Tapa Gümnaasium Annika Kari 9.c klass DIEET uurimistöö Juhendaja: Aivi Leimann Tapa 2011 Sisukord : 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Dieet 4. Dieet 5. Kiviaja dieet 6. Kiviaja dieet 7. Atkinsi dieet 8. Atkinsi dieet 9. Pildid Dieet on toitumiskord, eriti teatud piirangutega toitumisreziim, mille järgimise eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine. On haigusi ja seisundeid, mis nõuavad teatud toiduaine tarbimise piiramist. Tsöliaakiahaiged peavad pidama gluteenivaba dieeti, suhkurtõbised vähese suhkru- ja tärklisesisaldusegadieeti, neeruhaiged madala soolasisaldusega dieeti, südamehaigetele
mõju organismile põhjalikumalt uurima. Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ning füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutunud probleemiks liiga ohtrast ning energiarikkast toidust tingitud ülekaalulisus jm tervisehäired. Samal ajal on inimkeha iluideaal muutunud järjest saledamaks. See on tõstnud nõudlust tõhusate dieetide järele ning avanud võimalused laialdaseks sellealaseks äritegevuseks. Siiski mitte kõik dieedid ei anna reklaamitavat tulemust ega oma teaduslikku põhjendust ning mõned neist võivad olla tervisele ohtlikud. Dieeti peavad inimesed üle maailma. Tavaliselt on dieedi eesmärgiks tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine vms. On haigusi ja seisundeid, mis nõuavad teatud toiduaine tarbimise piiramist. Tsöliaakiahaiged peavad pidama gluteenivaba dieeti, suhkurtõbised vähese suhkru- ja tärklisesisaldusega dieeti,
Kooli nimi nt Paju Gümnaasium Dieedid Uurimistöö Koostaja:........... Juhendaja: .......... kus töö tehtud nt: Tallinn 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus....................................................................................................................3 2. Mis on dieet?.................................................................................................................4 2.1. Mis on dietoloogia?................................................................................................4 3. Kuulsaimad dieedid.......................................................................................................5 3.1. Atkinsi dieet...........................................................................................................5
Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud
................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud................................................................................................7 1.3.3. Rasvad................................................................................................9 1.3.4. Vitamiinid..........................................................................................11 1.4. Suhkur................................................................................................13 1.5. Kehamassiindeks....................................................................................13 2. TUNTUIMAD DIEEDID........................................................
Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1. Toitumissoovitused 1.2. Makrotoitained 1.3. Toiduainete grupid 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis 3. Toitumishäired 3.1. Anoreksia 3.2. Buliimia 3.3. Ortoreksia 3.4. Ülesöömine 4. Tuntumad dieedid 5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300-2500 kilokalorit (kcal) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal
...................................................................................14 4. KORRAPÄRANE TOITUMINE..............................................................................................17 4.1. Füüsikaline koormus...............................................................................................................17 4.2.1. Valgud..................................................................................................................................18 4.2.2. Rasvad..................................................................................................................................18 4.2.3. Süsivesikud..........................................................................................................................19 4.2.4. Toitained..............................................................................................................................19 4.2.5. Vitamiinid..............................................................
SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk jne. TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST Toitained on süsivesikud, rasvad, valgud (ka alkohol), mineraalained, vitamiinid, vesi. ENERGIAKULU JA VAJADUS Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna . Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana. Toidu energiat moodetakse kilokalorites (kcal) voi kilodzaulides (kJ). 1 kcal = 4,2 kJ Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest
Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused.......................................................................................... 15 4.3 Anoreksia.............................................................................................
