Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatlik valitsemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiseadus, poliitik, elluviimine, referendum, rahvahääletus, klassikalist, kohtuvõim, vanune, õigusteadlane, montesquieu, vaimust, 1748, esindamine, igapäevase, majanduspoliitika, õigusriik, võimukorraldus, õigusloome, põhialused, õigusaktid, eeesti, hääletamise, konkurents, üldisus, ühetaolisus, otsesus, valides, riiklikul, kodanikkondÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine TÄIDESAATEV VÕIM- Seaduste elluviimine Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis-, ja majanduspoliitika elluviimine. KOHTUVÕIM- Seaduskuulekuse tagamine Võimu seadusliku kasutamise järelevalve Sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine HORISONTAALNE, VERTIKAALNE JA PERSONAALNE LAHUSUS
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ NR 2 II ptk Demokraatlik valitsemine 1. Selgita võimude lahususe eesmärki. Millisteks harudeks võim jaguneb, too näiteid EV põhjal ja lisa iga võimuharu peamised ülesanded. – Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat olema üksteisest eraldatud: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäie koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte. Seadusandlik võim: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine, kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim: seaduste elluviimine, riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõim: seaduskuulekuse tagamine, võimu seadusliku kasutamise järelevalve, sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. 2
2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim
1. Võimude lahusus seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. Võimutäiuse koondumine ühe isiku või institutsiooni kätte looks eeldused võimu kuritarvitamisele. Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõim teostavad kohtunikud. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on pmt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valimisülesanded. Võimude personaalse lahususe järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.(joonis) 2. Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine: Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev valitsemine. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseadus; kohtumõistmine seadusest lähtudes;
lähtudes. * riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtimine tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes. · seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes · seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest · õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada · kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest. 3. Eesti põhiseadus Põhiseadus õigusriigi alusdokument,mis sätestab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ning eesmärgid; kõik õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Eesti põhiseaduse muutmine on võimalik rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ning Riigikogu poolt kiireloomulisena. 4. Demokraatlikud valimised (demokraatliku hääletamise tunnused, valijatüübid, valimissüsteemid, nende plussid ja miinused)
tõhusam tööjaotus riigiasutuste vahel Võimude lahusus töötab demokraatliku riigi tigimustes, kus valitsemine tähendab seadustele tuginevat võimu. Kolm peamist eesmärki seadusandlikul võimul on: seaduste väljatöötamine seaduste vastuvõtmine kodanike huvide esindamine Seadusandliku võimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide esinduskogud e parlamendid. (Riigikogu) Kolm peamist eesmärki täidesaatval võimul on: seaduste elluviimine sise-, välis-, majanduspoliitika elluviimine riigi igapäevase toimimise korraldamine Täidesaatva võimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide valitsused. Kolm peamist eesmärki kohtuvõimul on: seaduskuulekuse tagamine võimu seadusliku kasutamise järelvalve sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine Kohtuvõimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide kohtusüsteemid. Võimude lahususe tasandid:
Parlamendil on Riigipea n Monarhia võim Monarh on võimu ühtlasi on piiratud ainuvalitseja, ülimlikkus, valitsuskabineti põhiseadusega kellele kuulub riigipeal on juht ja tal on nii esindusfunktsioo (peaminister) ja esindusfunktsio seadusandlik, n, valitsuse on on enamasti on. Riigi täidesaatev kui ametisse kodanike poolt igapäevast ka kohtuvõim. nimetanud valitud. Valitsus toimimist juhib Nt Saudia parlamendi ja on moodustatakse valitsus ja Araabia parlamendi ees parlamendi seadusloomega aruandekohustu väliselt ja ei ole tegeleb slik. Nt Eesti parlamendi ees parlament. Nt aruandekohustu Suurbritannia slik. Nt USA RIIGIKORRALDUSE VORMID Unitaarriik Föderatsioon Konföderatsioon
peavad olema üksteisest eraldatud 2) Võimulolijad on aruande kohustuslikud ja alluvad vastastikusele kontrollile 3) Valitsemisasutuste ja ametiisikute õigused, ül. – d on seadusega kindlaks määratud, sest valitsemine tugineb seadustele. Seadusandliku võimu funktsioonid: 1) Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine 2) Kodanikkonna huvide esindamine Täidesaatva võimu funktsioonid: 1) Seaduste elluviimine 2) Riigi igapäevase toimimise korraldamine e sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõimu funktsioonid: 1) Seaduskuulekuse tagamine 2) Võimu seadusliku kasutamine järelvalve 3) Sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine Võimude lahususe horisontaalsuse põhimõte: Siin mõeldakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile.
