Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Document". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haav, mikroobid, töötaja, lõikehaav, taara, mikroobe, toidujäätmete, plastikkotid, kaanega, prügikast, toidumürgistuse, bakterid, plaastri, vahetama, fritüüris, valmistooteid, toorainest, valmistamist, laiusstõppe, bakteritega, oksendab, kõht, salmonelloosi, sagedasemaks, kemikaalid, mürgised, sümptomiks, kurguvalu, köha, kõhulahtisusTOIDUHÜGIEENIKOOLITUS INTERNETIS EKSAM ! 1. Enamik mikroobe areneb väga hästi... : neutraalses ja nõrgalt happelises keskkonnas (õige) neutraalses ja nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) tugevalt happelises keskkonnas (vale) nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) 2. Missugune järgmistest väidetest on õige? : osa mikroobe on kahjulikud (õige) kõik mikroobid on kahjulikud (vale) ainult mikroobide eosed on kahjulikud (vale) mikroobid ei ole kahjulikud (vale) 3. Kui tihti peab vahetama fritüüris õli? : iga päev (vale) vastavalt vajadusele (õige) 1 kord nädalas (vale) töövahetuse lõpus (vale) 4. Kus peavad olema kätepesukohad toidukäitlejatele? : ainult WC-s (vale) toidukäitlemisruumides ja WC-s (õige) ainult toidukäitlemisruumides (vale)
.. : bakteritega nakatunud kala (vale) mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud kala (õige) mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud liha (vale) pesemata puu ja köögivilju (vale) 8. Toore liha töötlemiseks mõeldud lõikelauda tohib kasutada ka... : toore kala töötlemiseks (vale) leiva, saia lõikamiseks (vale) küpsetatud liha lõikamiseks (vale) ei tohi kasutada peale toore liha töötlemise millegi muu töötlemiseks (õige) 9. Peale seda, kui toitlustusettevõtte töötaja oksendab ja kõht on lahti võib ta tööle minna... : niipea, kui tal on parem (vale) niipea, kui arst on teda tööle kirjutanud (õige) nädal peale paranemist (vale) kümme päeva pärast paranemist (vale) 10. Sobiv koht toidujäätmete hoidmiseks on... : plastikkotid (vale) plastmassämber (vale) kaanega ja plastikkotiga prügikast (õige) kartongist kast (vale) 11. Milliste vahenditega saab toitlustusettevõttes kõige paremini ära hoida hiiri ja rotte? :
1. Milline alljärgnev väide on õige? bakteritega nakatunud toit on alati paha maitsega (vale) bakteritega nakatunud toit käärib alati (vale) bakteritega nakatunud toit võib olla normaalse maitsega (õige) bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 2. Mis on peamine põhjus, miks toiduainete valmistamisel ei tohi kanda ehteid? need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see põhjustab kaastöötajates kadedust (vale) need võidakse ära varastada (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) 3. Milline alljärgnev väide steriliseerimise kohta on õige? enamik mikroorganisme ei hävi, kuid nende areng peatub (vale) väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk (vale) hävineb enamik mikroobe (vale) hävivad kõik mikroorganismid ja sealhulgas ka enamus spoore (õige) 4. Millistes toiduainetes on salmonnelloosi oht kõige suurem?
