele käitumisele. o Inimesed jälgivad enese käitumist ja teiste oma ning tuletavad vaadeldud
Meie organismi tööd reguleerivad biorütmid, mille stabiliseerumiseks on hädavajalik, et need saaks toetuda ühele püsivale ajapunktile. Inimene ei ole võimeline kontrollima uinumise aega, küll aga saab ta määrata ärkamise aega. Unehäiretega inimese jaoks on väga oluline tõusta ühel ja samal ajal (ka puhkuspäevadel). Küsitluses osalenud õpilased lähevad nädalavahetusel magama umbes kella ühe paiku öösel, mis on võrreldes koolipäevase ajaga poolteist tundi hilisem. Seetõttu ei tasu imestada, et ainult seitse kõigist vastanutest ärkab samal ajal kui argipäevadel. Siinkohal on üheks tähtsaks teguriks ka see, et arvatavasti korvatakse koolipäevadest jäänud une puudujääk. · Vii kell magamistoast ära. Keset ööd ärkamine ning sellejärgne kella vaatamine äratab veel rohkem üles. · Väldi kofeiini, nikotiini ja alkoholi. Kofeiin rikub ka kuldmagajate und, selle mõju püsib kolm kuni viis tundi
annaabi.ee 