kuulub nii võimu otse valitud. Riigi igapäevast seadusandlik, Valitsus moodustatakse ülimuslikkusel. toimimist juhib valitsus täidesaatev kui ka parlamendiväliselt ning Riigipeal on vaid ja sedusloomega tegeleb kohtuvõim. ei ole parlamendi ees esindusfunktsioon. parlament. aruandekohustuslik. Valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt Lõuna-Aafrika, Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Tai Nt Katar, Saudi Mongoolia, Eesti Ühendriigid, Indoneesia Araabia, Vatikan
kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. 18. Siirdeühiskond- üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele: ajutine suur ebastabiilsus. Siirdega kaasnevad probleemid: 1) revolutsioon- algatavad senise võimu kriitikud; meeleavaldustest kokkupõrgete ja riigipöördeni 2) reform- algatavad võimulolijad; enamasti kavakindel ja rahumeelne 19. Võimude lahususe autor on Charles-Louis de Montesquieu „Seaduste Vaimust“ Võimude lahusus- vajalik selleks, et vabadus ohtu ei satuks ning seda peetakse ka demokraatia nurgakiviks (üks haru kontrollib teist). Eesti näited: Seadusandlik võim kuulub parlamendile (kodanike huvide esindamine, seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine); täidesaatev valitsusele ja riigipeale ( seaduste elluviimine, riigi igapäevase toimimise korraldamine) ning
Alternatiivsed teabeallikad Konkurents võimu nimel Seaduse ülimuslikkus Inimõiguste tagamine Võimude lahusus 14.Selgita skeemi abil võimude lahususe põhimõtet. Näited Eesti kohta Võimude lahusust on kolme tüüpi: horisontaalne, vertikaalne ja personaalne. Horisontaalne on kõige levinum ja ka Eestis kasutusel olev võimude lahususe tüüp. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim. Vertikaalne võimude lahusus tähendab seda, et üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatud valitsusülesanded. Personaalne võimude lahusus tähendab seda, et üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 15.Pane kirja tänapäeva õigusriigi tunnused Põhiseaduse olemasolu Riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt Kodanikuõigused Inimõigused
• Potentsiaalsed türannid kõrvaldati • Eksiil 10 aastat, vara ja sissetulekud säilisid (perekonda ei saadetud eksiili) • Eemaldati maksimaalselt üks inimene • Nimi kirjutati savikausile aastas Demokraatia Esindusdemokraatia (uuemaaegne) • Rahvas valib oma esindajad parlamenti ja KOV'i Osalus- ehk otsedemokraatia • Rahvahääletus (klassikaline) • Kondanikualgatused ja -kampaaniad • Protestiaktsioon Tunnused • Vabad ja õiglased valimised • Võimude lahusus • Alternatiivsed teabeallikad • Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine
Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. Õigusriigi tunnused: a) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon e põhiseadus). b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes. c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele. f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest. Võimude lahusus ja tasakaalustatus. peavad seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim olema üksteisest eraldatud. Võimude lahususe põhimõte tagab riigivõimu teostamisel tõhusama tööjaotuse ning sellega üritatakse vältida võimu koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte ning võimu kuritarvitamist.
Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. Õigusriigi tunnused: a) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon e põhiseadus). b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes. c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele. f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest. Võimude lahusus ja tasakaalustatus. peavad seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim olema üksteisest eraldatud. Võimude lahususe põhimõte tagab riigivõimu teostamisel tõhusama tööjaotuse ning sellega üritatakse vältida võimu koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte ning võimu kuritarvitamist.
• riikluse aluspõhimõtteid • põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: - riigivõimu tulenemine rahvast; - riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; - Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Riigivõimu tulenemine rahvast • Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS § 1 lg 1) • Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: - vahetu demokraatiana - vahendatud demokraatiana. • Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse – referendum, valimistel hääletades. • Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, mis teostab võimu rahva nimel ja huvides. Valimised • Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid nii saa tagada rahva tahte realiseerumise läbi esinduskogu. • PS § 60 lg 1 sätestab valimisõiguse printsiibid: valimised on vabad,
b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks: a) Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?). b) Föderatsioon- see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel
Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks: a) Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?).
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks
huvigruppide mitmekesisus. 20. Kes on Eestis kõrgeima võimu kandjaks? Rahvas 21. Kuidas teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu? (Kaks moodust) Riigikoguvalimistega, rahvahääletusega 22. Kas Eesti on presidentaalne või parlamentaarne vabariik? Parlamentaarne 23. Kellel on õigus valida Riigikogu? Üle 18, kodanik. 24. Kui vanalt võib kandideerida Riigikokku? 21 25. Mis on Riigikogu peamine ülesanne? Seadusloome 26. Mida tähendab võimude lahususe printsiip? Täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim on eraldatud ning eri riigiorganite käes. 27. Kes sõnastas võimude lahususe printsiibi? Montesquieu 28. Mitme aasta tagant valitakse Riigikogu? 4 29. Mis on valimiste peamine ülesanne demokraatlikus riigis? Anda rahvale võimalus poliitikas osalemiseks, hääleõigus. 30. Mitme aasta tagant valitakse põhiseaduslikke institutsioone (Riigikogu, presidenti, KOV volikogusid)? 4,5,4 31. Milline valimissüsteem Eestis kehtib? Proportsionaalne 32
. rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) RK valimisega 2) rahvahääletusega $57 - 58... hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on 18+ 2 piirangut. EV rahvas (umbes 1,29 miljonit) -> EV kodanikud (üle 1,1 miljoni ehk 85%) -> EV hääleõiguslikud kodanikud (2011. aastal 963 000 sh 912565 Eestis). Demokraatlikes riikides saab rahvas teostada kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) parlamendivalimised 2) vabariikides saavad hääleõiguslikud kodanikud riigipead valida 3) referendum ehk rahvahääletus 4) seadusandlik initsiatiiv ehk rahvaalgatus: hääleõiguslikel kodanikel on õigus ise koostada seaduseelnõusid ja esitada neid parlamendile menetlemiseks. ?Võimude lahusus ja tasakaalustatus (lk 34-37) 18. sajandi Prantsuse valgustaja Montesquieu sõnastatud põhimõtte järgi peavad 3 võimu haru olema tasakaalustavalt jagatud erinevate institutsioonide vahel. Seadusandlik võim: peaülesanne seaduste koostamine ja vastuvõtmine ehk seadusloome. Riigi
teeninduslikühiskond e. postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. võimu teostamise meetodid - teostab politsei ja kohtusüsteemi abil. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused: ● Vabade valimiste korraldamine ● Enamuse võimu teostamine ● Vähemuse õiguste austamine ● Seadustel rajanev riigivõim ● Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid. Seadused - on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumis reegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