TOIDUHÜGIEENIKOOLITUS INTERNETIS EKSAM! 1. Kui tihti peab vahetama fritüüris õli? : iga päev (vale) vastavalt vajadusele (õige) 1 kord nädalas (vale) töövahetuse lõpus (vale) 2. Heaks toitekeskkonnaks mikroobidele on... : piimaga valmistatud toidud (vale) veerikkad toidud (vale) valgurikkad toidud (õige) kuivatatud toiduained (vale) 3. Enamik mikroobe areneb väga hästi... : neutraalses ja nõrgalt happelises keskkonnas (õige) neutraalses ja nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) tugevalt happelises keskkonnas (vale) nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) 4. Kas samaaegselt tohib ühel töötasapinnal töödelda toorest töötlemata liha ja valmistada värsket salatit? : tohib, kui lihast ei eritu töötlemise ajal suures koguses verd (vale)
VASTUSED 1. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... valgust (vale) niiskust (õige) suhkrut (vale) õhku (vale) 1Punkt(i) 2. Enamik mikroobe areneb väga hästi... ainult neutraalses keskkonnas (vale) nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) tugevalt happelises keskkonnas (vale) neutraalses ja nõrgalt happelises keskkonnas (õige) 1Punkt(i) 3. Toidu füüsikalise (mehhaanilise) riknemise põhjuseks on... kivikesed (vale) juuksed (vale) ehted (vale) kõik eelpool nimetatud (õige) 0Punkt(i) 4. Mis temperatuuri juures hoitakse sooja toitu (marmiidis) soojas? +60...+80 kraadi (vale) üle +75 kraadi (vale) +63...+75 kraadi (õige)
TOIDUHÜGIEENI KOOLITUS INTERNETIS TEST 2 1. Peamine põhjus miks toiduainete valmistamisel ei tohi kanda ehteid? : need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see võib põhjustada kaastöötajate kadedust (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) need võidakse ära varastada (vale) 2. Kas toidukäitlejal peab olema tervisetõend? : peab olema enne tööle asumist (õige) ei pea (vale) peab olema ainult suvel (soojal aastaajal) (vale) ei pea, kui tunneb end tervena (vale) 3. Inimene võib nakatuda laiusstõppe, kui ta sööb... :
kohupiima, hapupiima ja juustu valmistamisel. Kasutatakse kapsaste ja kurkide hapendamisel. · Äädikhappebakterid kasutatakse äädika saamiseks alkoholi sisaldavast mahlast ( vöi veinist). Äädikhappebakterid arenevad ja paljunevad vedeliku pinnal · Roisubakterid. Bakterite e. mikroobide omadused Nad on mikroskoopilised Nad on laialt levinud Enamik neist on kahjutud, paljud neist vajalikud Osa mikroobe põhjustavad toiduainete riknemise Osa mikroobe põhjustab haigusi Halb toiduhügieen võib põhjustada mikroobide suurt arvu toidus/ toiduainetes. 2.3.Hallitusseened. Nende eoseid leidub õhus, kust nad satuvad toiduainetele. Kui nad leiavad soodsa elukeskkonna arenevad na kiiresti ja peagi kattub toiduaine hallituskorraga . Hallitus on kahjulik nähtus . Hallitanud toiduained on mürgised isegi siis kui hallituskord eemaldada. Toiduained omandavad ebameeldiva hallituselõhna- ja maitse.
