Ajaloo kodune töö nr 1. 1. Milliseid sündmusi allikad kajastavad? Allikad kajastavad Trumani Doktriini, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. 2. Too välja allikates leiduvad põhiseisukohad. Allikas A: USA president Truman leidis, et kindlustamaks Kreeka positsiooni vaba riigina on majanduslik ja rahaline abi möödapääsmatu. Allikas B: Venelaste nägemuse kohaselt oleks Ameerika Ühendriikide abi Kreeka riigi iseseisvusele ja suveräänsusele suureks ohuks. 3
USA IIMS JÄREL 1944 - USAs presidendivalimised, kandideerisid FDR (dmkr.) ja Dewey (vab.). FDR võitis 4 korda valimised, asepresidendiks sai Truman. 1945 - FDR suri, presidendiks sai Truman. Otsustati vähendada USA NLiidu sõbralikkust. Esimest korda ilmnes USA välispoliitiline muutus Pottsdami konverentsil. Just Trumani kutsel saabus Churchill USAsse ja pidas Fultonis kõne. märts '47 - Trumani doktriini ettepanek kongressile suvi '47 - formuleeriti USA välispoliitiline doktriin nn. Pidurdamiskotseptsioon. See seisnes Nliidu ekspansionistlikke taotluste pikajalises kannatlikus, kuid kindlas tagasitõrjumises. 1948 - Kongress võttis vastu resolutsiooni tänu millele toimus ajalooline pööre USA välispoliitikas, loobuti isolatsionismist. Resolutsioon lubas USAl astuda liitu Euroopa riikidega. 1949 Loodi NATO Trumani aja sisepoliitika
Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Breznevi doktriini lõpp: Uus poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida- Euroopale. Moskva asus mõjutama kohalikke kommunistlikke parteisid, et need asendaksid vanameelsed parteijuhid noorema põlvkonnaga, kes pidanuks kommunistlike doktriinide mainet tõstma. Satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast aga sugugi vaimustatud. Gorbatsov ei lasknud ennast vastasseisust häirida. Gorbatsov soovis Kesk-ja Ida-Euroopasse samasuguseid muudatusi, nagu oli toimunud NSV Liidus. Gorbatsov
Trumani doktriin-käis USA president välja aastal 1947.USA lubas maj.abistada riike,kes võitlevad kommunistliku välissurve vastu.Ajendiks olid sündmused Kreekas,Türgis,neid riike ähvardas Nõukogude oht. Marshalli plaan-töötati välja 1948-49,s.o. Trumani doktriini praktiline elluviimine.Selle peale lõi NSVL omapoolse maj. abil organisatsiooni ehk VMN-1949 (st.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu,kuhu kuulusid enamik sots.riike,seega Poola,Ungari,Rumeenia,Tsehhosl.,Saksa DV..) NATO-1949 loodi USA initsiatiiv NATO e sõjaline organisatsioon NSV- Liidu vastu,sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust.VLO-1955 loodi sots.riikide poolt oma sõjaline organisatsioon (Varssavi Lepingu Organisats).Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse.
Ajalugu Sotsialistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemine: Gorbatsovi võimuletulek, Breznevi doktriini tühistamine, Ida-Euroopa vabanemine sealhulgas Saksamaa taasühinemine, külma sõja lõpp. M. Gorbatsovi võimuletulek: 1985.aasta märtsis kinnitas nLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihail Gorbatsovi. Gorbatsov oli noorim liider nSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut. Gorbatsov oli veendunud, et nSV Liit vajab ümberkorraldusi ning oli valmis neid tegema. Uskus kommunistlikesse ideedesse
Kui pidurdamisdoktriin nägi ette kommunismist ohustatud maadele majandusliku ja sõjalise abi andmist, siis tagasitõrjumisdoktriin nägi vajadusel ette ka relvajõu kasutamise. USA riigisekretär John Foster Dullese väitel olevat USA vajadusel valmis kasutama ka tuumarelva ning andma tuumalöögi NSV Liidule endale. Selleks, et see oleks võimalik laiendati Eisenhoweri valitsusajal tunduvalt strateegilist lennuväge. III Marshalli doktriin. Ehk Euroopa Taastamise Programm oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset (reeglina pole kommunism populaarne kõrge elatustasemega riikides). Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Programm koostati USA too-nase riigisekretäri George Catlett Marshalli algatusel ning
kurssi, ei takistanud ametiühingute tegevust ning suurendasid sotsiaalabi saajate ringi, mis põhjustas maksude tõstmise. Vabariiklased püüdsid omakorda vähendada makse, piirata sotsiaalprogramme ja streigiõigust. 1956.a. valiti USA presidendiks taas vabariiklane Dwight Eisenhower, kes vähendas makse ning pidurdas sotsiaalprogrammide laienemist. USA oli kindlalt muutumas nn. sotsiaalse turumajandusega riigiks. 1957. a. kuulutas president välja nn. Eisenhoweri doktriini, mille järgi ameeriklastel tuli abistada Aasiarahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. 1960.a. riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb hõlvata senitundmatuid alasid – rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tema programmi peaeesmärgiks oli võideldavaesuse vastu ning muuta USA heaoluühiskonnaks. John Kennedy mõrvati 22. nov. 1963.a. Dallases
