seotud õigustoimingutes. 12. Dokumendi omadused: *autentsus *kasutatavus *usaldatavus *terviklus/terviklikkus 13. Mida tähendab dokumendisüsteem? *infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ja tagatakse neile pidev juurdepääs *tehnoloogiline keskkond, kus registreeritakse dokumente 14. Kirjastandard EVS 882:1-2006 reguleerib: *paberkandjal kirja, e-kirja loomist *sätestab kirja elementide loetelu, elementide menetlused, selgitused, nende vormistamise nõudeid ja asukohta dokumendil 15. Dokumendi loetelu eesmärk: *dokumentide registreerimine *dokumentide haldamine *säilitustähtaegade ja juurdepääsu tingimuste määramine 16.Millist dokumentide loetelu eelistad kas funktsioonipõhine või struktuuriüksuste põhist, miks? funktsiooni, sest see on püsivam, sest struktuurid muutuvad sagedamini 17.Kohustuslikud plangiliigid on kirjaplank ja üldplank, neid eristab neile trükitavate rekvisiitide koosseis 18. Dokumendi kohustuslikud elemendid: *tekst *autor
Dokumendi element- on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Dokumendivorming- määrab viisi, kuidas dokumendi elemendid on organiseeriud, st paigutatud paberil või esitatud faili siseselt. Dokumendi elukäik- Dokumendi elukäigu mõiste. Kolme tsükli iseloomustus. Dokumendi elukäik kujutab toiminguid dokumendiga alates dokumendi loomisest või saamisest kuni eraldamiseni dokumendisüsteemist (hävitamiseni või arhiiviasutusse andmiseni). Dokumendid läbivad oma eluaja jooksul järgmised tsüklid: Aktiivse Väheaktiivse Mitteaktiivse 1) Aktiivse elutsükli ajal on dokumendid töötajate käes, tööruumides. Toimingud: Loomine/saamine (asjajamiskord) Registreerimine (dokumendiregister) Menetlemine (asjaajamiskord)
viimine käivad asjaajamise alla. Asjaajamise eesmärk on toetada organisatsiooni eesmärkide saavutamist: hoolitseda efektiivse töökorralduse ja informatsiooni kiire kättesaadavuse eest. Asjaajamise korraldus on juhtimisprotsessi osa. Asjaajamise korralduse tõhustamise kaudu on võimalik parandada juhtimisülesannete täitmise kvaliteeti ja tõsta juhtimistöö efektiivsust. Hästi korraldatud asjaajamisel on järgmised tunnused: · dokumendid vormistatakse korrektselt, kooskõlas kehtivate õigusaktidega, et kindlustada nende juriidiline jõud; · dokumenditöö on maksimaalselt mehhaniseeritud, automatiseeritud, arvutiseeritud; · on loodud otstarbekas dokumentide arvestuse süsteem; · dokumendiringlus (dokumentide liikumine saamise või koostamise momendist täitmise või väljasaatmiseni) on operatiivne; · dokumendid lahendatakse tähtaegselt, on loodud töökindel tähtaegse lahendamise
rektoraadile (kui ei ole märget ISIKLIK) ja ülikooli nimele adresseeritud post. Kui isikliku kirja avamisel selgub, et see on ametlik, vastutab registreerimise eest kirja saanud töötaja. Struktuuriüksustele, asutustele või isikutele adresseeritud post saadetakse registreerimiseks edasi struktuuriüksustesse. Ümbriku avamisel kontrollitakse selles oleva dokumendi vastavust nõuetele. Puudulikult vormistatud (allkirjastamata, ettenähtud lisad puuduvad jne) dokumendid saadetakse tagasi. Saabunud dokument märgistatakse registreerimistempli jäljendiga, millele märgitakse ülikooli nimi, registreerimise kuupäev ja registrinumber. Templi asukoht on esimese lehe alumises paremas nurgas. Registreerimise eest vastutab ametiisik, kellele dokument saabus. dokumentide avalikustamine ja neile juurdepääsu tagamine- Avalikustamisele kuuluv teave on ülikooli koduleheküljel www.tlu.ee. Teabele juurdepääsu tagab dokumendiregister, mis on kasutatav veebilehelt.