kellelegi teisele. kõigil toidukäitlejatel peab olema usk hügieeni vajalikkusele, mitte kunagi ei tohi hügieeninõudeid eirata, sest see võib väga valusalt kätte maksta toidukäitleja peab välja nägema puhas, korralik ja kandma puhast kaitseriietust kaitsmaks toitu saastumise eest. Kas tööriietus on valge või tume ei olegi nii oluline, vaid riietus peab olema puhas. Eririietust peaks ettevõttes olema vähemalt 3 komplekti töötaja kohta, mida tuleb vahetada iga päev või vastavalt määrdumisele. Toidukäitlemisettevõttes on enesekontrolliplaanis kirja pandud hügieenikoolituse kava ja sagedus. Kõigil toidukäitlejatel peab olema hügieenikoolituse läbimise kohta kehtiv hügieenitõend, mida säilitatakse ettevõttes, kus töötaja töötab. TOIDUAINED JA TOIDUKAUBAD turvaline varustaja. Toidukaupu võite varuda ainult turvalistelt varustajatelt. Seega need ettevõtted, kes
· Mida tarbitakse kuumtöötlemata · Mille kuumtöötlemisele enne tarbimist järgneb hakkimine, vahustamine või muu mehaaniline töötlus salatid kuni 6 tundi · Mida ei kuumutata piisavalt kaua · Mida pärast kuumtöötlemist hoitakse ohtlikus temperatuuride vahemikus 14. mikroorganismide paljunemine toidus sõltub · Mikroorganismide alghulk toiduaines · Toidu keemiline koostis · Keskkonna happelisus mida happelisem keskkond, siis ei saa mikroobid areneda · Aeg · Niiskus · Õhu juurdepääs · Temperatuur 15. Temperatuur Enamikul bakteritest on paljunemiseks optimaalne temperatuur 8...65 kraadi, eriti kiiresti toimub paljunemine 20...37 kraadi juures. Seetõttu riknevad liha, kala, piim soojas ruumis väga kiiresti, pärast külmutusest väljavõtmist riknevad nad loetud tundidega. Temperatuuri juures alla 6 kraadi ja üle 65 kraadi paljude mikroorganismide paljunemine katkeb, kuid nad ei hävi. Eksisteerib ka
vet amet ( seadusega kooskõlas) pikenevad säilimisajad head töötingimused 1 TOIDUHÜGIEENI MÄÄRAVAD TEGURID: INIMESED: · riietus, puhtus · personali hügieen, isiklik hügieen · hügieeni alane koolitus TOIDUAINED tarnija toiduvalmistamisviisid toidu säilitamine (valgurikkad toidud) toitude serveerimine toidu ringlemisteed toidujäätmete majandamine RUUMID, SEADMED, TÖÖVAHENDID ruumide planeering (ristsaastamine) seadmete ja ? Seadmate ja ruumide hooldus ja remont desinfitseerimine kahjurite kontroll ja tõrje 2. LOENG TOIDU RIKNEMISE PÕHJUSED 1...Bioloogilised põhjused...(mikroobid ja nende toksiinid)- avastamine ainult laboratoorselt. Suurimaks ohuallikaks toidus on mikroobid, eeskätt bakterid ja hallitusseened. 2...Füüsikalised põhjused..
Mikroorganismide toidus paljunemise tingimused Bacillus ja Clostridium moodustavad poore! 1) algne kogus toormes 2) toidu keemiline koostis 3) temperatuur 4) aeg 5) niiskus 6) õhk 7) pH Temperatuuri mõju mikroorganismidele, sh toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuded 1) Sügavkülmutamine (-25°-40°)-ellu jäävad bakterite endospoorid ja mõned vegetatiivsed vormid. Võivad ellu jääda ka haigustekitajad. 2) Külmutatud toidu säilitamine (-18°)- Mikroobid ei paljune, osad hävivad. 3) Jahutatud toidu lühiajaline säilitamine (1°-4°)- Mikroobide areng aeglustub 4) Ohtlik temperatuuri vahemik (10-60)- Kiire paljunemine 5) Soojas hoidmine (63)- mikroobide juurdekasv pidurub, osa jäävad ellu 6) Keetmine (100), küpsetamine (75)- hävivad vegetatiivsed vormid, endospoorid ei hävi. Nõuded: 1) säilitada toit kuumana (63) või külmana (<6) 2) külmutatud toiduained täielikult sulatada
2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal, sellest ka nimetus eksotoksiinid. Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused.
