16. Mis eesmärki teenib isikuandmete kaitse seadus? 17. Millised on delikaatsed isikuandmed? NB! Vaja kõiki täpselt teada! 18. Kes on andmesubjekt? 19. Mida tähendab seaduslikkuse põhimõte? 20. Mida tähendab eesmärgikohasuse põhimõte? 21. Mida tähendab minimaalsuse põhimõte? 22. Mida tähendab andmete kvaliteedi põhimõte? 23. Mida tähendab turvalisuse põhimõte? 24. Mida tähendab individuaalse osaluse põhimõte? 25. Kelle nõusolekul on lubatud isikuandmete töötlemine? 26. Digitaalallkirja mõiste. Vajalik normatiivmaterjali: 1. Avaliku teabe seadus 2. Isikuandmete kaitse seadus 3. Digitaalallkirja seadus 1. Avaliku teabe mõiste- (1)Avalik teave( edaspidi teave) on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. (2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata seaduses
8. Andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist Isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt on delikaatsete isikuandmete registreering kehtiv 5 aastat. Andmete vastutavad töötlejad on kohustatud esitama uue registreerimistaotluse vähemalt 3 kuud enne registreeringu lõppemist. Seadust kerge lugeda kuna kõik hästi kompaktne ja kiiresti ülesleitav. Digitaalallkirja seadus Seadus sätestab digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamiseks vajalikud tingimused ning sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutamise üle järelevalve teostamise korra. Koosneb 10 peatükist. Jõustus 2000. aastal 15.detsembril. Seaduse peatükid: I. Peatükk Seaduse reguleerimisala Digitaalallkirja mõiste Digitaalse templi mõiste Digitaalallkirja kasutamise õiguslikud tagajärjed
karistatakse rahalise karistusega. Lisaks sellele on võltsitud dokumendi kasutamine kuritegu. Nimelt, võltsitud dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahalise karistusega. Digitaalallkiri on tavalise allkirja analoog digitaalsel kujul oleva info allkirjastamiseks. Digitaalallkirja abil on tuvastatav seos dokumendi ja allkirjastaja vahel. Digitaalallkiri koos ajatempliga moodustab dokumendiga ühise andmekogumi, mille koostisosi ei ole hiljem võimalik eraldi muuta. Digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal. Toon välja ka paar asja, mis teevad digitaalallkirja kasutamise mugavamaks ja paremaks. Digitaalallkirja on võimalik lisada arvutis olevatele failidele ID-kaardi ning vastava riist- ja tarkvara abil
Uurimisülesanded: selgitada välja, mis on täpselt DDOC uurida digiallkirja ajalugu DDOC tarkvara, formaat ja failikirjeldus Materjal põhineb internetist leitud allikatele. Töö koosneb ühest peatükist, mis on omakorda jaotatud alapeatükkideks. Töö lõpus on välja toodud lisad, mis kirjeldavad referaadi allikate kogumist, ning välja on toodud küsimused, millest autor rohkem teada sooviks. 3 1. DDOC 1.1. Ajalugu Digitaalallkirja ajalugu ulatub 19. sajandisse. Äritehinguteks kasutati telegraafmasinaid, et sõlmida lepinguid. Selleks, et isikuid tuvastada, kasutati morse koodi krüpeeritud allkirjade jaoks. Sündis ka digitaalallkirja seadus. Esimene elektrooniline allkirjastamine viidi läbi New Hampshire´i ülemkohtus aastal 1869. (The History of.. ) 1980ndatel, kui faksimasinad said laialdase kasutuse erinevatel aladel,taastati ka õigus kasutada digitaalallkirju
aasta alguses kasutusele uue krüptograafiaga Mobiil-ID ja 2017. aastast ka uus ID-kaart. Et saaksime nendega digiallkirju anda, peab kasutusele võtma uue formaadi ehk BDOCi. 3. Kas Eesti ID-kaardiga digiallkirja andmiseks on vaja omada internetiühendust? Lisage vastusele põhjendus. Digiallkirjastamiseks on vaja ID-kaarti, Internetiühendusega arvutit, kaardilugerit ja digiallkirjastamiseks mõeldud ID-kaardi PIN-koodi. Vastavalt "Digitaalallkirja seadusele" on kehtetu või peatatud sertifikaadiga antud allkirjad kehtetud. Peale allkirja andmist tuleb kontrollida, kas allkirja andja sertifikaat kehtib või ei ehk kas tal on õigus sel hetkel digitaalallkirja anda. Selleks võtab allkirja andmiseks kasutatud programm automaatselt ühendust Sertifitseerimiskeskuse serveriga ning kontrollib, kas sertifikaat on kehtiv – kui on, väljastab
Avaliku teabe seadus Avalik teave on dokumendid, andmebaasid jms, mida asutused avalite ülesannete täitmisel loovad Avalik teave: o Teave, mis tuleb avalikustada o Teave, millele tagatakse juurdepääs teabenõudega o Juurdepääsupiiranguga teave Nt. karistusregister, kinnistusregister, väärtpaberiomanige register, jne Avaliku teabe juurdepääsupiirangud on enamasti inimeste eraelu kaitseks. Digitaalallkirja seadus ...digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamiseks vajalikud tingimused ning sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutamise üle järelvalve teostamise kord Digitaalallkiri seob endasse allkirja andnud inimese isikuandmed, allkirja andmise ajahetke ja tehnilised andmed, mida on vaja allkirja õigsuse kontrollimiseks tagantjärele. Isikuandmete kaitse seadus ..