Asutajaid 6: NSVL, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tsehhosl, Ungari. Liitus veel Albaania, SDV, Mongoolia, Kuuba, Vietnam. VMN-iga koostöökokkuleppeid: Jugoslaavia, Soome, Iraak, Mehhiko. Igapäevast tööd juhtis: sekretariaat. Iga leping tuli sõlmida läbi Moskva. Org. lõpetas tegevuse: 1991 (kui idablokk lagunes) 2 Trumani doktriin 4 1947 tegi USA president Harry Truman kongressil avalikuks doktriini. 4 USA välispoliitika juhtmõtteks: vabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, (lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi). Pidi hoidma ära Kreeka + Türgi NL mõjusfääri langemise. Kommunismi pidurdamise poliitika Truman: "kui maailmas rikutakse sõjalise surve ja poliitilise sisseimbumise teel status quo´d, siis ei saa USA sellega leppida". Seda doktriini järgides hakkas Wahington otse või kaudse kommunismi ohtu
* Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. * Tohutu võim oli julgeoleku organeil. * Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus oli valdavalt riigistatud. * Sõjaväestatus oli oluliselt suurim kui maailmas keskmiselt, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele 4. Milles väljendus rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. a-te teisel poolel? Berliini blokaad, NATO, VLO, Marshali plaan. 5. Trumani dokrtiin 1947 kuulutas USA president Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. 6. Millised olid Marshalli plaani rakendamise eesmärgid? See oli abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 7.Mida kujutas endast külm sõda? Millal algas? 3 näidet avaldumisvormide kohta!
India iseseisvus 15. august 1947. 4) Idabloki riikide iseloom. tunnused? Võim oli koondatud ühe partei kätte(NLKP), Partei kontrollis kogu elu riigis, Tohutu võim oli julgeolekuorganeil, Majandus- tööstus kui ka kaubandus oli valdavalt riigistatud, Sõjaväestus suurem, kui maailmas keskmiselt. 4.Isikute tähtsus: J. Stalin- NSV Liidu juht. W. Churchill- Ameerika president. H. Truman- USA uus president, kuulutas välja doktriini vabade rahvaste toetamiseks. D.D. Eisenhower- USA president pärast Trumani; kritiseeris Trumani doktriini ja lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda, kuid see jäi vaid lubaduseks. Ch. De Gaulle- Prantsusmaa eesotsas seisnud kindral, kes moodustas Ajutise Valitsuse. L. Erhard- Sotsiaalse turumajanduse eestvedaja (saksa majandusime ,,isa"). M. Gandhi- India vabadusliikumise juht, tänu kellele said indialased iseseisvuse. J. Nehru- Peale Gandhi surma
Seal on kuni sotsialismi lõpuni lubatud eratalupidajad ja väikesed parteid. Seal oli rohkem turumajanduse elemetne kui teistes Sotsialismleeri maades. Peetakse kõige demokraatlikus Nõukogude liidu riigiks. UTP esimeheks saab J. Kadar. 1988. Kuuba raketikriis. Ameerika oli esimene riik kes iseseisvus ameerika mandril. 19. sajandil kinnitatakse peamiseks suunaks just oma mandri arendamine. 1832 kuulutab Ameerika Ühendriikide president (Monroe) välja Monroe doktriini, mis ütleb, et käed eemale Ameerikast, ning alustatakse isolatsioonipoliitikaga. Kuuba sai iseseisvaks 1902, ning kuulutatakse välja kuuba vabariik, mis on tegelikult USA kontrolliall. 1959 toimub Kuubas revolutsioon kus kukutatakse USA meelne diktaator Patista. Ülestõusu juhib Fidel Castro, kes saab ka võimule. Castro ei näita välja, et tegemist on sotsialistliku revolutsiooniga ja eesmärgiks oleks võrdne sotsialistlik ühiskond. Castro teostab Kuubal agraalreformi, mille tulemusena
Johnsoni aeg Ameerika Ühendriigid 1956-1960 1956. aastal valiti USA presidendiks vabariiklasest Dwight Eisenhower Eisenhoweri 8-aastane ametiaeg oli Ameerikale majanduslikus mõttes edukas ja president populaarne 1957. aastal kuulutas president välja nn Eisenhoweri doktriini Demokraat John Kennedy, valiti 1960. aastal presidendiks ,,Uus generatsioon pakub liidrit" Lyndon Baines Johnson Sündis 27. augustil 1908 Suri 22. jaanuar 1973 Ametis 1963 1969 Ta kuulus demokraatliku parteisse Johnson kasutas ära oma sarmi ja karmi käelisi taktikaid, et läbi lüüa uue poliitikaga. Väga osav sotsiaalsete probleemide lahendamise ,,Suur ühiskond", riik peab majandusse sekkuma Johnsoni aeg Marss Washingtoni ~200 000 inimest Martin Luther King, 1964
NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946 Fultonis, kus vastuoludest räägit, vt õpikus lk 8i) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947. NB! Trumani doktriini sisu: USA aitab nii majanduslikult kui sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega see on kommunismi pidurdamise poliitika, kommunismi-vastane poliitika. Sellel hetkel peeti silmas Türgit ja Kreekat, kus oli reaalne kommunismi võimuletuleku oht. Trumani doktriini üheks elluviimise vahendiks, väljundiks, oli Marshalli plaan. See kuulutati välja 1947 (George Marshall = USA välisminister).