ja see võib mõjutada kaalu. Teraviljatooteid on soovitav tarbida 3-5 portsjonit iga päev. Üks portsjon on umbes 1viil leiba, 1/2 klaasitäit täisteraviljast pastatooteid või keedetud täisteravilja Tervise seisukohalt on kõige väärtuslikumad täisteratooted. Nad sisaldavad madala glükeemilise koormusega süsivesikuid, mis hoiavad veresuhkru stabiilsena. Väldi valget saia, valgest jahust tooteid, valget riisi, sest nendes on vaid tühjad kalorid. Täisteraviljarikkad dieedid aitavad kaitsta selliste haiguste vastu nagu vähk, südamehaigused, diabeet, veenilaiendid, pärasoolehaigused, hemorroidid ja soolelaiendid. Samuti hoiavad veresuhkru taset ja söögiisu parema kontrolli all. Vaatamata toitainete sisaldusele on kartul, mais, kõrvits, pastinaak kõrge glükeemilise indeksiga ning seetõttu tarbi neid mõõdukalt. Väldi praetud kartulit ja soolaseid snäkke. Kaunvilju on soovitav tarbida iga päev 2-3 portsjonit,
toitumisharjumused on muudetavad ning seepärast, et nii enne rasedust kui raseduse ajal on toitumine oluliseks ennetavaks meetmeks mitmesugustele probleemidele. Eelpool mainitud probleemide hulka kuuluvad näiteks vastsündinu madal sünnikaal, enneaegne vastsündinu jm. On oluline, et hea toitumise põhimõtted leiaksid laiemat kõlapinda just rasedate seas. Arenev loode saab kõik vajalikud toitained läbi platsenta, seega peab dieet rahuldama nii ema kui loote organismi vajadused. Tervisliku toitumise juhised rasedatele ei erine 1 väga oluliselt mitterasedate omadest, sisaldades vaid mõningaid erandeid. Peamiseks soovituseks on tervislik mitmekülgne toit, mis sisaldab piisavalt süsivesikuid: leib, riis, pastad ja kartul ning on rikas puu- ja köögiviljade poolest.
M.Niemi ja L.K.Korhonen, 1975, ,,Rakubioloogia" 2. VALKUDE ÜLESANDED 2.1. Ensümaatiline funktsioon Valkudel on organismis täita palju mitmesuguseid ülesandeid. Valdav osa organismides toimuvaid reaktsioone ei kulge iseeneslikult: neid on vaja kas kiirendada või aeglustada. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks. Neid iseloomustab kõrge spetsiifilisus, sest iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Näiteks inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. See ensüüm lõhustab toiduga suhu sattunud tärklise molekulid esmalt eri pikkusega oligosahhariidideks ja seejärel tärklise monomeerideks glükoosi molekulideks. Samal ajal ei lagunda amülaas toidus leiduvaid teisi orgaanilisi ühendeid. Selles väljendub valkude ensümaatiline funktsioon. 2.2. Vitamiinid Ensüüme käsitatakse bioaktiivsete ainetena, sest nad reguleerivad organismi
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Toitumine on suhkrutõve ravi aluseks. Eesmärk on normaalse veresuhkru sisalduse saavutamine kindla, päevast päeva mittemuuutuvale toiduhulgale sobiva insuliini või tablettide doosi valimisega. Toitumise tähendus diabeediravis on aastatega muutunud. Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endiselt loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest (Joassoone ja Täht 2003). I tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insuliiniga. Ravireziim tuleb tagada, et insuliiniannused, toidukogused ja liikumine oleksid omavahel kooskõlas. II tüüpi suhkruhaigetel on sageli keskseks probleemiks liigne kehakaal, mistõttu toiduvaliku olulisem osa on toidukoguste sobiv piiramine. Seega eesmärgiks on vähendada ülekaalu ja
Diabeedi tüübid I tüüp - Insuliinist sõltuv diabeet tekib lapseeas või noorukina (kuni 40 eluaastani). Kõhunäärms puudub insuliin. 20% suhkruhaigetest. Nähud: vastupandamatu janu, sage urineerimine, nõrkus, väsimus, naha sügelemine, kehakaalu langus. Ravi: insuliini süstimine, tervislik toitumine, mõistlik kehaline koormus. Soovitused: 5-7 toidukorda, sõltuvalt isuliini süstimisest. Kindlad kellaajad, toidukordade vahe 2,5-3 tundi Õiged rasvad, valgud, süsivesikud Vältida kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga Süsivesikud peavad andma kalorite hulgast 50-55%, rasvad 30%, valgud 10-20% Valgurikkad toiduained peaksid olema võimalikult madala rasvasisaldusega Vältida rohket soola Kasuta rohkelt köögivilja Magus kombineerida valkude-rasvadega Päevane kalorihulk 1800-2000 kcal, olenevalt füüsilisest koormusest ja vanusest. Toidurühmad