Timadeuc ; dirction: Père Fabien Paris : Studio SM, 1989 10) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing: autor Betti Alver, pealkiri kooli kirjavara, kirjastus/koht/aasta 1982 Tulemus: Jevgeni Onegin : [värssromaan] / Aleksandr Puškin ; [vene keelest] tõlkinud B. Alver ; 11) Leidke elektrooniline teavik, mis käsitleb digitaalallkirja kasutamist riigiasutuses. Otsige kolme märksõnaga. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitsoting Kataloog: E-RESSURSID Otingusõnad: digitaalallikiri JA kasutamine JA riigiasutused Tulemus: Digitaalallkirja juurutamine riigiasutustes [Võrguteavik] : strateegiline plaan / Arne Ansper ... [jt.] 12) Milline teavik ilmub ISSN numbri 1406-9938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Avaleht: ISBN/ISSN otsingusõna 1406-9938
Kontrolltöö küsimused 1. Mis on asjaajamine? 2. Mis on dokument? 3. Mis on asjaajamiskord? 4. Kuhu vormistatakse asjaajamiskord? 5. Kes kinnitab asjaajamiskorra? 6. Millised dokumendiplangid on asutusele kohustuslikud? 7. Turvaelemendid plankidel.. 8. Nimeta dokumente.. 9. Nimeta asjaajamisega seotud seaduseid.. Vastused 1. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. 2. Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm, struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. 3. Asjaajamiskord on asutuse sisene alusdokument või dokumentide kogum, mis esitab nõuded asutuse dokumentide haldamisele alates nende loomisest või saamisest kuni eraldamis...
nendes piirkondades halveneda. Uuringud on näidanud, et metsaistutusprojekti on saatnud edu: suurenenud on taimestatud ala ja tolmutormid ei ole neis piirkondades enam nii intensiivsed. Samuti aitab selline hulk puid siduda atmosfäärist CO2, mile emissioon on Hiinas kivisöe massilise kasutamise tõttu tohutu. sertifitseerimine-Sertifitseerimine ehk sertifitseerimisteenuse osutamine on digitaalseks tuvastamiseks ning digitaalallkirja andmiseks ja kontrollimiseks vajalike sertifikaatide väljaandmist, sertifikaatide alusel antud digitaalallkirjade kontrollimise võimaldamist ning sertifikaatide kehtivuse peatamise, kehtivuse peatatuse lõpetamise ja kehtetuks tunnistamise menetlemist võimaldav tehniliste tegevuste kompleks. Eristatakse kahte tüüpi sertifikaate: isikutuvastussertifikaat ja allkirjastamissertifikaat. hoiumets-Hoiumets oli kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või
kirjutaja allkirjast. Dokumendi läbivaatamise tulemused märgitakse dokumendiregistrisse. Hea töötaja hoiab dokumente nii, et võõrad neid ei näeks. Väljasaadetavade dokumentide ringluses on dokumendi kavandi koostamiseks vajalikud: ● täitja, ● isik, kelle ülesannetest tuleneb dokumendi koostamine ● isik, kellele on ülesanne tehtud, ● algatuskiri Dokumentide allkirjastamise õigus tuleb digitaalallkirja seadusest. Digitaalallkiri on seotud isikuga. Tempel organisatsiooniga. Alati peab olema tuvastatav allkirjastaja isik. Dokumentide registreerimine on asutuses kohustulik ülesannete täitmisel ja saadud dokumentidel. Registreerimisele kuuluvateks dokumentideks on: ● asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid; ● asutuses koostatud protokollid ja aktid; ● lepingud; ● saabunud ja väljasaadetavad dokumendid
isikutunnistus. ID-kaart on Sinu jaoks praktiline isikut tõendav dokument. Mugav formaat ja võltsimiskindlus on kaalukad argumendid igapäevases elus, kus oma isikut tuleb tõendada nii poes, pangas kui ametiasutuses. ID-kaart on lisaks elektrooniline isikut tõendav dokument ja vahend digitaalallkirja andmiseks. Mida see tähendab inimesele? Võimalus anda Interneti kaudu digitaalne allkiri aitab vältida jalavaeva ja ajakulu – dokumentide allkirjastamiseks ei pea enam linna lippama, vaid kõik saab tehtud kiiresti, arvuti tagant tõusmata. Kaob ka sõltuvus näiteks riigiasutuste lahtiolekuaegadest – ID-kaardiga pääsed dokumente vormistama kas või öösel, täpselt nagu ka kõikide toiminguteni Internetipangas. Vähenev paberibürokraatia säästab maksuraha ja ka kasvavat metsa.
