............................3 Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid otsustasime, et sooviksime lisaks põhiteadmistele depressioonist rohkem teada saada. Antud uurimistöös püstitasime endale küsimused: mis on depressioon, kuidas see avaldub, millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida. ........3 Mis on depressioon?....................................................................................................................4 Depressiooni sümptomid.............................................................................................................5 Depressiooni raskusastmed................................................
Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1.3 Depressiooni levik noorte seas 6 1.4 Depressiooni ravi 7 1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed 8 1.6 Depressiooni vältimise võimalused 9 2. Metoodika 10 3. Uurimistöö analüüs 11 KOKKUVÕTE 17
........................................................................... 17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 20 2 SISSEJUHATUS Depressioon on laialt levinud haigus. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest. Oluline on vahet teha kurvastamisel, leinamisel ja depressiooni põdemisel - need on erinevad asjad. Igaüks on mingil põhjusel kurbust tundnud. Tavaliselt tundub siis elu nukker, sellega kaasnevad ülesanded ületamatud ja tulevik lootusetu. On täiesti loomulik, et tunneme
Depressioon 1 DEPRESSIOON Depressiooni kui terminit kasutatakse juba 1845.aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%-l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust
......................................................... Depressioon eakatel................................................................................. Depressiooni ravi...................................................................................... Kokkuvõte................................................................................................. Infoallikad................................................................................................. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi,tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevad referaadis ka selgeks püüan teha. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav.
.................................................................9 Depressioonist vabanemise viisid..................................................................................13 Depressiooni kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia....................................................16 3 1. Depressiooni mõistmine Depressioon on emotsionaalne seisund, mida peaaegu igal inimesel vähemalt kord elus ette tuleb. see on psühholoogiline põhireaktsioon, mida esineb kogu elukaare jooksul sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu. Depressiivset hingevalu on asjaosaliste arvates palju raskem taluda kui näiteks valu, mida tekitab murdunud jalaluu. Erinevalt füüsilisest valust kerkib emotsionaalne valu esile palju aeglasemalt ja kestab kauem. Väga paljud tänapäeva inimesed kannatavad mitmete
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest
Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine.......................................................................... 4. BIPOLAARNE HÄIRE....................................................................................... 5. SÖÖMISHÄIRED..............................................
Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest
heterogeenne, kuid kõige enam häireid ilmneb infotöötluskiiruse, tähelepanuprotsesside ja täidesaatvate funktsioonide töös Skisofreenia kulg - Esimesele psühhootilisele episoodile eelneb prodromaalperiood esinevad kerged vahelduva kuluga psühhootilised sümptomid, mis ei vasta psühhoosi diagnoosi kriteeriumitele - Võib kesta nädalatest aastani - Skisofreenia prodromaalperioodile võivad viidata: depressioon, kõrgenenud ärevus, ärrituvus, segadused mõttekäigud, vahelduvad mõtted ebatavaliste tähenduste omistamisest, maagiline mõtlemine, illusioonid, hügieeni häirumine, sotsiaalne eraldumine, suhtlemisraskused, kognitiivse funktsioneerimise probleemid - Skisofreenia kulgeb tavaliselt mitmete akuutsete (psühhoosi seisund) episoodidega, mille vahepeal on sümptomid vähem väljendunud, kuid siiski häirivad
Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e. levik) ca 1,3 % elanikkonnast
Isiksus Ja Selle Mõõtmine Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisega indiviid. Ehk keerulisemalt: Isiksus on dünaamiline psühhofüüsiliste süsteemide organiseeritud kogum inimeses, mis on aluseks tema käitumise, tunnete, ja mõtete mustrile (G. Allport, 1961). See tähendab: • isiksus ei koosne suvalistest osakestest, vaid on organiseeritud • isiksus ei ole paigalseisev nähtus, vaid koosneb hulgast protsessidest • isiksus on psühholoogiline mõiste, aga on seotud füüsilise kehaga • isiksus on põhjuslik jõud, mis aitab inimesel ennast maailmaga seostada • isiksus ei ole ühene struktuur, vaid avaldub mitmeti: mõtlemises, käitumises ja tunnetes. Isiksuse osana peaks kindlasti olulisematest (vähemalt mõõdetavatest) mainima veel väärtusi, huvisid ja hoiakuid. On mõningaid lähenemisi, kes käsitlevad ka võimeid või intelligentsust isiksuse osana. Kuna võimed on eraldi teema, neist siin pikemalt juttu ei tule.