Kui aga organism saab liiga vähe energiat, võib see kaasatuua alakaalulisuse või vajalike toitainete vähesuse, mis omakorda avaldab mõju tervisele. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energiahulk, vaid ka see, et energiat tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast 10-15% valgud. 25-30% rasvad ja 55-60% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks sisaldavad piim ja piimasaadused rohkelt kaltiumi ja valke, kuid vähe rauda. Rauarikkamad on liha-ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib põhjustada erinevaid haigusi. Näiteks kaltsiumi- ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ning rauapuudusest verevaesus
saamise ja eritumise tasakaalu. Tegelik valguvajadus on minimaalsest tunduvalt suurem, arvestades seda, et toiduvalke on vaja väga erinevate biofunktsioonide täitmiseks. Tarbitava valgu kogus sõltub otseselt ka konkreetse toiduvalgu aminohappelisest koostisest. Inimesele sobiva aminohappelise koostisega valke on toiduks vähem vaja võrreldes väheväärtuslike valkudega. Konkreetse indiviidi toiduvalkude vajadus sõltub mitmest faktorist, millest tähtsamad on: organismi kehakaal, sugu, vanus, füsioloogiline seisund, kehaline aktiivsus, lihasmass jne. Raseduse ja imetamise ajal on organismi valguvajadus suurenenud. Imikute absoluutne valgutarve arvestatuna grammides kehakaalu kilogrammi kohta on küllaltki suur. Organismi vanuse kasvades tarbitava toiduvalgu absoluutne hulk ja vajadus hoopiski suurenevad, sest ka organismi kehamass suureneb. Enamasti arvatakse, et vananenud organismi valguvajadus väheneb. Kuid on ka risti vastupidiseid seisukohti, mis väidavad, et
Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE. Seedimisel lõhutakse toit seedeensüümide toimel väiksemateks ühikuteks mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või verre. Valgud lõhutakse aminohapeteks, rasvad rasvhapeteks ja monoglütseriidideks, süsivesikud monosahhariidideks. Seedimine = toidu lõhustamisprotsess. Imendumine = sisekeskkonda absorbeerimine. 1. etapp - SUU Suus toimub toidu mehaaniline peenendamine ja süljega segamine. Tekivad maitse- ja lõhnaaistingud. Sülg on ioonide lahus: Na+, K+, CI-, HCO3- + mutsiinid. Ööpäevas eritub umbes 1200ml sülge. Suu ensüüme: lipaas (rasvade lõhustamine), a-amülaas (tärklise lõhustamine). Neelamise jõuab toit söögitorru
normaalne elu. 13. Valkude, rasvade, süsivesikute lõhustumine. valkude lõhustumine aminohappeiks ja polüsahhariidide (nt tselluloosi ja tärklise) lõhustumine lihtsuhkruiks 14. Diabet, insuliin, laktoos, laktaas, laktoositalumatus. Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust. Laktoos ehk piimasuhkur Laktoosi lõhustamiseks seedimisel on vajalik ensüüm laktaas. laktoositalumatus seega piimasuhkru talumatus ehk laktoosi imendumishäire. Värske piim, rõõsk koor, piimapulber, piima- ja koorejäätised, hapukoor, kohupiim, toor- ja kodujuust, vorst, küpsetised, mis sisaldavad laktoosi, juustud, või, margariin 15. Taimetoitlus, allergia, tsöliaakia, sportlaste toitumine. Allergia on organismi seisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine (allergeen) kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt. See on teatud
TOIDURASVAD Paljusid haigusi seostatakse toidu liiga kõrge rasvasisaldusega, eriti küllastatud rasvade ja kolesterooliga (vähk, südamehaigused ja insult). Toidurasvast saadavad kalorid peavad päevasest kalorite hulgast moodustama 25-30%. Tervislik on niisugune toitumine, kus enamus kaloritest ja rasvadest saadakse taimsetest allikatest, sealhulgas taimsetest õlidest. Pähklid ja seemned sisaldavad küll palju rasva ja annavad palju kaloreid, kuid need rasvad koosnevad peamiselt tervislikest polüküllastamata rasvhapetest. Et süüa tervislikult, peab jälgima nii rasva koostist kui ka selle kogust toidus. Päris ilma rasvata või liiga vähese rasvasisaldusega toit ei ole tervislik. Toiduga peab kindlasti saama asendamatuid ehk polüküllastamata rasvhappeid (alfa-linoleenhape ehk omega-3 rasvhape ja linoolhape ehk omega-6 rasvhape), mis on organismile hädavajalikud.