Dokumentide vormistamise korrektsus Arhiiviseadus (1998) Vorminõuete täitmine, vormingud Avaliku teabe seadus (2000) Isikuandmete kaitse seadus Õigusaktidest tulenev kohustus Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus (2004) organisatsiooni funktsioonidest tulenevad ülesanded Digitaalallkirja seadus (2000) tuleb dokumenteerida Keeleseadus dokumentide säilitamine ettenähtud aja jooksul Määrused dokumentide üleandmine Arhiivieeskiri Asjaajamiskorra ühtsed alused Hea tava eeldab, et Standardid
hindamist, arhiveerimist, säilitamist ning nendele juurdepääsu korraldamist, märgukirjade ja selgitustaotlusele vastamise seadus(2004) selgitab isiku vastuvõtmise ja vastamisest keeldumise ning loobumise korda, avaliku teabe seadus(2000) riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud anmda kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seaduseg keelatud, digitaalallkirja seadus(2000) eesmärk on tagada digitaalallkirjale omakäelise allkirjaga võrdne õigusjõud. Määrused: Arhiivieeskiri- kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29.detsembri 1998. a määrusega nr 308 arhiiviseaduse rakendusakt, mis reguleerib riigi- ja kohaliku omavalistuse asutuste, avalik-õiguslike isikute ja avalikke arhivaale loovate eraõiguslike juriidilidte isikute ja füüsiliste isikute tegevust arhiiviseaduse rakendamisel
1) isikuandmete töötlemise lõpetamist; 2) isikuandmete avalikustamise või neile juurdepääsu võimaldamise lõpetamist; 3) kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist. Kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda. Delikaatsete isikuandmete töötlemine registreeritakse viieks aastaks Digitaalallkirja seadus Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Digitaalallkiri moodustatakse turvalises allkirja andmise vahendis sisalduvate allkirja andmiseks vajalike andmete (isiklik võti) abil, millele vastavad üheselt allkirja kontrollimise vahendis sisalduvad allkirja kontrollimiseks vajalikud andmed (avalik võti). Digitaalallkiri koos selle kasutamise süsteemiga peab:
DOKUMENDIHALDUS 2008/2009 õppeaasta KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on dokument? Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevus tõestamiseks. 2. Nimeta asjaajamise korraldust reglementeerivad riiklikud normdokumendid! Arhiiviseadus; avaliku teabe seadus; digitaalallkirja seadus; keeleseadus; isikuandmete kaitseseadus; märgukirjale ja selgitustaotsusele vastamise seadus 3. Millised on ettevõtte asjaajamist reglementeerivad sisemised normdokumendid? Asjaajamisekord; dokumentide loetelu ja dokumendihalduse kord; töövoogude (tööprotsesside kirjeldused); arhivaalide loetelu; sisekorraeeskiri; ametijuhendid 4. Milline haldusdokument tuleb arhivaalide hävitamiseks koostada? 5. Kuidas kujundada õigesti kontaktandmeid kirjaplangil?
ASJAAJAMISKORD · organisatsioonisisene · lähtub riiklikest normdokumentidest · arvestab konkreetse organisatsiooni vajadusi, tingimusi DOKUMENT · vorminõuded, dokumendimallid, teabekandja, vastutaja · allkirjaõiguslikud isikud · registreerimine · menetlemise kord: kuidas dokument ettevõttes liigub · kes kasutavad · arhiivinõuded · säilitamine NORMDOKUMENDID · asjaajamise korra ühtsed alused · avaliku teabe seadus · digitaalallkirja seadus · avaldustele vastamise seadus (5 päeva jooksul) · arhiiviseadus, arhiivieeskiri DOKUMENT - kui tõestamise vahend - teabekandjale jäädvustatud (paber, mälupulk...) - kui info edastamise vahend - info on kättesaadav ja väärtuslik DOKUMENDISÜSTEEM · dokumendid · dok haldamise toimingud dok ringkäik · süsteemi kasutajad inimesed, kes haldamisel osalevad · kasutatav tehnoloogia Dok halduse reeglid pannakse kirja asutuse dok
isikutuvastuseks". Kui kurjategija ei tea sinu PIN-koodi, ei saa ta ka ID-kaarti sinu asemel kasutada. Samuti ei ole kurjategijal kasu PIN-koodi väljanuhkimisest, kui tal ei ole sinu ID- kaarti. Seevastu näiteks ainult parooliga või koodikaardiga isiku tuvastamisel piisab, kui kurjategija need andmed sinult välja petab. Koodi- ja paroolikaarti pole tal füüsiliselt tarvis. Järelikult seesugune ühefaktoriline isikutuvastus on tunduvalt ebaturvalisem. Digiallkirjastamine Digitaalallkirja abil saad elektrooniliselt ja paberivabalt teha toiminguid, milleks varem pidid kasutama käsitsi paberile antud allkirja. Digitaalallkirja olemust ning selle kasutamist reguleerib Eestis "Digitaalallkirja seadus" ehk lühidalt DAS, mis võeti vastu 7. märtsil 2000. aastal. Digiallkiri on seaduse silmis võrdne omakäelise allkirjaga. Kõik Eesti ametiasutused on kohustatud võtma vastu digiallkirjastatud dokumente. Digiallkirjastmise eelised:
Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Digitaalallkirja ja digitaalset templit kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise