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
1.6 Jäätmekäitlus Toidujäätmed, kõrvalsaadused ja muud jäätmed tuleb hoida suletavates mahutites (va juhul, kui käitleja suudab pädevale asutusele tõendada muude mahutite või kõrvaldamissüsteemide sobivust) ning nende kogunemise vältimiseks toidukäitlemisruumidest võimalikult kiiresti eemaldada. Jäätmete kogumise mahutid peavad olema sobiva konstruktsiooniga, heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajadusel desinfitseeritavad. Toidujäätmete, kõrvalsaaduste ja muude jäätmete hoidmiseks ja kõrvaldamiseks peab olema kord. Jäätmete hoidmisekoha kujundus ja korraldus peab võimaldama nende hoidmist puhtana ja vajadusel kaitstuna loomade ja kahjurite eest. Jäätmete kõrvaldamine peab toimuma hügieeniliselt ja keskkonnasõbralikult vastavalt asjakohastele õigusaktidele ning need ei tohi muutuda otseseks või kaudseks saasteallikaks. Tee näiteks nii:
levinumad aflatoksiinid. Aflatoksiine produtseerivad Aspergillus flavus'e ning Aspergillus parasiticus'e liigid. Aflatoksiinid avaldavad inimesele kantserogeenset ja maksa kahjustavat toimet. Toidumürgistusi esile kutsuvaid mikroorganisme võib leiduda laialdaselt nii looduses kui olme tasandil. Seepärast on oluline, et töötajad suhtuksid väga tõsiselt isiklikku hügieeni ning teadvustaksid endale, et nad võivad ise olla haigusetekitaja- te kandjateks ja levitajateks. Käitlemisettevõtte töötaja peab teavitama käitlejat või 19 tema esindajat oma tervisehäiretest, haigustest, kontakteerumisest nakkushaigega või muudest ohtudest, mis võivad põhjustada toidu saastumise. Lisaks eespool mainitule on äärmiselt oluline töötajatele selgitada käte pesemise vajalikkust. Igal juhul peavad toidukäitlejatel olema käed pestud, sest just käed on põhiliseks allikaks patogeenide ülekandmisel tootesse
katkematuse peatükis. 7 1.6 Jäätmekäitlus Toidujäätmed, kõrvalsaadused ja muud jäätmed tuleb hoida suletavates mahutites (va juhul, kui käitleja suudab pädevale asutusele tõendada muude mahutite või kõrvaldamissüsteemide sobivust) ning nende kogunemise vältimiseks toidukäitlemisruumidest võimalikult kiiresti eemaldada. Jäätmete kogumise mahutid peavad olema sobiva konstruktsiooniga, heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajadusel desinfitseeritavad. Toidujäätmete, kõrvalsaaduste ja muude jäätmete hoidmiseks ja kõrvaldamiseks peab olema kord. Jäätmete hoidmisekoha kujundus ja korraldus peab võimaldama nende hoidmist puhtana ja vajadusel kaitstuna loomade ja kahjurite eest. Jäätmete kõrvaldamine peab toimuma hügieeniliselt ja keskkonnasõbralikult vastavalt asjakohastele õigusaktidele ning need ei tohi muutuda otseseks või kaudseks saasteallikaks. Tee näiteks nii:
SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja taastada tema funktsioone. Massaaz
Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.2.1 TEIST TÜÜPI DIABEEDI RAVI........................................................................................
Antiseptikum aine, mis mikroorganisme surmab (bakteritsiidne toime) või nende arengut pidurdab (bakteriostaatiline toime). Dekontaminatsioon tegevus, mis eemaldab või hävitab mikroorganisme esemelt eesmärgiga seda ohutuks muuta. Mõiste hõlmab puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist. Desoaine = desinfektant = desinfektsiooniaine keemiline aine (või nende segu), millega muudetakse haigusi põhjustavad mikroobid kahjututeks. Detergent pesuaine, puhastusaine, pindaktiivne aine. Desinfektsioon protsess, mis elututel esemetel või naha pinnal vähendab patogeensete mikroorganismide hulka (mitte eoseid!), olles samal ajal tervisele kahjutu. Endogeenne infektsioon põhjuseks on patsiendi enda mikrofloora. Infektsioonitekitaja on haige organismis olemas juba haiglasse saabumisel, kuid ei põhjusta haiguse tunnuseid.
