Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Diskretsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsioon, administratsioon, põhiõigus, tegemis, reservatsioon, abinõu, asjaolud, proportsionaalsus, seadusliku, ametiasutus, määratlemata, õigusmõiste, diskretsioon, kindlakstegemine, abstraktne, määratletud, põhiseaduslikud, abinõusid, proportsionaalsuse, ametnik, otstarbekus, volituse, rikkumine, faktilised, rakendaja, rangelt, õigusnorm1) normist kinnipidamise teel – adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest 2) normi kasutamise teel – vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine 3) normi rakendamise teel – subsumeerimine a. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegemine: mis on juhtunud? b. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? c. Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? d. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? 2.6 Halduse toimimine eraõiguslikes vormides: halduseraõigus. Halduse tegevust reguleerib üldjuhul ikkagi haldusõigus. On mõningaid erandeid. Tulevad rakendamisele kas alternatiivselt või eranditult eraõiguse normid, mille puhul halduse tegevus toimub eraõiguslikus vormis. Erialases kirjanduses tuuakse välja kolm valdkonda,
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6
Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. §2 Avaliku halduse tunnused Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2
Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. §2 Avaliku halduse tunnused Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast.
loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust – avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. 2. §2 Avaliku halduse tunnused 1) Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. 2) Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2
Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
I Haldusõiguse põhimõtted7 1. Hea halduse põhimõte Riigikohus on märkinud: „12. […] Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Muuhulgas tähendab see, et avalik võim peab kehtestama haldusmenetluse reeglid. Kuigi PS § 14 on sõnastatud objektiivselt, tulenevad sellest sättest ka subjektiivsed õigused, sh üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele […]. 13. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium möönab, et Maareformi seadusega ning Korraga on sätestatud menetlusnormid maa enampakkumisega erastamiseks. Kuid haldusmenetluse reeglid peavad vastama ka teatud nõuetele. Põhiseaduse tekst neid nõudeid ei loetle ning nende sisustamiseks tuleb appi võtta õiguse, eriti haldusõiguse üldpõhimõtted. 14. Põhiseaduse § 10 järgi kehtivad Eestis demokraatliku õigusriigi põhimõtted
soorituspõhiõigusteks, mis jagunevad omakorda kaitsepõhiõigusteks, põhiõigusteks korraldusele ja menetlusele ning sotsiaalseteks põhiõigusteks, ja võrdsuspõhiõigusteks. Seejuures on oluline silmas pidada, et ühest põhiõigussättest võib tuleneda eri liiki põhiõigusi, näiteks §-s 32 sisalduvad vähemalt järgmised põhiõigused: põhiõiguste adressaatide riivete eest kaitsev tõrjepõhiõigus, põhiõigus korraldusele ja menetlusele, et seadusandja looks piisava omandiregulatsiooni, kaitsepõhiõigus omandi kaitsele kolmandate isikute rünnete eest ning võrdsuspõhiõigus omandi võrdsele kaitsele. Vabadus- ehk tõrjepõhiõigused on õigused mittesekkumisele isiku vabadussfääri. Nende sisuks on õiguslik luba midagi teha või tegemata jätta ning isiku õigus riigilt nõuda, et riik isikut lubatu teostamisel ei takista. Vabaduspõhiõigused garanteerivad isikule otsustamisvabaduse ning
täitevorganite suhtes printsiip - teha võib seda, mis on lubatud. Kaasajal on demokraatlike riikide haldusõiguses kasvanud just nende normistike osakaal, mis peavad tagama halduse õiguspärasuse ja isikute kaitse haldussfääris. Osa teadlasi loeb nimelt seda osa haldusõigusest "ehtsaks haldusõiguseks". Näiteks E. Freund märgib, et haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kontrollib administratsiooni tegevust, mitte aga õigus, mida loob administratsioon. 14 §2. Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused Haldusõigust määratletakse suhete kaudu, mis on seotud avaliku halduse teostamisega. Need spetsiifilised suhted moodustavad haldusõiguse eseme. Saksa haldusõigusteaduse klassik O. Mayer on märkinud, et haldusõigus loob õiguskorra haldusfunktsioone teostava riigi ja kodanike vahelistes suhetes. Haldusõiguse poolt reguleeritavate suhete ringi väljaselgitamine võimaldab kindlaks teha valdkonna, mida haldusõigus reguleerib