tegemisele. 2. funktsionaalne mall, mis usub inimese võimesse oma ümbrust kujundada. 3. käitumise muutmise mall põhineb õppimisteooriatel, rõhutab sotsialiseerimise tähtsust. 4. kriisi sekkumise mall kooskõlas mitmetest elementidest traditsiooniline, psühhoanalüütiline, bioloogiline, egopsühholoogiline, sots. psühholoogiline, sotsioloogiline ja õppimisteoreetiline 5. individuaaltöö eriti töös vanuritega esiletõusvad rühmatöös, püütakse aidata vanuril luua tähtsaid inimsuhteid, arendada ja säilitada arukaid sotsiaalseid rolle, et mõista kliendi eneseväärikustunnet ja lahendada igapäevases elus esinevaid probleeme. Tavalised rühmatööd ...............: 1
vähenemiseni. Juhtub kas see, et ema ei lahku, või see, et keegi teine võtab sülle vms. Ängistus võib tekkida mitte üksnes miski konfliktist reaalsusega, vaid ka konfliktist üliminaga, siis on see spetsiifiline ängistus ja seda nimetetakse süütundeks. Mina võib sedagi kasutada signaalina ja olukorraga toime tulla. Kui minal ei jätku energiat, võib süütunnegi kõik üle ujutada ja on käes teistliiki neuroos - melanhooliahoog e. depressioon. Konflikt on tegelikult alati mina ja miski vahel. Alateadlik tung püüdleb vallandumisele, tema vastu astub ängistus, mis on kokkupõrkest reaalsuse või üliminaga tekkinud, aga mis kuulub mina sisse. Seega võime öelda, et kõik teised konflikti liigid - miski ja reaalsuse vahel, miski ja ülimina vahel, miski vastandlike tungide vahel, on alati mina kaudu vahendatud, s.t. konflikt on mina ja miski vahel. Seetõttu on ka loomulik psühhoanalüüsi
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt
...................................................................43 Rõõm................................................................................................................................43 Hirm................................................................................................................................. 43 Viha..................................................................................................................................44 Kurbus..............................................................................................................................44 Muretsemine.....................................................................................................................44 Hingeline vapustus...........................................................................................................44 12.2 Ilmastik........................................................................................
2.Verevalumid näo piirkonnas 3 17000 3.Luumurrud käte, jalgade, keha ja näo piirkonnas 1,3 7000 4.Suguelundite vigastused, katkenud rasedus 1 6000 5.Torke- ja lõikehaavad, sisemised verejooksud 1 6000 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Elanikkonna uuring 2003 Vägivallast tingitud psühholoogiline trauma Pikaajalised sümptomid / PTSD ( posttraumaatilise stressi häire ) Pikemat aega avalduvad sümptomid väljenduvad inimese käitumise, emotsioonide, suhete, sotsiaalse elu, isiksusomaduste, eluviisi ja/või tervisliku seisundi muutumises. PTSD (posttraumaatilise stressi häire) on meditsiiniline diagnoos pikaajaliste sümptomite kohta, mille on põhjustanud korduvad sündmused, mille hulka kuuluvad eluohtlikud olukorrad, tõsised
kui ka probleemide puudumist. Üllatus- ehk imestus kestab teiste emotsioonidega võrreldes lühemat aega. Ta avaldub selgesti näoväljenduses- kulmud tõusevad üles ja silmad lähevad pärani. Kurbus- seda tekitavad lahkumised, kellegi või millegi kaotamine, tihti ka meie vead ja eksisammud. Ta võib meid ergutada tegema muutusi oma elus, et mitte korrata seniseid vigu. Samas võib kurbus olla ka teistele inimestele vihjeks, et me vajame abi ja toetust. Hirm- seda iseloomustab inimese rahutu ja ärritatud olek, mida võib põhjustada kas tegelik või kujutletav hädaoht. Hirm väljendub eredalt nii näoilmes ja kehaliigutustes kui ka füsioloogilistes reaktsioonides. Viha- tekib, kui usume, et meid on ebaõiglaselt koheldud või tahtlikult solvatud. Vastikus- seda kutsuvad esile oma olemuselt või päritolult eemaletõukavad objektid ja
Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on:
NT sünteesitakse ensüümide abil, säilitatakse vesiilikutes NT lekke neutraliseerivad ensüümid Aktsioonipotentsiaal vabastab NT sünaptilisse pilusse Presünaptilised retseptorid peatavad NT edasise vabanemise NT kinnitub postsünaptilisele retseptorile 1.Aminohapped: GABA ja Glutamaat – peamised KNS aktiveerivad NT 2. Monoamiinid: Dopamiin – tujuga, sõltuvus käitumine Serotoniin – meeleolu, depressioon Adrenaliin - Noradrenaliin - meeleolu 3. Atsetüülkoliin: - ANS valdav NT 4. Neuropeptiidid: Endofriinid – heaolutunne, NPY, Enkefaliinid 5. Puriinid: ATP, Adenosiin 6. Lahustuvad gaasid: *CO, *NO ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID Hormoone iseloomustab: Järk-järguline toime Muudavad tavaliselt protsessi intensiivsust / tõenäosust Vallandavad nii sisemised kui keskkondlikud tegurid
Virgatsainete rollid · Virgatsainete esmaseks rolliks on närviteadete edastamine ühelt närvirakult teisele Motivatsioonipsühholoogia · On teada virgatsainete kontsentratsiooni mõjust meeleolule. Virgatsaine kontsentratsioone võivad mõjutada ka ravimid. Näited virgatsainete rohkuse / vähesuse mõjudest: Virgatsaine Kõrge kontsentratsioon Madal kontsentratsioon Serotoniin eufooria depressioon Dopamiin eufooria depressioon Noradrenaliin eufooria depressioon Adrenaliin aktiveeritus aktiveerituse puudumine · GABA (gamma-aminovõihape) reguleerib ärevust & infotöötlust, endorfiinid & subP seostuvad valutundlikkusega · Endorfiinid on valuvaigistid & positiivse meeleolu loojad. Heroiin & morfiin vallandavad ajus endorfiine · Meeleolu & adaptiivsete käitumiste seoste mõistmine on alles väga esialgses staadiumis · Neg
keskk tulenevatele pos ja neg stiimulitele, st reward ja punishment BIS- käitumusliku inhib süst- ebameeldivate sündmuste vältimine, hirm karistada saada. Serotoniin ja noradrenaliin, negatiivsed emots: ärevus ja neurootilisus BAS- akt süst- eesmärkide järgimine, saavutamine, motiveeritavus, pos emots: impulsiivsus ja ekstraverts. Dopamiin - Mida suurem BAS seda impuls. Kõrge BIS ja madal BAS-> depressioon. Kõrge BAS madal BIS-> antisots isiksus - ekstravertsematel inimestel on paremaks soorituseks vaja rohkem virgutust/stimulatsiooni paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega- Kõrge ärevus= kõrge neur ja madal ekstraverts 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. - limbiline süsteem, amügdala - monoamiinide närviteed, suguhormoonid - Panksepa närviringed: otsimine, raev, hirm, lust, hoolitsemine, paanika/lein, mängimine 6
Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkonda taalamusest otse ajukoorde? Lihas, liiges, nägemine, maitse, lõhn, kuulmine.. .LÕHN enda ümber. (nt sõjaolukord, abuse jne selles asjas elamine tekitav ajuatroofiat). Seega on 2. LOENG tähtis, et olete positiivne, rõõmus, pole pidevat valu jne. 2 meeleolurikkujat on depressioon Kuulmine, nägemine, lõhn, maitse, lihas-liigestundlikkus – neist lõhn EI läbi taalamust. Ta ja malaaria. Malaarial on tekkinud päris resistentsed vormid. Kui lähed ohtlikkusse läheb otse ajukoorde. piirkonda, siis SÖÖ TABLETE JA VAKTSINEERI! Aju tahab, et töötaksime ja oleksime rõõmsad
mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 1960 Kurt Lewin (1890 - 1947) K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog. Saksa juut, siirdus USA-sse. Sarnane saatus paljudel euroopa psühholoogidel mõttekeskus USA-sse. Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku inimese eluruum. Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli ... 20 sajandi II pool Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi!