keemilisele ehitusele (orgaanilised, anorgaanilised ühendid) ja asendatavusele (asendamatud, asendatavad). Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on need, mida vajame päevas kümnetes või sadades grammides (n. 300-400g süsivesikuid ööpäevas). Need on vajalikud energia tootmiseks ja organismi kasvuks. Need on asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikad. Makrotoitained on valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi. Mikrotoitained on need, vajame päevas milli- või mikrogrammides. (näiterks A-vitamiini -0,8 mg ööpäevas). Need on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses, ensüümide ja hormoonide koostises. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalained (vaata ka lisa 2 Toitained). Süsivesikuid sisaldavad sellised toiduained, nagu suhkur, tehislikud magusained, kartulijahu, mesi,
meie kasvamisprotsessis, ehitavad üles meie keha ning samuti aitab valgurikas toit kaasa ka lihasjõu arenemisele. Samuti on jalgpalluritel oluline tarbida igapäevaselt vett ning spordijooke, milles on vajalikke vitamiine ning mis aitavad treeningutel tõhusalt töötada. Selle referaadi eesmärgiks on anda ülevaade erinevatest toitudest, mida võiksid jalgpallurid, kui sportlased süüa, et kätte saada vajalikud kogused erinevaid toitaineid, mida keha vajab (süsivesikud, rasvad, valgud). Samuti tooks välja ka toidud ja joogid, mida jalgpallurid võiksid vältida või siis tarvitada harva. Samuti on kesksel kohal erinevad mineraalained, mida sportlane vajab, et tema organism normaalselt funktsioneeriks. 3 1. PEAMISED TOITAINED JALGPALLURI TOIDULAUAL 1.1 SÜSIVESIKUD Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Nende varud kehas on piiratud- lihas ja maks
· 100 kg kehakaalu korral - 150 200 g/päevas Spordiga tegelejale rasvavabad ja valgurikkad toiduained · Kohupiim (mage), piim (madal rasva%), rasvavaene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala · Linnuliha · Loomaliha,lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. RASVAD · Organismi suurim energiaallikas, mida jätkub lõpmatult · 1g rasvu annab 9 kalorit energiat · TÄHTSUS o Energeetiline varuaine, energiat üle 2x rohkem kui süsivesikutes ja valkudes o Sisaldavad rasvaslahustuvaid vitamiine A, D, E, K o Ajukoe talitlus, rakumembraanid jm. Rasvade lõhustumisel tekivad rasvhapped · Küllastatud rasvhapped, mis esinevad peamiselt loomsetes rasvades · Monoküllastamata rasvhapped
Energiat tuleb saada nii palju, kui palju seda kulutatakse. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ning kehaliseks ja ka vaimseks tegevuseks kuluva energia hulga. Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja kehalisest koormusest (Deikina & Jõeleht: 2010). 2 SÜSIVESIKUTE, RASVADE JA VALKUDE OSATÄHTSUS Põhilisteks toitaineteks on süsivesikud, valgud ja rasvad. Lisaks põhilistele toitainetele vajab organism veel vitamiine, mineraalaineid ja vett. Käesolevas uurimistöös uuritakse lähemalt süsivesikuid, valke ja rasvu. 2.1 Süsivesikud Süsivesikud on organismi põhiline energiaallikas (Kivilo-Paas & Raska: 2010). Toidusüsivesikud on ainevahetuse jaoks asendamatud, sest katavad poole vajalikust päevasest toiduenergiast (Zilmer: 2009). Süsivesikuid on mitut erinevat tüüpi. Enamik toidus
