Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloomu ja elu. Nad on elanud erinevates tingimustes.
küberterrorismi ohust ning eesmärkidest vältimaks küberrünnakuid. Küberkaitsjad ei kohta üht ja sama rünnakut kunagi kaks korda ning küberruumi hoomamatu iseloom muudab isegi võidu, kaotuse ja lahinguohvrite väljaselgitamise äärmiselt subjektiivseks. Võimalike sihtmärkide nimekiri tundub pikenevat iga päevaga: elektrivõrk,1 veevõrk, lennukontroll, börsid,2 riiklik valimiskomisjon3 ja nii edasi. (Geers 2010) 2009. aasta mais märkis president Obama, et "küberrünnakud on surunud terved linnad pimedusse" ", viidates väidetavalt ulatuslikele anonüümsetele rünnakutele Brasiilias (CBS 2009). James Lewis CSISst märkis hiljuti: "See, et [terroristid] ei ole alustanud küberrünnakut, on huvipakkuv ja intrigeeriv. See võib tähendada võimekuse puudumist, arusaama, et küberrelvad ei taga terroristidele soovitud vägivaldset tulemust, või ka tegelemist muude asjadega
Ma ei kartnud tol hetkel avalikku tähelepanu, mis on muidugi väga ettevaatamatu, aga see oli tõesti üks mõttekatke suuremast küsimusest, kas Eesti peaks ja kas Eesti poliitikud peaksid meelde tuletama ajalugu ja 4 objektiivseid asjaolusid või nimetama neid ebaolulisteks." (Ligi nimetas Ossinovskit Eesti meheks suure algustähega, 2014) 1.1 Toomas Hendrik Ilvese avaldus Oma avalduse antud postituse kohta tegi ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. „Eesti Vabariigi Valitsuse liige ei saa solvata – ka mitte kogemata – oma kaasmaalasi nende soo, rahvuse ja päritolu tõttu. Teiste selline alavääristamine on meie väärtusruumis lubamatu. Rääkisin sel teemal ka peaminister Rõivasega ja rahandusminister Ligiga. Nende praegustest otsustest sõltub Eesti täitevvõimu usaldusväärsus ja seda mitte ainult Eesti siseselt. Meenutan oma sõnu üleeile Narvas,
Meedia mõju ERAELU PUUTUMATUS Õ. lk 33 Relika Roostalu äia argumendid: „Ma pole andnud ühelegi meediaväljaandele autoriõigusi ega muid volitusi minu isiku või lähedaste isikuandmete ( nimi, aadress) avalikustamiseks. “ Meedia tähelepanu tagajärjel on häiritud tema kodurahu, näiteks on võõrad inimesed hakanud terroriseerima tema peret ning häiritud on tööl käimine. „Olen teadlik, et ajakirjanikud on omavoliliselt suhelnud minu pereliikme, 85-aastase vanainimesega ja üritavad tema öeldut avalikustada. Keelan pere peana ja tõsiste tagajärgede ärahoidmiseks igasuguse andmete minu loata ja kooskõlastuseta edastamise nii trüki- kui ka internetimeedias. “ Ants Nõmperi arg
Arutlus "Eesti elu aastal 2011" Aasta 2011 oli Eesti jaoks väga oluline, toimus mitmeid muudatusi ühiskonna elus. Eesti jaoks oli nii kergemaid kui ka raskemaid otsuseid, aga ikkagi suudeti kõigega ilusti toime tulla. Antud arutluses analüüsin kuute erinevat sündmust, toon välja negatiivseid ja positiivseid külgi ja püüan anda panuse ka oma arvamusega. Euro tulek Eestisse. Euro võeti kasutusele 1.jaanuar sellel aastal. 1 euro = 15.6466 krooni. Euroalal on Eesti elu ja areng üldiselt turvalisem, sest oleme veelgi enam osa Euroopast. Majandus areneb euroalal kiiremini, IMFi hinnangul võib euroalaga ühinemine kiirendada majanduskasvu 20 aasta jooksul keskmiselt 0,15% kuni 1% võrra aastas. Majanduskasv suurendab tööhõivet, sissetulekuid ja maksutulusid. Euro tagab stabiilsed hinnad ja laenuintressid. Ma arvan , et euro on Eestile parem, sest euroga pole kursi kõikumise ohtu ega valuutavahetuskulusid,