täitevorganite suhtes printsiip - teha võib seda, mis on lubatud. Kaasajal on demokraatlike riikide haldusõiguses kasvanud just nende normistike osakaal, mis peavad tagama halduse õiguspärasuse ja isikute kaitse haldussfääris. Osa teadlasi loeb nimelt seda osa haldusõigusest "ehtsaks haldusõiguseks". Näiteks E. Freund märgib, et haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kontrollib administratsiooni tegevust, mitte aga õigus, mida loob administratsioon. 14 §2. Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused Haldusõigust määratletakse suhete kaudu, mis on seotud avaliku halduse teostamisega. Need spetsiifilised suhted moodustavad haldusõiguse eseme. Saksa haldusõigusteaduse klassik O. Mayer on märkinud, et haldusõigus loob õiguskorra haldusfunktsioone teostava riigi ja kodanike vahelistes suhetes. Haldusõiguse poolt reguleeritavate suhete ringi väljaselgitamine võimaldab kindlaks teha valdkonna, mida haldusõigus reguleerib
3 /6 /4 10 12000 a) 6100 b) 5000 c) 900 d) otsesus e) salajasus saab jätta hääletustulemuse enda teada; häält ei tohi müüa; vabaduste tagatis f) valimisproportsionaalsus § 60 lg 1 lause 2 Riigikogu peab peegeldama rahva poliitilisi seisukohti valimispäeval proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega 18 Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus
14 - ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 - Euroopa Põhiõiguste Harta 2000 - Euroopa Põhiseaduslik leping II ptk art 1 IV Moraalne ja õiguslik dimensioon Moraalne inimese arvamus kellegi kohta; neil, kes on selle ära teeninud Õiguslik kõigil inimestel ühteviisi V Positiivne /negatiivne dimensioon 1) positiivne teooriate paljusus (põhiseaduse reservatsioon teatud valdkondades tohib võimu teostada anult siis kui on põhiseaduse sõnaselge volitus) - Kaasavarateooria väärtus, inimese eriline kvaliteet, mis on antud looja poolt - Sooritusteooria inimväärikus onn sooritus, mida inimene võiks tuua potentsiaalne 2) negatiivne mis inimväärikus ei ole. Inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks VI Inimväärikuse valdkonnad 1. Kehaline puutumatus inimest ei tohi piinata § 18
Ei ole suunatud karistuse kohaldamisele. Esmane eesmärk on suhte loomine, mitte kaitsmine.) (Õigusnorm koosneb : 1) faktiline koosseis eluline asjaolu, kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud, käsitud. 2) õiguslik tagajärg lubamine, käsk, keeld.) 22. Tutvusta hüpoteesi mõistet ja hüpoteeside liike. Hüpotees on asjaolude esitus. Hüpoteesis on fikseeritud tegu ja/või sündmus, objekt, millele tegu/sündmuson suuantud ja vastutust kergendavad või raskendavad asjaolud. Hüpoteeside liigid: lihtsad, keerulised ja alternatiivsed. Või Täielikult e. absoluutsel määratletud ja osaliselt määratletud Või Otsesed ja viitavad (otseviitavad ja banketsed) 23. Tutvusta dispositsiooni mõistet ja dispositsioonide liike. Dispositsioon on õiguspärase käitumise esitus Dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või
b) 5000 3 c) 900 /6 /4 d) otsesus e) salajasus saab jätta hääletustulemuse enda teada; häält ei tohi müüa; vabaduste tagatis f) valimisproportsionaalsus § 60 lg 1 lause 2 Riigikogu peab peegeldama rahva poliitilisi seisukohti valimispäeval proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a) Indemniteet riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62
tahe) subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatilised (põhiseadus üks süsteem, jagunevad 8 alapunktiks) a. Konsistentsi tagavad – eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b. ainsuse kindel kõneviis – on kohustatud § 65 p.7 c. Kontekstuaalsed – viitab normi asukohale seaduse kontekstis § 27 (on põhiõigus oma asukoha tõttu) d. Mõistelis-süstemaatiline – lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest (riigi mõiste kolme elemendi õpetus e. Printsiibilised – normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel, nende tagajärjeks on kollisioonid, mis tuleb lahendada kaalumise teel (nt sõnavabadus vs teise isiku au ja hea nimi) f