Mis ainevahetusse puutub, siis on A-tüüp paljuski 0-tüübi vastand, loomne toit aeglustab seda oluliselt. Mõned A-tüüpi kuuluvad inimesed kogevad veepeetust, kuna nende seedetrakt töötleb loomset toitu aeglaselt, see talletatakse rasvadena. A-tüübil on väike maohappe hulk. Samuti seeditakse üsna halvasti piimatooteid ning need ärritavad insuliini tekke reaktsioone. Piimatoodetel võib olla väga suur küllastunud rasvade sisaldus. Küllastunud rasvad kahjustavad südant ning viivad rasvumise ning diabeedini. Lisaks mitmekesise tervisliku, vähese rasvasisaldusega, aed- ja teraviljadega tasakaalustatud toidu söömisele peab A-tüüp esile tõstma teatud toiduaineid nende kasulike või tõkestavade mõjude pärast, näiteks sojatoidud ning palju puuvilju. (99-101) A-veregrupp oli algselt kohanenud toime tulema tihedama rahvastiku ja stressiga, mis tekkis väheliikuvama, kuid ka mitte eriti pingelise linliku elulaadiga ühiskonnas
välja jätta kõik kiirelt imenduvad süsivesikud kui peamine rasvumise ja sellest tulenevate tervisehädade põhjustaja. Toidusoovitustes on aluseks võetud toidupüramiid: toiduained jagunevad rühmiti viiele põhikorrusele, lisaks alumine korrus ja ülemine püramiidi tipuosa. Alumine korrus kujutab endas puhta vee tarbimist ning päikese käes veetmist, mis on D-vitamiini allikas. Ning veel on toidupüramiidi põhja korrusel korrapärane sportimine ja normaalne kehakaal. Nimelt on paljud uuringud tõestanud, et suhkrutõve ennetamisel on eriti tähtis normaalne kehakaal, isegi 5 kg kaalulanguse korral langeb veresuhkur ca 12 mmo/l. Teise tüübi diabeedi ravis ongi esikohal dieet ja füüsiline koormus-liikumine ja alles kolmandal kohal ravimid.Ülemine korrus aga võimalikult harva tarbitavaid toiduaineid. Tinglikult on püramiidi alumistes osades need toiduained, mida tuleb
Nooruse allika iidne saladus (II raamat) Taassünni Pärl Peter Kelder 6. peatükk Toiduainete omavaheline sobivus ja õige dieet. Doktor Stanley S. Bass Arutlustes tervisest, pikaealisusest ja viiest rituaalsest toimingust, annab polkovnik Bredford mõned soovitused, mis puudutavad dieeti ja toitumist ning toidu olulist rolli inimese elus üldiselt. Bredfordi sõnul aitab õige dieet kaasa füüsilise seisundi paranemise sümptomite ilmnemisele. Vaadakem siis tema dieedialaseid soovitusi. Järeleproovitud aja jooksul veendus polkovnik, et hea tervise saladus peitub lihtsas toidus
2 2 valkudega. Soolevalendiku vesinikkarbonaadid on lisafaktor, mis sood lipiidide emulgeerimist. Kuigi maos seeditakse toidurasvu vaid vähesel määral, aeglustab rasvarohke toit mao tühjenemise tempot. Rasvad lagundatakse peamiselt peensooles kõhunäärme ja soolenäärmete nõre toimel. Toidus sisalduvad rasvad lagundatakse meie seedetraktis vees lahustuvaks glütserooliks ja vees lahustumatuteks rasvhapeteks. Glütserool imendub hõlpsasti soolestikust otse verre, seevastu rasvhapped suunduvad esmalt lümfi ja jõuavad verre alles viimase vahendusel. Lipiidid imenduvad aja jooksul, mil küümus jõuab jejuunumi lõppossa. Transporditakse veres kompleksis valkudega lipoproteiinidega
......................................................................................4 Mis see on?..............................................................................................................................4 Toitumise põhialused.............................................................................................................. 5 Toitumisharjumuste kujunemine.............................................................................................8 Dieedid ja kultuurilised erinevused.......................................................................................10 Haigused ning eritoitumine...................................................................................................11 Kokkuvõte.................................................................................................................................14 LISAD........................................................................................................