Kui isikliku kirja avamisel selgub, et see on ametlik, vastutab registreerimise eest kirja saanud töötaja. Struktuuriüksustele, asutustele või isikutele adresseeritud post saadetakse registreerimiseks edasi struktuuriüksustesse. Ümbriku avamisel kontrollitakse selles oleva dokumendi vastavust nõuetele. Puudulikult vormistatud (allkirjastamata, ettenähtud lisad puuduvad jne) dokumendid saadetakse tagasi. Saabunud dokument märgistatakse registreerimistempli jäljendiga, millele märgitakse ülikooli nimi, registreerimise kuupäev ja registrinumber. Templi asukoht on esimese lehe alumises paremas nurgas. Registreerimise eest vastutab ametiisik, kellele dokument saabus. dokumentide avalikustamine ja neile juurdepääsu tagamine- Avalikustamisele kuuluv teave on ülikooli koduleheküljel www.tlu.ee. Teabele juurdepääsu tagab
tagab dokumentide ebasihipärase dubleerimise asjaajamises; tagab dokumentide ja nende tõestusväärtuse säilimise dokumentidele kehtestatud säilitustähtaegadel; aitab kaasa asutuse efektiivsuse tagamisele ning klientide ladusale teenindamisele; lähtub vastastikuse usalduse printsiibist, headest tavadest, üldtunnustatud viisakus- ja eetikareeglitest. 2.2 Dokumentide registreerimine Asutuse registreerimisele kuuluvad dokumendid registreeritakse DHS`is. Dokumendid, mis säilitatakse riiklikes andmebaasides, ei vaja täiendavat registreerimist asutuse DHS`is. 2.2.1 Asutuses registreerimisele kuuluvad dokumendiliigid (AKÜA § 4 lg 1 punkt 4) asutuses koostatud protokollid ja aktid; lepingud; paberkandjal ja elektrooniliselt saabunud ja väljasaadetav post (kirjad, avaldused, kaebused, märgukirjad, taotlused, tõendid, teatised jms). 2.2
edasitoimetamiseks Diferentseeritud asjaajamine Osa asjaajamisoperatsioone - tavaliselt dokumentide vastuvõtmine, väljasaatmine, sageli ka registreerimine - toimub tsentraliseeritult; ülejäänud operatsioonid - dokumentide koostamine, tähtajalise lahendamise kontroll, toimikute pidamine jm - sooritatakse osaliselt kantseleis, osaliselt struktuuriüksustes. 4. Millised väljad (nimetused) kujundatakse kirjaplangil/üldplangil? § 11. Dokumendiplangile vormistatavad dokumendid (1) Dokumendiplankidele (edaspidi plank) vormistatakse üldjuhul: 1) kirjad; 2) protokollid ja aktid; 3) õigusaktid; 4) dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. (2) Plank on asutusel, asutuse struktuuriüksusel, kui see on ette nähtud asutuse või struktuuriüksuse põhimääruses, ja ametnikul või töötajal, kellel on õigusakti andmise õigus. (3) Valitsuskomisjonid või asutuses tegutsevad komisjonid ja nõukogud kasutavad komisjoni ja nõukogu teenindava
Lisa: dokumendi põhiosa täiendav materjal. Aruanne, ettekanne: fakte esitav dokument või mingit tegevust, uuringut või sündmust jäädvustav dokument. Juhend: dokument, mis sisaldab infot, mis on kasutajale piisav mingi toimingu sooritamiseks. Protokoll: ametlik dokument kohtumisel või konverentsil öeldu ja tehtu kohta. Memo: sisekommunikatsioonis mõeldud informatsiooni jäädvustav ja meeldetuletav dokument. Register: samasse sarja või liiki kuuluvate või eri päritolu samalaadsete üksikdokumentide tavaliselt kronoloogiline loend koos iga dokumendi kokkuvõtliku kirjeldusega. Fail: andmete kogum, mis talletatakse või mida töödeldakse ühe üksusena. Taotlus: tegevus dokumendide saamiseks vahetuse, annetuse teel. Teatis: asutuse antud kirjalik teade (millegi kohta). Tõend: tõendusvahend, tunnistus. Õiend: (midagi) kirjeldav ja kinnitav dokument. Esildis: ametlik kirjalik või suuline ettepanek või avaldus.