Arutlus Eesti elu aastal 2011 Eesti elu 2011 aastal on palju muutunud. Muutusi on nii positiivseid, kui ka negatiivseid. Elu uuendused on ühiskonnas loomulikud. Selles arutluses avaldan ma oma arvamust ja analüüsin erinevaid valdkondi. Euro tulek tõi endaga kaasa palju muudatusi eesti elus. Negatiivseks pooleks on see, et paljud hinnad on tõusnud aga palga numbrid on jäänud samaks. Seega on kaasnenud inimestel raha puudus ja paljud elavad peost suhu. Kuna euro kurss on suhteliselt suur on kaasas kantavaid sente palju. Eksitavaks on ka kauba juures olevad väikesed hinnad ja kuna inimestele on euro veel harjumatu arvatakse, et ka hinnad on madalad, kuid tegelikult ostavad üle oma võimete. Positiivseks pooleks on see, et paljudes riikides on samuti euro ja seega ei pea enam raha vahetama kui on soov reisida. Samuti on firmadel lihtsam paljude teiste Euroopa liidus olevate riikidega raha asju a
EESTI PRESIDENDID: NENDE ROLL EESTI AJALOOS Referaat SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.EESTI VABARIIGI PRESIDENT.................................................................................4 1.1.Valimine ja ametiaeg................................................................................................4 1.2. Presidendi kohustused.............................................................................................4 2. KONSTANTIN PÄTS...................................................................................................5 3. LENNART GEORG MERI..............................
Karl Simmer 12a Eesti ühiskond 2011. aastal 2011. aasta on meie riigi jaoks olnud teguderohke. Presidendivalimised, külalisvisiidid, valuutavahetus jne. Valisin välja enda arust neli kõige enam kõneainet pakkuvat teemat, mis on samuti kõige suurema mõjuga meie ühiskonnale. Nagu ikka, iga 5 aasta tagant valib riigikogu riigi eesotsa meie esindaja presidendi. 2011. aasta 29. augustis võitis ligi 50 hääleenamusega Indrek Tarandit Toomas Hendrik Ilves. Rootsis sündinud ja USAs elanud, seal ka kodakondsuse saanud, millest ta hiljem loobus, mees, keda usaldati riigi eesotsa juba teist korda. T. H. Ilvese kanditatuuri toetasid Reformierakond, Isamaa ja RP Liit ning Sotsiaaldemokraadid. Ainukene teine presidendikandidaat oli Indrek Tarand, keda toetasid Keskerakondlased. Indrek Tarand lubas oma te
Kreek, A. Pärt, U. Sisask) koosneva kavaga "Noordelicht" esines Zutpheni vokaalansambel (meie mõistes harrastuskoor); orelil saatis Eesti orelimängija Toomas Trass. 21. märtsil 2005 sõlmis dirigent Neeme Järvi nelja-aastase koostöölepingu enam kui 100-aastase Haagi sümfooniaorkestri - Residentie Orkester'iga, mida ta 2008. a. pikendas 2011. aastani. 15. juunil 2007 toimus Haagis Residentie Orkester'i Neeme Järvi 70. juubeli galakontsert, osales Eesti president Toomas Hendrik Ilves.7 3.2.2. Kirjandus 11. septembril 2008 korraldas saatkond Põhja-Hollandis, Groningenis, koostöös Groningeni Ülikooli soome-ugri keeleteaduskonnaga Eesti pärastlõuna, kus osales ca 70 inimest nii ülikooli-, kultuuri- kui äriringkondadest. Pärastlõuna kavasse kuulusid Eesti Instituudi fotonäitus EV 90, Jaan Krossi romaani ,,Paigallend" hollandikeelse tõlke esitlus ja J. Tusty dokumentaalfilmi ,,Laulev revolutsioon" näitamine