dokumendid. Dokumendi loomise ja saamise viis ning teabekandja ei saa olla registreerimata jätmise põhjuseks. Dokumentide registreerimine peab olema ühekordne. Õigusaktid Määrused 1) Asjaajamiskorra ühtsed alused 2) Arhiivieeskiri 3) Riiklike registrite põhimäärused 4) Juhendid 5) Ministri määrused ja käskkirjad 6) Kohalike omavalitsuste määrused Seadused 1) Arhiiviseadus 2) Avaliku teabe seadus 3) Isikuandmete kaitse seadus 4) Raamatupidamise seadus 5) Töölepingu seadus 6) Digitaalallkirja seadus 7) Andmekogude seadus 8) Tõestamisseadus 9) Haldusmenetluse seadus 10) Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Standardid 1) EVS 8:2000 (infotehnoloogia reeglid eesti keele kuultuuri keskkonnas) 2) Hea dok ja arhiivi juhised Asutusesisesed õigusaktid/ normdokumendid 1) Asjaajamise kord või dokumentide süsteem või kvaliteet juhtimise süsteem 2) Arhiivi ohuplaan 3) Teabenõuete menetlemise plaan Digitaalne asjaajamine Amphora
Kuidas otsingu läbi viite? 8) Leidke helisalvestis Ants Eskolast. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 9) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 5723 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 10) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 11) Leidke elektrooniline teavik, mis käsitleb digitaalallkirja kasutamist riigiasutuses. Otsige kolme märksõnaga. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 12) Milline teavik ilmub ISSN numbri 1406-9938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? 13) Otsi oma iseseisva töö teemal kirjandust kataloogist ESTER. Leia laiema teema all olevad alamteemad ja märksõnad (vt Eesti märksõnastik https://ems.elnet.ee/). Missugused märksõnad valisid? Kirjuta (kopeeri) siia päringu tulemus - kirjed ja kirjelda otsingu tehnikat
saan 1 vaste. Puskin, A. (1982). Jevgeni Onegin. [Värssromaan]. Vene keelest tõlkinud Alver, B. Tallinn: Eesti raamat. 10) Leidke elektrooniline õppematerjal, mis käsitleb asjaajamist riigiasutuses. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Kasutasin liitotsingut, pannes märksõnadeks asjaajamine ja riigiasutused. Lisaks valisin elektroonilise väljaande ning sain 2 vastet. Ansper, A. (2001). Digitaalallkirja juurutamine riigiasutustes: strateegiline plaan. [Võrguteavik]. Tallinn : Cybernetica. 11) Milline teavik ilmub ISSN numbri 14069938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Valin ISBN/ISSN otsingu ning sisetan numbri 14069938. Saan ühe vaste. Mäetagused [Võrguteavik]. Eesti Kirjandusmuuseumi [folkloristika osakonna] rahvausundi ja meedia töörühm, MTÜ Eesti Folkloori Instituut. Toimetajad Kõiva, M., Kuperjanov, A.
Riigiasutus: Kunda Ühisgümnaasium Analüüsitakse asjaajamiskorra, mis kehtib alates 16.05.2011 (link: http://www.kundakool.ee/asjaajamiskord.pdf) Asjaajamise korraldamise aluseks on järgmised õigusaktid ja standardid: 1)"Arhiiviseadus"; 2)"Avaliku teabe seadus"; 3)"Digitaalallkirja seadus"; 4)"Isikuandmete kaitse seadus"; 5)"Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus"; 6),,Töölepingu seadus" 7),,Põhikooli ja gümnaasiumiseadus", haridusja teadusministri kehtestatud määrused 8) Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määrus nr 80 "Asjaajamiskorra ühtsed alused"; 9) Vabariigi Valitsuse 29.12.1998 määrus nr 308 "Arhiivieeskiri"; 10) Vabariigi Valitsuse 18.04.2000 määrus nr 131 " Kunda Ühisgümnaasiumi põhimäärus";
ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Digitaalallkirja ja digitaalset templit kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb
Tänapäeva tingimustes on infotehnoloogia areng teinud selle variandi taaskord võimalikuks. Täna Otsustan Mina Internetiportaali näol on Eestis tekkinud juba võimalus ise seaduseelnõusid algatada (see on kindlasti palju lihtsam kui senine paberile allkirjade kogumisega variant), sellele peaks loogiliselt järgnema võimalus ka kõiki seadusi rahvahääletusele panna. Minule tundub see ainukese mõistliku lahenduseda ID-kaardi ja digitaalallkirja kasutamiseks. Siinkohal ei pea ma silmas vist ka praegu eksisteerivat (või plaanitavat) võimalust rahvahääletustest või valimistest Interneti teel osa võtta, vaid hoopis kõigi seaduste rahvahääletusele panekut ja mingilaadsete elektrooniliste hääletuspunktide sisse seadmist yle vabariigi. ISAMAALIIT Erakond Isamaaliit on rahvuskeskne, kristlik-demokraatlikele ja alalhoidlikele põhi- mõtetele tuginev erakond, mille tegevuse eesmärgiks on Eesti Vabariigi
toimingud (Dokumendihalduse toimingud) tehnoloogia (digitaalsete dokumentide loomise ja haldamise tarkvaraline rakendus, mis võimaldab dokumentide sisu ja versioonide haldamist ehk dokumentide haldamisel kasutatav tehnoloogia) inimesed (susteemi kasutajad e dokumentide haldamises osalevad inimesed) Dokumendihaldust reguleerivat õigusaktid: Seadused: ,,Andmekogude seadus" ,,Arhiiviseadus" (1998) ,,Avaliku teabe seadus" (2000) ,,Märgukirjale ja selgitustaotlusele vaastamise seadus"(2004) ,,Digitaalallkirja seadus"(2000) ,,Haldusmenetluse seadus" ,,Isikuandmete kaitse seadus"(2003) ,,Keeleseadus" ,,Riigivapi seadus" ,,Vabariigi Valitsuse seadus" Määrused: ,,Arhiivieeskiri" (1998) ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused"(2001) Standardid: EVS-ISO 15489-1:2004"Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa1: Üldnõuded" EVS-ISO 15489-2:2004"Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa2: Juhised" EVS882-1:2006"Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded.
