Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks
programmeerimise lati tasemele, kuhu me ise ulatunud pole. Sellesama materjali põhjal on edukalt testinud oma teadmisi Eesti kõige paremad arvutiõpetajad, sh ka Sinu kooli õpetaja! Tulevased maailma parimad koodimeistrid, edu teile! Rain Laane Microsofti Eesti esinduse juht Sissejuhatus Käesolev juhend on mõeldud kasutamiseks õppematerjalina Veebistuudiumis. Juhendis antakse edasi põhiteadmised, mis on vajalikud andmebaasipõhiste ASP.NET 3.5 veebirakenduste loomiseks. Koostades alustasime põhitõdedest ning väga keerulisi konstruktsioone ei käsitle. Selle juhendiga töötamiseks piisab, kui on olemas huvi programmeerimise vastu. Kuigi .NET raamistik võimaldab koodi kirjutamist kümnetes erinevates keeltes, piirdume siin juhendis C# keelega, kui keelega, mis on spetsiaalselt loodud .NET raamistiku tarbeks. Andmebaaside osas vaatleme SQL Server 2008 võimalusi ning XML failide kasutamist.
Töö teema on aktuaalne, kuna loodav rakendus käsitleb reaalset probleemi – tantsutrupil puudub veebirakendus, mille kaudu endast Interneti keskkonnas inimestele ning üksteisele teada anda. Loodud veebirakendus on tellimus Hessa treeneri poolt ja tehtud tellijale tasuta. Veebisaiti on vaja: • info jagamiseks. Siiani on Hessa liikmed suhelnud Facebooki kaudu, e- maili ja telefoniteel • selleks, et treeneril ja klientidel oleks parem ülevaade treeningutest • selleks et treeneril oleks parem ülevaade oma klientidest • klientidel on siis samuti parem ülevaade saadavalolevatest treeningvõimalustest ning nad saavad postitada teateid või sündmusi kogu grupile või ainult treenerile, mis salvestatakse kalendrisse ja ka andmebaasi • samuti oleks veebileht hea moodus Hessa tantsutrupi reklaamiks, kuna
1 Mis on Java? Java -- alates 1991. aastast Sun Microsystems poolt arendatav ja 23. mail 1995 avalikustatud objektorienteeritud programmeerimiskeel. Esialgselt oli uue programmeerimiskeele nimetuseks Oak ja seda loodi koduelektroonika tarbeks, kuid hiljem nimetati see ümber Javaks ja seda hakati kasutama rakendite (aplettide) (ingl applet), rakenduste (application) ja servertarkvara loomiseks. Põhivõimalused · eriolukordade töötlemise laiendatud võimalused; · sisend/väljund filtrimisvahendite lai kogum; · sisseehitatud lihtsad klassid (massiiv, loetelu, stack jms); · võrgurakenduste loomise lihtsate vahendite olemasolu; · http-päringute ja vastuste loomise klasside olemasolu; · Sisseehitadud keelevahendid mitmelõimeliste rakenduste loomiseks; · unifitseeritud ligipääs JDBC- ja SQLJ-põhistele andmebaasidele · jne. Java-programmide p
Muutujale väärtuse omistamine globaalsest muutjast. Kuidas vaikimis väärtust omistada kõige ilusamini. 2. CSS (eksamil muret ei ole tekitanud) font-family: Verdana, sans-serif; // kui ühe sõnaga nimi, siis pole jutumärke vaja. Cascading - asjad saavad üksteise peal olla. Võtab erinevatest kohtadest asju (nt body asjad + h1 asjad). Efekt kujuneb mitmest erinevast stiilist kokku. Parem klikk - inspect element (siis näen, missugune CSS mõjutab). Elementide identifitseerimine id=”dog” #dog { ... } Sama id saab olla ühel unikaalsel elemendil. Üldiselt on see piirang. Üks saab olla nt põhimenüü. Klassi saab panna paljudele elementidele peale. Nt kõikide tabelite päised, uudisportaalis kõikide h2 pealkirjade stiil. class=”cat” .cat { ... } class=”cat fat” - nii saab ühele asjale panna mitu klassi korraga. Halva näite probleem: klassi nimi ei tohiks iseloomustada sisu või välimust (nt “paks- pealkiri”) vaid semantiliselt eesmärki (tabl
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-t
EUCIP kordamiseks Küsimused ja vastused (kohati kokku pandud variandid ehk õige vastus peitub lauses) EUCIP Core Level sertifikaadi saamiseks. Standardiorganisatsiooni roll hõlmab standartsete protokollide loomist, nii et nende spetsifikatsiooniga kooskõlas olevad seadmed saavad koos töötada. OS-i tegevusi kirjeldavad välisseadmete haldus, mäluhaldus, katkestuste haldus. Millist eesmärki omab konveieri kasutamine (pipelining) kärbitud käsustikuga arvuti (RISC) protsessori arhitektuuris? Konveieriga protsessor täidab mitut operatsiooni korraga. Samal ajal kui operatsiooni i täidetakse loetakse operatsiooni i+1 mälust sisse. Kuidas programmeerijad kasutavad mälu hierarhilist ülesehitust? Muutujaid tuleb hoida võimalikult protsessori tuumale lähedal ja vähem kasutatavad andmed tuleb salvestada alama taseme mälus. Milline lause kirjeldab kõige paremini universaalarvuti arhitektuuri? Juhtseade on ühendatud sisend/v
Kõik kommentaarid