Toit-Toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul Toiduaine-Taimne või loomne (üksikutel juhtudel ka mineraalse päritoluga) saadus või toode, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida Toitaine-Toidu koostisosa, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesimiseks, energia tootmiseks, aga ka struktuursetel, katalüütilistel ning regulatoorsetel eesmärkidel Makrotoitained-Valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi Mikrotoitained-Vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid Toidulisand-Toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitaineliste või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks Toidu lisaaine-Loodusliku või sünteetilise päritoluga keemiline ühend, mida tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja
Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas,
Suhkrumasendus magus suhkrumürk MIKS ON SUHKUR MEIE KEHAS MÜRGINE 1957 püüdis dr William Coda Martin vastata küsimusele: millal toit on toit ja millal mürk? Tema "mürgi" definitsioon oli: "Meditsiiniliselt: iga aine, mis viiakse kehasse, mida seeditakse või mis tekib kehas ning põhjustab või võib seal põhjustada haiguse. Füüsiliselt: Iga aine, mis pidurdab katalüsaatori toime. Katalüsaatorit on tühine kogus aine, kemikaal või ensüüm, mis aktiveerib reaktsiooni." Sõnaraamat annab "mürgi" kohta isegi laiema definitsiooni: "Kahjulike mõjude tekitaja või millegi ärarikkuja". Dr Martin liigitas rafineeritud suhkru mürgiks, kuna sellest on eemaldatud kõik eluandvad elemendid vitamiinid ja mineraalid. "Mis järele jääb, koosneb puhtalt rafineeritud süsivesikutest." Keha ei suuda kasutada selliseid rafineeritud tärklist ja süsivesikuid või seda ainult siis, kui on olemas vastavad proteiinid, vitamiinid ja mineraalid
saamise ja eritumise tasakaalu. Tegelik valguvajadus on minimaalsest tunduvalt suurem, arvestades seda, et toiduvalke on vaja väga erinevate biofunktsioonide täitmiseks. Tarbitava valgu kogus sõltub otseselt ka konkreetse toiduvalgu aminohappelisest koostisest. Inimesele sobiva aminohappelise koostisega valke on toiduks vähem vaja võrreldes väheväärtuslike valkudega. Konkreetse indiviidi toiduvalkude vajadus sõltub mitmest faktorist, millest tähtsamad on: organismi kehakaal, sugu, vanus, füsioloogiline seisund, kehaline aktiivsus, lihasmass jne. Raseduse ja imetamise ajal on organismi valguvajadus suurenenud. Imikute absoluutne valgutarve arvestatuna grammides kehakaalu kilogrammi kohta on küllaltki suur. Organismi vanuse kasvades tarbitava toiduvalgu absoluutne hulk ja vajadus hoopiski suurenevad, sest ka organismi kehamass suureneb. Enamasti arvatakse, et vananenud organismi valguvajadus väheneb. Kuid on ka risti vastupidiseid seisukohti, mis väidavad, et
Tallinna Lilleküla Gümnaasium RASVTÕBI Referaat Koostanud:Kelly Pärkman 11a Juhendaja:Kristel Mäekask Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus Rasvumise all kannatab miljoneid inimesi kogu maailmas. Liigne kehakaal on lisakoormuseks südamele. See on peamine riskitegur vere rasvainete rohkuse ilmnemisel. Samuti mitte-insuliinisõltuva diabeedi, glükoositalumatuse, degeneratiivse liigesepõletiku ja mitmete kasvajate tekkes. Kehakaalu vähendamine on tõhus abi normist kõrgema vererõhu langetamisel, näiteks 10 kg kaalukaotus langetab ülekaalulistel haigetel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra. RASVAINEVAHETUSE TEKKE PÕHJUSED Tekkepõhjused võivad olla kas söömisest tingitud e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