Põhjala heaoluriik kas saavutamatu ideaal Eestile? Essee Kuskile kuulumine on iga inimese jaoks oluline, sama saab öelda ka riikide kohta. Kuuluvustunne on tähtis riigi ja inimese identiteedi kohaselt. Mõte sellest, et ka Eesti võiks olla Põhjamaa ja eestlased põhjamaalased, on rahvuslikult meelestatud eestlaste meeli köitnud juba vähemalt viimased sadakond aastat (Tuglas-seura). Käsitledes essees erinevaid valupunkte, saab Eesti staatusest Põhjala heaoluriigina täpsemalt aimu. Heaoluriik on mitmetasandiline mõiste. Heaoluriik on mõiste, mis tähistab sellist ühiskonda või ühiskonna arenguetappi, millele on omane solidaarsus ligimesega ning millel on süsteemsed, avaliku ühiskonna tagatud vormid (Redlich, 2000). Euroopas kätkes heaoluriigi mõiste järgmisi põhimõtteid: tööd peaks olema piisavalt kõigile, kes seda vajavad, haridus kättesaadav kogu rahvale; tervishoiuteenuseid peaksid saama kõik
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Uusima aja õppetool Kaisa Kamenik USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis Referaat Juhendaja: Prof. Eero Medijainen Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…….3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus………………………………….………….…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3
Kaubanduskeskuse põhjatorni. 92 reisijaga lennuk startis Bostonist Los Angelesse, kui see kaaperdati. Boeing sõitis New Yorgis Manhattani pilvelõhkujasse umbes 80. korruse kohal. 110. korruseline torn plahvatas põlema. 2. Kell 9.03 rammis Maailma Kaubanduskeskuse lõunatorni teine Bostonist Los Angelesse lennanud, kuid varsti pärast starti kaaperdatud 65 reisijaga Boeing. Lõunatorn lahvatas samuti leekidesse. See terroriakt toimus miljonite televaatajate silme all. CNN tegi juhtunust pidevalt otseülekannet. 3. Kell 9.04 kihutasid kaksiktornide juurde sireenide huilates tuletõrje-, pääste- ja kiirabiautod. Paljud tornides viibivad inimesed hüppasid alla. 4 4. Kell 9.30 kõneles rahvaga president George W. Bush. "See on üldrahvalik tragöödia. Kaks lennukit on ramminud Maailma Kaubanduskeskuse hooneid ning tegemist on ilmse terrorirünnakuga
Sotsioloogia referaat Artikli pealkiri on „Gender and Crime“ ning selle autor on Candace Kruttschnitt sotsioloogia osakonnast Toronto ülikoolist Kanadast. Ajakiri, kus artikkel „Gender and Crime“ ilmus, on Annual Review of Sociology. Artikkel ilmus 2013. aastal 39. köites lehekülgedel 291-308. Tegelik pikkus on artiklil lühem, sest lõpus on mitu lehekülge kasutatud allikaid ning sisukord. Seega on sisulist materjali 13 lehekülge ja tegemist on teadusliku artikliga. Artikli märksõnad on naiste kuritegevus, kriminoloogia teooria ja feministide uuringud. Artiklit valisin kaua ning kaalusin päris mitmete variantide vahel. Sirvisin läbi erinevate ajakirjade artikleid. Raske oli leida sobivat, sest kui leidsin huvitava teema, oli artikkel ebasobiva pikkusega või ei tundunud olevat teaduslik. Käesolev artikkel vastab minu arvates igati nõuetele ning arvan, et naiste poolt sooritatud kuritegevus on oluline teema ja pigem jäetud suurema tähelepanuta. Lisaks huvitas m
) 3. Gruusia sõda 3.1 Miks? Esimeseks vahetuks tõukeks sõjale oli NATO tippkohtumine Bukarestis käesoleva aasta aprillis. NATO enamus läks sellele ettepanekuga anda nii Gruusiale kui Ukrainale liikmesuse tegevuskava (MAP), näidates seega neile praktilist teed NATOsse, kinnitades samas kommünikees, et see ei tähenda automaatset kutset NATOsse. Mõned liikmesriigid, täpsemalt Holland, Prantsusmaa ja Saksamaa, pidasid seda Venemaa suhtes liig vaenulikuks sammuks. Uus Venemaa president pidi saama signaali, et Lääs pole Venemaa suhtes vaenulikult meelestatud ning rahulikult asju ajades on võimalik kokkuleppele jõuda. Gruusia ja Ukraina lubati nimelt võtta NATO liikmeks, aga seda ainult juhul, kui Gruusia oma territoriaalse terviklikkusega seotud probleemid lahendab. (Laar, 2008.) Venemaa pidas seda aga Lääne nõrkuse märgiks ning sai sellest sõnumi, et on õige aeg tegutseda oma äranägemise järgi. Selge on see, et Venemaa ei soovi Gruusia läänestumist