Dokumendihaldurid on vastutavad dokumendihalduse kõigi aspektide eest, sh dokumendisüsteemi ja sellega teostatavate operatsioonide väljatöötamise, juurutamise ja korraldamise ning igale kasutajale vajalike dokumendihalduse ja dokumendisüsteemi operatsioonide õpetamise eest. 11. Nimeta olulisemaid dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte. Seadused: • Arhiiviseadus • Avaliku teabe seadus • Digitaalallkirja seadus • Haldusmenetluse seadus • Isikuandmete kaitse seadus • Keeleseadus • Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus • Riigivapi seadus • Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus • Vabariigi Valitsuse seadus Määrused: • Arhiivieeskiri • Asjaajamiskorra ühtsed alused Kust leida vastused ja õppida: *) Dokumendi- ja arhiivihaldus. Rahvusarhiivi juhised. [P. Noodapera, T. Tarandi, H
istungile esitamine ning ka avalik konsultatsioon. Eisis on kättesaadavad ka Euroopa Liidu õigusaktide eelnõud ja muud El seotud dokumendid. DOKUMENDIHALDUST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID: (Normatiivid) Seadused: Arhiiviseadus Haldusmenetluse seadus Riigivapi seadus Avaliku teabe seadus Isikuandmete kaitse seadus Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Digitaalallkirja seadus keeleseadus Vabariigi Valitsuse seadus Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus DOKUMENDIHALDUST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID A) Määrused; b) Arhiivieeskiri; c) Asjaajamiskorra ühtsed alused. ARHIIVISEADUS: loob Eesti arhiivisüsteemi, sätestab arhivaalide kogumise, hindamise arhiveerimise, säilitamise ja nendele juurdepääsu korraldamise, seab sisse arhiivijärelvalve asjaajamise üle
see sisaldab - nt resolutsioon, saabumismärge)- Dokumendid, mis on kindla kuuluvusega ega vaja juhi resolutsiooni (rektoraadi otsustust), edastatakse vastavalt sisule allüksustele täitmiseks. Dokumendid, mis on kindla kuuluvusega ega vaja juhi resolutsiooni (rektoraadi otsustust), edastatakse vastavalt sisule allüksustele täitmiseks. Saabunud dokumendid registreeritakse dokumendiregistris saabumise päeval. Kas kasutatakse digitaalallkirja ametikohajärgsete ülesannete täitmiseks vajalike dokumentide allkirjastamisel? Digitaalallkirja kasutusele võtmine ja sellest tingitud muudatused asjaajamiskorras sätestatakse rektori käskkirjaga. Kuidas käib ja kellel on õigus teha järgmisi toiminguid: dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord (kes sissetulevad dok läbi vaatab)- Registreeritud dokument antakse rektorile, prorektoritele või
see sisaldab - nt resolutsioon, saabumismärge)- Dokumendid, mis on kindla kuuluvusega ega vaja juhi resolutsiooni (rektoraadi otsustust), edastatakse vastavalt sisule allüksustele täitmiseks. Dokumendid, mis on kindla kuuluvusega ega vaja juhi resolutsiooni (rektoraadi otsustust), edastatakse vastavalt sisule allüksustele täitmiseks. Saabunud dokumendid registreeritakse dokumendiregistris saabumise päeval. Kas kasutatakse digitaalallkirja ametikohajärgsete ülesannete täitmiseks vajalike dokumentide allkirjastamisel? Digitaalallkirja kasutusele võtmine ja sellest tingitud muudatused asjaajamiskorras sätestatakse rektori käskkirjaga. Kuidas käib ja kellel on õigus teha järgmisi toiminguid: dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord (kes sissetulevad dok läbi vaatab)- Registreeritud dokument antakse rektorile, prorektoritele või struktuuriüksuse juhile resolutsiooni saamiseks
isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Digitaalallkirja ja digitaalset templit kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. Antud põhimõtet on käsitletud ka Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-25-14 p 10.6: ,,Maksuhalduri argumendid otsese ja kaudse tahteavalduse kohta ning viited TsÜS §-le 68 on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 5 ja MKS § 10 lg-s 3 sätestatud avalik-õiguslikes suhetes
osakondadega.1 Tehnilise Järelevalve Ameti tegevus on läbipaistev, lahendused asjatundlikud ja erapooletud, asjaajamine korrektne ning oluline osa antud ameti töös on ennetustegevusel.2 1.1 Ameti tegevusvaldkond Ametil on juhtimisfunktsioon ja Amet teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi ning menetleb süütegusid: · infoühiskonna teenuse, elektroonilise side, ringhäälingu sagedushalduse valdkondades ning digitaalallkirja sertifitseerimis- ja ajatempliteenuse osutajate registreerimise alal; · raudteevaldkonnas · mäetööde; tsiviilkäibes oleva lõhkematerjali ja lõhketööde, pürotehniliste toodete ja ilutulestike korraldamise; surveseadmete; liftide ja köisteede; masinate; gaasiseadmete, -tööde ja -paigaldiste; elektriseadmete, -tööde ja -paigaldiste, seadmete
Nad on mõeldud pikast sõnumist püsipikkusega lühikese bitijada tekitamiseks, nii et pika sõnumi ükskõik millised muutused põhjustavad muudatuse ka vastavas sõnumilühendis. Rräsifunktsioon rahuldab järgmisi nõudeid: Iga sisendi X korral on H(X) leidmine lihtne. Funktsiooni H väljund on fikseeritud pikkusega ja lühike (nt l=160 bitti). Tõenäolsus leida kaks sisendit X ei võrdu X´ aga H(X) = HX´) on väga väike. R'sifunktsiooni üks peamisi kasutusalasid on digitaalallkirja moodustamine. Tavaliselt moodustatakse enne allkirjastamist sõnumist X sõnumilühend H(X), mis seejärel allkirjastatakse. Seetõttu omistatakse räsifunktsioonide turvanõuetele suurt tähtsust. Räsifunktsioonid jagunevad kahte suurde klassi: Võtmeta räsifunktsioonid, mille väljund sõltub ainult esialgsest pikast sõnumist. Võtmega räsifunktsioonid, mille väljund sõltub esialgsest pikast sõnumist ja salajasest võtmest. Räsifunktsioon SHA-1-praktikas kasutatav räsifunktsioon
