Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatlik valitsemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
omavalitsus, volikogu, esindus, põhiseadus, president, riigikaitse, parlament, kodakondsus, kanditaat, riigieelarve, ministeerium, teostab, monarhia, erakonnad, unitaarriigid, valimisõigus, esinduskogu, ametiisik, ministrid, kantsler, maakonda, omavalitsused, advokaat, prokurör, kapo, esindusdemokraatia, esinduskogude, rahvahääletuse, monarhiadDEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST
vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Demokraatlik valitsemine: · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud
(näiteks Vana-Kreeka linnriigid) Esindusdemokraatiaks nimetatakse riigikorraldust, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindad (näiteks kõik tänapäeva demokraatlikud riigid). Parlamentaarse demokraatia korral valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel. Parlamendis rohkem kohti saanud parteid moodustavad valitsuse. Näiteks Läti, Soome, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi jpt. Presidentaalse demokraatia korral valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse moodustab president, kes on sisuliselt ka peaministri ülesannetes, esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ja on relvajõudude ülemjuhataja. Näiteks USA, Venemaa, Prantsusmaa. 2.2. Eesti kui parlamentaarne demokraatia EV põhiseaduse I peatükk riigikorraldusest. Paragrahv 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti on
valitseja suva järgi. Totalitaarne riik Rahvas on muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud kodanike eraelu. Totalitaarses riigis kehtib range tsensuur, välissuhtlemine on keelatud. Siirderiik riik, mis on lahti öelnud mittedemokraatlikust reziimist, kuid kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi. Võimude lahusus valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus. Seadusandlik võim organiks on parlament, peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine. Täidesaatev võim Organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Ülesandeks viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõim organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Parlamentaarne korraldus parlamendisaadikud valib rahvas otsestel valimistel. Need parteid, kes saavad parlamendis rohkem kohti, moodustavad valitsuse
a) konstitutsiooniline diktatuur (ajutiselt antud võim, et luua demokraatlik riik) 3) autoritaarsed Kuuba, Põhja-Korea 4) totalitaarsed riigid NSVL 5) vabariik – maailmas levinum valitsemiskorraldus. Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal parlamentaarne rahvas valib parlamendi parlament valib presidendi ja nimetab valitsuse, valitsus annab aru presidendile presidentaalne rahvas valib presidendi ja parlamendi president nimetab valitsuse Valimised Demokraatliku ühiskonna põhitunnuseks on vabad valimised Vabade valimisete põhireeglid: 1. valimised on üldised a) ei rikuta põhilisi inimõigusi (rassiline, sooline, usuline diskrimineerimine) b) puudub varanduslik piirang
1. Selgita: Demokraatia valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia valitakse esindajad. Monarhia võimu pärandamine. Absoluutne monarhia kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks. 2. Võimude lahusus ja tasakaalustus.
Sisukord: lk 2 Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sotsiaalset
Poliitikas ja valitsemises arvestatakse ka vähemuste huve Diktaktuur(Venemaa, Itaalia, Türgi): Võimude lahususe põhimõte puudub Rahvas ei ole iseseisev Trüki- ja sõnavabadus puudub Võim ei ole avalik ega kontrollitav Ühe partei süsteem 3) Mille poolest erinevad presidentaalne ja parlamentaarne vabariik? PRESIDENTAALNE PARLAMENTAARNE Riigi juht president. Riigi juht peaminister. Presidenti valitakse otse. Presidendi valib riigikogu. President on seotud mingi erakonnaga. President peab olema poliitiliselt erapooletu. Presidendil lõplik veto õigus (õigus lükata vastuvõetud seadusi tagasi). President ei saa lõplikult otsustada. 4) Leia erinevused unitaar- ja föderaalriikide vahel.
sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks . Rahvastiku poliitilise tõlgenduse aluseks on kodakondsus . Avalik võim kui põhitunnus tähendab seda , et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Sümbolid : lipp , vapp , hümn . Valitsemine elu korraldamine . Valitsemisülesanded : · tagada inimese elu,vabaduse ja omandi kaitse kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati. · Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis
territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav a) Absoluutne monarhia kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs. Föderaalriik riik, kus piirkondadel suur tegutsemisvabadus. Nt USAs osariigid. Unitaarriik tugeva keskvõimuga riik (juhitakse ühest kohast, tavaliselt pealinnast). Eesti! Demokraatia rahva võim
keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Absoluutne monarhia – kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia – riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik – riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) – suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs. Föderaalriik – riik, kus piirkondadel suur tegutsemisvabadus. Nt USAs osariigid. Unitaarriik – tugeva keskvõimuga riik (juhitakse ühest kohast, tavaliselt pealinnast). Eesti! Demokraatia – rahva võim
maavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused? See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja kommunaalmajandust; korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist; organiseerida transporti; korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 6. Kui pikaks ajaks valitakse volikogud
Föderaalriik need riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus Unitaarriik ehk ühtne riik riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Kaitsepolitsei jägib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Konstitutsioon ehk põhiseadus riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel Seadus kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt, mille täitmine on kohustuslik Volikogu omavalitsuse esindusoran Eestis; valitakse valla/linna territooriumil elavate häälteõiguslike inimeste poolt
PARLAMENT Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu parlament. Parlamendi ülesanded on: 1) esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid 2) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3) seaduste vastuvõtmine 4) valitsuse ametissepanek ja kontroll tema üle 5) riigieelarve vastu võtmine 6) ratifitseerida välislepingud 7) kinnitada presidendi esindatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Seadus jõustub, kui president on selle kinnitanud ja Riigi Teataja avaldanud. Parlamendil on aastas kaks hooaega ehk istungijärku (jaanuar-jaanipäev, september- jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda pakiliste küsimuste lahendamiseks erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10 komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid:
riigikontroll... Seaduse rikkumise eest võetakse ka parlamendiliikmed kohtulikule vastutusele. RIIK=RAHVAS+TERRITOORIUM+SÕLTUMATU VÕIM. Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse esindajatest. Kuidas rahvas osaleb valimisel Üleriigilisele rahvahääletusele pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohast olulised küsimused. Küsimused, mida põhiseadused keelavad referendumile (rahvahääletusele) panna: riigi rahalised kohustused, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seonduvad probleemid. Õigus osaleda referendumis on kõigil eesti hääleõiguslikel kodanikel. Juhul, kui osalejate enamus hääletab rahvahääletusele pandud seaduseelnõu suhtes jaatavalt, omandab eelnõu seaduse jõu. Kodanike eitav seisukoht annab vabariigi presidendile õiguse saata Riigikogu laiali ning kuulutada välja uued valimised. Demokraatlikus riigis moodustatakse kõik esindusorganid valimise teel. Valimiste korralduse nõuded:
Kõik kodanikud on võrdsed, kuid Eesti presidentiks saab kandideerida üksnes sünnijärgne kodanik Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi riik kelletki võtta 4.Eesti väärtused- meil on vabadus, võrdõiguslikkus, sallivus, töökus, vägivalla hukkamõist ja ühiskonna hoogne areng 5.Riigi mõiste Põhitunnused- rahvastik (põhirahvas ja rahvavähemused), territoorium, iseseisev avalik võim(valitsus, parlament, kohtud jne), peab olema teiste riikide tunnustus Demokraatliku riigi võimuorganid 1. Valitsemine käib õiguste järgi 2. Kõik inimesed on võrdsed 3. Kehtib võimude lahusus 4. Võim on avalik jne 6.Erakonnad Poliitikat Eestis saab mõjutada erakonna kaudu, millel on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia 1 Ehitus Võrdlus
plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi President:....................................................................4 TINGIMUSED................................................................................................................ 5 AMETISSEASTUMISEL................................................................................................... 5 5.Presidendi valimise kord Eestis....................................................................................5 6
Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim
Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused:
Riigivalitsemine 1. Riigikogu – kõrgeim seadusandlik võim Ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid Seaduste vastuvõtmine Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon
mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb otseselt valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste ja probleemide lahendamiseks. Riigipea nimetab ametisse peaminstri, ülejäänud ministrid valib peaminister, kuid presidendi heakskiidul. Parlamentaarses süsteemis on riigipeal rohkem seotust seadusandliku võimuga, sest tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament (valib ka presidendi). Kui suur on võimuharude sõltumatus üksteisest presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Presidentaalses süsteemis on võrreldes teiste demokraatia vormidega suurim võimuharude autonoomia. Poolpresidentaalses süsteemis on autonoomia seadusandliku ja täidesaatva võimu suhtes küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale.