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud ki
3. üldistes ehk avalikes huvides. ehk on objektiivselt kasulik kogu ühiskonnale ehk teenib avalikku hüvet. 4. tegutseb riik või muu isik riigi poolt antud ülesannet täites. 5. suunatud tulevikku (eesmärk realiseerida riigi poliitika kooskõlas PSiga) 6. on suunatud konkreetsete meetmete rakendamisele (alati ei pruugi olla seaduses sätestatud, nt kuhu rajada tee) 7. oma sisult väga mitmekesine Avaliku halduse piirid ja seosed teiste avaliku võimu funktsioonidega Piirid Avalik administratsioon teostab oma toimingud kehtiva õiguse alusel ja piirides. Isikul peab olema võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. Haldusõigusnormid määravad kindlaks avalikku haldust teostavate organite, avalike teenistujate, asutuste, ühingute, kodanike jt. subjektide nõutava, lubatava või soovitava käitumise piirid. Haldusõigusnormi subjektiks on isik, kellele norm on adresseeritud
RlqNxcsZozyc31Dzj6r5gb24R0p6G3F2UOu1M/edit# Kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. 2 Samas. 3 Õigusnõuniku 7. taseme kutsestandard. 2) tunneb ära õigusliku sisuga küsimused ning suudab seda teha ka suures struktuuritus faktihulgas; 3) määratleb lahendamist vajavad õigusliku iseloomuga küsimused ja nende lahendamiseks vajaliku õigusharu ning leiab ja rakendab vajalikud õigusallikad ja –normid küsimuste lahendamiseks; 4) analüüsib, hindab ja otsustab, kas faktilised asjaolud on õigusliku hinnangu andmiseks piisavad; 5) kasutab töös analüüsivalt ja allikakriitiliselt rahvusvahelise, Euroopa Liidu ja Eesti õiguse põhiprintsiipe ning kohtupraktikat ja vaidlusi lahendavate organite praktikas ja erialakirjanduses väljakujunenud seisukohti õigusprobleemide lahendamisel; 6) esitab probleemide võimalikud lahendused, prognoosib lahenduse ja õigusvaidluse võimalikke tulemusi ning selgitab erinevatele tulemustele viivaid lahendusi;
Töörühm loendas 10 põhimõtet, nende käsitluse järgi on aluspõhimõtete loetelu mitteammendav: 1. Riigi rajamine vabadusele, õiglusele ja õigusele 2. Rahva suveräänsus 3. Sisemise ja välise rahu kaitse 4. Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade (kindel alusprintsiip) 5. Inimväärikus (kindel alusprintsiip) 6. Sotsiaalriiklus 7. Demokraatia 8. Õigusriiklus 9. Põhiõiguste ja vabaduste austamine 10. Riigivõimu tegevuse proportsionaalsus. Enne PS täiendamise seaduse tõlgendamist kasutati erinevate autorite poolt samatähenduslikult mõisteid põhiseaduse printsiibid, põhiseaduse üldprintsiibid ja põhiseaduse aluspõhimõtted. Nende tähendust nähti selles, et nad on abiks Põhiseaduse üksikute sätete tõlgendamisel. 8. Mida kujutab endast põhiseaduse preambul? Mis on preambuli õiguslik tähendus? Preambuliks nimetatakse peatükkidele eelnevat sissejuhatavat osa. Preambul kuulutab
Pädevus-, menetlus- ja vorminõuete järgmise korral on halduse tegevus formaalselt õiguspärane, vastasel juhul formaalselt õigusvastane HMS § 15, ametnik peab kõik taotlused vastu võtma ning kui selles on puudused, tuleb anda tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Lisaks taotluse esitamist reguleerib § 14 ning kõik nõuded on seal täidetud. Lisaks on eksitud uurimispõhimõtte vastu, selle avab § 6, mis ütleb, et kõik asjas tähtusts omavad asjaolud tuvastav haldusorgan omal initsatiivil. 4 2. Riigihangete seaduse kohaselt teostab riigihankemenetluste üle riiklikku järelevalvet Rahandusministeerium. Rahandusministeeriumil on samas seaduses sätestatud alustel õigus tunnistada riigihankemenetlus kehtetuks. Rahandusminister andis käskkirja, millega volitas
• Põhiõiguste piiramine on lubatav juhul, kui on täidetud teatud formaalsed nõuded ning piirang on vajalik demokraatlikus ühiskonnas Põhiõiguste piirangu lubatavus • Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust PS § 11 • Põhiõiguse piirangu formaalsed tingimused: Seadusliku aluse põhimõte st: - seadus peab eksisteerima - seaduse vastuvõtmine järgis menetlusnõudeid - seadus peab olema kättesaadav - seadus peab olema arusaadav • Põhiõiguse piirangu materiaalsed tingimused: - piirangu legitiimne eesmärk - proportsionaalsuse kontroll, kas piirang on: a) sobiv b) vajalik c) mõõdukus Vabadusõigused • Vabadusõiguse funktsioon on tagada isikutele elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta
Õigustatud subjektiks on haldusorgan. 6. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiipid 1. Õigusriigi printsiip · Eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu (Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele) · Võimude lahususe e riigi funktsioonide korraldusspsteemi olemasolu (Eesti PS-s on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem) · Õigusnormi täpne kujundamine · Proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate eesmärkidega. · Õiguskindlustus on: i. Kehtiva õiguse respekteerimine isikul p.o võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. ii. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu. iii. Legitiimne ootus isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. iv. Aegumine · Halduse üle teostatav kontroll
PS §9 komm 5. Füüsilised isikud on ka siis põhiõiguste kandjad, kui nad asutavad nt mittetulundusühingu. Kui avalik võim kitsendab mittetulundusühingu tegevust, siis riivab ta iga ühingu liikme põhiõigusi. Küsimusele, kas ka ühingu enda õigused on riivatud, annab vastuse § 9 lg 2, mille õiguslik tagajärg näeb ette, et põhiõigused laienevad vähemalt osaliselt ka juriidilistele isikutele. See säte laiendab üksikute põhiõiguste kehtivusala teatud isikute ühendustele. Ilma § 9 lga 2 oleksid põhiõigused ainult füüsiliste isikute õigused. Lõike 2 koosseisu moodustavad kolm kumulatiivset tunnust: 1) tegu peab olema juriidilise isikuga § 9 lg 2 tähenduses; 2) juriidilise isiku põhiõigusvõime peab olema kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega; 3) juriidilise isiku õigusvõime peab olema kooskõlas vastava põhiõiguse olemusega. Paragrahvi 9 lg 2 õiguslik tagajärg on, et põhiõigusvõime laieneb konkreetsel juhul juriidilisele isikule.
Erakondade rahastamise süsteemi kooskõla kohta põhiseadusega vt Riigikohtu otsus 21.05.2008 3-4-1-3-07. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad seaduses sätestatud nõudeid. 7. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Süsteemid saab paigutada teljele, mille ühes otsas on puhas proportsionaalsus (kõik mandaadid ühes ringkonnas lihtkvoodi ja suuremate jääkide meetodil) ja teises puhas enamusvalimine (kõik mandaadid ühes ringkonnas ja enamusvalimise meetodil). Enamusvalimise ja proportsionaalse valimissüsteemi võrdlus: Enamusvalimine Proportsionaalne süsteem Esinduskogu koosseis Väldib killustumist. Õiglane. Tagab kõikide
Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin. Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Normi saab klassifitse
Õigustatud subjektiks on haldusorgan. 6. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiipid 1. Õigusriigi printsiip · Eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu (Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele) · Võimude lahususe e riigi funktsioonide korraldusspsteemi olemasolu (Eesti PS-s on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem) · Õigusnormi täpne kujundamine · Proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate eesmärkidega. · Õiguskindlustus on: i. Kehtiva õiguse respekteerimine isikul p.o võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. ii. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu. iii. Legitiimne ootus isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. iv. Aegumine · Halduse üle teostatav kontroll
kaasama asjast huvitatud isikud kohasel viisil menetlusse ja nendega arvestama, tegema isikule otsuse teatavaks ja oma otsust põhjendama. 4 – Selgelt kindlaksmääratud õigused, kohustused ja nende tingimused; – Selgelt kindlaks määratud ja piisavalt üksikasjalikud menetlusreeglid; – Halduse kohustus uurida välja kõik olulised asjaolud ja hankida tõendid; – Asja lahendamine mõistliku aja jooksul ilma kohatu viivituseta; – Asjast huvitatud isikute kaasamine ja nende seisukohtadega arvestamine; – Lahendis on selgelt määratud adressaat ning tema kohustused ja õigused; – Lahend on vormistatud kirjalikult ja menetlusosalistele teatavaks tehtud; – Lahendis on märgitud õiguslikud ja faktilised asjaolud ning kaalutlused;
