Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Diktatuurid Euroopas & EV 1920-1940". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hitler, mussolini, põhiseadus, versailles, võimuvõitlus, fasistlik, kommunistid, kultus, terav, propaganda, bolsevikud, natsid, diktaator, rahvaväe, riigipööre, majanduskriis, riigisisene, demokraatias, totalitaarse, totalitaarne, führer, duce, jossif, stalin, juudid, nkvd, hirmutamine, hõivamine, repressioonid, juhikultus, rühmitus, fasistidAntandi liitlasi. Ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. 2.4) Majanduslikud raskused- Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete, kiire inflatsiooni või tooraineallikate kadumisega. Poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid. 2.5) Terav riigisisene võimuvõitlus- Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ja mustamine, põhjustasid samuti pettumust. Paljurahvulistes riikides (Tsehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia) lisandusid ka põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud 2.6) Valimiskünnise puudumine- Paljudes Euroopa riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Ei tekkinud parlamendi enamust ning otsuste vastu võtmine oli raskendatud.
Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi.
* juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin) - 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV- Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil. Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas. Sõjakommunism:
rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4.Majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete,kiire inflatisooni. 1929. aastal alanud majanduskriis tõi kaasa demokraatia languse ning võimule said juhid- inimeste elu kiiret paranemine ning rahvas uskus neid. 5.Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitiliste erakondade omavahelised tülid valmistasid pettumust. 6. Valimiskünnise puudumine. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võimulepääsu. Kus demokraatia oli nõrk, seal asendus, see diktatuuriga. 1939. aastal diktatuur enamikes riikides. Uutest riikidest suutis vaid Tsehhoslovakkia ja Soome kuni 1939. aastani säilitada demokraatia.
Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemustes, sest ei tunnustatud Itaalia panust sõjas. Majanduslikud raskused, tööpuudus, streigid väljaastumised (kommunistid), Benito Mussolini astus kommunistide vastu. 5. Anna itaalia I maailmasõjajärgse vasakpoolsete tegevuse, populaarsuse jne iseloomustus/põhjused. Kommunstid kasutasid ära rahulolematust, mis valitses seoses I MS tulemustega. Nad tekitasid streikide ja väljaastumistele kaasa aitamisega aina suuremat kaost. Lubasid kaotada tööpuuduse jne. 6. Miks I maailmasõja võitjad ei suhtunud Itaaliasse kui võrdväärsesse partnerisse? Itaalia osatähtsust sõja võidu puhul peeti vähetähtsaks
hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik(kvartali, aasta, viisaastaku) plaan. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine on seniste eraomandusele tuginevate talude vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse. Puudus eraomand. GULAG Venemaal ulatuslik vangilaagrite süsteem. Sunnitöölaagrid. Kulakud, intelligendid. KGB NSV liidu riikliku julgeoleku komitee. OVRA Itaalia salapolitsei. Mussolini poolt loodud. Pidi peatame igasuguse fasismi vastase tegevuse. Balilla Mussolini ajal Itaalias noorteorganisatsioon. Kasvatati lapsi fasistlikult. Kolmas riik Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870 ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav SuurSaksamaa. Gestapo natsliku Saksamaa riiklik salapolitsei SS Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega).
Ajalugu ,,Diktatuurid Euroopas", ,,Kommunistlik Venemaa", ,,Fasistlik Itaalia" 1. Autoritaarsed riigid Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga.
Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliitika 1920ndatel · Dawesi plaan olemus ja tagajärg? · Locarno konverents · Briand´i Kelloggi pakt Suur majanduskriis 1929-1933 · Põhjused (3)? · Majanduskriisi käik ja tulemus? Arutlus ajaloos
sõjakatele riikidele, jättes ohvrid vajaliku abita. 5. Iseloomusta diktatuuririike NSVL, Saksamaa ja Itaalia näitel. Diktaatoritel on erinevad ideed ja eesmärgid, selle vaatamata on neil ühised jooni. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse, ühepartei ja ideoloogiaga. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSVL aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli selleks natsionaalsotsialistlik, Itaalias fasistlik ja NSVL kommunistlik partei. Rahva endale allutamiseks hirmutati seda pidevalt ümbritsevate vastastega, puuduva ohu korral mõeldi see välja (nt. juudid, mustlased või slaavlased). Natsi-Saksamaal oli juutide tagakiusamine ning
Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 kukutati monarhia, 1933 Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki.
1. Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2). Diktatuur-autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel Jaguneb autoritaalseks ja totalitaarseks. 2. Too välja põhjused, miks euroopa paljudes riikides 30.-ndatel pääses võimule diktatuur. 1. Muutused ühiskonnas- naised said valimisõiguse ning keskklass kaotas oma mõjuvõimu 2. Sõja mõju- taheti juhte, kes oleksid kindlakäelised ja karmid 3. Pettumine Versailles süsteemis- vihastas rahvaid, sest kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada. 4. Majanduslikud raskused- elu oli raske, sest raha väärtus langes, toorained kadusid ning olid reparatsioonimaksed, poolehoidu leidsid juhid, kes lubasid, et elu läheb paremaks. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade võimuvõitlus ei meeldinud inimestele. 6
Diktatuuride tekkimise põhjused. 1. Muutused ühiskonnas - keskklass kaotas oma mõjuvõimu, samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond. naistele anti valimisõigus, tekkisid suured valijate rühmad 2. Sõja mõju - sõja mõjul muutus valitsus karmimaks ja kindlakäelisemaks 3. Pettumine Versailles' süsteemis - pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve 4. Majanduslikud raskused - reparatsioonimaksud, kiire inflatsioon, tooraineallikate kadumine 5. Terav riigisisene võimuvõitlus - poliitilised erakonnad mustasid üksteist ja tekkisid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud 6. Valimiskünnise puudumine - mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Diktatuuri liigid. autoritaarne diktatuur - kogu võim on koondunud ühe isiku kätte, seadusi muudavad valitsused oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Enamik diktatuure olid 1920-30 a autoritaarsed, k.a
diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, GESTAPO SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari. Adolf Hitler NSDAPi juht alates 1921. aastast, Saksamaa diktaator, kantsler ja riigipea, füürer, 1923 aastal
1.Demokraatia tunnused: · Rahvamäärav osa küsimuste lahendamises · Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu) · Kodanikuõiguste olemas olu. · Võimuorganid valitavad · Mitme partei süsteem · Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga. 2.Mitte demokraatilised liikumised: · Kommunistlik · fasistlik · natsionaalsotsialistlik. 3.Parteid: · Venemaa- kommunistlik · Saksamaa- natsionaalsotsialistlik. · Itaalia- fasistlik 4.Demokraatia kriis- Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud rakseid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjused: · Muutused ühiskonnas · Sõja mõju · Pettumine versailles' süsteemis · Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toimunud
lahendamises; kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu. Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30.aastal Tätsamad demokraatlikud riigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA. DIKTATUUR: Diktatuuri mõiste ja tekke põhjused Euroopas 1920.-30.aastail Diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Tekke põhjused: Muutused ühiskonnas; sõja mõju; pettumine Versailles` süsteemis; majanduslikud raskused; terav riigisisene võimuvõitlus; valimiskünnise puudumine. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarne riik: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne riik: võim koondunud ühe isiku või rühma kätte. Kontroll inimeste mõttevalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimõigute rikkumine, inimeste pidev hirmu
3. Liberalism-liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism-konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid-nende arvates oli riigi kohus aidata abivajajaid. Rikastele suuremad maksud ja seda raha tuleks kasutada kõigile võrdsete tingimuste loomiseks. 4.Tähtsamad olid kommunistlik, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunism oli hirmuvalitsemine mille eesmärk oli hävitada rahvavaenlased ja anda võim vaestele. Fasistid ja natsionaalsotsialistid oid sammuti hirmuvalitsemise poolt. Nemad aga ülistasid oma rahvust, vaenlasteks kuulutati kõik, kes olid selle riigi hädades süüdi, ka teised rahvused(nt. Juudid, mustlased ja slaavlased) Õnneliku elu saavutamiseks tuli vaenlased hävitada. Diktatuur: 1