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Vladlen Jakovlev VENE ÕIGUS Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Juhendaja: lektor Toomas Anepaio Tallinn 2011 Sissejuhatus Venemaa õiguse üks kõige olulisematest ausammastest ning üks suurematest keskaegse õiguse teostest on Vene Õigus (vene keelest Russkaja Pravda). Meieni on jõudnud päris suur hulk Russkaja Pravda osadest, kuid traditsiooniliselt jagatakse need osad lühi-, ulatusliku-, ja lühendatud redaktsiooniks. Just neid mina käsitlen järgnevas analüsis. Kõige üldisemalt analüüsitavat allikat võib iseloomustada kui Vana Vene feodaalõiguse koodeks, mida koostati umbes 11.-17. sajandite ajavahemikul. Peab tunnistama seda, et ei ole võimalik määratleda täpset tekkimise aega, selle pärast et Russkaja Pravda koostati üleval kirjutatud pika aja jooksul. Enne kõige hõlmab kari
5751 ja neis hukkus 11 601 inimest. 1990-datel oli rahvusvahelisi terrorismi juhtumeid 3827, milles hukkunuid oli 20 163. Aastatel 2000-2004 oli rahvusvahelisi terroriakte 1845 ja neis sai surma 15 446 inimest. 70-datel oli rahvusvaheliste terroriaktide peamiseks toimumispaigaks Euroopa ning 80-datel Lähis-Ida. Enne seda kui toimusid 2001.aasta 11. septembri terrorirünnakud eirasid Ameerika Ühendriigid aastaid võimalust, et seal võiks toimuda mõni suurem terroriakt, kuid tänapäeval on seal rahvusvaheliste poliitiliste eesmärkidega terroriaktid üha kasvanud ja ,,terroristid on pööranud oma mõrtsukapilgu Ameerikale". Uus ja järjest suureneva ohtlikkusega terrorismi liik on kõrgtehnoloogiline terrorism, mille relvade alla kuuluvad tuumarelvad, laserid, radioaktiivsed lõhkeained, bioloogilised viirused ja vahendid millega sekkuda infosüsteemidesse ja neid hävitada. Näited
Küll aga kahjuks on olnud enim viimastel aastatel suureks murelapseks islamistlikud rühmitused, kes Fukuyama tõekspidamiste vettpidavust on hakanud veelgi enam kahtluse alla panema. Mida eelkõige iseloomustab tervet maailma shokeerinud terrorismirühmituse avapauk, mis läks igevesti ajalukku, mil 11.sept 2001 aastal läbi väidetava terrorismirühmituse terroriaktiga USA-s, mis nõudis pea kolm tuhat inimelu. Tegemist oli sündmusega, mis ka väljaande Diplomaatia andmeil võib tunduda hetkena, mil just poliitiline islam võiks olla tugevam ideoloogiline konkurent liberalismile ning ohustada sellega paralleelselt ka F.Fukuyama liberalismi ennustust. Üha aktiviseeruva ja suureneva efektiivsuse tõttu islamistlike rühmituste näol võib olla suuresti tegemist olukorraga, mis enim liberaalset maailma raputada suudab. Kuna terrorirühmituse võrgustik on viimaste aastatega muutnud oma strateegiat kui mitte taktikat
mälestustalitusega Metsakalmistul ja Kloostrimetsas. 22. juunil 1990 leidsid Valdur Timusi ja Henn Latt Konstantin Pätsi haua ja tema säilmed toimetati Burasevo erikalmistult Eestisse, ning maeti sama aasta 21. oktoobril ümber Tallinna Metsakalmistule. Tahkurannas, tema sünnitalu asukohas on püstitatud Konstantin Pätsi mälestussammas. Lennart-Georg Meri sündis 29. märts 1929 Tallinnas. Ta oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eesti-rootsi juured. Isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ka poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik
Autor: Allan Sikk Antud artikkel räägib presidendivalimise süsteemides Euroopas. Euroopa süsteeme tuuakse võrdluseks Eesti süsteemile, sest meie süsteem on keeruline ja arvatakse, et see ei ole kõige õnnestunum variant. On mõeldud, et seda tuleks muuta, kuid enne kui seda teha, peaks vaatama, mis on võimalikud alternatiivid. Eestile on valitud kehtiva korra alusel president kolm korda ja nii nagu ennegi, ei suudetud seda teha Riigikogus vaid pidi kokku kutsuma valimiskogu. Palju on jõudnud arusaamale, et riigipea valimise kord on kohmakas ja võib viia surnud ringi, ning ei ole ju normaalne, et riigipea valitakse peale viite valimisvooru, sest lihtsalt ei saada piisav hulk hääli. Arvamusi parima meetodi kohta on palju, kes soovib presidenti otsevalimist rahva poolt,
süsteemidest (Vana-Kreeka, Vana-Rooma, kogu keskaegne kristlik maailm) sündinud Euroopas või on viimasega vähemalt milleski olulises seotud. Tõsi, oluline hulk tehnikaalastest uuendustest pole sündinud siin, aga väga paljud neist on just siin esmase laialdasema rakenduse leidnud. Kindlasti on see tähelepanuväärne pärand üheks nüüdse peataoleku lähtekohtadest. Euroopa paistab olevat taipamas, et härrasmehelik diplomaatia, mida nad viimase aastasaja vältel kultiveerida püüdnud on, ei tööta enam. Tollal (siinkohal peab autor silmas eelkõige maailmasõdade perioodi) tundus see ju õige tee? See diplomaatiline lähenemisviis probleemidele on ka järgmise ebakoha, bürokraatia üks eeldustest. Õnneks ei ole tegemist rusuva, isegi kafkaliku struktuuriga, kindlasti aga arengut pärssiva teguriga. Euroopa Liit, mis peaks omavahelist suhtlust lihtsustama, on kohati loonud lihtsalt lisatasandi
75 000 inimest eelistavad trahvi maksmisele arestimaja Rahvas hoidub trahvide maksmisest nagu surmast palju enam eelistavad inimesed trahvi asemel istuda arestimajas. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Toomas Vareki arvates hakkavadki maainimesed tegema selleks kõik, et trahvi asendada arestimajas olekuga, vahendas Reporter.ee. Tänavu prognoositi eelarvesse koguda trahvide näol 505 miljonit krooni. Sellest rahast on aga tänaseks kätte saadud vaid 100 miljonit krooni. 75 000 inimest hoiab maksmisest eemale. Arestimajades olid aga aastapikkused järjekorrad, et trahvisummast pääseda. Viru vangla avamisega õnneks järjekorda enam pole. Vareki sõnul jääbki õhku küsimus, et kuidas kavatseb riik kätte saada tuleva aasta eelarvesse prognoositud topeltsumma 770 miljonit krooni. Siseministeerium prognoosib järgmise aasta riigieelarvesse 53 protsendi suurust trahvisummade kasvu ja seda peamiselt liiklustrahvide arvelt. Sellega on ministeerium piltlikult
Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses Uurimistöö eesti keelest ja kirjandusest Koostaja: Silver Priimäe Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Ajakirjanduslik tekst.......................................................................................................7 1.1. Terminid................................................................................................................ 7 1.1.1 Sõnad............................................................................................................... 7 1.1.1.1 Sirp............................................................................................................7 1.1.1.2 Teater.Muusika.Kino................................................................................. 8 1.1.1.3 Areen.