pädevatel asutustelt seda, et need võtaksid keskkonna ja tervise kaitses ning ohutuse tagamisel kohaseid ennetavaid meetmeid, andes nendele kaitstavatele huvidele ülekaalu majanduslike huvide ees." Kohus kaalunud ka otseselt loodusega seotud väärtusi, seda näiteks nn Lappel´i kaldapealse kaasuse, mida vaadeldakse allpool looduskaitsedirektiive käsitlevas osas. Loeng Keskkonnaalased õigused Materiaalõiguslik põhiõigus Menetlusliku õigused Õigus kasutada võõrast maad Õigused · "Puhas " keskkond on vajalik, et tagada inimväärikus; see on üheks peamiseks põhjuseks, miks keskkonda kaitstakse. o KSÜSE §1 lg 1 p 1: Seaduse eesmärk on tagada keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara Klassikalistes inimõiguste konventsioonides ja paktides õigust teatud kvaliteediga
........................................................................................................... 3 1. Haldusmenetluse mõiste ja eesmärk...................................................................... 4 2. Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine.......................................... 5 2.1. Seaduslikkus ja selle rakendamine......................................................................... 5 2.2. Proportsionaalsus ja selle rakendamine................................................................. 5 2.3. Kaalutlusõigus ja selle rakendamine...................................................................... 7 2.4. Vormivabadus, eesmärgipärasus ja tõhusus. Nende rakendamine..................... 9 2.5. Uurimispõhimõte ja selle rakendamine................................................................ 10
Riigikogu istung (järjest on kolm istunginädalat ja siis üks istungivaba nädal, et RK liikmetel oleks võimalik nii-öelda rahvaga suhelda) ja istungijärk (istungite kogum, periood millal toimuvad itsungid; meil on 2 instungjärku; esimene istungijärk algab jaanuari teisel esmaspäeval ja kestab juuni kolmand neljapäevani; teine istungijärk algab septembri teisel esmaspäeval ja kestab detsembri kolmanda neljapäevani) RIIGIKOGU TÖÖ PÕHIMÕTTED: Täiskogu reservatsioon – otsuseid langetatakse koos Avalikkuse põhimõte (PS §72) - Täiskogu istungi avalikkus RIIGIKOGU FUNKTSIOONID: seadusandlus legitimatsiooni vahendamine – rahvas valib RK, RK ülesanne on vastu võtta ja vahendada rahva õigusi puudutavaid küsimusi kontroll täidesaatva võimu üle (parlamenteerne kontroll) representatsioon - esindusfunktsioon riigi rahandusküsimuste üle otsustamine – eelave MENETLUSSKEEM:
kehtestama selged materiaalõigusnormid ja menetlusreeglid, menetlema asja mõistliku aja jooksul, kaasama asjast huvitatud isikud kohasel viisil menetlusse ja nendega arvestama, tegema isikule otsuse teatavaks ja oma otsust põhjendama. Selgelt kindlaksmääratud õigused, kohustused ja nende tingimused; Selgelt kindlaks määratud ja piisavalt üksikasjalikud menetlusreeglid; Halduse kohustus uurida välja kõik olulised asjaolud ja hankida tõendid; Asja lahendamine mõistliku aja jooksul ilma kohatu viivituseta; Asjast huvitatud isikute kaasamine ja nende seisukohtadega arvestamine; Lahendis on selgelt määratud adressaat ning tema kohustused ja õigused; Lahend on vormistatud kirjalikult ja menetlusosalistele teatavaks tehtud; Lahendis on märgitud õiguslikud ja faktilised asjaolud ning kaalutlused;
•Seaduse reservatsiooni printsiip –kõige olulisemad riigielu küsimused tuleb reguleerida seadustega •Seaduse ülimuslikkuse printsiip –haldusorganid on seotud olemasolevate seadustega •Seadusliku aluse printsiip –haldusorgan tohib tegutseda, kui talle on selleks antud seadusega volitus Õigusriigi printsiip nõuab kogu riikliku tegevuse kooskõla seadustega. Tuleb hinnata kahte printsiipi: 1. Seaduslikkuse printsiip (mis on keelatud, see on keelatud) 2. Seadusliku aluse põhimõte (mis pole lubatud, on keelatud) Seaduslikkuse põhimõte – riigivõimu tegevus ei tohi olla vastuolus seadustega. „Mis on seadusega keelatud, on keelatud“. Seaduste järgimise nõue kehtib kogu riigi tegevuse kohta. Seaduslikkuse põhimõttega peavad arvestama kõik avalik- õiguslike ülesannete täitjad, mitte ainult riik kitsas tähenduses SEADUSLIKU ALUSE PÕHIMÕTE- See põhimõte nõuab, et riigivõimu teostamiseks on alati vajalik seaduses selleks
annaabi.ee 