Üliriik USA. Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes Nõukogude Liit eraldus Kesk-ja Ida-Euroopa raudse eesriidega (eraldamine muust maailmast) Majanduse jõud sõjatööstuse heaks 2. Mis põhjustas külma sõja puhkemise? Kumb pool oli sündmuste sellise arengu eest rohkem vastutav? Põhjendage. NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine. Stalini soov kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle 3. Hinnake Trumani doktriini ja Marshalli plaani edukust. Marshalli plaan 17 riigile majanduslik ja tehniline abi, 13milj. Dollari väärtuses Rahvuslik toodang tõusis neljandiku võrra Trumani doktriin Vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissuhete vahel 4. Loetlege põhjusi, miks õnnestus kommunistidel Hiinas võim haarata. Kommunistid alustasid kodusõda Rahvusliku Rahvapartei vastu Esialgu ülekaal Guomindangi poolel, hiljem initsiatiiv kaldus
kaasaegses ühiskonnas. Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Ilmne, et Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. VMN - oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949. Vastastikuse majandusabi nõukogu Marshalli plaan - ehk Euroopa Taastamise Programm oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset . Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Programm koostati USA too-nase riigisekretäri George Catlett Marshalli algatusel ning kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi.
ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. Üheks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis laiaulatuslikku abi II maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside
keelustamine jne. Sotsialistlikku pööret toetas koguaeg NSVL. · 1947 TRUMANI DOKTRIIN e pidurdamisdoktriin: Ühendriigid lubasid seista kommunismi vastu maailmas. Ühesõnaga, majanduslik ja sõjaline abi riikidele, keda kommunism ohustas. Selle doktriiniga loobus USA isolatsionistlikust poliitikast. See tähendas ka USA kestvat ja kannatlikku, kuid kindlat ja valvast kommunismi leviku pidurdamist. · 1947 MARSHALLI PLAAN: Majandusabi programm, mis oli Trumani doktriini praktiline rakendus. Euroopa majanduse taastamine. USA andis Euroopa riikidele odavaid laene, keda ohustas kommunism. Abi pakuti ka NSV Liidule, Stalin keeldus, kui sai teada, et see on tegelikult kommunismi pidurdamiseks. 1948-1952 sai abi 17 riiki. · EISENHOWERI DOKTRIIN e tagasitõrjumisdoktriin: toetas Trumani doktriini. Majanduslik ja sõjaline abi, mis lubas vajadusel ka relvajõudu kasutada, isegi tuumarelvi NSV Liidu vastu.
Aasta 1918 alguses, Mussolini kutsus inimesi esile kerkima "halastamatud ja piisavalt energilised,et platsi puhtaks pühkida" ,et taaselustada Itaalia rahvast. Palju hiljem oma elus Mussolini ütles ta 1919 aastal "sotsialismi kui õpetus oli juba surnud, see säilis ainult kadedusena." 23 märts 1919, Mussolini reformeeris Milano fascismi Fasci Italiani di Combattimentoks (Itaalia Võitlusliitu), mis koosnes 200 liikmest. Fasism polnud kabinetis välja töötatud doktriini kammitsas: ta sündis aktsiooni tarvilikkusest ja ta oli aktsioon, ta polnud erakond, kuid oli kahel esimesel aastal anti- partei ja liikumine. Fasism on selgesti eraldatav mitte üksnes poliitilise korrana, vaid ka doktriinina. Fasism, teostades kriitikat nii enda kui teiste suhtes, omab iseseisva lähtekoha ja suhtumismõõdupuu - ja järelikult ka teostamise lähtekoha - paljude probleemide ees. Fasism ei usu igavese rahu võimalust ega sellest tulevat kasu. Järelikult hülgab ta
· Matemaatika ja loodusteaduste eraõpetaja · Esimene iseseisev teaduslik uurimus 1586 · Tema loodusfilosoofia levimine · Pisa Ülikooli matemaatikaprofessor 1589 Elulugu Pisa periood 1589-1591 · Legend Pisa tornist raskuste alla viskamise kohta · Pisa torni eksperimendi toimumine 1612 Elulugu Padova periood 1592- 1610 · Galileo määrati Padova Ülikooli professoriks 1592 · Supernoova ilmumine ja aristotelliku taeva täiuslikkuse doktriini ründamine 1604 Elulugu - lapsed · Veneetsiast pärit Maria Gamba · Kaks tütart ja poeg · Tütred pühitseti nunnadeks 1613 · Poeg kuulutati Galilei pojaks ja pärijaks · Poeg arendas edasi isa leiutisi, sh pendelkella Elulugu taas Frienzes · Õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku ametikoht 1610 · Avaldati enamik Galilei tuntuid töid · Rooma külastamine Toskaania teadusliku saadikuna 1611 · Accademia dei Lincei liikmeks saamine
jaoks otsustavaks. Nõukogude Liidus pöörati suurt tähelepanu suhete parandamisele lääneriikidele, kuid samal ajal jäi tähelepanuta mikrotasand ehk inimeste igapäevaelu, mis halvenes iga aastaga. Kasvas rahva rahulolematus, mis viis nii Nõukogude Liidu, kui ka kogu sotsialismileeri lagunemiseni. Tõsiseks veaks võib pidada ka seda, et mõjutatuna perestroikast loobuti Nõukogude Liidus Breznevi doktriinist. Breznevi doktriini tähtsus seisnes aga selles, et NSV Liit võis vajaduse korral sekkuda relvajõudu kasutades teiste kommunistlike riikide siseasjadesse. Nüüd olid aga kommunistlikud riigid jäetud üksi ja lisaks tuli hakkama saada rahulolematu rahvaga. See vihaleaetud rahvas, keda ei suudetud ilma välisabita iseseisvalt takistada, hakkaski mässama, näiteks Rumeenias muutusid sündmused veriseks, diktaator Ceausescu kukutati võimult ja hukati rahva poolt.