9) eetiline kvaliteet. 25. Bakterite arengut mõjutavad tegurid 1) Toitained Roisubakterid kasutavad toitaineks valke ja aminohappeid. Piimhappebakterite elutegevuseks on vajalik süsivesikute olemasolu. Olulised on ka lihas sisalduvad vitamiinid, mineraalained ja rasvad. Eriti heaks toitekeskkonnaks on valgurikkad toiduained, seega on kõrge ohuteguriga toiduained liha- ja lihatooted, piim- ja piimatooted, munatooted ja seened. 2) pH - keskkonna happelisus Enamik mikroobe areneb neutraalses või nõrgalt happelises keskkonnas. Tugevalt happelises keskkonnas toimub enamike mikroorganismide hävimine. Tugevalt happelist keskkonda taluvad nt piim- ja äädikhappebakterid. Roisubakterite arenguks on sobivaim neutraalne või aluseline keskkond (tapasoe liha); Piimhappebakteritele on sobivaim happeline keskkond (surmakangestuse läbinud liha). 3) Niiskussisaldus, veesisaldus, vee aktiivsus (aw)
kuluga haigus: demineralisatsiooni tagajärjel tekib hambasse defekt. Protsess on pöördumatu,. hambakude iseenesest ei tervistu. Karioosse protsessi alg- ehk laigustaadiumis on võimalik küll veel kaariese kulgu pidurdada ja emaili remineraliseerida ehk tugevdada, vältimaks defekti väljakujunemist. Kaariese põhjused põhjustavad süsivesikutest ja magusainetest üleküllastatud toit ja selle pikaajaline kontakt hambapinnaga. Suuõõne mikroobid, peamiselt streptokokid ja piimhappekepikesed ehk laktobatsillid. Pikk aeg, mille jooksul kleepuvad magusained katavad hambaemail. Ohtlikud on nn. lutsukommid, mida lapsed imevad tundide kaupa. Hambapinna katt ehk plaque. Katt kinnitub hambale igemepoolses osas. Hambapind muutub tuhmiks, kollakaks ja karedaks. Kaariese teket ja katu ladestumist hambaemaili pinnale mõjutavad sülje ja katu koostis. Süljes on mineraalid (kaltsium-, fosfaat- ja fluoriidioonid) ning hulk
Mis on taimekaitse? Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele ja keskkonnale Saagikadu · 35% võimalikust saagist jääb saamata Kahjurid 14% Haigused 12% Umbrohud 9% · Sõltub ( Kasvatatava kultuuri geograafilisest asukohast ( Klimaatilistest tingimustest ( Kasvatatavast kultuurist ( Agrotehnika tasemest (korralikult harimata põllul esineb rohkesti haigusi, saavad paljuneda kahjurloomad
mikrofloorat madalal temperatuuril. Homogeniseerimine- rasva ühtlasem jaotamine kalgendis. Protsessi käigus peenestatakse piima rasvaosakesed väiksemaks kui kaks mikromeetrit. Hallitusseened ja limabakterid- paljud pehmed, poolpehmed ja poolkõvad juustusordid valmivad hallitusseente ja limabakterite osalusel. Limabakterid kantakse juustupinnale kas kastmise, piserdamise või pintseldamisega. Mesofiilsed( 20- 44o C) ja termofiilsed(45- 52 o C) mikroobid- mikroobid mida jaotatakse temperatuurilembuse järgi. Juustu käärimine- võib olla mitmeastmeline, kusjuures ühe mikroobi poolt toodetud saadust kasutab teine mikroob toitainena. Järelvalmimine- on juustumassi, soola, laabi ja kultuuride keeruline vastastikune toime. Juustu valmimine on pöördvõrdeline juustu niiskusesisaldusega, sest suure niiskusega juust võib kergemini rikneda Juustupinna katmine- enamiku müügil olevate juustude pinnad on kaetud mingi pinnakattega
on kohanenud närviimpulsside genereerimiseks ja juhtimiseks, omades selleks erineva pikkusega jätkeid. Neuroni pikimat jätket nimetatakse aksoniks, närvid moodustuvad aksonite kimpudest. Gliiarakkudel on mitmekesised ülesanded, nad moodustavad aksonitele elektrilise isolatsioonikihi, toestavad neuroneid ja Närvikude koosneb nende jätkeid, kontrollivad ainevahetust vere ja närvirakkude vahel. Osa gliiarak- närvirakkudest ke on võimelised hävitama närvikoesse sattunud mikroobe, omades seega olulist ehk neuronitest ja kaitsefunktsiooni. Gliiarakke on närvikoes arvukamalt kui neuroneid, ajus on gliiarakkudest neid enam kui kümme korda rohkem kui närvirakke. Närvikoe peamine ülesanne on inimese organismi erinevate osade talitluse reguleerimine, koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks. Närvikude on inimese teadvuse ja vaimse tegevuse kandja. ELUND Elund ehk organ on inimese organismi osa, millel on eripärane kuju, asend ja talitlus