· alternatiivsed teabeallikad · konkurents võimu nimel · poliitiku sõltuvus valijate eelistustest · seaduste ülimuslikkus(õigusriik) · seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest · kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · vähemuse õigustega arvestav enamuse võim Võimude lahusus - demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle järgi peavad kolm klassikalist riigivõimu institutsiooni - seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim - olema üksteisest eraldatud. Sellega välditakse riigivõimu koondumist ühe isiku kätte ja selle kuritarvitamist. Horisontaalne lahusus - seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev valitsusele(ka riigipea kuulub täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. Võimude lahusus ei ole reglina täielik. Näiteks teostab valitsus
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim 1.2 PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1.3 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1.4 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise
Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda Riigivõim seadusandlik täidesaatev kohtuvõim Riigikogu Vabariigi valitsus Riigipea, vabariigi president Valitsus Peaminister teised ministrid (J.Ratas) (KE, Isamaa, SDE) Valitsuses olevad erakonnad moodustavad koalitsiooni Opositsiooni erakonnad on RE, EKRE, Vabaerakond (kritiseerivad valitsuse otsuseid,
DEMOKRAATIA-RAHVA VÕIM Kujunes välja Kreekas Ateenas. Koosneb kahest sõnast Demosrahvas ja Kratos-võim *Püüdmine kõikide huvidega arvestadada *Kõigil on võimalus osaleda asjade korraldamises *Ühiskondlikult korraldatud vabadus *Teatud valitsemiskorraldus Esindusdemokraatia-rahvas valib endale esindajad, kes peavad andma oma tegevusest rahvale aru Osalusdemokraatia-rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjades kaasa rääkida, nt rahvahääletus ehk referendum, aga ka erinevad algatused ja kampaaniad või ka protestiaktsioonid NB! Osalus- ja esindusdemokraatia ei asenda ega välista, vaid täiendavad teineteist. Demokraatia leviku etapid: Samuel Hantingan esitas demokratiseerumise lained: - 1. Laine: 1826-1922, lõpetas totalitarismi mitmes Euroopa riigis - 2. Laine: 1945-1973: Dem muutus Lääne-Euroopa, 1953-56 suurenes dem mõnevõrra Ida-Euroopas, demkraatiast kaugeneti 1960-70 aastail - 3
6) Euroopa Kontrollikoda- kontrollib rahastamist & eelarve täitmist *LIIKMED: 1952 (6)- Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia 1973 (3)- Suurbritannia, Iirimaa, Taani 1981 (1)- Kreeka 1986 (2)- Porgutal, Hispaania 1995 (3)- Austria, Rootsi, Soome 2004 (10)- Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta, Küpros 2007 (2)- Bulgaaria, Rumeenia 2013 (1)- Horvaatia *euro tuli kasutusele 2002- Eestisse 2011 (18 liikmesriiki kasutavad) *referendum- rahvahääletus *hääleõigus- teovõimeline vähemalt 18a kodanik (RK,EP) ja ka mittekodanik (KOV) *kandideerimisõigus- vaid kodanikul (18 KOV, 21 RK+EP, 40 president) *valimissüsteem- põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad *valimised- protsess, mille raames rahvas valib endale esindajad, tehes seda demokraatlike põhimõtete alusel *erakond- partei; kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mis osaleb valimistel ja tahab võimule saada
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs.
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste
Erivajadustega inimesed Maarja Küla programm, spetsiaalsed koolid (Tartu Emajõe Kool), viipekeel TVs, töötamisvõimalused Vaesus toetused (suurperetoetus, emapalk, lasteraha) 14. Otsene ehk vahetu demokraatia demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Tänapäeval on teostamiseks põhiline viis referendum. Eestis kohalikes omavalitsustes, kus on kergem rahvast poliitikasse kaasata; referendumid: 1992 põhiseaduse heakskiitmine, 2003 EL liitumine Esindusdemokraatia nüüdisdemokraatia peamine vorm, mille tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas on oma õigused delegeerinud saadikutele, rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel. Eestis Riigikogu valimised iga nelja aasta tagant.
seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalustatusest. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, kuid president võib jäte parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. President määrab peaministrikandidaadi ning teeb ettepaneku õiguskantsleri ametisse nimetamiseks, kuid Riigikogu peab need algatused heaks kiitma. Kohtunikud nimetab samuti president, tuginedes aga seejuures Riigikohtu ettepanekule
annaabi.ee 