II maailm- Venemaa, Ungari, Eesti Arengumaad- Argentiina, Costa-Rica, Hiina mõningad piirkonnad Ül6 Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset. Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Programm koostati USA tolleaegse riigisekretäri algatusel ning kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Ül7 a. 1953 b. 1950-53 c. 1962 d. 1964-73 Ül8 b
46. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Breznevi doktriini lõpp Vanameelsed parteijuhid taheti asnedada noorte kommunismimeelsetega, kes oleksid teistele eeskujuks. Satelliitriikide parteijuhid ei olnud Gorbatsovi perestroikast vaimustatud, sest nende arvates õhutas see opositsiooniliikumisi ja oleks võinud lõppeda kommunistlike valitsuste langetamistega. Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine ja jälgiti NSVL-s toimuvat. Pärast Laulvat revolutsiooni levisid arvamused, et NSVL ei suuda isegi mitte oma kasutuses oleval territooriumil korda hoida
loodi Saksamaa Demokraatlik Vabariik, mis kuulus Nõukogude Liitu okupatsiooni ning lääne poolsetel territooriumitel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik. USA suureks plussiks külmas sõjas oli nende majanduse ja tehnike ülemvõim maailmas. NSV Liidul oli aga tohutu armee, veel suurema territoriaalse mõjuvõimuga. NSV Liit hakkas kiiresti kommunismi laiendama ning uusi valdusi hõivama. Et rivaali mõjuvõimu natuke piirata, hakkas Ameerika Ühendriigid teostama trumani doktriini ja Marshalli plaani. Need kujutasid endast iseseisvate rahvast toetamist ja Teises maailmasõjas kannatada saanud riikide abistamist, taas jalge alla saamise näol . Samuti vabastati Lääne-Saksamaa kommunistide mõju alt, kui loodi õhusild, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Kahe poole vaheline võitlus toimus väga paljudes eluvaldkondades: relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu
a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus. Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. 1949 Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loomine. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) loomine.
Ameerika diktatuuridele ja Jaapani militaristlikus reziimis jm. Ka tänapäeval eksisteerib maailma riikides neofasistlikke liikumisi, mille ideoloogia rajaneb rohkemal või vähemal määral traditsioonilisel fasismil. Itaalia fasism Algselt tähendas "fasism" Benito Mussolini poolt 1919 rajatud Itaalia Võitlusliitudest" lähtunud poliitilist liikumist, mis tuli Itaalias võimule 1922. Fasism polnud kabinetis välja töötatud doktriini kammitsas: ta tekis aktsiooni tarvilikkusest ja ta oli aktsioon, ta ei olnud erakond, kuid oli kahel esimesel aastal anti-partei ja liikumine. Fasism on selgesti eraldatav mitte ainult poliitilise korrana, vaid ka doktriinina. Fasism, teostades kriitikat nii enda kui teiste suhtes, omab iseseisva lähtekoha ja suhtumismõõdupuu - ja seega ka teostamise lähtekoha - mitmete probleemide ees. Fasism ei usu igavese rahu võimalust ega sellest tulevat kasu. Järelikult hülgab
allkirjastati ja sõda jäi tulemata Praha 1968. aasta jaanuarist NSVL, Tsehhoslovakkia Praha kevad Moskva kehtestas nn augustini. Tsehhoslovakkia Kommunistliku Partei Breznevi doktriini: juht A. Dubcek alustas NSVL deklareeris, et liberaliseerimisprotses juhul kui mõnes Ida- si nn inimnäolise Euroopa riigis on sotsialismi suunas
Miljoneid sakslasi asutati ümber, üliriikideks said USA ja NSV Liit, Lääne- ja Ida-Euroopa vahele tõmmati nn raudne eesriie. 2.Mis tunnistab NSV Liidu valmistumist konfliktiks lääneriikidega? *Kesk- ja Ida-Euroopas upitati võimule kommunistlikud valitsused. *Kehtima jäi sõjaseisukord. *1946.a algul Stalini kõne Moskvas- Konfliktid on paratamatud. 3.Millised olulised sündmused leidsid aset 1947. aastal? *USA president Harry Truman kuulutas välja vabade rahvaste toetamise doktriini. *USA riigi sekretär Georg Marshall kuulutas välja Euroopa riikide majandusliku ülesehituse plaani. 4.Millist sündmust loetakse külma sõja alguseks? 1948-1949 aastal toimunud Berliini blokaadi. 5.Millised nähtused iseloomustasid külma sõda? *Võidurelvastumine. *Ülekaalu taotlemine Euroopas. *Mõju laiendamine Kolmandas Maailmas. 6.Miks saavutasid Hiina kommunistid kodusõjas võidu? *NSV Liidu toetus. *Agraarreform andis talupoegadele maad. 7