4)EVS-ISO 15489-2004 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus."- esitab tervikliku vaate ettevõtte asjaajamisele, annab suunad dokumentide ja dokumendi halduse protsetuuride süsteemide ja protsesside kohta. 5) EVS-ISO 15836-2004 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon- metaandmeelemendid - esitatakse dokumentide kirjeldavate andmete kohta nõuded. 4. Haldusdokumendi mõiste, liigitus ja omadused- Haldusdokumendid on dokumendid, mis koostatakse asutuse juhtimis-, täidesaatva ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Nt korraldus, käskkiri, protokoll, akt, analüüs, avaldus, esildis, kiri, märgukiri, teatelis, tõend jne. Need jagunevad : *teatmelis- informatsioonilised dokumendid (kiri, akt) *korraldavad dokumendid (määrus, otsus, korraldus, käskkiri) *organisatsioonilised dokumendid (põhikiri, määrus) *kollegiaalse otsustuskogu tegevuse dokumendid
Dokument on registre- eritud, kui: *dokumendile on antud indeks; *tema kohta on dokumendiregistrisse kantud identifitseerimist võimaldavad andmed vastavalt registreeritava dokumendi liigile. Regis- treerimisega: *haaratakse dok. süsteemi; *luuakse dok.-le seos teiste dok.-tega; *fikseer- itakse dok. saamise/väljasaatmise fakt; *võimaldatakse dok. leidmine liigi, numbri, kuu- päeva, sisu, saabumise või väljasaatmise aja, väljaandja, saatja, sarja või muude andmete kaudu kõigis dok.-i elutsükli faasides; *tagatakse dok.-dest tulenevate ülesannete tähtaeg- se lahendamise kontrollimine; *tõuseb dok. usaldusväärsus; *tagatakse avalikkuse juurd- epääs avalikele dok.-dele; *tagatakse dok-de arvestus. Dokumentide registreerimine on: *ühekordne asjaajamisteenistuses registreeritud dok. struktuuriliselt uuesti ei regist- reerita; *algatusdokumendi järgne algatuskiri ja vastuskiri registreeritakse sama jrk nr-i all
Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. Sari on on organisatsiooni ülesannete täitmise käigus tekkinud üheliigiliste või üheotstarbeliste arhivaalide kogum, mida on võimalik tervikuna hallata. Säilitustähtaeg on minimaalne ajaperiood, mille jooksul asutus peab dokumenti alles hoidma. Dokumendihaldus peab tagama: · dokumenteeritakse kõik vajalik, · loodud dokumendid säilivad ja säilitavad oma väärtuse. Asjaajamist reguleerivad normdokumendid: I Riiklikud Seadused · "Andmekogude seadus" · "Arhiiviseadus" · "Avaliku teabe seadus" · "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus" · "Digitaalallkirja seadus" · "Haldusmenetluse seadus" · "Isikuandmete kaitse seadus" · "Keeleseadus" · ,,Riigisaladuse seadus" · "Riigivapi seadus" · "Vabariigi Valitsuse seadus" Määrused
6. Kirja loogilised osad on sissejuhatus, probleemi esitus ning lõppkokkuvõte. 7. Ametikirja liigid on algatuskirjad ning vastuskirjad. Algatuskirjad jagunevad ??? 8. Algatuskirjad: järelepärimine, tellimiskiri, pretensioon. Vastuskirjad: vastus järelepärimisele, vastamine kutsele, vastus pretensioonile 9. Algatuskiri koostatakse eesmärgiga püstitada probleem, edastada või küsida teavet, mis eeldab vastust või tegevust kirja saajalt. 10. Üldjuhul vastatakse paberkandjal olevale kirjale 48h kuni 5 tööpäeva jooksul. E-kirjale 24h jooksul. 11. Kirjale kirjutavad alla asutuse juht, tema asetäitjad või peaspetsialistid (ehk kellel on vastav õigus). Allakirjutamise vorm on fikseeritud asjaajamiskorras. 12. Kuupäeva märgib allakirjutaja käsitsi ning kirja kuupäevaks ongi selle allakirjutamise kuupäev. E-KIRI 1. E-kirja head küljed: sõnum ei sega saajat ebasobival ajal; pole vaja muretseda halva käekirja pärast; ei pea
seega on plankide informatsioon väga hea ja põhjalik ning kõigile selgelt ja üheselt mõistetav. 4)Registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste(viidete) süsteem: Ehituskooli asjaajamiskorra viies peatükk on dokumentide registreerimine, registreerimise üldnõuded. Jällegi on kõik vajalik välja toodud väga lihtsalt ning kergesti mõistetavalt. Kooli dokumendiregistris kuuluvad registreerimisele kõik kooli ülesannete täitmisel loodud ja saadud dokumendid. Dokument on registreeritud, kui talle on antud viit ja tema kohta on registrisse kantud identifitseerimist võimaldavad andmed vastavalt registreeritava dokumendi liigile. Registreerimisele kuuluvad: koolis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid; koolis koostatud protokollid ja aktid; lepingud; saabunud ja väljasaadetavad dokumendid(kirjad, avaldused, taotlused, märgukirjad, teabenõuded jm.);
...........................57 6.4.11 Kutse vastuvõtule.........................................................................................59 6.4.12 E-kiri ............................................................................................................61 2 Lidia Feklistova 7 Dokumendiringlus........................................................................................................63 7.1 Saabuvate dokumentide ringlus ...........................................................................63 7.2 Väljasaadetavate dokumentide ringlus ................................................................63 7.3 Sisedokumentide ringlus......................................................................................64 8 Personalidokumendid............
DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine) 2008/2009 Dokumendiringlus, dokumentide menetlemine Dokumentide hoidmine, säilitamine, hävitamine Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine
Põhimõisted asjaajamises Asjaajamine- kõik tegevused, mis on seotud ettevõtte erinevate dokumentidega Dokument (,,arhiivi seadusest" võetud definitsioon) mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab;
kontrollitakse asjade tähtaegset täitmist, tehakse teatavaks vastus, asja lahendamise tulemus. Menetlemise protseduurid Dokumendi suunamine läbivaatamiseks juhtkonnale või täitmiseks pädevatele ametnikele Dokument suunatakse läbivaatamiseks pärast registreerimist. Kui saabunud dokumendis on viidatud teistele samas küsimuses varem koostatud dokumentidele, tuleb need leida ja lisada saabunud dokumendile. Digitaaldokumentide puhul tuleb märkida viide nende asukohale dokumendiregistris. Dokument märkega KIIRE edastatakse läbivaatamiseks viivitamata. Läbivaatamine, resolutsiooni märkimine; Dokumendi läbivaatamise tulemus vormistatakse läbivaataja poolt resolutsioonina · dokumendil; · resolutsiooniplangil; · dokumendiregistri metaandmetes (digitaalse dokumendi puhul). Resolutsioon sisaldab: 1. täitja(te) nime(d), esimene täitja on alati vastutav täitja, kes korraldab teiste täitjate tööd; 2. ettekirjutatav tegevus; 3
Lasteriiete pood asjaajamisjuhend 1. ÜLDALUSED 1. Riidepood edaspidi pood asjaajamisperiood on 1. Jaanuarist 31. Detsembrini. 2. Poe asjaajamiskorralduse eest vastutab ja seda korraldab direktor. 3. Poe asjaajamiskord kuulub täitmisele kõigile töötajatele. 4. Poe asjaajamise korraldus ja dokumendi teabekandja valik peab tagama asutuse tegevuse, õigusaktidest lähtuva dokumenteerimise ning paberkandjal dokumentide ja digitaalsel kandjal dokumentide, kui ka muudel kandjatel olevate dokumentide säilimise ja kasutatavuse neile kehtestatud säilitustähtaegade jooksul. 5. Asjaajamiskord on kõigile kättesaadav veebis. 6. Poe aadress : registrikood 10240235 Telefon: +37255908888 e-post: eesti@ee koduleht: 2. DOKUMENDI RINGLUSE KORD Dokumendiringlus hõlmab: 2.1. Dokumentide registreerimist; 2.2. Dokumentide läbivaatamist 2.3. Dokumentide täitmist; 2.4
hävitamiseni või säilitamisele eraldamisele Etapid: 1. planeerimine 2. loomine või saamine 3. töötlemine 4. indekseerimine 5. liigitamine 6. säilitustähtaja määramine 7. kasutamine 8. hävitamine 9. säilitamine Elutsüklid: aktiivne(=asjaajamisperiood), poolaktiivne(max 2a), passiivne(asutuse arhiivihoidlas). Dokumendi vorming – määrab andmete organiseerimise viisi dokumendis Dokumentide elementide asukoha paberkandjal Digitaaldokumentide puhul andmefailide sisemise ülesehituse Dokumendi vormielemendid – (Vormi-, dokumendi-)element – dokumendi informatiivosa, millele on kehtestatud vorming ja asukoht dokumendil Dokumendi omadused Autentsus – dokument on just see, mida ta näib olevat (originaalallkiri) Usaldatavus – dokument, mille sisu võib usaldada, milles esitati faktid, toimingud jmt on tõene, usaldusväärne