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
Psühhoteraapia ühe- või teistsuguseid vorme tunnevad ja kasutavad nii meditsiinilise haridusega kui ka psühholoogilise haridusega psühhoterapeudid. Psühholoogia meetodid Põhinõuded on objektiiivsus ja evolutsioonilisus. Psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine on mõõdetavad.Tunnetusprotsesside mõõtmise põhivadkond on psühhofüüsika.Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühholoogiline teave,eelkõige psühholoogia seaduspärasused, on kontrollitud objektiivselt mõõdetavate ja tuvastavate muutujate alusel. Psühholoogiauuringu tsükkel: teooriast lähtuvalt püstitatakse hüpotees uuritava nähtuse mingite omaduste kohtaprofessionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öeldakontrollitakse, kas faktid on seaduspärased(mittejuhuslikud) ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavastfaktid üldistatakse
2 või teistsuguseid vorme tunnevad ja kasutavad nii meditsiinilise haridusega kui ka psühholoogilise haridusega psühhoterapeudid. Psühholoogia meetodid Põhinõuded on objektiiivsus ja evolutsioonilisus. Psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine on mõõdetavad.Tunnetusprotsesside mõõtmise põhivadkond on psühhofüüsika.Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühholoogiline teave,eelkõige psühholoogia seaduspärasused, on kontrollitud objektiivselt mõõdetavate ja tuvastavate muutujate alusel. Psühholoogiauuringu tsükkel: teooriast lähtuvalt püstitatakse hüpotees uuritava nähtuse mingite omaduste kohtaprofessionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öeldakontrollitakse, kas faktid on seaduspärased(mittejuhuslikud) ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavastfaktid üldistatakse
Sõltumata sellest, mis programmis tunnistajad osalevad, nende elud on väga detailse jälgimise all ning igaüks on alla kirjutanud vaikimisvandele. Inimesed, kes on programmis töötanud, sealhulgas ka sõjaväeliikmed vande murdmisel võivad neid oodata järgnevad otsesed tagajärjed: 20 · Suuline hoiatus koos vaikimisvande ülevaatamisega. · Tugevam hoiatus, ka kulmu lõhkipeksmine ja hirmutamine. · Inimese psühholoogiline töötlemine, et esile kutsuda enesetapuni viivat depressiooni. · Inimese mõrvamine, jättes mulje nagu oleks tegu enesetapuga või õnnetusega. · Imelikud ja ootamatud õnnetused, alati saatuslikud. · Vangistus spetsiaalses kinnipidamiskeskuses. · Vangistus hullude varjupaigas, kus neid ,,ravitakse" mõistusekontrolliga (mind-control) ja ümberprogrammeerimise tehnikatega. Hiljem lastakse nad välja muudetud ise-
Niisugust intelligentsuse taset loetakse nn subnormaalsuseks, piiriseisundiks, mis jääb normaalsuse ja debiilsuse vahele. Jälgimisperioodi kestel tehti regulaarseid vaatlusi kuni indiviidide 65 aasta vanuseks saamiseni. Neid võrreldi 38-inimeselise grupiga, kus keskmine IQ oli 115.Kõik indiviidid kuulusid abielupaar Glueckide 1950. aasta uuringu valimisse. Kogu valim jagati kaheks grupiks sõltuvalt elukäigu edukusest, mida hinnati 45. ja 50. eluaasta vahel. ,,Edukuse" kriteeriumiks oli aastane sissetulek üle 15 000 USD, stabiilne tööalane karjäär, osalemine prosotsiaalsetes tegevustes noortega (nt treenerina) ja lähedased peresuhted 10 aastat ja enam.Uuringu tulemused näitasid, et edukate ja ebaedukate gruppidesse kuulus praktiliselt sama arv madala intelligentsusega indiviide.See tähendab, et edukal ei olnud madal IQ iseenesest takistuseluga hakkama saada. Varase lapsepõlve asjaolude täpsem analüüs
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