Majandus riigistatud, nii tööstus kui ka kaubandus, mõnes riigis piiratud kujul eraettevõtlus, majanduse juhtimine tsentraliseeritud, plaanimajandus, riigiti erinev kollektiviseerimine Sõjaväestatus suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase madal Idabloki lagunemine Eeldused ja põhjused: Kehv elatustase Gorbatšovi uus poliitika, Brežnevi doktriini lõpetamine NSVL mõjuvõimu all olevate riikide demokratiseerumine, kommunistliku režiimi langemine Berliini müüri langemine Tulemused ja tagajärjed: Saksamaa taasühinemine 03.10.1990 Idabloki riikide demokratiseerumine NSVL mõjuvõimu suur langus 1989 lakkas eksisteerimast VLO, 1991 VMN NSVL viib idabloki riikidest oma üksused välja Probleemid: üleminek turumajandusele - finantskaos, suur inflatsioon,
*piirkondlike suhete parandamine, *vabastati enamik poliitvange, *glasnost 1986 avalikustamine, Aleksander Jakovlev, presidentaalne süsteem 1989 Gorbatsov, *partei roll vähenes, *rahvuslik liikumine liiduvabariigis, *1989-1991 tagurlane/vanameelne, Kartis, et NSVL laguneb. Välispoliitika - *suhete parandamine lääneriikidega, *kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta, *lõpetati terrorismi rahastamine, *Afganistani sõja lõpetamine, *desarmeerimine, *Breznevi doktriini lõpetamine algas Praha kevad, * Tsernobõli avalikustamine, *90 lõpetasid tegevuse VMN, VLO. Juhid enne Gorbatsovi - *uskusid kommunismi, *tsensuur, *rasketööstuse eelisare4ndamine, käsumajandus, *diktatuur, *vastassei (külm sõda), *katsetused, arendused tuumarelvadega, *ei arvestatud inimõigusi, *rahvaülestõusud suruti väevõimuga maha, *riigitegelasteks olid sõbrad, tuttavad, harimatud, * raadiojaamu segati, raudne eesriie.
¤bürokraatia suurenemine ¤neostalinismi kujunemine ¤ideoloogilise surutise süvenemine ¤dissidentluse tugevnemine ¤uue NL konstitutsiooni vastuvõtmine ¤kampaania töödistsipliini parandamiseks ¤tsensuuri karmistumine ¤ühiskonnateaduste parteiline juhtimine ¤korteriprobleemi teravnemine ¤toiduainete ja tarbekaupade defitsiidi süvenemine ¤eripoodide võrk ja tutvused Välispoliitika: ¤Breznevi doktriini kehtestamine pärast 1968 (Praha kevad) ¤osalemine Helsingi julgeoleku ja koostöö protsessis ¤võidurelvastuse jätkumine ja osalemine regionaalsetes konfliktides (1979 Afganistani sõda) ¤sotsialistliku süsteemi (VMN, VLO) tugevdamine majanduslike ja pol. abinõudega 1985-1991 M.Gorbatsov, Perestroika, Glasnost Majandus: ¤majandusreformi algatamine ¤erasektori teke ¤alkoholivastane kampaania ¤esmatarbekaupade defitsiidi jätkumine ¤elamuehitusprogramm "Eluase 2000"
sisseost) Ideoloogia Tsensuuri karmistumine; ideoloogiline surutis; idee ühtsest Nõukogude rahvast; ühiskonnateaduste parteiline juhtimine Rahvusküsim Venestuspoliitika tugevnemine (ENSV-s ideoloogia otsus aastast 1987); us rahvuskonfliktid Nõukogude Liidu eri piirkondades; vene natsionalismi tõus Igapäevaelu Defitsiit; eri poodide süsteem; korteriprobleemi teravnemine; spekulatsioon Välispoliitika Breznevi doktriini rakendamine; osalemine Helsingi julgeoleku ja koostöö protsessis; võidurelvastumise uus algus (1979); osalemine regionaalsetes konfliktides Valdkond Perestroika ja glasnost (1985 1991) M.Gorbatsov Põhisisu Poliitika Kaadrireform; poliitilise süsteemi ümberkorraldamine; mitmeparteisüsteemi teke; uue liidulepingu väljatöötamine; vastuolude süvenemine keskuse ja liiduvabariikide vahel
• NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ja Aasias Mõlemad riigid olid Teise Maailmasõja võitnud riigid. 2.Trumani doktriin ja Marshalli plaan: Trumani doktriin- 1947.a tuli USA president Truman välja ideega, mis sisaldas vabade rahvaste toetamist sise- kui ka välissurve vastu. Ta lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan- Üheks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis abi Teises Maasilasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Eesmärgiks Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Külm sõda- NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon Avaldusvormid: • vastastik propaganda • vastastik ideoloogia • vastastik luure
