Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saturn - Päikesesüsteemi kuues planeet Powerpoint esitlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Saturn
Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet.
Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest
planeetidest kõige kaugem.
Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse
järgi.
Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist
ühikut.
Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt
60 kuud 2007 aasta seisuga .Enamik neist on väga väikesed:
34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad
kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15
sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat.
Saturn
Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui
Maal. Kuigi Saturn oma läbimõõdult ainult umbes 20%
Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3
Jupiteri omast ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine
tihedus ligikaudu 0,687 g/cm³ tingib ka asjaolu, et ta meie
päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum.
Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik
(~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on
ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%)
atsetüleen ja fosfiin.
Saturn
Nagu teistelgi
hiidplaneetidel, Jupiteril,
Uraanil ja Neptuunil, ei ole
läbipaistmatu pilvkatte
pärast võimalik näha ka
Saturni pinda.
Saturni rõngad on
tõenäoliselt tekkinud
mitmeid miljardeid aastaid
tagasi.Rõngad asuvad
ekvatoriaaltasandil ja
nende kogulaius ületab
planeedi läbimõõdu.
Saturn
Rõngad avastas Galileo Galilei,
kes 1610. aastal märkas oma
väikese teleskoobiga Saturni
küljes kahte moodustist, kuid ta ei
suutnud välja selgitada, millega
on tegemist.
Saturni rõngad on oma nime
saanud nende avastamise järgi
tähestikulises järjekorras.
Rõngaste osakesed koosnevad
jääst, mis on segatud metaani ja
ammoniaagiga. Osakeste suurus
kõigub mikromeetrist kilomeetrini.
Saturn
Saturnil on olemuslik magnetväli, mis on lihtne, sümmeetriline
kuju-magnetilise dipooli. Tema tugevus ekvaatoril - 0,2 gaussi
umbes 1 / 20 kui väli ümber Jupiteri ja veidi nõrgem kui Maa
magnetväli. Selle tulemusena Saturni magnetosfäär on palju
väiksem kui Jupiteri. See magnetosfäär on tõhusaks kaiteks
päikesetuulte osakestest Päikeselt. Saturni magnetosfäär, nagu
Maa, toodab revonit.
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn
http://en.wikipedia.org/wiki/Saturn
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmo
http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/tekst.html
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/saturn
3.htm
Saturn - Päikesesüsteemi kuues planeet Powerpoint esitlus #1 Saturn - Päikesesüsteemi kuues planeet Powerpoint esitlus #2 Saturn - Päikesesüsteemi kuues planeet Powerpoint esitlus #3 Saturn - Päikesesüsteemi kuues planeet Powerpoint esitlus #4 Saturn - Päikesesüsteemi kuues planeet Powerpoint esitlus #5 Saturn - Päikesesüsteemi kuues planeet Powerpoint esitlus #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor martttt Õppematerjali autor
Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet.
Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem.
Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi.
Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut.
Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga .Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat.

Sarnased õppematerjalid

Saturn
6
odt

Saturn

Häädemeeste Keskkool 4. klass SATURN Referaat Koostaja : Adriana Mass Juhendaja: Age Ein Rannametsa 2011 Sisukord 1. Saturn................................................................................lk3 2. Saturni rõngad...................................................................lk4 3. Kohustuslik kirjandus........................................................lk5 2 Saturn Saturnon Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem.

Astronoomia
Saturn
11
pptx

Saturn

Saturn Koostas: Kätlin Lääne Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Kuna Saturn asub Päikesest väga kaugel, siis on seal ka väga külm võrreldes keskmise pinnatemperatuuriga Maal (+22°C). Saturni temperatuur on umbes -180°C. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha ka Saturni pinda. Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Mass on 5,6846×1026 kg ehk umbes 95 Maad Ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum Saturni rõngad

Astronoomia
Saturn ja jupiter
15
ppt

Saturn ja jupiter

Jupiter ja Saturn Reivo Laast III b Juhendaja : Zoja Juuremaa Jupiter Jupiter on Päikesest viies planeet ja kaugelt suurim. Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui kõik teised planeedid kokku (318 korda Maad) orbiit: 778,330,000 km (5.20 AU) Päikesest diameeter: 142,984 km (ekvatoriaalne) Temperatuur:234 f kuni 260 f Jupiteri pilved Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Siiski, esialgsed tulemused Galileo sondilt näitasid

