Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Depressioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
depressioon, pihus, reaktsioon, kaotusele, kurvameelsus, suhtlusprobleemid, enesehinnang, unehäired, väsimus, antidepressandid, kannatav, haiglaravi, kliinik, peaasiTa ei näe milleski erilist mõtet ja muretseb, et veab oma perekonda alt. Töölenaasmine ajab teda närvi. Ta ei saa hästi teise meeskonnajuhiga, kes teeb vahetusi, kui teda pole. Naine on tal mõistev ja toetab teda, kuid Harry ei taha teda endale liiga ligi lasta. Ta arvab, et ei ole õige koormata naist sellega, kuidas tema ennast tunneb. Harry ja arst on ühel meelel, et tal on vaja mõna aega tööst eemal olla, ja ta saab kaheks nädalaks haiguslehe. Arst arvab, et Harryl on depressioon ja kasu võiks olla ravimitest. Harry ütleb, et on valmis ,,proovima mida iganes, kui see aitab", niisiis kirjutab arst talle antidepressandi ja käsib tal kahe nädala pärast tagasi tulla. Kahe nädala pärast ütleb Harry arstile, et tal on natuke parem. Tal on häid päevi rohkem kui halbu päevi, kuigi tunneb puhuti tugevat ärritust, eriti poodides. Ta hoiab end tegevuses, käies peamiselt kohalikus võimlas raskusi tõstmas ja töötades aias.
mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. See ei esine vaid mingil kindlal eluetapil, seda võib esineda nii lapsel kui täiskasvanul, mehel, naisel, noorukil.
Depressioon Koostas Z.Kubinets Mis on depressioon? · Seletus Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. · Ülevaade Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib
Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine.......................................................................... 4. BIPOLAARNE HÄIRE....................................................................................... 5. SÖÖMISHÄIRED..............................................
............................................................................... 7 DEPRESSIOONI RAVI........................................................................................................... 9 Psühhoteraapia ja teised professionaalsed ravimeetodid ................................................. 12 Kognitiivteraapia................................................................................................................ 14 Depressiooniravimid - antidepressandid............................................................................ 17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 20 2 SISSEJUHATUS Depressioon on laialt levinud haigus
Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1.3 Depressiooni levik noorte seas 6 1.4 Depressiooni ravi 7 1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed 8 1.6 Depressiooni vältimise võimalused 9 2. Metoodika 10 3. Uurimistöö analüüs 11 KOKKUVÕTE 17
......................................................... Depressioon eakatel................................................................................. Depressiooni ravi...................................................................................... Kokkuvõte................................................................................................. Infoallikad................................................................................................. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi,tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevad referaadis ka selgeks püüan teha. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav.
sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu. Depressiivset hingevalu on asjaosaliste arvates palju raskem taluda kui näiteks valu, mida tekitab murdunud jalaluu. Erinevalt füüsilisest valust kerkib emotsionaalne valu esile palju aeglasemalt ja kestab kauem. Väga paljud tänapäeva inimesed kannatavad mitmete depressiooni sümptomite all, omamata õrna aimugi sellest, et neid vaevab depressioon ja mitte mingi lihtne füüsiline häda. Depressioon on haiglaslik meeleolu alanemine, mis mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Depressioon ilma (bioloogiliste põhjustajateta) allub tavaliselt ravile, kuid seda peab läbi viima professionaal ja tegemist peab olema õigesti valitud vahenditega. Isegi bioloogiliste põhjustajatega kliinilisi depressioone on võimalik õigesti valitud ravimite ja
- Monoamiinid (seratoniin, dopamiini jne) - Retseptorid Psühhoneuroendokriin…. Hüpotalamus ja neerupealiste süsteem Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega
..6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetunne, pessimistlik suhtumine tulevikku, elutüdimus- või suitsiidmõtted, unehäired, isumuutused Depressiooni raskusaste: 1)Kerge 4 sümptomit, suudab käia tööl 2)Mõõdukas 6 sümptomit, raskused tööl tavarollide täitmisel 3)Raske/psühhootiline 8 sümptomit, vajab jälgimist ja hooldust Depressiooni põhjused: Geneetika, Neuroanatoomilised muutused, Neurokeemilised muutused, Traumeerivad elusündmused, ,,Depressiivne mõtlemine''
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest
Referaat Poliitika ja depressioon Sisukord Mis on depressioon? 2 Depressiooni sümptomid 3 Depressiooni tüübid 4 Depressioon poliitikas 5 Kokkuvõte 6 Mis on depressioon? Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus.
Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e. levik) ca 1,3 % elanikkonnast
............................3 Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid otsustasime, et sooviksime lisaks põhiteadmistele depressioonist rohkem teada saada. Antud uurimistöös püstitasime endale küsimused: mis on depressioon, kuidas see avaldub, millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida. ........3 Mis on depressioon?....................................................................................................................4 Depressiooni sümptomid.............................................................................................................5 Depressiooni raskusastmed................................................
tagajärjed, põhi- ja lisasümptomid. Töö teises osas keskendutakse kodeerivale allikale, milleks on Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (kasutades RFK kontroll-loendit), võttes aluseks erinevad depressiooni raskusastmed. Lisaks eelnimetatule sisaldab teine osa häire sümptomeid ja jaotuvust. 3 1. Ülevaade depressiooni olemusest, sümptomitest, raskusastmetest ja tagajärgedest Meditsiiniliselt on depressioon selline psüühikahäire, mis on põhjustatud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest (Inimene 2012). Neurotransmitter ehk virgatsaine, on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmetest ja tagab närviimpulsi informatsiooni ülekande närvirakkude vahel ühelt rakult teisele (Eesti Parkinsoni...2012). Häire tekkides on olulise tähtsusega psühholoogilised tegurid, milleks on s
Valu on alati negatiivne emotsioon. Kestvuse järgi: Äge peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga). Krooniline valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur osa pühendunud valu tundlikkusele. Nahal ärritus -> impulsid seljaajusse -> üli kiirelt peaaju poole (iga piirkonna jaoks on ka ajus eri piirkond, seetõttu meie reageering kiire ja ka arusaam, kus täpselt valuaisting on). Valu tekib valu kaob: Valu tundmine on kehale suur stress peame reageerima kaitsma või põgenema
heterogeenne, kuid kõige enam häireid ilmneb infotöötluskiiruse, tähelepanuprotsesside ja täidesaatvate funktsioonide töös Skisofreenia kulg - Esimesele psühhootilisele episoodile eelneb prodromaalperiood esinevad kerged vahelduva kuluga psühhootilised sümptomid, mis ei vasta psühhoosi diagnoosi kriteeriumitele - Võib kesta nädalatest aastani - Skisofreenia prodromaalperioodile võivad viidata: depressioon, kõrgenenud ärevus, ärrituvus, segadused mõttekäigud, vahelduvad mõtted ebatavaliste tähenduste omistamisest, maagiline mõtlemine, illusioonid, hügieeni häirumine, sotsiaalne eraldumine, suhtlemisraskused, kognitiivse funktsioneerimise probleemid - Skisofreenia kulgeb tavaliselt mitmete akuutsete (psühhoosi seisund) episoodidega, mille vahepeal on sümptomid vähem väljendunud, kuid siiski häirivad
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova STSTB 2 kõ Depressiooni käsitlus sotsiaaltöös Essee Õppejõud Ene Lausvee MD PhD Tallinn 2014 Depressioon on seisund, kus inimese meeleolu on pikema aja vältel halb, teda valdavad ebameeldivad tunded, väsimus, apaatia. Seda lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ja masenduses olijat valdab jõuetus ja frustratsioon. Kõik inimesed on vahetevahel õnnetud ning ebaõnnestumiste korral on täiesti normaalne, et tuju läheb halvaks. Kuid see ei tähenda kohe, et inimesel on depressioon. Me kõik hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja
ega haiguslike muutuste iseloomule ajus. RHK-10, Psüühikahäired (F) F0 – Orgaanilised psüühikahäired (nt dementsus) F1 – Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) F2 – Psühhootilised häired (nt skisofreenia) F3 – Meeleoluhäired (nt depressioon) F4 – Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 – Söömishäired, unehäired, seksuaal-düsfunktsioonid F6 – Isiksusehäired, muud käitumishäired F7 – Vaimne alaareng F8 – Psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 – Psüühikahäired lapse- ja noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 – Sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired F53.0 – Kerged F53.1 – Rasked Ff53.8 – Muud F0 – orgaanilised psüühikahäired