kusjuures otsest sõjategevust ei toimunud. Üritati oma üleolekut maj, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna 2) Trumani doktriin- '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. 3) Marchalli plaan - Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset. Abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks 4) Berliini blokaad - Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis 324 päeva kuni 12. mai 1949 Berliini kriisiga
hoiatamata maha lasti. järele. NSV Liit tunnustas ameeriklased tapsid nii kohus kaitsa oma Müürist sai külma sõja kontrolljoont, raketibaasid naisi, lapsi kui ka sotsialismi. See avaldus sümbol. likvideeriti. vanureid. 1973 sõlmitigi läks ajalukku kui Breznevi Pariisi rahuleping, mille doktriini. Teised sots. alusel pidi sõjategevus riikide liidrid olid valmis lõppema ja ameeriklased oma vägedega Praha lahkuma. Kuid sõda jätkus kevade lämmatamises sellest olenemata
SRP (Strateegilise Relvastuse Piiramise lepingud) SALT ja START sõlmiti aastatel 1972 ja 1979. Strateegiline relv koosneb tuumapommist ja kandurist. 1975 oli pingelõdvenduse tipphetk, siis toimus ka Helsingi '75 (Helsingi protsess, moodustatakse Euroopa julgeoleku ja koostöö protsess CSCE, mis aastast 1995 kannab OSCE nime; Helsingis kirjutas sellele alla 33 riiki Euroopast ja 2 Ameerikast). Breznevi doktriini (1968 Tsehhi kriis 1989) sisuks oli kommunistlikke riikide abistamine, kui nad jäävad hätta kommunistliku ühiskonna ülesehitamisel. Eisenhoweri doktriin ehk doominoteooria väitis, et kui üks kolmanda maailma riik sattub ,,kommunismi küüsi", järgnevad sellele pea ka teised. Sellest lähtuti Vietnami sõjas. John Kennedy oli aastail 1961 1963, Kuuba kriisi ajal, USA president. Nikita Hrustsov oli NSVL juht peale Stalinit (1955 1964), ka Kuuba kriisi ajal
okupatsioonitsooniks, millest hiljem tekkisid ideoloogiliselt erinevad Saksamaa Demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik. Demokraatlik Lääne-Saksamaa kaasati maailmamajandusse ja see aitas Saksamaal tagasi suurriigiks tõusta. Pärast Esimest maailmasõda oli Saksamaa täielikult laostunud. Riigile majandusliku abi pakkumiseks koostati Dawesi plaan, mille kohaselt pakkus USA Saksamaale rahalist abi. Pärast Teist maailmasõda toimis Trumani doktriini kehastusena Marshalli plaan. Abi anti kõigile abivajavatele Euroopa riikidele. Selle eesmärgiks oli kommunismi leviku piiramine. Leian, et kuigi Marshalli plaan süvendas lõhesid Ida- ja Lääne-Euroopa vahel, hoidis see kogu Euroopa majandust stabiilsena. Maailmasõdade tõttu oli Euroopa majandus raskes seisus. Pärast Esimest maailmasõda valitses majanduses liberalism ja vabakaubandus, mis viis lõpuks ülemaailmse majanduskriisini. Seega ei olnud vabakaubandus Euroopa tingimustes sobilik
TRUMANI DOKTRIIN oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Doktriini tegi avalikuks president Harry S. Truman 12. märtsil 1947 ettekandega Kongressile. Doktriin viis USA välispoliitika détente'ilt lähemale George F. Kennani sõnastatud ohjeldamispoliitikale. Paljude ajaloolaste arvates märgib Trumani doktriini väljakuulutamine külma sõja algust. Teisele maailmasõjale järgneval ajal võistlesid USA ja Nõukogude Liit jõutasakaalu pärast. Suurbritannia teatas, et ei saa pärast 1947. aasta 31. märtsi enam lubada Kreeka ja Türgi toetamist. Pärast Trumani kõnet Kongressile eraldas viimane kiiresti abiks 400 miljonit dollarit. MARSHALLI PLAAN (ametlikult Euroopa Taastamise Programm, inglise keeles European Recovery Program) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm
olemasolu ilmselt ära kolmanda maailmasõja puhkemise. Trumani doktriin ja Marshalli plaan TRUMANI DOKTRIIN (1947) Stalin sai soovis likvideerida viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas, valmistudes intensiivselt uueks sõjaks. Selleks taastas ta NSV Liidus sõjaeelse hirmuõhkkonna. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima. 1947.aastal kuulutas USA president Harry Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi Trumani doktriinina ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. (Lubas toetada kõiki, kes võitlevad kommunistliku süsteemi vastu.)
reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavalduse kehtivuse nõudeid (kohtupraktika) 6. ennetavat lepingu lõpetamise õigust 7. täiendava tähtaja määramise õiguslikku tähendust lepingu lõpetamisel 8. taganemise ja ülesütlemise õigust täidetud või tulevikus täitmisele kuuluva osa suhtes 9. mõjuva põhjuse doktriini kestvuslepingute ülesütlemisel ja selle kohaldamise kohtupraktikat 10.eeldusi kohustuste vahekorra muutumisele tugineva taganemisõiguse ja muutmise nõudeõiguse kasutamiseks (VÕS § 97) ÕIGUSKAITSEVAHENDID Nõudeõigused - rahanõue, asja väljaandmine Kujundusõigused - taganemine, ülesütlemine, hinna alandamine Vastuväited - täitmisest keeldumise õigus 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ - vt seminar IV
kommunistlikud riigid Külmasõja avaldumisvormid, näidetega 1) võidurelvastumine nt USA termotuumapomm, sõja ajal täiustati kõiki massihävitusrelvade liike 2) vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine nt NATO ja VLO 3) propaganda ja luure nt USA luuras kuubal. NL propaganda, et Stalin on parim 4) poliitiline vastasseis Euroopas nt USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3. Milline oli külma sõja aegse Trumani doktriini sisu? Mis põhjustas selle tekke? Põhjus: Nõukogude liit ähvardas Kreekat ja Türgit ja alustas nõukogustamist Sisu: Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas president Harry Truman (1945-1953) anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht 4. Kas Marshalli plaani eesmärk oli anda omakasupüüdmatut abi
Saksamaa taasühinemine- ühinemise kiitsid heaks nii 2. MS võitjate riikide juhid kui ka mõlema Saksa riigi juhid, 3. oktoobrist 1990 ainult 1 riik- Saksamaa Liitvabariik. Sotsiaalne turumajandus- riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, tähtsaim põhimõte on ettevõtjate vaba konkurents. Thatcherism- Briti peaminister Margaret Thatcheri loodud karm rahanduspoliitika, mis toetas vaba ettevõtlust. H. Truman- USA president, töötas välja Trumani doktriini. D.Eisenhower- USA president, oli NATO esimene ülemjuhataja. J.Kennedy- USA president, kelle ametiaja jooksul toimus Kuuba ehk Kariibi kriis. R.Nixon- USA president, seotud Watergate’i afääriga, pidi teiselt ametiajalt tagasi astuma. R.Reagan- USA president, kes töötas välja majanduskava, mille abil väljuti majanduskriisist ja mingi kiiresti tõusuteed. G.Marshall- USA riigisekretär, kes töötas välja Marshalli plaani. M.L
Ajaloo Kontrolltöö küsimused ja vastused. Külm Sõda 14-02-2013 1)Defineeri mõiste `'Külm Sõda'' -lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi 2)Millal algas ja millal lõppes Külm sõda? - 1946 kuni 1991 3)Milline sündmus on Külma sõja alguseks ja lõpuks? -Algas USA ja NSV Liidu suhete jahenemisega ning lõppes Berliini müüri langemise ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. 4) Iseloomusta Trumani doktriini (aeg, sisu, eesmärk) - 1974, USA president Truman lubas majanduslikku toetust nendele riikidele, kes ei liitu kommunistliku ideoloogiaga. 5) Iseloomusta Marshalli plaani (aeg, sisu, eesmärk) - 1948-1952, Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule.
kasutaja ehk otsene rikkuja või ka teenuse pakkuja. Autoriõiguses on selle küsimuse lahendamiseks kasutusele võetud sekundaarvastutuse doktriin, mille puhul isik ise ei riku autoriõigusi, kuid aitab sellele mingil viisil kaasa. Doktriinil on ka kindlad tingimused, mis peavad olema täidetud, et isik võiks olla sekundaarselt vastutav otsese rikkuja ebaseadusliku tegevuse eest. Samas on antud ka nõuded, mille järgimisel on võimalik sekundaarvastutus välistada. Sellele doktriini kohaselt võib rikkumise eest kaudselt vastutav olla ka teenusepakkuja. Kuid alati ei ole selge, kas teenusepakkuja on ise teadlikult rikkumisele kaasa aidanud ning millisel määral. Töö eesmärgiks ongi välja selgitada, kas pilve teenuste pakkumisel esinevate autoriõiguste rikkumise puhul lasub teenusepakkujal sekundaarvastutus. Eesmärgi saavutamiseks on referaadis avatud pilveteenuste ning ka sekundaarvastutuse olemus ja liigid. Lisaks on
põhimõtteid. NL oli aga oma tegevuskava, mis vastandus täielikult Ameerika demokratiseerimise plaanile. Külma sõja algusest andsid märku riigijuhtide avalikud esinemised. 1946 a kuulutas Stalin, et maailmamajnduse praeguse kapitalistliku arengu juures on rahvusvaheline rahu võimatu. Õli lisas tulle Winston Churchilli jutt „raudsest eesriidest“, ta lisas et Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid peavad tegutsema koos, et tõrjuda Nõukogude Liidu ohtu. Vaoshoidmise doktriini kasutas esimest korda Suurbritaania kui ta aitas Vahemere idaosa maid, et seal kommunistid võimule ei pääseks. Kuna aga Suurbritannia nägi, et ei suuda sellega toime tulla palusid nad abi USAlt, kes töötas kohe välja „ Trumani doktriini“. Truman: „Ma arvan, et Ühendriikide poliitika peab toetama vabu rahvaid, kes võitlevad sõjaliste diktatuuride rõhumise või välise surve vastu!“ Selle mõte teostamiseks
Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945. Külm sõda lõpeb NSVLiidu langemisega. Trumani doktriin 1947 USA presidendi poolt välja käidud. USA lubas majanduslikku abi kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega. Nii said abi paljud Lääne-Euroopa riigid, eelkõige Lääne-Sksm. Marshalli plaan 1948-49 välja töötatud plaan, see oli Trumani doktriini praktiline elluviimine. Selle peale lõi NSVL omapoolse maj.abi organisatsiooni ehj VMN 1949 (s.t Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, kuhu kuulusid enamik sots.riike Poola, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Saksa DV, Tsehhosl.) NATO 1949 aastal USA initsiatiivil loodud sõjaline organisatsioon NSVL vastu, sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust. VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, oli sots. riikide poolt loodud sõjaline org. Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse.