Nad on mõeldud pikast sõnumist püsipikkusega lühikese bitijada tekitamiseks, nii et pika sõnumi ükskõik millised muutused põhjustavad muudatuse ka vastavas sõnumilühendis. Rräsifunktsioon rahuldab järgmisi nõudeid: Iga sisendi X korral on H(X) leidmine lihtne. Funktsiooni H väljund on fikseeritud pikkusega ja lühike (nt l=160 bitti). Tõenäolsus leida kaks sisendit X ei võrdu X´ aga H(X) = HX´) on väga väike. R'sifunktsiooni üks peamisi kasutusalasid on digitaalallkirja moodustamine. Tavaliselt moodustatakse enne allkirjastamist sõnumist X sõnumilühend H(X), mis seejärel allkirjastatakse. Seetõttu omistatakse räsifunktsioonide turvanõuetele suurt tähtsust. Räsifunktsioonid jagunevad kahte suurde klassi: Võtmeta räsifunktsioonid, mille väljund sõltub ainult esialgsest pikast sõnumist. Võtmega räsifunktsioonid, mille väljund sõltub esialgsest pikast sõnumist ja salajasest võtmest. Räsifunktsioon SHA-1-praktikas kasutatav räsifunktsioon
(edaspidi isiklik võti) abil, millele vastavad üheselt allkirja kontrollimise vahendis sisalduvad allkirja kontrollimiseks vajalikud andmed (edaspidi avalik võti). [RT I 2009, 1, 3 jõust. 12.01.2009] (3) Digitaalallkiri koos selle kasutamise süsteemiga peab: 1) võimaldama üheselt tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on antud; 2) võimaldama kindlaks teha allkirja andmise aja; 3) siduma digitaalallkirja andmetega sellisel viisil, mis välistab võimaluse tuvastamatult muuta andmeid või nende tähendust pärast allkirja andmist. Kuna It hõlmab ka side siis on välja antud elektroonilise side seadus mis soodustab elektroonilise side arengut ja kaitsta kasutajate huve. Seal on kirjutatud üles kõiksugused mõisted ja seaduse etteandlused. Põhiseaduses on sammuti kirjas IT ala hõlmavat seadusandlust. Näiteks autorikaitsesadus: § 1. Autoriõiguse seaduse eesmärk ja ülesanded
- vastutus nõuetest kinnipidamise eest - dokumentide vormistamine kooskõlas õigusaktidega - operatiivne dok.ringlus Dok.halduse alusdokumendid. - sisekorraeeskirjad - asjaajamiskord (nõuded) - dok.loetelu - tööprotsess Asjaajamiskord sisaldab... - vorminõuded, mallid - allkirjaõiguslikud isikud - menetlemise kord, arhiivinõuded Asjaajamise korraldust reguleerivad normdokumendid? - asjaajamiskorra ühtsed alused - avaliku teabe seadus - digitaalallkirja seadus - avaldusele vastamise seadus - arhiiviseadus ,,Dokument on ettevõtte nägu"? - asjaajamiskord arvestab organisatsiooni vajadusi, tingimusi - asjaajamiskorra kehtestab asutuse juht (ettevõtetes erinev) Dokument. - tõestamisvahend teabekandjal info edastamiseks Teabekandjad. - mälupulk, diskett, CD, paber, magnetlink, film... Dok.tingimused. - usaldatav (mitte võltsitud) - autentne (teadaolev päritolu) Dok.süsteem? - dok
varasid tohivad modifitseerida vaid arendamisega. volitatud kasutajad. Kasutuseadused 22. Nimeta ja selgita: · Konfidentsiaalsus o Digitaalallkirja varad ei ole kättesaadavad volitamata · Ennetavad turvameetmed seadus kasutajaile. Võimaldab ennetada turvarikkeid: o Avaliku teabe seadus 13. Milliseid põhiohte võib olla andmetele. Kui sulgeda turvaauke, ära hoida ründeid,
(dokumendi süsteemis talle koha leidmine), dokumendi liigitamine (milline liik, toimik, dokumendil on seerianumber, mille alusel see toimikusse paigutatakse), säilitustähtaja määramine, dokumendi kasutamine, siis kas dokumendi hävitamine või säilitamine. Asjaajamise seaduslik pool Arhiiviseadus, Arhiivieeskiri, Avaliku teabe seadus (avalike andmete levitamine; avalik teave on teave, mis on väljastatud riigile kuuluvate asutuste poolt), Digitaalallkirja seadus, Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus, Asjaajamiskorra ühtsed alused määrus (peab läbi lugema), Andmekogude seadus, Avaliku teenistuse seadus, Haldusmenetluse seadus, Isiku andmekaitse seadus (sirvida), Karistusseadustik, Keeleseadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Raamatupidamise seadus, Riigisaladuse seadus- piirangud, konfidentsiaalsus, Riigivapi seadus- millistel juhtudel tohib riigivappi kasutada,
Kõik Eestis olevad avalikud asutused on kohustatud võtma vastu dokumente, mis on digiallkirjastatud. Digiallkiri on võltsimatu ja see võimaldab hiljem tõestada inimese õigsust digiallkirja andmisel. Digitaalallkirju on lihtne ja mugav anda ja kontrollida Sertifitseerimiskeskuse DigiDoc-süsteemi abil, mida saab kasutada tasuta. ID-kaardiga autenditakse end iga päev kokku üle 70 000 korra ning antakse 40 000 digitaalallkirja päevas. (17. Jaanuar 2010) · digiallkirjastamiseks on vaja ID-kaarti, Internetiühendusega arvutit, kaardilugejat ja digiallkirjastamiseks mõeldud ID-kaardi PIN-koodi · digiallkirju saab anda sertifikaadi kehtimise ajal · digiallkirja kontrollimisel vaata alati, kas allkirjaga on seotud kehtivuskinnitus Turvalisus Turvalisus sõltub suures osas ID-kaardi kasutajast endast, kuna kasutajal on turvaliseks kasutamiseks ettenähtud palju nõudeid.