AS NUNNU Ettevõtte asjaajamise kord ÜLDEESKIRJAD 1. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. 2. Koostatud dokumendid peavad olema vastavuses haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega 3. Asjaajamise korraldajaks on sekretär, kelle põhiülesandeks on: - dokumentide vastuvõtmine - dokumentide registreerimine - dokumentide vahendamine - dokumentide väljastamine - järelvalve dokumentide täitmise üle - dokumentide hoidmine - nõustamine asjaajamisega seotud küsimustes - asjaajamise pidev täiustamine - telefakside lähetamine - kirjade, panderollide, trükiste lähetamine
Seal oli ära toodud täpne kirjeldus, milline peaks plank olema (lehe veerised, kujunduse põhimõtted, liigid). Samuti plankide kasutamise, hoidmise ja tellimise kord. Dokumentide vormistamise nõuded, kasutatavad elemendid olid detailselt kirjeldatud. Toodud oli ka näiteid. Arvan, et see on väga positiivne, kuna sellisel juhul tekib vähem arusaamatusi, kuidas tuleks erinevaid dokumente vormistada. Samas jätab see ka organisatsioonist korrektse mulje, kui dokumendid on ühtselt vormistatud. Dokumendiringluse jaoks oli loodud eraldi peatükk, kust sai lugeda nii asutusesisese- kui ka ka ringluse kohta. Samuti oli olemas teave dokumendiregistri kohta. Dokumentide kooskõlastamise kohta oli loodud kuus peatükki, kust võis saada teavet selle viisi, korra, kooskõlastatavate dokumentide, tähtaja kohta. Dokumentide allkirjastamise kohta sai samuti palju vajalikku informatsiooni põhimõtete, pädevuse
rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine. Seadusloome Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule, kes võtab vastu seadusi ja otsuseid. Seaduse vastuvõtu protsess: Seaduse algatamine parlamendile ülevaatamiseks Seaduseelnõu arutamine seaduse lugemine Seaduse vastuvõtmine - hääletamine Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas. 10p pärast avaldamist seadus jõustub. Riigiteataja Riigi Teatajas avaldatakse õigusaktid ja muud dokumendid vastavalt Riigi Teataja seaduse § 2. Ilmub alates 28. novembrist 1918. Ilmub Internetis alates 1997. aastast. Ametlik elektrooniline Riigi Teataja (eRT) võeti kasutusele 1. juunist 2002. Alates 01.01 2011. annab Riigiteatajat välja Justiitsministeerium, väljaandja ülesandeid täidab Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus. Dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid Seadused: Arhiiviseadus Avaliku teabe seadus Digitaalallkirja seadus Haldusmenetluse seadus Isikuandmete kaitse seadus
Omakäeline allkiri kirjutatakse leotavalt ja koosneb üldjuhul eesnime esitähest ja perekonnanimest. Digitaalselt allkirjastataval kirjal märgitakse omakäelise allkirja kohale sulgudes allkirjastatud digitaalselt. Omakäelise allkirja asukoht: pärast lõputervitust ja enne allkirjastajat selleks jäetud tühjadel põhireavahedel. Allkiri kirjutatakse täpselt ees- ja perekonnanime kohale, kasutades tindisulepead, kusjuures must-valgetele plankidele või valgele paberilehele vormistatud dokumendid pole soovitav allkirjastada must tindiga, et eristada originaali koopiast. ALLKIRJASTAJA - On füüsiline isik, kellel on õigus anda allkirja autorine või autori nimel. Kirjal võib olla mitu allkirjastajat. Elemendi eesmärk on tuvastada allkirja andnud füüsiline isik. Element on kohustuslik sõltumata allkirja kohustuslikkusest. Allkirjastaja alamelementideks on Eesnimi, perekonnanimi, ametinimetus või roll, organisatsioon, organisatsiooni allüksus.