· rasvlahustuvad: A, E, D, K. 2. Mikroorganismide tegevust mõjutavad tegurid. · mikroorganismide algarv ja paljunemise aeg - mida suurem on algarv ja mida kauem nad paljunevad, seda rohkem on neid lõpptootes · toidu keemiline koostis - toitainete olemasolu · temperatuur - optimaalsest temperatuurist madalamad temperatuurid pidurdavad mikroorganismide paljunemist, kõrgemad temperatuurid hävitavad mikroorganisme · niiskus mikroobid kasutavad vaba vett · lahustunud ainete kontsentratsioon soola ja suhkru kasutamine töötlemisel ja säilitamisel · õhu juurdepääs vajavad paljunemiseks hapnikku, vaakumpakendid, reguleeritud atmosfäär · toidu happesus mrineerimine, hapendamine · kiirgusenergia toidu säilimisaja pikendamine · keemilised ühendid säilitusained, antiseptilised ühendid, desinfitseerivad ühendid
--- 27 Ülesanne 4. Enamik baktereid paljuneb kõige kiiremini 20-37 °C juures. Seetõttu riknevad liha, kala, piim jt toiduained soojas ruumis väga kiiresti. Toiduainete säilitamiseks on vaja luua sellised tingimused, mis takistavad mikroobide paljunemist, või hävitada mikroobid ning pakendada toiduained õhukindlalt. Kirjuta näiteid toiduainete kohta, mida säilitatakse tabelis märgitud meetodil. Kokku on esitatud 5 eesmärki ja 5 tabelit. 1. Eesmärk: Hävitada mikroobid kõrgel temperatuuril. Meetod Näited Pastöörimine (70-90 °C) Steriilimine (120 °C) 2. Eesmärk: Peatada mikroobide areng ja elutegevus. Meetod Näited Säilitamine külmikus (4 °C) Säilitamine sügavkülmas (-18 °C) Suhkru lisamine Soola lisamine Hapendamine või happe (nt äädika) lisamine 3. Eesmärk: Pidurdada bakterite ainevahetust toiduaine veesisaldust vähendades.
tavade kohaselt Toidujäätmed 852/2004/EÜ; II Lisa, VI Peatükk 1. Toidujäätmed, mittesöödavad kõrvalsaadused ja muud jäätmed tuleb nende kogunemise vältimiseks toidukäitlemisruumidest võimalikult kiiresti eemaldada. 2. Toidujäätmeid, mittesöödavaid kõrvalsaaduseid ja muid jäätmeid tuleb hoida suletavates mahutites ... mahutid peavad olema sobiva konstruktsiooniga, heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajadusel desinfitseeritavad. 3. Peab olema ette nähtud toidujäätmete, mittesöödavate kõrvalsaaduste ja muude jäätmete asjakohane hoidmine ja kõrvaldamine. Jäätmeladude kujundus ja korraldus peab võimaldama nende hoidmist puhtana ja vajadusel kaitstuna loomade ja kahjurite eest. 4. Kõikide jäätmete kõrvaldamine peab toimuma hügieeniliselt ja keskkonnasõbralikult vastavalt asjakohastele kohaldatavatele ühenduse õigusaktidele ning need ei tohi muutuda otseseks või kaudseks saasteallikaks. Veevarustus 852/2004/EÜ; II Lisa, VII Peatükk 1
kahjureid ega võõrkehi; keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu; toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele; värskena müüdav või muul viisil üleantav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks. Kõlblikkust tõendatakse veterinaartõendiga. Toitu käitlev töötaja ning oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuv töötaja, samuti toidu käitlemisruume puhastav töötaja peab nakkushaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima enne töösuhte algust ja olenevalt riski hindamise tulemustest ka töösuhte ajal korrapäraselt tervisekontrollis ning tal peab vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele olema kirjalik tervisetõend.