(http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/Kl_ps.htm) Mõned teoreetikud kahtlevad, kas primaarseid emotsioone on üldse võimalik eristada. Teised soovitavad jagada emotsioonid niinimetatud "perekondadesse." Näiteks: Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, mure jahmatus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, kabuhirm, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, eufooria, maania, ekstaas Armastus: tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine Üllatus: sokk, hämmastus, imestus Vastikus: põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivustunne, ärritus
Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud F1 intoksikatsioon, kuritavitamine, sõltuvus jt psüühikahäired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge F2 Psühhootilised häired mööduv psühhootiline episood episoodiline või korduv depressioon, F3 Meeleoluhäired tsüklotüümia foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge Ärevushäired, dissotsiatiivsed F4 stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, häired, somatoformsed häired hüpohondria
14.11.2008 Sünnitusjärgne periood meeleolu häired - probleem on vastsündinu eest hoolitsemine(nõustamistelefonid,imetamisnõustaja).Kuidas hakkama saada lapsega. Kurvameelsus-baby blues kõik naised võivad tunda ja kogeda.Psüühika ei saa jääda samaks pärast lapse sündi, meeleolu kindlasti muutub.Esineb peaaegu 100-l %-l kas rohkem või vähem. Baby blues- algab 3-4 päeva pärast sünnitust ja siis algab periood,kus on kurvameelsus. Tipneb 4-5 päeva pärast sündi. Algus on hiiliv ja leebe. Tavapärased sümptomid on nutuhood,labiilsus,sentimentaalsus,tundlikkus. Harva kõrgendatud/ülev meeleolu. Sagedamini ärrituvus-põhjuseta,vihahood, vaenulikkus,peavalud,kurnatus. Lapsele haiget ei tee. Need on lihtsalt kohustumuslik tunne. Kontsentratisoon on raskendatudja võivad esineda unehäired- suure küsimärgiga.- nad nagunii ei saa magada. Laheneb ilma meditsiinilise abita-ravimiteta.Raviks on
Moraalne mudel- häire on moraalne puue, isik on vastutusvõimetu nagu laps. Aitab leebe kohtlemine, rahulik ja religioosne atmosfäär, hea toit, värske õhk, aiatööd, loodus ja loomad. 4. Meditsiiiniline mudel- häire on haigus. Tuleb kõrvaldada põhjus nagu kehalisel haiguselgi. 5. Psühholoogiline mudel- häire põhjus on psühholoogiline- psühhogeenia. Raviks: ärarääkimine, katarsis, hüpnoos, teadvustamine. 6. Sotsiaalne mudel- häire on normaalne reaktsioon ebanormaalsele ühiskonnale. Ravida tuleb mitte inimest vaid haiget ühiskonda. Häire on termin, mida kasutatakse selleks, et viidata kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega enamasti kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone. Sümptom on: ühe psüühilise funktsiooni üksik hälve, patsiendi üksik kaebus, haiguse vaadeldav füsioloogiline või psühholoogiline ilming.
3) Hilis- ehk residuaalne staadium Muutused emotsionaalsuses võivad olla rohkem väljendunud ning eluga toimetulek palju raskem. Psühhootilisuse sümptomeid esineb selles staadiumis vähe, harva ja need ei häiri enam patsienti. Seda staadiumi iseloomustab haiguse ägenemine , mida ei ole võimalik ette ennustada. Tihti eelneb ägenemisele stress. Haiguse võimalikule uuele ägenemisele võivad viidata varajased e. hoiatavad märgid. Näiteks saamatus, unehäired, mälu probleemid, isu alanemine, suhtlemisraskused jne. Kulutüüpe hinnatakse vastavalt haigusnähtude esinemisele ja nende taandumisele. Püsikululise haigusvormi puhul psühhootilised sümptomid ei taandu täielikult ning ravimid on väheefektiivsed ja haigete igapäevane toimetulek seetõttu raskem. Ägenemiste vahel olev periood võib olla haigel täiesti ilma häireteta. Ägedale haigushoole võib järgneda depressioon, vaatamata edukale sümptomite taandumisele.