Eesti kodanikud jäid oma Venemaal olevast varast ilma (metsa kontsessioon kompensatsiooniks) 4) Sõjakahju hüvitamine Eesti sai 15 miljonit Vene kuldrubla 5) Kodanike repatrieerumine 1 aasta jooksul: Eestisse naasis u 50 tuh inimest nt L. Puusepp, A. Adamson Vabadussõja tagajärjed Vabadussõjas hukkus u 3000 meest Kaitsti Eesti Vabariiki Saavutati riigi tunnustamine Venemaa ja rahvusvahelise üldsuse poolt. Sõja ajal töötati välja EV põhiseadus ja riigistati balti-sakslaste maaomand. Eesti Vabariigi valitsemine 1920-1939 Valitsemisperioodid Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng jaguneb kahte perioodi 1920-1934 - parlamentaarse vabariigi periood 1934-1940 - autoritaarse vabariigi periood ehk "vaikiv ajastu" Valitsemine 1920-1934 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega loodi Eestis parlamentaarne vabariik. kõrgema võimu kandja: rahvas valimisõigus oli EV kodanikel alates 20
reeglitele allutatud. Diktatuurile iseloomulik: · Juhikultus · Ühe ideoloogia ainuõiguslik seis · Poliitilised ühendused olid keelustatud · Piirati kodanikuõigusi · Riik oli terve ühiskonna helge tuleviku kindlustaja · Rahvast hirmutatakse vaenlastega · Loodi võimsad salaorganisatsioonid ( Gestapo, NKVD ) · Propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust Kommunistlik Venemaa VSDTP (bolsevike) Venemaa sotsiaaldemokraatlik tööliste partei. Juhiks oli Vladimir Lenin. 24. 26. oktoober 1917 korraldasid bolsevikud relvastatud riigipöörde. Moodustati valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks. 1922
Venemaa sõjast välja. 5. Kodusõda Venemaal. Peale revolutsiooni kehtestati diktatuur, mille vastu olid Venemaa valged. 1918. aastal algas kodusõda, mis kestis 1922. aastani, kuhu sekkus ka Antant, et toetada valgeid ja hõivata sadamaid, et need ei läheks sakslaste kätte. Sõja tulemusena hukkus 8-12 miljonit inimest. Tänu Punaarmee tugevnemisele (Lev Trotski) ja sõjakommunismi majanduspoliitika rakendamisele (majandus 100% riigi oma, tasuta toiduained, kaotati palgad), olid kommunistid edukad. Valged said lüüa, sest nad tõrjusid mittevene rahvaid. Sõda lõppes 1922, kui Venemaa oli valgetest puhastatud. 6. Sõja lõpp läänes. Kuna kommunistid astusid 1918. aastal sõjast välja, koondus kogu tähelepanu läänerindele, kuhu oli saabunud 1917. aastal USA. 8. jaanuar 1918 tegi USA president Wilson ettepaneku sõlmida õiglane rahu (territooriume kärpimata ja kahjutasusid nõudmata), kuid Saksamaa keeldus.
Mis on diktatuur, miks tekkis Euroopas? ·Diktatuur on jõule toetuv võim(hirmuvalitsus), mis ei ole seadustega kitsendav ega millestki piiratud. Diktatuuri tekkepõhjusteks Euroopas olid: 1. Muutused ühiskonnas(kesklass küll suurenes, kuid kaotas mõjuvõimu) 2. Sõja mõju(sõja karmus) 3. Pettumine Verailles' süsteemis(kehtestatud riigipiire ja rahvaste/riikide huve ei arvestatud) 4. Majandulikud raskused(toorainete kadumine, reparatsioonimaksed) 5. Terav riigisisene võimuvõitlus(erakondade vaheline üksteise mustamine ja põhirahvuse ja vähemusrahvuse vastuolud) 6. Valimiskünnise puudumine(mittedemokraatlikud pisirühmitused võisid parlamendisaalis kuulutada diktatuuri kehtestamist ja põhiseaduliku riigikorra kukutamist) Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei
Hispaania kodusõda *aitas vabariiklasi toidu,ravimite ja riietega 1936-39 *Pr ja Ingl ei toetanud RL,sest neile ei meel- demokraatia ja vabariigi kaitsjad dinud NSVL toetamine (toetas NSVL) vs demokraatia kaotajad, diktatuuri ja kindral Franco toetajad (totasid Itaalia ja Saksamaa) Tagajärg: kehtestati Franco diktatuur 4.pilet Versailles` süsteemi likvideerimise algus Saksamaal ja liitlaste otsing 1933 sai kantsleriks Adolf Hitler lahkuti Rahvasteliidust 1935 üldine sõjaväekohustus taastati *ei teinud midagi toimus rahvahääletus Saarimaal-otsustasid ühineda Saksamaaga Ingl ja Sm vaheline mereväekokkulepe Sm tohtis nüüd omad sõjalaevu ja allveelaevu *Ingl soosis 1936 viidi väed sisse Reini tsooni *Pr ega ka RL ei teinud midagi Saksamaa ja Itaalia sõjaspoliitiline liit Berliini-Rooma telg
Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsuse kehtesdada ning kõik ,kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Fasistid ning natsionaalsotsialistid meelepäraseim juhtimisviis oli hirmuvalitsus. Nad ülistasid oma rahvust. vaenlasteks, kelle süül olid nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, kes võõrriigide ees lömitasid, teised rahvused ja kommunistid, · · · liikumise eesmärgid (lk 32). 2. Diktatuur: · diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43), · Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Tekkis, sest olid muutused ühiskonnas, nmaised said valimis õiguse, keskklass kaotas poliitilise , majandusliku mõjuvõimu. Sõja mõju, oldi harjutud karmikäelise riigivõimuga, mis oli tõhus
Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist
monarhia v kirik) · Kodanikelt nõutakse nii sisemist kui · Kodanikelt nõutakse välist ka välimist kuuletumist reziimile kuuletumist reziimile · Sõjavägi allutatud diktatuurivõimule · Sõjavägi domineerib v autonoomne · Terrori ja vägivalla kasutamine · Terrorit ei kasutata, · Nt: kommunistlik NSVL 1917-1991, · Nt. sõjaväelised diktatuurid fasistlik Itaalia 1922 (1926)-1945, ( Hispaania 1923-1975), natsistlik Saksamaa 1933-1945 üheparteilised reziimid (eestis 1934- 1938/40) 6. Eesti vabadussõda ( aeg, osalejad, põhjused, tähtsamad sündmused, tulemused/tagajärjed, võidu põhjused) Aeg: 28. November 1918-3. Jaanuar 1920 Osalejad: Eesti ja Nõukogude Venemaa Põhjused:
erakondi, kes ei suutnud sagely omavahel kokkuleppele jõuda. KUIDAS TEKKIS? 1. Fašistliku organisatsiooni loomine (1919) Mussoliniasutas oma mõttekaaslastega poliitilise rühmituse “Itaalia võitlusliit” 2. Fašistliku erakonna asutamine (1921) 1921 aastal asutas Mussolino ametlikult “Rahvusliku Fašistliku partei” 3. Marss Rooma Majandusraskuste süvenedes kasvab fašistide toetus Mussolini nõuab peaministri kohta Vittorio Emmanuel määrab Mussolini peaministriks Kehtestati erakorraline seisukord Diktatuuri kindlustamine 1924- seatakse sisse tsensuur ajakirjanduse üle 1925- kehtestati üheparteisüsteem 1926- Mussolini saab endale õigusaktide väljaandmise õiguse MIS OLID DIKTATUURI PEAMISED TUNNUSED? 1. Ühe ideoloogia ja erakonna ainuvõim Keelustatakse kõik partied peale fašistliku
TOTALITAARNE DIKTATUUR- vägivallal põhinev valitsemisvorm. Täida tabel: too näiteid Iseloomulikud Kommunism Fašism Natsionaalsotsialis jooned m Ainupartei Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik 1919- (1917-1991…) Partei; mustsärklased Natsinaalsotsialistlik Saksamaa Töölispartei; pruunsärklased Juhikultus V.I.U.Lenin Benito Mussolini: Adolf Hitler- füürer
Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung "Rahu, leiba, maad!", Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua). 7) Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid (Venemaal Lenin (Vladimir Ilits Uljanov); Itaalias Benito Mussolini; Saksamaal Adolf Hitler (Schicklgruber). II Diktatuuride kehtestamine: 1) otsese vägivalla või riigipöördega: · Venemaal- kasutades kodanliku Ajutise Valitsuse nõrkust ja ebapopulaarsust viisid enamlased 1917.a. oktoobris (novembris uue kalendri järgi) läbi riigipöörde ja kehtestasid oma diktatuuri. · 12. 03. 1934 kehtestas Eestis riigipöördega oma diktatuuri Konstantin Päts, kes väitis, et vapsid tahavad haarata riigis võimu ja seetõttu tuleb nad vahistada ja riigis kuulutati välja
välispoliitiliselt suvenäärseks (iseseisvaks), mis on aluseks Briti rahvaste ühendusele 14. 15. Prantusmaa a) Sõjajärgsetel aastatel areng kiirem kui Inglismaal b) Majanduskriisi mõju väiksem, kuna suudeti ära kasutada Elsass-Lotringi piirkonna enda külge liitmist c) Agaar-industriaalmaalt muutus Prantsusmaa tööstusriigiks d) Poliitiline olukord ebastabliine ning valitsused vahetusid kiiresti, tekkis Rahvarinde idee, kus prantususe kommunistid ja sotsialistid sõlmisid koostööleppe, millega oli võimalik koostööd teha ka kodanlike erakondadega, valmised võitnud stabiliseerus poliitiline olukord e) Tahtis olla suurim jõud mandri Euroopas, mis muutis ta aktiivseks Kesk- ja Ida-Euroopas, 1930. aastatel hakkas koostööd tegema NSVL’ga. 16. 17. 10. Eesti iseseisvumine. 18. Iseseisvumise kultuurilised, majanduslikud, poliitilised eeldused. I maailmasõja mõjud. 1917.a. sündmused –