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 A 10A
Keetmiseks võetakse ühesuurused ja ühest sordist kartulid. Kartulite pehmenemiseks kulub umbes 20-30 minutit, sellest umbes 15 minutit keetmiseks. Kartulitelt valatakse vesi ära ja lastakse neil 5-7 minutit aurus pehmeneda. Serveeritakse peale valmimist. Kartulite hautamiseks arvestatakse 1kg köögivilja kohta 0,2.0,3 l vedelikku ja 20-30g rasvainet. Tükeldatud kartulid kuumutatakse väheses rasvaines, lisatakse maitseköögivilju, maitseaineid ja vedelik ning hautakse kaanega suletud nõus pehmeks. Hautamisel võib lisada ka kastet. Praetud kartuleid praetakse väheses rasvas. Viiludeks või kangideks tükeldatud kartulid asetatakse kummrasva sisse ja praetakse aeg- ajalt segades pruunistumiseni- Kui kartulid ei ole pehmed, asetatakse need praeahju järelvalmima. Frittimisel praetakse tooreid kartuleid. Need tükeldatakse kangideks, ribadeks või riivitakse jämedariiviga (kasrtuliõled) ja tahendatakse. Kartulitükid praetakse väikeste partiidena kuldkollaseks,
küllastub, pole aurumine nahapinnalt võimalik. Loomad hingavad kiiresti ja pinnapealselt. Hingeldavad mäletsejalised, koerad, kassid ja linnud, kel on nõrk higistamisvõime. Hingeldamisvõime puudub hobusel ja seal, närilistel ja väikeimetajatel. 2. Loomaruumide sisekliima ja pidamiskeskkonna tegurite mõju tervisele: temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, kahjulikud gaasid (CO, NH 3, H2S, CO2), müra, valgustus, tolm ja mikroobid Õhutemperatuur – Mõjutab olulisel määral organismi soojusregulatsiooni ja kehatemperatuuri säilimist normaalsel tasemel. Loomakasvatus on seda efektiivsem, mida paremini kasutavad loomad sööta toodanguks ja mida vähem kulub söödaenergiat kehatemperatuuri säilitamiseks. Keskkonna temperatuurivahemikku, milles organism hoiab termoregulatsiooni abil kehatemperatuuri suhteliselt stabiilsena, nim regulatsioonialaks. Regulatsiooniala madalamatel temp toimib keemiline
Kui välisõhk veeauruga küllastub, pole aurumine nahapinnalt võimalik. Loomad hingavad kiiresti ja pinnapealselt. Hingeldavad mäletsejalised, koerad, kassid ja linnud, kel on nõrk higistamisvõime. Hingeldamisvõime puudub hobusel ja seal, närilistel ja väikeimetajatel. 1. Loomaruumide sisekliima ja pidamiskeskkonna tegurite mõju tervisele: temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, kahjulikud gaasid (CO, NH 3, H2S, CO2), müra, valgustus, tolm ja mikroobid Õhutemperatuur Mõjutab olulisel määral organismi soojusregulatsiooni ja kehatemperatuuri säilimist normaalsel tasemel. Loomakasvatus on seda efektiivsem, mida paremini kasutavad loomad sööta toodanguks ja mida vähem kulub söödaenergiat kehatemperatuuri säilitamiseks. Keskkonna temperatuurivahemikku, milles organism hoiab termoregulatsiooni abil kehatemperatuuri suhteliselt stabiilsena, nim regulatsioonialaks. Regulatsiooniala madalamatel temp toimib keemiline
koogid, küpsetised, vahvlid, kaerahelbed, manna, pasta, pelmeenid, keeduvorst jpm · Lubatud riis, tatar, mais, hirss, kõik köögi- ja puuviljad, marjad, mahlad 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite. Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140 C kraadi juures pehmeks. Maitsestamiseks kasutatakse soola, erinevaid pipraid, paprikat, karri, kaneeli, nelki, loorberilehti, köömneid, koriandrit. Hautamisvedelikuks on puljong, millele võib lisada tomatipastat, veine, et happed kiirendaksid liha valmimist. · Guljass- veiseliha, sealiha, vasikaliha. Kuubikud massiga20-30 g, portsjonis 160 g. Liha pruunistatakse, lisatakse hakitud sibul,
annaabi.ee 