Mis on kunst institustionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Akadeemia; 8 1998 http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101637 - Millistest alaosadest (peatükkidest) artikkel koosneb? Kuidas on artikkel üles ehitatud? Artikkel koosneb sissejuhatavast tekstist, erinevaid materjale ja meetodeid tuvustavast osast, uurimustööde tulemustest ja arutelust, mis annab sisulise vastuse artikli sissejuhatuse lõpus esitatud küsimustele. Artikli lõpetab lühike kokkuvõte, mis võtab kokku kõik artikli osad. Teadusartikli lõpus on välja toodud kasutatud kirjandus. Artikkel on ülesehitatud viiele osale. Sissejuhatavas tekstis on esitatud artikli taust ja teema tähtsus. Sissejuhatuses on küsimused, millele püüavad vastata järgnevad lõigud. Järgnevad lõigud tutvustavad erinevaid tehtud uurimusi ja metoodikaid, mis on püüdnud varasemalt le
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja humanitaarteaduskond Ühiskonnateadusinstituut ETV+, eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast Analüüs Autor: Kaspar Erik Lind Juhendajad: Ragne Kõuts-Klemm, Egert Puhm Aine: Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse 2015 Venekeelne riiklik televisioonikanal ETV+ alustas oma tööd 27. septembril 2015. Kanal loodi Eestis paikneva venekeelse rahva jaoks, pakkudes neile emakeelset televisiooniprogrammi riikliku televisioonikanali näol. Selle loomise eel ning ajal oli aga rohke arutelu ning debatt selle teostamise, vajalikkuse ning eduka läbiviimise üle, mis tõi mitmeid seisukohti eri rühmadelt, mis said kajastust ajakirjanduses. Analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade eri rühmadest ning nende seisukohtade
Iseseisev töö Edgar Henry Schein Oma Nimi XX-1 Denison, Daniel R. ,,What is the differnece between organizational culture and organizational climate? A native's point of view kn a decade of paradigm wars"1996. Academy of Management Review, vol. 21, no. 3, 619-654. Autori(te) taust (5p) a) Sünniaasta (või eluaastad) Edgar Henry Schein sündis 1928. aastal sveitsis. Ta elab ja õppis USA-s. b) Hariduslik taust Ta käis Harvard University (lõpetas 1952 sotsiaalpsühholoogia), Stanford University (lõpetas 1949), University of Chicago. c) Selle autori teised (olulisemad) tööd ning kas need eelnesid või järgnesid praegu loetavale tekstile. · Brainwashing and Totalitarianization in Modern Society (1959) · Coercive Persuasion: A socio-psychological analysis of the "brainwashing" of American civilian prisoners by the Chinese Communists (1961) W. W. Norton
"Ma tunnen muusikas kogu aeg tema lähedust," sõnab luuletaja. Alenderil oli nende ühisloomingust sündinud kassett "Hingelind" tol saatuslikul ööl laeval kaasas, sest ta 14 oli tulnud just seda tegemast. Õnneks oli Joko kolm päeva enne traagilist reisi isa kassetist omale koopia teinud. "Ükskord hiljem külastas Joko mind ja ütles, et tal oli plaanis koos isaga "Hingelinnu" kassetti mulle tooma tulla ja et nüüd, mil isa enam pole, tõi ta mulle tema hääle," meenutab luuletaja. Virve Osila kirjutas Alenderi mälestuseks luuleraamatu "Hingelind", mis nägi 1995. aastal trükivalgust.10 10 http://www.jkrk.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=73:hingelind-jaei- igaveseks-maa-ja-taeva-vahele&catid=13:2007&Itemid=18 15 Kasutatud kirjandus: Virve Osila
Uurimisprobleemile vastata aitavad uurimisküsimused on: millised on põhisõnumid ja läbivaimad jooned kahe riigi omavahelistes suhetes ja teineteisest sõltumises Eesti enimkülastatavas online-meediaväljaandes Postimees.ee? Teine küsimus oleks, et millisena kujutatakse kriisi mõjusid, läbi Postimees.ee, Vene elanikkonnale? Viimane uurimisküsimus, mis aitab uurimisprobleemile vastust leida, on: millistel seisukohtadel on Postimees.ee vahendusel Vene president, välisminister ja peaminister kahe riigi teineteisest sõltumisest? Seda nii kriisi ajal kui ka selle järgselt. Töö ülesehitus koosneb viiest osast, sisuosa koosneb kolmest peamisest komponendist: metoodika osa tutvustus, artiklite analüüsimisega saadud tulemuste osa tutvustus ning üldistavate järelduste osa. Lisaks sisuosale on tööl veel ka sissejuhatus ning lisade osa. Käesoleva töö metoodika osa on kahel leheküljel,