kaubad, informatsioon jne) 3, Mille poolest on ajulikku läinud W. Churchilli ,,Fultoni kõne"? Winston Churchilli Fultoni kõne peetakse üks olulisemaid punkte alguses "külma sõja". Esimest korda kasutas väljendit Euroopas on langenud raudne eesriie. 4, Millist sündmust loetakse külma sõja alguseks? Külma sõja algsündmuseks loetakse W.Churchill "Fultoni kõne",kus ta kutsus lääneliitlasi vastu seisma kommunismi levikule. 5,Mis on Trumani doktriin? Kui edukas see oli. Trumani doktriini seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sisse- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskaitseid. Paljude ajaloolaste arvates märgib Trumani doktriini väljakuulutamine külma sõja algust. 7, Kirjelda Berliini blokaadi. Milliseid arusaamu muutis see poliitikas? 1948. aasta juunis alanud berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära
Essee Ülar Sauna 36 10.02.2009 Euroopa oli majanduskriisis ja teda sai abistada ainult USA. Trumani doktriini järgi hakkas USA abistama kõiki kommunistliku ekspansiooni ohtu sattunud riike. Marshalli plaaniga andis USA 1948-52 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi 13 miljardi dollari eest.Tänu ameeriklaste abistamisele sai võimalikuk Euroopa ühendamine. Euroopa Söe- ja Teraseühendus loodi Prantsuse välisminister Robert Schumani ettepanekul. ESTÜ loodi kindlasti sellepärast, et see oli vajalik nii majandusele kui ka julgeolekule.Ma
KAKS DEMOKRAATIAKONTSEPTSIOONI Joseph A. Schumpeter Kokkuvõte Schumpeter räägib demokraatiakonseptsioonist ehk võimuvõitlusest. Schumpeter jõuab oma kirjutises järeldusele, et partei ei ole mingi grupp inimesi, kes kavatsevad edendada üldist heaolu mõne printsiibi alusel, mille suhtes nad kõik on kokku leppinud. Partei on siiski rühmitus, mille liikmed kavatsevad õhiselt tegutseda konkurentsivõitluses poliitilise võimu pärast. Schumpeter on oma teooriates keskendunud valitsemisaparaadile. Autori esindatud kriitika annab ruumi tõestamaks, et teine demokraatiakonseptsioon annab otsustamisõiguse isikutele, kes on saanud selle konkurentsivõitluses rahva häälte pärast. Joseph A. Schumpeter väidab oma klassikalise demokraatiakontseptsiooni kriitikas, et pole olemas sellist asja nagu üheselt määratud üldine hüve, milles kõik inimesed võiksid ühel nõul olla või millega neid ratsionaalse arutluse varal saaks nõustuma panna. See ei ole p...
ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Sellele andis kinnitust 1946. aasta Stalini kõne, kus ta mainis, et valmistuda tuleb sõjaks lääne imperialistidega. Sama aasta märtsis pidas kõne ka W.Churchill, kus kutsus läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Esialgu ei tahtnud lääneriigid konflikti NSV Liiduga ja olid valmis järeleandmisteks, kuid 1947.aastal hakati NSV Liidu agressiivsusele reageerima ja USA president Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis Ühendriikide välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise kommunistide võimuhaaramise vastu. Avaliku külma sõja alguseks võib pidada Berliini blokaadi, kus NL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, kütusest ja toiduainetest, lootes sel viisil linna põlvili suruda ja endaga liita. Külma sõja olulisteks võtmesõnadeks olid võidurelvastumine, majanduslik- ideoloogiline võitlus ning välispoliitika. Kumbki osapool üritas välja töötada uusi ja
Seal oldi sunnitud järgima sotsialismimudelit. (kulges Ida-Saksa, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Välja jäävad Jugoslaavia ja Albaania!) 2) Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) (1949) Nõukogude Venemaa ja Rahvademokraatlike maade loodud nõukogu, millega saavutati kontroll sotsialismileeri riikide majanduse üle. Nõukogu peakorter asus Moskvas, st kõik otsused arutati lõplikult läbi seal. Marshalli plaan (1948) Trumani doktriini esimene rakendus. USA pakkus laostunud Euroopale (17 riigile) abi. Plaaniga taheti Euroopa üles ehitada luues juurde töökohti, elamuid; sel juhul ei pooldaks rahvas enam ka kommunismi. Abi pakuti ka sotsialismileeri riikidele. Need aga ei võtnud abi vastu kuna sellega oleks kontrollitud abi kasutamist rahvusvaheliselt ning oleks tulnud loobuda ettevõtete riigistamisest. Hallsteini doktriin (1955) näitab Lääne-Saksamaa suhtumist Ida-Saksamaasse. Esindavaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