Tähtis osa ideoloogial. (nt: Korea rahvademokraatlik vabariik, Kuuba) Võimude lahusus ja tasakaalustatus Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude tasakaalustatus – erinevate institutsioonide vahel toimub võimu jagamine ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli. (ükski võimuharu ei tohi domineerida teise üle) Parlamentaarne ja presidentaalne süsteem Parlamentaarne vabariik – riigivorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentraarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. (nt: Eesti, Itaalia, Soome) Presidentaalne vabariik – riigivorm, kus president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. (nt: USA, Argentiina, Brasiilia) Erinevused Presidentaalne Parlamentaarne Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi
Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine EESTI VABARIIK: parlamentaarne korraldus 2.2. Eesti kui parla- mentaarne demokraatia RIIGIKOGU Valitsus (101 liiget 4 aastaks) President Riigikohus Peaminister (5 aastaks) Maakonna- v valitsus a l Kohalik i v a
Ühiskonna konspekt 2 Riigikogu- kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi valib demokraatlikus riigis rahvas. Ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Järgmine funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Aastas 2 korralist istungijärku ehk hooaega, võib kokku kutsuda erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse, need on Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest, ülejäänud kuuluvad komisjonidesse. Fraktsioonid ehk saadikurühmad on parlamendiesindused. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Alalised komisjonid: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-,
või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid.
Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid
valimiskampaania e. propaganda häälte võitmiseks 4. eelhääletus-neile, kes ei saa/taha hääletada valimispäeval; toimuvad mõned päevad enne valimispäeva, hääletada saab jaoskonnas ja e-hääletusel 5. valimispäev-hääletus toimub ainult jaoskondades 6. häälte kokkulugemine, algab kohe peale valimisjaoskondade sulgemist 7. tulemuste väljakuulutamine-ametlikud tulemused mõned päevad peale valimisi Seadusandlik võim e. parlament 1. Ühekojaline 3 · Moodustatakse regulaarsete üldvalimiste kaudu · Balti riigid, Skandinaaviamaad 2. Kahekojaline · Saksamaa, Suurbritannia · Alamkoda moodustatakse regulaarsete üldvalimiste kaudu · Ülemkojal on nõuandev roll; kinnitatakse alamkoja otsuseid · Ülemkoja moodustamiseks on kaks võimalust: a. Tsensuslik printsiip- õiguse kuuluda annab teatud seisus või ametikoht
klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindajad ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigieelarve seaduseks. Parlament määrab ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see
ÜHISKOND II PERIOOD Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte, pärit valgustusajastust 1.Seadusandlik võim – Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine, järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid
diktatuur. e. Riigi nimetamine demokraatiaks või diktatuuriks on eelkõige hinnanguline. 16) Täida lüngad (NB! Ametis olevate isikute nimed on antud 1. mai 2005 seisuga). Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslikke kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Eestis on 7 põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule ehk parlamendile, mille esimees on Ene Ergma. Eesti riigipea on president Arnold Rüütel. Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Vahur Kraft. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib Riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs.
valimisringkonnas kõige enam hääli, teiste hääled lähevad kaotsi. Võidab üks suur erakond, kes saab enamuse parlamendis ja valitsuses. Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem - mitmemandaadilised valimisringkonnad, erakonnad nimekirja järgi, isiklikud mandaadid ja häälte ülekandmise süsteem. (Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad. Valimis- künnis 5% ) Eestis tulemuseks on mitmeparteiline poliitiline süsteem ja parlament. Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja ringkonnamandaate. Lihtkvoot arvutatakse kehtivate häälte arv ringkonnas/ringkonna mandaatide arv. 5% künnise ületanud erakonnad osalevad ringkonna ja kompensatsioonimandaatide jagamisel. Isikumandaadi saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi. Ringkonnamandaat- osalevad erakonnad, kes ületasid 5% valmiskünnise. Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine (4.1) · Demokraatlik valimiskord põhiseaduslikkus, konstitutsionalism o Võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil o Kehtib võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kahe demoktraatiavormi eristamisel lähtutakse kahest kriteeriumist o Kas riigipea on seotus rohkem seadusandliku või täidesaatva võimuharuga o Kui suur on võimuharude iseseisvus Presidentalism USA, Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus, Gruusia · President on ühtlasi valitsusjuht ja koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt · Võimuharude autonoomia on teiste vormidega võrreldes suurim. President määrab ministrid ja otsustab nende tagandamise. Parlamendi mõju väike, kuid otsustab siiski rahakoti üle · Tõenaäoliselt üheparteiline valitsus + Stabiilne, pikaajalised valitsused - Võivad tekkida probleemid parlamendiga, vastastikuse tegevuse blokeerimine, pärssimine
annaabi.ee 