tihedale koostööle Moskvaga. 1957 a. algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus. 1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid, kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid e. punapartisane hakati nimetama vietkongideks. USA huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoweri doominoteooria, mille järgi ühe Indo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise Nõukogude Liidu mõjusfääri. USA sõjaline kohalolek kasvab, 1963 a.-l piirkonnas umbes 16 00 USA sõjaväelast. Sisside vastu saadeti lennukeid ning eriüksusi. Lõuna-Vietnamis käis partisanisõda. Ho Chi Minhi rada - see oli varustussüsteem, mille abil kommunistid toimetasid varustust ja inimesi Põhja-Vietnamist Lõuna-Vietnami
1 KAUR KENDER Referaat Juhendaja: 2011 Kaur Kenderist üldiselt Sisukord Kaur Kenderist üldiselt...............................................................................................................3 Teosed...........................................................................................................................................4 Kaur Kenderist midagi huvitavat...............................................................................................4 Intervjuud Kaur Kenderiga........................................................................................................5 Katkend Kaur Kenderi kirjutatud artiklist ..............................................................................7 Looming ..............................................................................................................................8
Moskva lootuseks oli Ukraina tehased odavalt hiljem üles osta. Kuid Kutsma võimule viinud ,,noored hundid", Kiievi, Dnipropetrovski, Harkivi, Donetski ärimehed, ei finantseerinud teda mitte selleks, et pärast võitu jagada oma vara Kremliga. Nendel olid teistsugused huvid: Ukraina majanduse uued peremehed kavatsesid koos Kutsmaga kamandada riiki, jagades omandi ära võimule lähedal olevate isikute ringile. Selleks oli vaja Ukrainast stabiilsust. Uus president tundus neile olevat rahuliku elu garantii. (Popov) Ajalugu vaadates võib kokkuvõtlikult nentida - Kutsma trumpas oma kavalusega võimule saades kõik üle. Keda võimule lähemale tuua, aga keda sealt eemaldada emigratsiooni või türmi seda otsustas tema isiklikult. Nii keeleliselt, kui kultuuriliselt kaheks lõhestunud Ukrainas ei tundunud Kutsma ajal venekeelne elanikkond repressioone, kuid vene keel ei saanud siiski ka teiseks riigikeeleks. Suhted Moskvaga ei muutunud
TALLINNA ÜLIKOOL JÕUSTAMINE Portfoolio KOOSTAS: LISETTE ELMIK TALLINN 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Termin „empowerment”..............................................................................................................4 Jõustamine sotsiaaltöö kontekstis...............................................................................................6 Artiklite ülevaade........................................................................................................................8 1. Artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö (nr3, 2008)..........................................................................8 „Jõustamine” ja tugevustel põhinev lähenemi
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND AJAKIRI KULTUUR JA ELU Analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Juhendaja: professor Marju Lauristin Koostaja: Marie Udam Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................2 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. AJALUGU.............................................................................................4 3. OMANIK..............................................................................................5 4. TOIMETUS............................................................................................6 5. AUTORKOND.................................................................
jagasid autogramme. Õhtune mälestusmiiting surnuaial oli igati korda läinud, kohale tuli oodatust rohkem inimesi. Üheskoos marssis mitmesaja pealine rongkäik tõrvikutuledes linna poole. Linnas oli rongkäigule vastu tulnud palju inimesi. Kesklinnas pidas pidupäeva auks kõne President T. H. Ilves. Oma kõnes rääkis ta julgusest, mida nõudis 1987. aastal ettevõetu ning arutles selle üle, mida on noortel tollasest südikusest õppida.53 President T. H. Ilves ütles: "Täna 20 aastat tagasi toodi esimest korda üle aastakümnete avalikul massiüritusel välja Eesti sinimustvalge lipp. Sügis 1987 ei olnud veel Laulva revolutsiooni sügis, veel ei olnud võõrvõim oma jõhkruses kuhugi kadunud. Võõras vägi oli veel Eestis. KGB ei kartnud veel midagi ega kedagi, nende arhiivid olid veel Eestis. Aga Võru noored julgesid korda teha Vabadussõjas langenute hauad, mida okupatsioonivõim oli püüdnud maatasa pühkida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