(Äge psühhoos) (Siksofreenia) (Skisofreenia) 7 Meeleolu (mood) Meeleolu on püsiv emotsioon, mida isikud subjektiivselt kogevad ning avaldavad ja mis on täheldatav ka teiste poolt; näiteks kurvameelsus või viha. Kergemad muutused meeleolus ei pruugi väga selgelt avalduda lühiajalise vaatluse käigus (näiteks kerge depressiooni korral). Eutüümne meeleolu (euthymic mood) - normaalne meelolu, s.t ülemääraselt kõrgenenud (maniakaalse) või alanenud meeleolu(depressiivse) puudumist. Aleksitüümia - võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel. Meeleolu muutused 1) Alanenud meeleolu 2) Kõrgenenud meeleolu 3) Muud emotsioonid Meeleolu muutused
Raskematel juhtudel on distressi tagajärjeks haigus, äärmistel juhtudel surm. Seega aitab eustress ehk hea stress meis leida jõudu ning oskust olukordades õppida ja nendega kohaneda. Eustress võib meid motiveerida ja stimuleerida. Distress ehk halb stress aga tekitab meis sellise pinge, et me ei õpi sellest mitte midagi. See viib meid raskesse, võib- olla isegi haiguslikku seisundisse ning võib kaasa tuua ka mitmesuguseid ohtlikke kõrvalmõjusid (1: 153-155, 2). 1.2 Depressioon Stress muutub haiguslikuks siis, kui ta on pikaaegne. Haiguslikuks võib teda nimetada siis, kui see on kujunenud juba depressiooniks. Depressioon on haiguslik meeleolu alanemine, mis mõjutab pea kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Kui inimene kannatab kaua stressi käes, siis tekib organismis mõnede keemiliste ainete (serotoniini, dopamiini või non-epinefriini) puudus. Depressioon võib inimese pikaks ajaks tasakaalust välja lüüa
arvatakse, et see on märk nõrkusest. (Puusepp, L. 2011) Tunded, mis võivad tekkida pärast raseduse katkemist: juhtunu eitamine ("See pole võimalik") šokk ("Kõik see juhtus nii ootamatult") hirm ("Ma pole täisväärtuslik naine", "Kas ma pean taluma valu?", "Kas ma tulevikus jään veel rasedaks?") viha ("Miks see juhtus minuga?", "Mu partner oleks pidanud …, poleks pidanud…", "Võibolla tegi arst vea?") kurbus ja depressioon juhtunuga leppimine ("Jah, see juhtus minuga. See on minu elu osa ja ma tahan sellega toime tulla. Võibolla lähen nõustaja juurde, kui tunnen, et see on vajalik.") (Rull, K., Part, K.) Naised, kes on kogenud raseduse katkemist on toonud välja järgmiseid reaktsioone: depressiooni, üksindlust ja isoleeritust. Need on küll normaalsed reaktsioonid, kuid kui need hakkavad segama igapäevast elu võib olla tegemist depressiooniga ja tuleks minna nõustaja juurde
· Kõikides kudedes, neile seondub diasepaam, aga mitte enamus bensodiasepiine · Mitokondrite membraanis, mõjustavad steroidhormoonide sünteesi kolesteroolist selle mitokondriaalset transporti soodustades Rahustite põhilised kõrvaltoimed · Kesknärvisüsteemi üldine pärssimine · Unisus & reaktsiooniaja pikenemine · Mälupuudulikkus · Alkoholi jms toime tugevdamine · Paradoksaalsed reaktsioonid: ärevuse & agressiivsuse suurenemine Rahustite seiremudelid · Tingitud emotsionaalne reaktsioon (CER) · Geller-Seifteri test24 · Vogeli test25 · Frustratsioonitest · Uudistaval käitumisel põhinevad testid · Uudsete objektide peitmine, uudse toidu söömine · Sotsiaalse interaktsiooni test · Võimendatud võpatusrefleks · Distressi poolt esilekutsutud hüpertermia · Distresshäälitsuste (hädahüüdude) pärssimine Bensodiasepiinid sedatiivse toimeta?! GABAA-bensodiasepiiniretseptorikompleks koosneb alaühikutest, kirjeldatud on 6 erinevat -, 3 erinevat -, 3 erinevat
· veepuudus ja maohaavad (7) · tõsised südame, neerude ja maksa kahjustused (7) · hammaste ja igemete kahjustused (7) · söögitoru kahjustused, krooniline kõhukinnisus (7) · tundlikkus külma suhtes (10) · ülemäärane karvakasv kehal (10) · aeglane pulss, madal vereringe (10) · võivad tekkida ka minestamishood (10) · võib tekkida menstruatsiooni ebakorrapärasus (10) 2.4.2 Psüühilised tagajärjed: · depressioon ja madal enesehinnang (7) · süü-ja häbitunne (7) · halvenenud sotsiaalsuhted (7) · tujukõikumised (7) · perfektsionism (7) · ,,kõik või mitte midagi" stiilis mõtlemine(7) · Katkeline uni, kus öö jooksul ärgatakse korduvalt (10) Nagu on aru saada, siis anoreksia haiguse tagajärjed on väga kohutavad ja koguni eluohtlikud ning nendest ei ole võimalik ise omal käel lahti saada, seega kui sinul või kellelgi tuttaval
• Esmatasandi meditsiinitöötaja on sageli see, kes suunab depressiooniga patsiendi spetsialiseeritud arstiabi etappi. Kokkuvõtvalt on esmatasandi meditsiinitöötaja alati kättesaadav, asjatund- lik ning kohustatud abi andma. ENESETAPP JA PSÜÜHIKAHÄIRED Uurimused kinnitavad, et suuremal osal enesetapu sooritanutest on diagnoo sitav psüühikahäire. Allpool on ära toodud suitsiidiriski kandvad diagnoosirüh- mad: • depressioon (kõik vormid); • isiksusehäired (asotsiaalne isiksus ja ebastabiilset tüüpi isiksusehäired, eriti kui haiguspildis domineerivad impulsiivsus, agressioon ja sagedased meeleolukõikumised); • alkoholism (eriti noorukitel, eriti joomaperioodi järgselt) ja/või uimastite kuritarvitamine noorukite puhul); • skisofreenia; • orgaanilised psüühikahäired; • muud psüühikahäired.
Ravi ja uuringud: hematokrit, hgb madal, retikulotsüütide Bret (mitteküpsed ER) hulk madal. S-ferritiini tase , S-fe sisaldus, rausidumisvõime, kr haiguste või inf ravi. MEGALOBLASTILINE ANEEMIA: er on normaalsest suuremad ja vähenenud L ja Tr hulk, B12 ja foolhappe defitsiit, leukeemia, ravim merotreksaat põhjustab. Tingitud vere erütrotsüütide tootmisega kuid võrreldes teistega palju rohkem. Kaebused: isutus, kahvatus, väsimus, peavalu, kõhulahtisus, käte ja jalgade tuimus. Uuringud: madal Hgb ja Er arv, kõrgenenud MCV , madal Hk, madal retikulotsüütide arv. HEMOLÜÜTILINE ANEEMIA: vähenenud ringlevate ER hulk nende suurenunud lagunemise tõttu. Luuüdi ei ole võimeline kompenseerima ER lagunemist , nende tootmist suurendades. Põhjusteks inflektsioon, teatud ravimid, AIH ja pärilikud seisundid. Vereliblesid on vähe kuna lagunevad ära. (kaebused: tume uriin, suurenud põrn ja muud aneemiate tunnused).
(ajavööndivahetus), psühholoogilised(stress, elumuutus), psühhiaatrilised (ärevud, depressioon), medikamendid. Insomnia tüüpilised eelneb teistele psühhiaatrilistele sümptomitele ning vb olla sõltumatu riskifaktor depressiooni tekkele. Unetus seotud hüpotaalamuse-ajuripatsi-neerupealise telje aktiivsuse tõusuga (adrenokortikotroopse hormooni ja kortisooli tõus). Tsirkadiaanse rütmiga seotud unehäired 1. Ajavööndivahetus – melatoniini võtmine enne soovitud uneaega 2. Öötöö-muutuva ajagraafikuga töö 3. Hilinenud une sündroom (DSPS)- raskused magamajäämisega enne kl 2-4 öösel, puhkepäevadel on eelistatud tõusmisaeg pärast kl 10 hommikul; probleem tööpäevadel, väsimus-kurnatus, kui tuleb vara tõusta 4. Ebaregulaarne une-ärkveloleku rütm (pidevalt muutuva öise une saabumisega või täielikult
See aitab vanureid ilma masenduseta kohaneda oma haiguste ja puudustega. Antud nähtustel on suur kliiniline tähtsus, sest küllaltki sageli ei pea vajalikuks (vanurid) arsti juurde minna, arvates et nende hädad tulevad vanadusest. Teisalt lähevad mitmed vanurid ravile ja uuringutele korduvalt, sest vananemisega kaasnevad muutused panevad neid raskeid haiguseid kartma. TAVALISEMAD KAEBUSED Subjektiivsetest kaebustest sagenevad vanemates vanusegruppides kõige enam jõuetus ja väsimus ning tunnetuslikud (kognitiivsed) häired. Ka paljud teised mittespetsiifilised kaebused on pensionäridel sagedasemad, kui tööealised kuid nende järsult suurenenud esinevust vanematel pensionäridel võrreldes noorematega ei täheldata. Mõned kaebused isegi kohanevad. Kurdetakse peamiselt nende haiguste sümptoome mida enamus vanureid teab end põdevat. Subjektiivsete kaebuste spekter muutub vastavalt vanusegrupile. Nooremate pensionäride hulgas (65a.) on
annaabi.ee 