kaotajate huve. Rahvas soovis võimule isikut, kes ebaõigluse likvideeriks. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, mis vihastas rahvast. d) Diktatuuri pooldajad lubasid rahvale kõikvõimalikke hüvesid. Venemaal ja Itaalias oli diktatuur kehtestatud juba varem. ( Venemaal 1917 ja Itaalias 1922 ) Põhjuseks oli Maailma sõjast tingitud suured majandusraskused ja äärmuslaste ( Venemaal kommunistid ja Itaalias fasistid ) lubadused . 2. Totalitaarsete, autoritaarsete ja demokraatlike riikide võrdlus. Totalitaarne diktatuur Autoritaarne diktatuur Demokraatia Võim on ühe isiku või väikese rühma käes, reegline kujuneb Võim kuulub rahvale, isikukultus e. juhikultus. mistõttu isikukultus ei saa tekkida. Seadusi muudetakse vastavalt juhi soovidele
Wolter von Plettenberg 16 saj I pool Vytautas 14.saj lõpp I ristisõda 1096-1099 IV ristisõda 1202-1204 Saja-aastane sõda 1337-1453 Konstanzi kirikukogu 1414-1417 Rooside sõda 1445-1485 Trento kirikukogu 1545-1563 Jossif Stalin oli Nõukogude Liidu juht. Juhtis Venemaa riiki. Vladimir Lenin Venemaa bolsevike juht, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Juhtis Venemaa riiki. Adolf Hitler oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Juhtis Saksamaa riiki. Benito Mussolini oli Itaalia peaminister ja diktaator ning oli ka Rahvusliku Fasistliku Partei eesotsas. Juhtis Itaalia riiki. MÕISTED! Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 - 1920. Kehtestati kõigi töövõimeliste töökohustus, kõigi töötasu peaaegu võrdustati. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad ei vajanud isiklikuks tarbeks, loomasöödaks ega
Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng Riigikord: demokraatia, konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia. Majandus: 1920 algas majanduslik tõus, sisse veeti toiduaineid, muret tekitas suur tööpuudus, tehnika oli vananenud. Parteid ja poliitiline elu: seadusi võttis vastu parlament
NB! Mina ei vastuta teie hinde eest, ega spikerdamise süüdistuste eest. Palun mitte kõiki vastuseid sõna-sõnalt pähe õppida, lihtsalt oleks kummaline, kui kõik tööd oleks samasugused. Ajaloo KT II rühm 1. Kes on pildil? Lisaks kirjuta ka partei, mille eesotsas ta oli ja riik, mida ta juhtis. Vladimir Lenin, kommunistlik partei, Venemaa Jossif Stalin, kommunistlik partei, Venemaa Adolf Hitler, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Saksamaa Benito Mussolini, Rahvuslik Fasistlik Partei, Itaalia Pilte vaadake õpikust. 2. Kellest käib jutt? 1. Sai kommunistliku partei peasekretäriks võimuvõitluse tulemusena, kui oli oma konkurendid kõrvaldanud V: Jossif Stalin 2. Vaesest sepa perest pärit mees, kes lubas muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. V: Benito Mussolini 3. Läbikukkunud kunstnik, hea kõnemees, sai 1933
sala-ja julgeolekuteenistused. Itaalias oli maailmasõjajärgsel aastal olukord keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, parteid ei suutnud erimeelsuste tõttu otsuseid langetda mistõttu suurenes tööpuudus ja rahutused. Tekkis võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelased ja töötud ning neid hakati kutsuma fasistideks, sest fascio tähendab itaaliakeeles liitu. Rühmitus muutus Fasistlikuks parteiks mida juhtis Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil palju toetajaid, sest usuti, et ta suudab Itaalias korra majja lüüa. Fasistid hakkasid looma relvastatud salku, et võidelda kommunistide ja kurjategijatega. 1921 saavutas Fasistlik Pertei parlamendivalimistel võidu ja 1922 sai Mussolini peaministriks. 1925. Aastal alustati Itaalia muutmist diktatuuri riigiks. Nõukogude Liidu totalitaarne süsteem hakkas kujunema, kui bolsevikud 1917. Aastal võimule tulid
annaabi.ee 