Riigiteataja Riigi Teatajas avaldatakse õigusaktid ja muud dokumendid vastavalt Riigi Teataja seaduse § 2. Ilmub alates 28. novembrist 1918. Ilmub Internetis alates 1997. aastast. Ametlik elektrooniline Riigi Teataja (eRT) võeti kasutusele 1. juunist 2002. Alates 01.01 2011. annab Riigiteatajat välja Justiitsministeerium, väljaandja ülesandeid täidab Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus. Dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid Seadused: Arhiiviseadus Avaliku teabe seadus Digitaalallkirja seadus Haldusmenetluse seadus Isikuandmete kaitse seadus Keeleseadus Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Riigivapi seadus Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Vabariigi Valitsuse seadus Määrused: Arhiivieeskiri Asjaajamiskorra ühtsed alused Arhiiviseadus 01.01.2012 Sätestab: dokumentide hindamise; arhivaalide kogumise ja säilitamise; neile juurdepääsu võimaldamise;
Säilitustähtaeg on minimaalne ajaperiood, mille jooksul asutus peab dokumenti alles hoidma. Dokumendihaldus peab tagama: · dokumenteeritakse kõik vajalik, · loodud dokumendid säilivad ja säilitavad oma väärtuse. Asjaajamist reguleerivad normdokumendid: I Riiklikud Seadused · "Andmekogude seadus" · "Arhiiviseadus" · "Avaliku teabe seadus" · "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus" · "Digitaalallkirja seadus" · "Haldusmenetluse seadus" · "Isikuandmete kaitse seadus" · "Keeleseadus" · ,,Riigisaladuse seadus" · "Riigivapi seadus" · "Vabariigi Valitsuse seadus" Määrused · "Arhiivieeskiri" · "Asjaajamiskorra ühtsed alused" Standardid · EVS-ISO 15489-1:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded" · EVS-ISO 15489-2:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 2: Juhised"
tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. 2. Õigusaktid, mis reguleerivad arhiivihaldust. Asutuste ja organisatsioonide dokumendi- ja arhiivihaldust ning teabega ümberkäimist reguleerivad olulisemad õigusaktid on seadustest: •Arhiiviseadus •Avaliku teabe seadus •Isikuandmete kaitse seadus •Digitaalallkirja seadus •Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus •Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus ja määrustest: •Asjaajamiskorra ühtsed alused •Arhiivieeskiri 3. Paberkandjal dokumentide ettevalmistamine arhiivi üleandmiseks (füüsiline korrastamine) Arhivaalide üleandmise toimingud Arhivaalide üleandmise eeldus on, et dokumendid on hinnatud arhiiviväärtuslikuks.
Wordi ei ole.1 Dokumendiinspektori funktsioon. Selle funktsiooni abil saate dokumendis tuvastada ja sealt eemaldada soovimatuid kommentaare, isikut tuvastavat teavet, peidetud teksti ja muud teavet, nii et isiklik teave oleks kaitstud. Digitaalallkirjad. Nende lisamisega dokumendile saate tõestada, et dokumenti ei ole pärast publitseerimist muudetud. Uue allkirjarea lisamisega saate teistelt Wordi kasutajatelt allkirja küsida või dokumendi sisse nähtava digitaalallkirja lisada. Lugemisreziim. See reziim võimaldab teksti lugeda täisekraanilt ning muudab niimoodi lugemise kergemaks, vähendades vajadust dokumenti lugemise eesmärgil printida. Uued navigeerimisjuhtelemendid ja tüpograafilise kuvamise parandused muudavad lugemise meeldivamaks kui kunagi varem. Dokumendiinspektori abil saate eemaldada kommentaare. Kuva pilt suuremalt. Dokumendi kahe versiooni kiire võrdlemine. Office Word 2007 lihtsustab
arhiiviga. (4) Digitaalarhivaalid antakse Rahvusarhiivi: 1) tarkvaraplatvormist ja kindlast rakendustarkvarast sõltumatus või avatud vormingus ehk arhiivivormingus vastavalt eeskirja lisale 1; 2) tihendamata või kadudeta tihendatud ja krüpteerimata. 3) ühtse XML kujul kapslina. (5) XML kujul kapsel digitaalarhivaalide ja nende kirjelduste üleandmiseks moodustatakse Rahvusarhiivi koostatud XML skeemi alusel. (6) Digitaalallkirja kapslis üleantavate digitaalarhivaalide puhul kasutatakse eeskirja lisas 1 nimetatud arhiivivorminguid. (7) Üleantavates tekstifailides kasutatakse UTF-8 (Unicode) ISO 10646 märgikoodi. (8) Mitte-arhiivivormingus digitaalarhivaalid konverteeritakse enne arhiivi üleandmist arhiivivormingusse. Vormingu ja konverteerimistoimingud otsustab avalik arhiiv koostöös arhiivimoodustajaga. 8. peatükkArhiivikirjeldamine § 26. Nimistu
andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Elektroonilises keskkonnas dokumentide autentsust tõestav kood (numbrijada). Digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal. digitaalallkiri ei ole käsitsikirjutatud allkirja arvutisse skaneeritud variant. Digitaalallkiri peab võimaldama: - üheselt tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on antud; - võimaldama kindlaks teha allkirja andmise aja; - siduma digitaalallkirja dokumendiga sellisel viisil, mis välistab võimaluse tuvastamatult muuta dokumenti või selle tähendust päralt allkirja andmist. 13. Millised erinevused on asjaajamise korraldamisel eraettevõttes ja riigiasutuses (puhtalt isikliku kaemuse kirjeldamine, siin ei ole õiget ega vale vastust, loeb arvamuse põhjendatus)? Eraettevõttes kehtestatakse vähem regulatsioone kui riigiasutustes. Ettevõtte dokumendihaldus on
ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. (4) Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. (5) Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. (6) Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Digitaalallkirja ja digitaalset templit kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. 14 RKHK 3-3-1-94-08, p 19: "HMS § 5 lg 2, mis seondub ka hea halduse põhimõttega, eeldab isiku taotluse lahendamisel tõhusat
testitud ja töötab tasemel mis põhimõtteliselt võimaldaks toote antud osa väljastamist. Seadus normatiivne akt. Selgitustaotlus - isiku pöördumine, milles isik: taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine Sense Making (Dervin)- liigutakse obj. ja subj. info vahel, tõlgendatakse maailma ja käitutakse vastavalt Sertifikaat - dokument, mis on välja antud, võimaldamaks digitaalallkirja või digitaalse templi andmist ja kontrollimist ning milles avalik võti seotakse üheselt sertifikaadi omanikuga. Sertifitseerimise register - Vabariigi Valitsuse asutatud andmekogu, mille asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutajate üle. Standardimine - tegevus, millega määratakse üldiseks ja korduvaks kasutamiseks sätted
juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused Märgukirja ja selgitustaotluse vastamise seadus – sätestab isiku pöördumisele vastamise korra, niivõrd kui see ei ole sätestatud teise seadusega. Isikuandmete kaitse seadus – eesmärgiks on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega Digitaalallkirjaseadus – digitaalallkirja kasutamiseks vajalikud tingimused. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Andmekogude seadus Haldusmenetluse seadus Avaliku teenistuse seadus Töölepinguseadus Keeleseadus Äriseadustik Vabariigi valitsuse määrused Arhiivieeskiri Asjaajamiskorra ühtsed alused Muud Ministri määrused Ministeeriumi käskkirjad Standardid EVS-ISO 15489-1:2004 üldnõuded
44.Kes abistavad kohalikke omavalitsusi üleminekul elektroonilisele dokumendihaldusele ? *siseministeeriumid *maavalitsused 45.Töötamiseks EDHS-is tuleb töötajate osas kindlaks määrata? *töötajate volitused *vastutus dokumendihalduse toimingus *rolli ja gruppide ligipääsu piiramine 46.Dokumentide allkirjastamisel digitaalallkirjaga võib kasutada: *isikutunnistusele kantud digitaalset allkirjastamist võimaldavat sertifikaati *või muud ,,digitaalallkirja seaduse ,, nõuetele vastavat sertifikaati : ID, programm 47.DOKUMENDI KOHUSTUSLIKUD ELEMENDID: *AUTOR *KUUPÄEV *TEKST *ALLKIRJASTAJA 48.Millal ja miks vormistatakse seosviit? *saabunud dokumendi kuupäev- vastuskirja puhul saabunud algatuskirja kuupäev *Seosviida eesmärgiks on hõlbustada ühes sarjas peetava kirjavahetuse haldamist. 49.Kuhu seosviit vormistatakse? viidaväljale 50.Ametikirja pealkiri vormistatakse ALATI 51.E-kirjas
Aruannet on võimalik allkirjastada kahel viisil - digitaalselt või paberil. Digitaalallkirjastamise võimaluse saab valida juhul, kui kõigil esindusõiguslikel isikutel on ID- kaardid, digitaalallkirjastamise võimalus ja nad on kantud Äriregistri andmetesse isikukoodiga. Aruande digitaalallkirjastamise puhul peavad kõik juhatuse liikmed portaalis aruande ID-kaardiga digitaalallkirjastama. Kui kasvõi ühel esindusõiguslikul isikul ei ole võimalik digitaalallkirja anda, tuleb aruanne kõigi esindusõiguslike isikute poolt allkirjastada paberil. Sel juhul aruanne koostatakse küll portaalis, kuid seejärel prinditakse see välja ja kõik esindusõiguslikud isikud allkirjastavad aruande paberil ning lõpuks lisatakse aruanne skaneeritud kujul uuesti portaali. [http://www.rik.ee/aruanne] 3. Täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu 3.1. Täisühing Ühingu juhtimine Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises
1. Nimetage dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte (7) Arhiiviseadus Arhiivieeskiri Avaliku teabe seadus Digitaalallkirja seadus Asjaajamiskorra ühtsed alused Isikuandmete kaitse seadus Äriseadustik, mittetulundusühingute seadus 2. Nimetage Eestis kasutusel olevaid elektroonilisi dokumendihaldussüsteeme (6) Livelink - maailma maastaabis turuliider organisatsiooni teabehalduslahenduste hulgas (Gartner Group). Samuti enimlevinud maailma suurlahendus Eesti turul (11 installatsiooni). Tegu on veebipõhise lahendusega, mis ühendab kogu funktsionaalsuse,
annaabi.ee 