Füüsika
Saturn - referaat
7
rtf

Saturn - referaat

.............. 9. c klass Tallinn 2008 Sissejuhatus Saturn on inimkonnale antiikajast teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud ning need avastati alles pärast teleskoobi leiutamist. Saturn, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere, paistab Maalt kui hele kollane täht. Saturni mõõtmed ja nende suhe Maaga Saturn on Jupiteri järel Päikesesüsteemis suuruselt teine planeet. Ta on kuues planeet Päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi kilomeetri, ehk umbes 9, 5 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturnil kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese 29,46 Maa aastat, umbes 25 000 Saturni ööpäeva, seega on Saturni aasta peaaegu 30 korda pikem kui Maal. Samas pöörleb Saturn väga kiiresti ­ üheks pöördeks ümber oma telje kulub tal vaid 10 tundi ja 39 minutit ja 15 sekundit, seega kestab ööpäev seal 2,5 korda vähem kui Maal. Planeetidest on Saturn kõige lapikum

Füüsika
Referaat-Saturn
7
doc

Referaat "Saturn"

Meie Universum on sündinud plahvatusest-Suurest Paugust. Enne seda oli täielik tühjus. Suur Pauk toimus 15 miljardi aasta eest. Mõne sekundi murdosa jooksul sai energiast ennekuulmatu tihedusega mateeria: Kogu meie universum mahtus sõrmkübarasse. Planeedid ei sära iseenese valgusest nagu seda teevad tähed, vaid peegeldavad päikese valgust. Füüsikalise ehituse poolest jagunevad nad kahte gruppi. Päikese lähedal asuvad Merkuur, Veenus ja Marss sarnanevad Maaga. Kaugemal planeedid Saturn, Uraan, Neptuun sarnanevad Jupiteriga. Nad on suured ja nende tihedus on väike ning atmosfäär tüse. Ümber oma telje pöörlevad nad kiiresti ning kaaslasi on neil palju. Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet. Heledus on tal keskmine. Päikesest asetseb ta 9,45 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturn tiirlemisperiood on 29,46 aastat. Läbimõõt ekvaatori kohal on Saturnil 120 670 km ning ta on Päikesesüsteemi suurima lapikusega planeet

Füüsika
Saturn
1
odt

Saturn

Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km.[1] Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat.Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%)

Füüsika
Saturn
6
docx

Saturn

Sissejuhatus....................................................................................................lk 3 Saturni mõõtmed ja nende suhe maaga..........................................................lk 4 Saturni rõngad................................................................................................lk 5 Saturni kuud...................................................................................................lk 6-7 SISSEJUHATUS Saturn on päikesesüsteemis kuues planeet. Oma suuruselt on ta päikesesüsteemis teisel kohal Jupiteri järel. Tema raadius on planeet Maast umbes üheksa korda suurem. Planeedile on antud nimi Vana- Rooma jumala Saturnuse järgi. SATURNI MÕÕTMED JA NENDE SUHE MAAGA Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturn on kuues planeet Päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi km kaugusel. Kuna astronoomiliste kauguste ja masside mõõtmiseks jäävad meie

Astronoomia ja astroloogia
Saturn
28
docx

Saturn

Sissejuhatus Kreeklaste titaan Kronos ehk roomlaste Saturn oli Zeus-Jupiteri isa. Saturn, kes omal ajal oli troonilt tõuganud maailma looja, Uranuse, ei olnud kõrgemate olendite hulgas kuigi populaarne. Oma trooni kindlustamiseks sõi Saturn ära oma lapsed. Jupiteri asemel aga sokutati talle eineks kivi. Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal, liigub aeglaselt, olles täis kibestumist tänamatu maailma vastu. Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere.Suuruselt on ta teine ja Päikese poolt kuues planeet Päikesesüsteemis. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,54 astronoomilist ühikut. Saturn on nagu omaette miniatuurne plannedisüsteem, kus on isegi asteroidi vööndid- rõngad. Ainult, et süsteemi valitseja pole täht.

Astronoomia ja astroloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun