ÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine
rahvamasse teatud eesmärgil demagoogid 2. Aristokraatia-valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides-oligarhia. Aristokraatia erivorm on ohlokraatia-halvimate ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva(eksekutiivse ) võimu ees. Kõrgemad esindusorganid võivad olla kas ühe või kahekojalised.
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ NR 2 II ptk Demokraatlik valitsemine 1. Selgita võimude lahususe eesmärki. Millisteks harudeks võim jaguneb, too näiteid EV põhjal ja lisa iga võimuharu peamised ülesanded. – Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat olema üksteisest eraldatud: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäie koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte. Seadusandlik võim: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine, kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim: seaduste elluviimine, riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõim: seaduskuulekuse tagamine, võimu seadusliku kasutamise järelevalve, sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. 2
Demokraatia 9 tunnust: vabad ja õiglased valimised konkurents võimu nimel poliitikud sõltuvuses valijate eelistustest seaduste ülimuslikkus (õigusriik) võimude lahusus (eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võim) peavad tagatud olema kodanikuvabadused ja inimõigused peavad olema tagatud paljud eripalgelised infoallikad enamus arvestab vähemuse huvidega peab alati valitsema relvajõudude üle tsiviilkontroll Otsedemokraatia - rahva osalemine referendumitel Esindusdemokraatia - valime Riigikokku, KOV'sse, Europarlamenti. Võimude lahusus on vajalik, sest:
seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem) Seaduste Seaduste elluviimine Seaduskuulekuse väljatöötamine ja Riigi igapäevase tagamine vastuvõtmine toimise korraldamine Võimus seadusliku Kodanikkonna huvide (sise-, välis- ja kasutamise järelvalve
Demokraatia vormid e. Väljendusvormid: 1) Otsene demokraatia 2) Esindus demokraatia 3) Osalusdemokraatia 4) Eliitdemokraatia Tänapäeva demokraatia e. Täieliku liberaalse demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised, st õigus valida ja olla valitud 2) Konkurents võimu nimel ja poliitiku sõltuvus valijate eelistustest 3) Seaduste ülimuslikkus 4) Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (St seadusandliku täidesaatev ja kohtuvõimu lahustatus üksteist) 5) Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 6) Vaba ajakirjandus 7) Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond 8) Tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia tunnused: 1) Alternatiivsed infoallikad 2) Vabadus esineda eriarvamusega 3) Vabadus kritiseerida valitsuse poliitikat Siirdeühiskonna probleemid ja ohud:
1. Võimude lahusus seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. Võimutäiuse koondumine ühe isiku või institutsiooni kätte looks eeldused võimu kuritarvitamisele. Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõim teostavad kohtunikud. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on pmt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valimisülesanded. Võimude personaalse lahususe järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.(joonis) 2. Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine: Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev valitsemine. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseadus; kohtumõistmine seadusest lähtudes;
- rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole määrava tähtsusega (nt Venemaa, Eesti 1934-
- rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole
seadusele. NON REX EST LEX, SED LEX EST REX- mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. Õigusriigi idee on üpriski vana. Teoses on kirjeldatud , et õigusriigi lätete juures seisab õigusjumalanna. Tema ühes käes on õigusemõistmise kaalud ja teises mõõk ning side silmadel. Sellega on tahetud öelda , et jumalanna poolt kaitstav õiguskord on võrdselt ja kehtiv kõigi suhtes. Kõik on seaduse ees võrdsed. Riigivorm on sõltuvuses sellest, kuidas on organiseeritud riigivõim. Antiikmaailmast pärineb idee sellisest ühiskondliku elu riiklikust korraldusest, mis vastab ka kaasaegsetele ettekujutlustele riigikorrast. Õiglaseks ehk õiglusele vastavaks loeti ühiskondlikku korraldust, kus õigus, mis tänu avaliku võimu toetusele muutub üldkohustuslikuks seaduseks ning avalik võim , mis on õiguse poolt korrastatud ja piiratud on õigusele vastav riigivõim. Lisaks antud peatükis oli räägitud Aristotelese mõttest, et igas konstitutsioonis on kolm osa.
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib
• Väljamaksed Majandussektorid Primaarne sektor • Põllumajandus • Metsamajandus • Kalandus • Maavarade kaevandamine Sekundaarne sektor • Energiamajandus • Masinatööstus • Keemiatööstus • Metallurgia • Kergetööstus • Toiduainetööstus • Ehitus • Jne Tertsiaarne sektor • Kaubandus • Äriteenused • Tervishoid • Haridus • Riigivalitsemine • Teadusuuringud • Infotöötlus • Finantstegevus • Jne Riik ja riigivõim Poliitilised ideoloogiad Riigi tunnused • Organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga. • Institustsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Tunnused • Rahvas • Avalik suverräänne (sõltumatu) võim • Territoorium • Riigi otsused peavad olema kõigile
Võim Võim eksisteerib kõikjal ja on jaotunud ebavõrdselt. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused Alati domineerib mingi grupp nõrgemat või alamat gruppi. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus. Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega.
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused
- 3. Laine: 1974 langes diktatuur Portugalis, siis Hispaanias ja Kreekas, lagunes NL, lagunes totalitarism Kesk- ja Ida-Euroopas ja NL'st sõltuvates Aafrika satelliitriikides. - Kommunistliku bloki lagunemine muutis otsustavalt dem ja dikt vahekorda maailmas, 1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid. Tunnused: -kodanikuvabaduste tunnustamine -õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite(keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine -tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia(ehk paljude võim)-nüüdisdemokraatia, mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule. Vabaduse alused: -Mitmeparteisüsteem
tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on samuti otsustusõigused (USA) Konföderatsioon – Riikide liit, millel on majanduslikud ja välispoliitilised eesmärgid (Euroopa Liit) Märter – Uskumuste/arusaamade tõttu vägivaldselt hukatud isik Ideoloogia – Maailmavaade/poliitiline õpetus Alternatiivideoloogia – Mittepoliitiline õpetus nt. Feminism
suhtumisi ja tõekspidamisi; teiselt poolt on ilmne õigusnormide sisu determineeritus ühiskondlikest teguritest, eelkõige võimupositsioonist, huvidest, väärtustest, mentaliteetidest. Seadus on oluline sotsialiseerumisagent, mis osundab sellele, mis on aktsepteeritav ja mis mitte. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või sotsiaalse grupi huvides. See on keeld, käsk või luba midagi teha ja see on esitatud pöördumisena indiviidi, sotsiaalse grupi või ühiskonna poole. Sotsiaalsel normil võib olla formaalne või mitteformaalne iseloom. Formaalsed normid on seadusandja poolt täpselt formuleeritud, kirja pandud, piiritletud sunniga, kontrollib teatud grupp või mehhanism, kehtib määratletud kontingendile ja kindlates situatsioonides. Mitteformaalsete normide allikas on ühiskond ise, ta on kirja panemata, piiritlemata,
Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. 1.1 Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim 1.2 PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1.3 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget
Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus
haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus
loomuõiguse käsitlus, õigusriigi doktriin.. Seadusest kõrgemalseisvad väärtused. Nimetatakse ka loodusõiguseks või loomuõiguseks. Postiivse õiguse normid on ainult siis kehtivad, kui nad vastavad loomuõigusele. Loomuõiguse üks rajajaid – Rousseau 4. ÕIGUSE IDEE Õiguse ideed kajastavd 2 enimlevinud doktriini: 1) Loomuõiguslik doktriin – õigus peab olema kooskõlas õiguse ideega ehk õiglusega. Õiguse idee on positiivse õiguse ülene. Põhiseadus ja seadused peavad olema kooskõlas ülipositiivse õiguse põhimõtetega ja üldtunnustatud õiguse üldpõhimõtetega. 2) Positivistlik doktriin – vaatleb õigusnormi ja õigussuhteid nagu need olema peavad – sein sollen. Kuidas õigusnorm annab ühele õigusi ja teisele kohustusi. 5. ÕIGUSNORMI TUNNUSED Tunnused: Üldine iseloomu aspektist isel õigusnorme sihitlus isiku huvidele või
toota, saadakse vahetuskaubanduse teel. Raha ei kasutata või on raha vähetähtis. Tootmisvahendid ja -meetodid on algelised ja tööjaotus vähe arenenud. Teadmisi ja oskusi pärandatakse põlvest põlve ning seetõttu murrangulisi muutusi majanduses ei toimu. Turumajandus - tänapäeval kõige enam levinud majandussüsteem, kus määravaks on ressursside kasutamise valitsev nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muu hulgas ausa konkurentsi järele. Käsumajandus e plaanimajandus - käsumajanduse tingimustes otsustab selle üle, mida, kuidas ja kellele toota, riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi omanduses. Eraomand puudub või on piiratud. Tururegulatsiooni puudumise tagajärjeks on mh mitmesuguste kaupade krooniline puudujääk. Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel
kuulub nii võimu otse valitud. Riigi igapäevast seadusandlik, Valitsus moodustatakse ülimuslikkusel. toimimist juhib valitsus täidesaatev kui ka parlamendiväliselt ning Riigipeal on vaid ja sedusloomega tegeleb kohtuvõim. ei ole parlamendi ees esindusfunktsioon. parlament. aruandekohustuslik. Valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt Lõuna-Aafrika, Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Tai Nt Katar, Saudi Mongoolia, Eesti Ühendriigid, Indoneesia Araabia, Vatikan
Madal maksukoormus – väiksem tulu riigile ja mida kasutatakse tarbimiseks ja investeeringuteks Maksumäär näiatb kui suur osa teenitud tulust läheb maksudele. Proportsionaalne – kõikidele on määratud sama protsendiga maks Progressiivne – maksumäär suureneb vastavalt tuludele Regressiivne – maksumäär alaneb tulude suurendamisel Pilet 3 1. Riik ja riigivõim. Riigiõpetus. Riigivõim. Vabadus maailmas. Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa- alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust on rahvas (riigivõim rakendub nii kodanikele kui ka välismaalastele ja kodakonsuseta isikutele); territoorium (k.a. enklaavid – teiste riikide territooriumi vahel asuvad alad; ning saared) ja suveräänsus(iseseisvus). Riigiõpetus – läbi ajaloo on püütud leida vastust küsimustele, kuidas riik
Kõige olulisemaks neist on kõikidele riikidele omane riigi kaitsefunktsioon, tänapäeval on tähtis ka vastastikuse kootöö ja abistamise funktsioon, millest mõnikord tõstetakse esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon ning maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamseks teiste riigidega koostöö funktsiooni. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes(teostamine õigusloome, riigi täidesaatva tegevuse, õigusemõistmise ning kontrolli ja järelvalve kaudu) ja organisatsioonilistes vormides(riigiaparaadi mitmesuguste lülide vahendusel teostatavat korraldusliku iseloomuga operatiivset tööd riigielu juhtimisel). Riigiaparaat riigiorganite rangelt korrastatud süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. On iga riigi tähtsaimaks koostisosaks ja riigi kehastuseks, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse
Demokraatia tunnused: Vabad ja õiglased valimised Võimudelahusus Alternatiivsed teabeallikad, vaba meedia Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest Vähemust õigustega arvestav enamuse võim Seaduste ülimuslikkus, kõigi võrdsus seaduste ees Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Liberaalse demokraatia tunnused: -Kodanikuvabaduste tunnistamine -Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -Kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus -Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond -Vähemuste õigustega arvestamine -Tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia paljude võim Nüüdisdemokraatia ehk polüarhia. Arvamuste ja organisatsioonide paljusus. Tunnused alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, kritiseerida valitsuse poliitikat Vabaduse alused: Mitmeparteisüsteem, täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus,
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe
(Saudi-Araabia, Vatikan). 12. Riigi haldusliku korraldamise vormid, näiteid riikide kohta. 1) Unitaarriik- üks võimukeskus (Eesti - Tallinn) 2) Föderatsioon- haldusüksustel suur otsustusõigus (Saksamaa - Liidumaad) 3) Konföderatsioon- suveräänsete riikide liit, välis-, kaitse- ja majanduspoliitika (Euroopa Liit). 13. Võimu iseloom ehk kas vabariik on alati vaba riik? Demokraatia: kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas; vabad ja regulaarsed valimised; riigivõim lähtub seadustest, inim- ja kodanikuõigustest Diktatuur: 1) Autoritaarne ebademokraatlik valitsemine; sageli ajutine; õigusi piiratakse, et režiim püsiks 2) Totalitaarne riik hirmuvalitsus; kontroll kõigi eluvaldkondade üle; ideoloogiakeskne; agressiivne 14. Ideoloogia- on korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele.
tuleb pidada ja võimaldavad lahendada olukordi, mille puhul konkreetset normi pole loodud. Eelkõige on need abiks PSi teiste sätete tõlgendamisel (nende põhifunkts). Maruste loetelu põhimõtetest (9): demokraatia, parlamentaarne vabariiklus, riigi ühtsus ehk unitaarsus, demokraatlik õigusriik ja seaduslikkus ehk legaalsus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreeritus ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkus, võimude lahusus ja tasakaalustatus, sotsiaalriiklus, inimväärikus, inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkus. Annus: demokraatia, parlamentaarne riigikord, õigusriiklus, sotsiaalriiklus, rahvusriik, muud (vabariik, unitaarriik, põhiõiguste kaitse). 8. Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu.
● Tsiviilkontroll relvajõudude üle ● Vähemustega arvestav enamuse võim ● Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus ● Vabad ja õiglased valimised ● Alternatiivsed teabeallikad ● Konkurents võimu nimel ● Poliitiku sõltuvus valija eelistustest ● Seaduste ülimuslikkus ● Võimude lahusus Rahvas teostab oma kõrgeimat riigivõimu rahvahääletusel ja riigikogu valides. 13. Mis on siirdeühiskond, kuidas mõjutab see inimeste igapäevaelu/ühiskonna üldiseid meeleolusid, kuidas ja kunas avaldusid siirdeühiskonna ilmingud Eestis? Siirdeühiskond on olukord, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele. Sellega kaasneb ajutine suur ebastabiilsus. See võib toimuda revolutsiooni kaudu: -mille algatavad senise võimu kriitikud
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste
Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