Läbimõtlematult koostatud kiri võib kustutada Sinu lootused töökohale. Sama tagajärg võib olla ka sellel, kui Sa avaldust ei lisa. Milleks on vaja avaldust? Avaldus võimaldab Sul: anda tööandjale teada, millisele ametikohale kandideerid tuua välja Sinu isikupära ja osutada tähelepanu tugevatele külgedele põhjendada sobivust antud ametikohale näidata oma teadmisi firmast, kuhu kandideerid lisada midagi täiendavalt. Seda dokumenti on kahel kandjal: paberkandjal teile vôidakse konsultatsioonifirmast oma dokumentidele vastuseks saata avalduse vorm. Samuti vôib juhtuda, et enne intervjuud palutakse teil firmas taoline dokument täita. elektroonilisel kujul tavaliselt on see kättesaadav firma kodulehekülje vakantsete ametikohtade rubriigis vôi internetipôhise värbamisagentuuri andmebaasi lehel. Sooviavaldus lisatakse CVle ning see peaks sisaldama järgmist: Kust saite informatsiooni tööpakkumise kohta
4.3.2 Seadused 16 4.3.3 Vabariigi Valitsuse määrused 17 4.3.4 Ministri määrused ja käskkirjad 17 4.3.5 Standardid 17 4.3.6 Hea tava juhised 18 5 Dokumendisüsteem 19 5.1 Üldist 19 5.2 Dokumendid ja muud teaberessursid 20 5.3 Dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid 22 5.4 Kasuajad: vastutuse ja pädevuse tasandid 23 5.4.1 Üldist 23 5.4.2 Juhtkond 23 5.4.3 Dokumendihalduse personal 24 5.4.4 Dokumendisüsteemi kasutajad 25 5
erakaardid, kuhu on trükitud ainult isiku nimi ja millele saab vajadusel kirjutada juurde vajalikku informatsiooni: kodune aadress, telefon, õnnitlused ja tervitused Abielu ja abikaasakaart on kasutusel eelkõige diplomaatilises etiketis, kuid seda saab edukalt kasutada ka ametkondlikus ja eraelu suhtlemistasandil kui seltskonnas viibivad abielupaarid koos ja omavahelistes kontaktides teiste külalistega, on sobiv anda üle ühine visiitkaart. 3) Viisad dokumendil · Viisa on spetsialisti loetav allkiri koos kuupäevaga. Viisa kirjutatakse dokumendi viimasele lehele allkirjast allapoole. · Viisa vormistatakse asutusele jäävale eksemplarile: a) Ametikirjal ärakirjale b) Käskkirjal originaalile · Viisa jaguneb: a) Koostaja viisa vasakus b) Kooskõlastusviisa paremas veerus · Kui kooskõlastajal tekib dokumendi kavandi suhtes eriarvamus, lisatakse see dokumendile eraldi lehel
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
...................................................................................... 124 Hispaania.............................................................................................................. 126 Rootsi.................................................................................................................... 127 Ühendkuningriik....................................................................................................128 4. Rahvusvahelised dokumendid...........................................................................131 Veebiainese käideldavustesti 1.0 kontrollküsimuste nimekiri........................................132 Bibliograafia ja viited....................................................................................................139 Lühendid...................................................................................................................... 158
Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isiku
või ärakirju (tõestatud või tõestamata- vt registriosakonna kodukorra § 40, 41). Registritoimikuga saavad tutvuda vaid isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, nt. järelevalveõiguslik riigiasutus, aga ka võlausaldaja ja osanik või aktsionär. Äriregistrilt saab nõuda ka tõendit selle kohta, et kannet pole muudetud või kannet pole tehtud, samuti peab register nõudel andma tõendi selle kohta, et dokumendid on vastu võetud. Äriregister on täna Eestis täiselektrooniline ning kuna kanne loetakse tehtuks selle salvestamisega äriregistri keskandmebaasi, siis on kõik kanded sealt interneti kaudu Justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskuse kodulehelt www.eer.ee kättesaadavad. Andmebaasile juurdepääs on vaba, osa internetis tehtavaid päringuid on küll tasulised (kohapeal tutvumine on tasuta). Alates 01.01.07 peab tulenevalt 1
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.